2-13-38433/69 - Pärimisõigus - Testamendijärgne pärimine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

alust järeldusteks, et testaator seisund välistas tema võime aru saada 14.05.2013.a. allkirjastatud testamendi sisust. Pärnu Haigla patsiendikaardilt nr 13/17298 nähtub, et testaatori objektiivset seisundit hinnati haiglas läbivaatamisel Glaskowi (GKS) skaalal maksimumhinnete järgi, mh märgiti, et sõnaline kontakt on orienteeritud ja reageerib spontaanselt /I kd, tl 107-108/. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et testaatori seisund halvenes 13.05.2014.a. ja haiglasse võtmise järel on ravi saamise järel tema tervislik seisund paranenud. Nimetatud järeldusega riimuvad tunnistaja Marko Gläseri ütlused, mille järgi oli H. Jõgimetsa seisund 14.05.2013.a. normaalne, oli täheldada nõrkust, kuid sisuline sõnaline kontakt oli testaatoriga olemas /III kd, tl 58/. Seega oli testaator kohtu hinnangul 14.05.2013.a. seisundis, mis võimaldas temal õigesti aru saada, kuidas testament mõjutab tema huve ja oli võimeline avaldama viimset tahet. Kohtu järeldust ei muuda asjaolu, et testaator tarvitas enda haiguse tõttu kangeid ravimeid. Nii Pärnu Haiglas koostatud haigusloos kui ka Rapla Maakonnahaigla õendusanamneesis on kirjutatud, et testaator kasutab ravimeid T.Vendal, T. Sevredol ja Valocordin-Diasepam. Tuleb võtta arvesse, et Rapla Maakonnahaigla SA õendusanamneesis sisaldub teave, mille järgi oli testaator kontaktivõimeline, teadvus selge ja kõne arusaadav /I kd, tl 169, 172, 174/. Seega oli testaator veel enne surma ja manustades välja kirjutatud ravimeid täie mõistuse juures, kohtu hinnangul ei mõjunud ravimid isiku arusaamisvõimet pärssivalt. Veelgi enam, Pärnu Haigla 18.05.2013.a. suunamiskirjas hooldusraviteenusele on märgitud, et patsient Hans Jõgimets ei soovi alati valuvaigistit, seetõttu ei saa ainuüksi ravimite võimalikest kõrvalmõjudest tuletada testaatori arusaamisvõime puudumist /I kd, tl 171/. Vaidlust ei ole selles, et ravimid, mida testaator kasutas, võivad kaasa tuua kõrvalnähtusid, kuid nende esinemist testaatoril ei ole tõendamist leidnud. Testaator ei ole kõiki temale välja kirjutatud ravimeid võtnud, seega on puhtalt oletuslik ja tõendamata kostja väide, et testaatorile juba ammu välja kirjutatud ravimid võisid temal kõrvalnähte esile kutsuda. Ravimiameti väljatrükkidelt nähtub, et ravimi kasutamisel võib teatud tõenäosusega esineda kõrvatoimed, mis ei ole toimelt igal indiviidil ühesugune. Kohus on korduvalt eel- ja kohtuistungil hageja tähelepanu osutanud vajadusele tõendada ravimite mõju testaatorile, mille kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. 5.2.Hageja leiab, et testament ei ole ilmselgelt kirjutatud testaator, samuti on ebaselge, kes testamendi allkirjastas. Hageja on võrrelnud testaatori poolt erineval ajal antud allkirju ja jõudnud järeldusele, et allkirjades esinevad lahknevused, mis hageja hinnangul võib viidata sellele, et testaator ei ole testamendi allkirjastanud /II kd, tl 26/. Ekspertiisi aktist nr 14E/-DK0097 on ekspert jõudnud järeldusele, et ei ole võimalik määrata, kas 14.05.2013.a. kodusel testamendil allkiri H. J. nimelt on kirjutatud H. J. poolt /III kd, tl 34/. Ekspert ei ole ka välistanud, et testamendi on allkirjastanud testaator. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et testaatori tervislik seisund oli nõrgenenud, millele viitab Pärnu Haigla õendusanamnees, samuti oli tunnistaja M. G. ütluste kohaselt testaator nõrk ja kirjutas väriseva käega pikali asendis testamendile alla. Arvestades allakirjutanu tervislikku seisundit võiski tema allkiri erineda sellest, mida ta tavaolukorras oleks kirjutanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta kontrollis H. J. isikut isikutõendava dokumendi alusel ja temaga vestlemise tulemusena selgitas välja testaatori isiku. Kohus on veendunud, et testamendi allkirjastamine H. J. poolt on tsiviilasjas tõendamist leidnud. PäS § 23 lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi 3. lõike alusel kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Hageja leiab, et tunnistajad ei ole testamendis kinnitanud asjaolu, et testaator oli teo- ja otsustusvõimeline ning testaatori ei ole teatanud tunnistajatele, et testaator avaldab viimset tahet. PäS § 23 lg 2 alusel peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Pärimisseaduse § 23 lg

