Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

ASJAOLUD JA TAOTLUS

Hageja on esitanud kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduses on kostjana märgitud Põlva kohtutäitur Aive Kolsar. Hagiavaldust tõlgendades on võimalik aru saada, et hageja soovib tunnistada kehtetuks enampakkumise, mille käigus kohtutäituri Aive Kolsari kaudu müüdi 750 euro eest hageja omandis olev garaažiboks asukohaga Räpina mnt 1b/2, kinnistu 13, Võru. Hageja palub taastada õigused enampakkumise kaudu müüdud garaažiboksile, tunnistada enampakkumine kehtetuks ja tagastada ebaõiglaselt sisse nõutud 333,90 eurot, mis on kinni peetud hageja invaliidsuspensionist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

2 (4)

Seega tuleb hagejal lisaks TsMS § 338 lg 1 p 1 märgitud andmetele, märkida esitatavas hagiavalduse resolutsioonis konkreetne taotlus, et kohus saaks hagiavalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise korras kohtulahendi resolutsioonis seisukoha ning märkida hagi aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 338 lg 4 p 2; 363 lg 1 p 3; 339 lg 2 tuleb hagejal hagis märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning viidatud tõendid tuleb hagejal ka kohtule esitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-20-12 p 17 leidnud järgmist: Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Seega tuli hagejal kohtule esitada selge nõue, muuhulgas ka keeleliselt selge nõue mis vastab TMS 223 lg 2 nimetatud nõuetele. Kohus märkis hagejale, et 16.06.2014 puuduste kõrvaldamise määruses ja käesolevas määruses on hagejale selgitatud TMS § 223 lg 2 märgitud nõudeid hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, millal on hagejale, kordusenampakkumise akt kätte toimetatud. Hageja on küll märkinud, et kordusenampakkumise akt toimetati kätte 03.05.2014, kuid ei ole lisanud selle kohta tõendit. Hagejal tuleb selgelt väljendada kas ta soovib müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel või kui see pole võimalik, siis esitada ostja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nõue tagastada ebaõiglaselt sissenõutud summa ei ole samuti kooskõlas TMS 223 lg 2ga, sest selle järgi saab nõuda kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohtutäituri seadus (KTS) § 9 lg 1 järgi kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Seega nõude esitamisel kohtutäituri vastu kahju hüvitamiseks tuleb lähtuda riigivastutuse seadusest. Hagiavaldusest ei nähtu, miks kohtutäituri poolt hagejalt sissenõutud rahaline summa on ebaõiglane ja miks kohtutäitur vastutab selle sissenõudmise eest riigivastutuse seaduses ettenähtud korras. Muuhulgas märkis kohus ka asjaolu, et hageja poolt on nõuded keelelisest esitatud selliselt, et kohtul ei ole võimalik ka nende nõuete tõlgendamise teel tuletada hageja nõudeid, mis vastaksid TMS § 223 lg 2 sätestatule. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks hagejale täiendava puuduste kõrvaldamise tähtaja määramist. Kohus on 16.06.2014 ja 02.10.2014 määruses hagejat hoiatanud, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduse ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmast. 5.Hageja on 10.11.2014 kohtule esitanud täpsustatud hagiavalduse, kus hageja hinnangul on ta hagiavalduse puudused kõrvaldanud. Kohus leiab, et hageja ei ole 16.06.2014 ja 02.10.2014 määruses märgitud hagivalduse puudusi kõrvaldanud. Hageja on 10.11.2014 esitatud hagiavalduses märkinud jätkuvalt nõuetena tagastada hagejale kinnistu (garaažiboks) ning tagastama töövõimetuspensionist ebaseaduslikult kinnipeetud summad. Hageja ei ole hagiavalduses uusi asjaolusid märkinud. Seega ei ole hageja ka 10.11.2014 esitatud hagiavalduses märkinud selgeid nõudeid ja nende nõuete aluseks olevaid asjaolusid, mis vastavad TMS § 223 lg 2 nimetatud nõuetele. Hageja ei ole täpsustatud hagiavalduses märkinud, miks kohtutäituri poolt hagejalt sissenõutud rahaline summa on ebaõiglane ja miks kohtutäitur vastutab selle sissenõudmise eest riigivastutuse seaduses ettenähtud korras. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendit, millal on hagejale kordusenampakkumise akt kätte toimetatud. Kohus märgib, et TsMS § 223 lg 1g-s 1 on sätestatud õigustlõpetav tähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

3 (4)

kohus leiab, et kuna kohus on andnud E. V. le korduvalt tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, arvestades TsMS §-des 3401 lg 1 sätestatut, kuid E. V. ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tuleb keelduda TsMS § 340 1 lg 2 alusel menetlusse võtmast E. V. hagi hagi kohtutäitur Aive Kolsar, BIGBANK AS ja E. A. vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tuleb määruse jõustumisel tagastada hagejale hagiavaldus koos selle lisadega. 7.Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis ei pea kohus põhjendatuks lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Menetluskulude jaotus 8.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.