lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-54740/22

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-54740/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Xadoil OÜ11322416

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-54740

Tsiviilasi

Serlik Rent OÜ kaebus kohtutäitur Igor Prigoda 10.07.2014 otsuse peale täiteasjades nr 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.08.2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Serlik Rent OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: Serlik Rent OÜ (registrikood 11322416, asukoht Lubja 27a Pärnu), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik I: kohtutäitur Igor Prigoda (büroo asukoht Lihula mnt 3, Haapsalu) Puudutatud isik II: võlgnik TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXX) Puudutatud isik III: sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 05.08.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetlusosaliste maakohtus ja teise astme kohtus tekkinud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
3.Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, määruskaebusega edasi kaevata, esitades selle vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja menetluse käik

1.21.07.2014 esitas Serlik Rent OÜ Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Igor Prigoda 10.07.2014 otsuse peale täiteasjades nr 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496, paludes kohtutäituri 10.07.2014 otsuse tühistada ning tunnistada kohtutäituri 15.06.2014 otsus, millega kohtutäitur tühistas samades täiteasjades 26.06.2013 tehtud otsuse lubada Serlik Rent OÜ-l osaleda täiteasjade menetluses, ebaseaduslikuks. Täiteasjad 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496 võttis kohtutäitur Igor Prigoda võlgniku TTi suhtes menetlusse maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 järgi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 03.08.2012 täitmisavalduste alusel rahalistes nõuetes. Maksu- ja Tolliameti 06.01.2010 kinnistamisavalduse alusel kanti 20.01.2010 võlgnikule kuuluvale kinnisasjale (asukohaga XXXXX XX, Pärnu, registrinumbriga XXXXXXXX) käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.

Kaebuse kohaselt esitas Serlik Rent OÜ võlgniku TT suhtes täitmisavalduse kohtutäitur Eha Nikkerile, kes alustas täitemenetluse täiteasjas nr 173/2013/497. 26.06.2013 esitas kohtutäitur E. Nikker täiteasju nr 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496 sel ajal menetlenud kohtutäiturile Tarvi Söömerile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks, mille kohtutäitur rahuldas 26.06.2013 otsusega. 15.06.2014 otsusega (otsus kannab küll 14.06.2014 kuupäeva, kuid lisatud digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtuvalt on allkirjastatud 15.06.2014) kohtutäitur I. Prigoda tühistas 26.06.2013 otsuse põhjendusel, et ühinemise alus on ära langenud ja et täitemenetluses puudub vajadus võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimiseks ja sellele sissenõude pööramiseks, kuivõrd võlgnik suudab teisiti sissenõudjale tasuda, samuti ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti. Sissenõudja Serlik Rent OÜ esitas 17.06.2014 kohtutäituri 15.06.2014 otsuse peale kohtutäiturile kaebuse. 10.07.2014 otsusega jättis täitur sissenõudja kaebuse rahuldamata. Täituri tegevus 26.06.2013 otsuse tühistamisel on vastuolus seadusega. Kohtutäitur tugineb vaidlustatud otsuses sellele, et kuna kohtutäitur ei ole vaidlusaluses täiteasjas võlgniku vara arestinud, siis ei saanud avaldajal sundtäitmisega ühinemist lubada. Maksuhalduril on õigus seada maksukohuslase varale käsutamise keelumärge MKS § 130 lg 1 p 4 alusel. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri poolt kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Sisuliselt jätkab kohtutäitur maksuhalduri poolt alustatud täitemenetlust ning sundtäitmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku sätteid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lg 1 alusel loetakse arestimiseks ka käsutamise keelumärke kandmist registrisse. Maksuhaldur kandis keelumärke võlgniku kinnistule ja kohtutäitur jätkas maksuhalduri poolt alustatud täitemenetlust. Seega oli õige kohtutäituri 26.06.2013 otsus, millega Serlik Rent OÜ-l lubati sundtäitmisega ühineda. Avaldajale teadaolevalt andis kohtutäitur nõusoleku võlgnikule kuuluva kinnisasja müümiseks kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 alusel ning nimetatud kinnisasi on müüdud. Vara müügiks kohtutäituri kontrolli all pidi olema kõigi sissenõudjate luba ning vara müügist saadu tulnuks jaotada sissenõudjate vahel arvestades nõuete järjekohaga. Rahuldati aga ainult Maksu- ja Tolliameti nõuded. TMS § 142 lg 3 tulenevalt kinnisasja arestimisel arestipandiõigust ei teki. Seega oli kaebuse esitaja tulemi jagamisel Maksu- ja Tolliametiga ühel ja samal järjekohal. Kohtutäitur oleks pidanud täitetoimingud läbi viima kõigi sissenõudjate huvisid arvestades. Kuna puudusid alused sundtäitmisega ühinemise lõpetamiseks, rikkus täitur seadust, mille tagajärjel avaldaja sai kahju. Täituri tegevus tuleb tunnistada ebaseaduslikuks.

Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes oma 15.06.2014 ja 10.07.2014 otsustes toodud seisukoha juurde, et kuna võlgniku vara arestimist ei toimunud, siis tuli, vältimaks

sissenõudjale Eesti Vabariigile kahju tekitamist, viia 26.06.2013 ühinemise otsus seadusega kooskõlla. Kohtutäitur selgitas täiendavalt, et tulenevalt TMS § 142-1491 ei ole kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimise akti koostanud ega oma keelumärget kinnistusraamatusse palunud kanda, seega ei ole kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja arestinud. Tulenevalt TMS § 198 on kohtutäituril kohustus rakendada oma diskretsiooniõigust ja määrata, millises järjekorras kohtutäitur vara arestib ja sellele sissenõude pöörab. Nõudeid oli võimalik täita teisiti kui võlgniku kinnisasja mõttelise osa arest ning müük sundenampakkumise teel. Kui MKS § 130 tulenevalt on Maksu- ja Tolliameti nõue üle antud kohtutäiturile, siis ei tähenda see automaatselt seda, et keelumärkega koormatud kinnisasi on ka täitemenetluse seadustiku mõttes arestitud. Sundmüügi korraldamise korral peab kohtutäitur ikkagi läbi viima kinnisasja arestimise ja kandma oma keelumärke kinnistusraamatusse. Serlik Rent OÜ õigused on kaitstud täitemenetluses, mida viib läbi kohtutäitur Eha Nikker. Ühinemisavaldus ei võta menetlevalt kohtutäiturilt õigust ise kinnisasi arestida, kui see on arestimata.

Võlgnik TT leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on meelevaldselt tõlgendanud TMS § 64 lg 1, mille kohaselt ta loeb arestimiseks ka keelumärke kandmist registrisse. Nimetatud seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Täitur ei ole teinud arestimise toiminguid võlgnikule kuulunud kinnisasja mõttelise osa suhtes. Kohtutäitur ei ole kinnistusametile esitanud ka avaldust keelumärke kandmiseks võlgnikule kuulunud kinnisasja mõttelise osa võõrandamise keelamiseks ega koostanud võlgnikule kuulunud kinnisasja arestimisakti. Avaldaja on ekslikult viidanud kohtutäituri nõusolekule võlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamiseks. 10.07.2014. a Tallinna notar Jaan Hargi büroos sõlmitud korteriomandi mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse notariaalaktis osalejaks kohtutäitur ei olnud. Nõusoleku lepingu sõlmimiseks ning keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust andis Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esindaja.

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles kaebusele vastu ning leidis, et maksuhaldur on võlgnikule kuulunud korteriomandi mõttelisele osale seadnud keelumärke, kuid ei ole seda arestinud. Maksuhalduri poolt teostatavatele toimingutele kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korda, mitte täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Vara arestimise puhul tuleb igal juhul võlgnikule edastada vara arestimise akt, mis peab sisaldama TSM § 143 toodud infot. Kuna maksuhaldur ega kohtutäitur ei olnud korteriomandi mõttelist osa arestinud, siis ei saanud Serlik Rent OÜ ka sundtäitmisega ühineda. Seetõttu on kohtutäituri 15.06.2014 ja 10.07.2014 otsused õigustatud ning kohtutäitur ei vajanud korteriomandi mõttelise osa võõrandamiseks kaebaja nõusolekut. Võlgnik avaldas maksuhaldurile soovi kinnisasja müügiks ning maksuhaldur oli kinnisasja müügiga muul viisil kui enampakkumise läbi nõus, kuna kinnisasi võõrandati koos hüpoteegiga ning maksuhalduri nõuded said tehingu käigus rahuldatud.