2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet (RKTKo 3-2-1-87-05, p 14). Kohtu hinnangul ei pidanud testaator isiklikult kirjutama kogu testamendi teksti, vaid ainult allkirjastama selle. Puudub vaidlus selles, et testamendi teksti ja ka kuupäeva on kirjutanud üks tunnistajatest, so M. G. Tunnistaja M. G. ütlustest nähtub, et samal ajal viibis testamendi koostamise juures ka teine tunnistaja E. A., kes oli kutsutud testamendi koostamise juurde. Tunnistaja M. G. ütlusest nähtub, et Hans Jõgimetsaga koos arutades on testament koostatud, seega avaldas testaator vahetult enda tahet tunnistajale, kes on selle ka kirja pannud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et testamendi koostamise juurde oli kutsutud teine tunnistaja E. A., kes kutsuti testamendi koostamise ajaks palatisse ja kes vahetult kuulis testaatori viimset tahet, seega olid mõlemad tunnistajad üheaegselt testamendi allkirjastamise juures. Mõlemad tunnistajad on ka alla kirjutanud tekstile „tunnistajad kinnitavad H. J. on teo- ja otsustusvõimeline“, mis kinnitab tunnistajate arusaamist, et testaator oli võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve Seega on kohtu hinnangul järgitud testamendi koostamise vorminõudeid. Hageja leiab, et tulenevalt PäS § 23 lg 1 peab testaator kirjutama testamendile allkirja ja ka kuupäeva. Vaidlust ei ole selles, et testamendile kirjutas kuupäeva M. G.. Hageja leiab, et sellega on rikutud kohustuslikku testamendi vorminõuet ja seetõttu on testament tühine. PäS § 25 lg 1 alusel kaotab kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kohtu hinnangul omab kuupäeva kirjutamine tähtsust testamendi kehtivuse poolest, mida ei pea kirjutama testaator isiklikult. Tunnistaja ütlustest nähtub, M. G. kirjutas ise kuupäeva testamendi koostamisel, selle testamendi luges testaator läbi ja seejärel allkirjas, seega nõustus ta ka kogu testamendi sisuga. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks pidanud testaator uuesti allkirja kirjutama, kui testamendil oli kuupäev juba märgitud. Hagihind TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja hinnangul hüve väärtuseks, millise hageja on õigustatud saama testamendi tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise korral 70 600,00 eurot, mida hageja palub lugeda hagi hinnaks käesolevas tsiviilasjas. Seega on hagihinnaks 70 600 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab käesoleva hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 138 lg 1 ja kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames on tunnistajale M. G. välja makstud tunnistaja kohtuistungile ilmumisega seotud kulud ja kohtuistungile ilmumisega seoses tunnistaja tasu kehtestatud alammääras järgnevalt: 11.06.2014. a määrusega tunnistaja sõidukulud summas 23,98 eurot ja tunnistaja tasu summas 18,10 eurot; 25.11.2014. a määrusega tunnistaja sõidukulud summas 24,24 eurot ja tunnistaja tasu summas 19,17 eurot, kulud kokku seega 85,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt Ester Õlijas'elt riigi kasuks välja mõista käesoleva tsiviilasja menetluses tunnistajale välja makstud tasu ja kulud summas 85,49 eurot. Arveldusarve numbrid ja kohustuslik viitenumber, kuhu menetluskulu tasuda, on välja toodud kohtumääruse resolutiivosas. Käesolevas tsiviilasjas oli hageja Ester Õlijas kohustatud tasuma riigilõivu summas 950 eurot. Hageja on tasunud nimetatud riigilõivust 50 eurot 29.09.2013. a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.12.2013. a määrusega rahuldas kohus hageja E. Õlijas'e menetlusabi taotluse ja vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest summas 900 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenvalt tuleb välja mõista hagejalt Ester Õlijas'elt riigi kasuks riigilõiv summas 900 eurot. Arveldusarve numbrid ja kohustuslik viitenumber, kuhu menetluskulu tasuda, on välja toodud kohtumääruse resolutiivosas. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Vastavalt toimiku materjalidele kohustas kohus 30.06.2014. a määrusega hagejat tasuma ekspertiisitasu summas 462 eurot. Ekspertiisitasu summas 462 eurot tasus T. V. 22.07.2014. a. EKEI poolt esitati 09.10.2014. a kohtule õiend ekspertiisitasu maksumuse kohta summas 282 eurot. Enamtasutud ekspertiisitasu tagastamist saab taotleda summas 180 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik