TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine

võib esitada igaüks, kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu, muu hulgas isiku, kelle varale hooldus seati, abikaasa, sugulased ja hõimlased. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks hooldajale ja G. R.le.

Asjaolud Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 04.12.2013. a Viru Maakohtule avalduse (tl 2-3), milles palus seada hoolduse G. R. varale. Avalduse kohaselt haldab Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ Kiviõlis Viru 19 asuvat elamut, korteriühistut moodustatud ei ole. G. R. on selles elamus paikneva korteri nr 3 omanik. Alates 01.02.2005. a on korteri eest arved tasumata. Avalduse esitamise seisuga on võlg 1 926,79 eurot, võlg kasvab pidevalt. Korteris keegi ei ela. Korteris tuleb teha remont ja korterit tuleb kütta, et vältida elamu lagunemist ja teiste korteriomanike kahjustamist. Avaldaja on telefoni teel suhelnud G. R. tütre M., kelle sõnul elavad nad mõlemad Saksamaal, G. R. on eakas ja haige ning kummalgi neist ei ole võimalust Eestis asuva vara eest hoolitseda. Avaldaja palub määrata vara hooldajaks teda ennast, Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Avaldja on elamu haldaja ja sobib vara hooldajaks. Avaldaja kavatseb anda korteri üürile. Üüritulu arvel saab kustutada G. R. võlga. Puudutatud isiku G. R. seisukoht (tl 56) saabus kohtusse 17.11.2014. a. G. R. selgitas, et ta on 94 aastat vana ning elab alates 2005. aastast Saksamaal laste juures. Tervise tõttu ja varaliselt ei ole tal võimalik ülal pidada xxx asuvat korterit. Korterit müüa tal ei õnnestunud, takistuseks sai tema endise abikaasa Z. R. nõusoleku puudumine. G. R. soovib korterist loobuda Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus seada hoolduse varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada, kui see on isiku või tema ülalpeetava huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 516 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Avalduse lahendamine allub TsMS § 112 lg 2 alusel Viru Maakohtule. Kohus leiab, et G. R. varale hoolduse seadmise eeldused on täidetud ja G. R. varale tuleb määrata hooldaja. Kohus on kindlaks teinud, et G. R. on kodakondsuseta isik, ta elab alates 28.02.2005. a Saksamaal, tal puudub Eestis elamisluba ja Eesti Vabariigi poolt välja antav kehtiv isikut tõendav dokument (tl 58-60). G. R.le kuulub Eestis üks kinnistu, korteriomand Kiviõli linnas

Viru 19-3 (registriosa number 2113008, tl 61). Korteriomandiga seotud kulud on tasumata alates aastast 2005 (tl 7, 13-15). Korteris keegi ei ela, korter on kütmata. Eeltoodu näitab, et G. R. on asunud alaliselt elama Saksamaale, tema tagasipöördumine Eestisse ei ole tõenäoline ja ta ei saa äraoleku tõttu oma vara eest hoolitseda. Hoolduse seadmine on G. R. huvides. Kiviõlis Viru 19-3 asuv korteriomand on hooldamata ning sellega seotud võlgnevus kasvab pidevalt. See toob kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise ja kahjustab G. R. varalisi huve. Ka G. R. ise möönab, et tal ei ole võimalik hoolitseda Eestis asuva vara eest. G. R. on nõus andma korteriomandi avaldaja käsutusse (soovib loobuda sellest avaldaja kasuks). Vara hooldajana soovib tegutseda avaldaja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Teisi kandidaate kohtule esitatud ei ole. Avaldaja on äriühing, kelle põhitegevusalaks on hoonete haldamine. Avaldaja on kohtule kirjeldanud oma tegevuskava hooldajana. Avaldaja saab vara nõuetekohaselt valitseda ja on sobiv hooldaja kohustusi täitma. TsMS § 516 lg 4 kohaselt annab hoolduse seadmise määrus hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Kohus selgitab hooldajale tema seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi hooldatava vara valitsemisel (TsÜS § 18 lg 2 ja 3): * hooldaja peab tegutsema, lähtudes G. R. huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise; * hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda G. R. on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama; * hooldaja maksab G. R. võlad; * hooldaja võib G. R. vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel; * hooldajal ei ole ilma kohtu loata õigust käsutada G. R.le kuuluvat kinnisasjaõigust. Kinnisasjaõigused on omand (omandiõigus) ning piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus (hüpoteek). Kohus ei sea hooldajale täiendavaid tingimusi või kitsendusi G. R. vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. See tähendab, et hooldajal on muuhulgas õigus koormata G. R.le kuuluv korteriomand üürilepinguga, nõuda kolmandatelt isikutelt nende kohustuste täitmist G. R. ees, võtta vastu kohustuste täitmist G. R. nimel ja saada andmeid G. R. vara, sh kohustuste kohta. TsMS § 4772 lg 1 alusel paneb kohus hooldajale kohustuse esitada kohtule aruanded üks kord aastas, iga aasta 1. jaanuariks. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 01.01.2016.a. / allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.