Esimese astme kohtu määrus

6.Maakohus jättis 05.08.2014 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

03.08.2012 võttis kohtutäitur I. Prigoda menetlusse sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) täitmisavaldused võlgniku TT vastu rahalises nõudes. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX väljatrüki kohaselt on keelumärge TT-le kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud

20.01.2010 Maksu- ja Tolliameti 06.01.2010 avalduse, 12.11.2009 korralduse alusel. Seega oli keelumärge võlgnikule kuuluva mõttelise osa käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse sisse kantud enne, kui kohtutäiturile esitati täiteavaldused.

Maksu- ja Tolliameti poolt täitmisavalduste esitamise ajal 03.08.2012 kehtis MKS § 130 lg 2 alljärgnevas redaktsioonis: maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Alates 01.02.2014 on MKS § 130 lg 2 alljärgnevas redaktsioonis: maksuhaldur võib maksuvõla, MKS § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse ja enda määratud rahatrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Maksuhalduri algatatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt ei rakendata täitemenetluse seadustiku §-des 24 ja 25 sätestatud nõudeid ning maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid jäävad kehtima. Seega sissenõudja Maksu- ja Tolliameti poolt täiteavalduste esitamise ajal ning sundtäitmisega ühinemise otsuse tegemise ajal kui ka ajal, mil kohtutäitur tühistas sundtäitmisega ühinemise, kehtis maksukorralduse seaduse järgi põhimõte, et kui maksuhalduri poolt on seatud keelumärge, siis täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jääb keelumärge ja arest kehtima.

TMS § 64 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. TMS § 137 sätetel kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 8. ptk sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses esitanud avaldust keelumärke kandmiseks registrisse ega ole koostanud ka kinnisasja arestimise akti. Keelumärge on kantud kinnistusraamatusse MKS § 130 lg 1 p 1 alusel, mis kehtis 01.01.2009 redaktsioonis. Kuna maksuhalduri täitetoimingud tulemust ei andnud, siis pöördus Maksu- ja Tolliamet 03.08.2012 sundtäitmise jätkamiseks kohtutäituri poole. Alates 03.08.2012 allus täitemenetlus täitemenetluse seadustiku regulatsioonile. Maksuhalduri poolt keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole võrdsustatav kohtutäituri poolt kinnisasja arestimisega. Täitur ei ole täitemenetlustes teinud TMS §-des 142 ja 143 nimetatud toiminguid. Maksuhalduri poolt 06.01.2010 esitatud avalduse alusel muudeti tehingute tegemine tehniliselt võimatuks.

10.26.06.2013 esitas kohtutäitur Eha Nikker avalduse sundtäitmisega ühinemiseks TMS § 149 alusel. Otsus sundtäitmisega ühinemiseks on tehtud 26.06.2013. TMS § 149 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et täitemenetlustes ei ole kinnisasja arestitud. Seega ei olnud 26.06.2013 täidetud TMS § 149 tingimused, et teha sundtäitmisega ühinemise otsust. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri 15.06.2014 otsus sundtäitmisega ühinemise lõpetamiseks seadusega

kooskõlas ning seetõttu oli põhjendatud täituri poolt ka avaldaja kaebuse rahuldamata jätmine. Määruskaebus

11.Serlik Rent OÜ palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja tühistada kohtutäituri 10.07.2014 otsus ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri 15.06.2014 otsus, millega kohtutäitur tühistas 26.06.2013 otsuse lubada Serlik Rent OÜ-l täitemenetlusega ühineda, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
12.Maakohus on eksinud materiaalõigusnormi kohaldamisel ning oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes objektiivselt ja igakülgselt kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning vastavad hinnangud andmata. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 5),
13.Kohtutäitur saatis 12.06.2014 avaldajale e-kirja, milles teatas, et andis hüpoteegipidajale nõusoleku kinnisasja 1⁄2 kaasomandi mõttelise osa võõrandamiseks, milleks on korteriomand XXXXX XX XX, reg.osa nr XXXXXXXX ja mille 1/2 kaasomandi osa omanikuks on TT; EMTA on samuti tehingule andnud nõusoleku, kui võlgnik tasub kõik maksuvõlad; teiste ühinenud sissenõudjate nõuded jäävad kahjuks täitmata; notariaalne tehing toimub 16.06.2014 notar Jaan Hargi büroos.
14.Seega on võlgnikule kuuluv kinnisasi võõrandatud kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 alusel kolmandale isikule. Kuigi avaldaja on seda asjaolu oma kaebuses märkinud ja tehingu teostamine (vastav notariaalne leping) nähtub täitetoimikust, ei ole maakohus sellele tähelepanu pööranud. Kohtutäituri kontrolli all saab võlgnik oma kinnisasja võõrandada üksnes sissenõudja nõusolekul ja juhul, kui see on arestitud. Kusjuures kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga ja ta peab tagama, et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 102 lg 4). Kuna täitetoimikutest nähtus, et täitemenetlust sisuliselt toimetati kuni vara realiseerimiseni nõude katteks, siis ei saa väita, et sisulist täitmist nendes täiteasjades ei toimunud ja et puudus arestimise akt, kui TMS § 102 kohaldamise eelduseks oli arestimisakti olemasolu. Avaldajal kui sissenõudjal olid kohtutäituri poolt läbiviidavas täitemenetluses samad õigused kui teisel sissenõudjal ning seega tuli kohtutäituril saada seadusest tulenevad nõusolekud vara aresti alt vabastamiseks ja müümiseks ka avaldajalt.
15.TMS § 64 lg 1 kohaselt loetakse arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke kandmist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Käesolevas asjas oli maksuhaldur kandnud käsutamise keelumärke võlgniku kinnisasjale ja kohtutäitur jätkas Maksu- ja Tolliameti poolt alustatud täitemenetlusega. Kuna MKS § 130 lg 2 sätestab üheselt, et maksuhaldur alustab ja kohtutäitur jätkab täitemenetlust, siis tuleb käsutamise keelumärke sissekandmist maksuhalduri poolt lugeda TMS § 64 lg 1 kohaseks toiminguks, seega ka arestimiseks. Seega oli kohtutäituri 26.06.2013 otsus õige, millega kohtutäitur lubas avaldajal sundtäitmisega ühineda. TMS § 142 ja § 143 märgitud toimingud tuli teha kohtutäituril, mille pärast maksuhaldur kohtutäituri poole ka pöördus. Maksu- ja Tolliametil tuli seejuures arvestada asjaoluga, et võlgniku kinnisasjale sissenõude pööramisel tuleb neil saadavat tulemit hakata jagama võimalike teiste sissenõudjatega. Avaldaja seisukohta, mille kohaselt tuleb maksuhalduri kantud

käsutamise keelumärget lugeda TMS § 64 lg 1 teise lause kohaseks keelumärkeks, toetab ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1, mille kohaselt ei saa kanda ühele asjale mitut käsutamise keelumärget. Juba olemasolev käsutamise keeld takistab teiste sarnaste keeldude seadmist. Kuna Maksu- ja Tolliameti kasuks oli juba kantud käsutamise keelumärge ning tema nõude osas viidi läbi täitemenetlust, siis oli avaldaja ainukeseks võimaluseks, et saada võlgniku kinnisasja arvel ka oma nõudele rahuldust, esitada avaldus sundtäitmisega ühinemiseks.

16.Kuna puudusid alused sundtäitmisega ühinemise lõpetamiseks, siis on kohtutäituri selline tegevus vastuolus seadusega. Vastused määruskaebusele
17.Sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kohtutäitur ja võlgnik TT paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Edasine menetluse käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 üle. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluses täitemenetluses ei olnud kohtutäitur võlgnikule kuulunud kinnisasja arestinud, mistõttu ei olnud eeldused TMS § 149 alusel täitemenetlusega ühinemiseks täidetud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Määruskaebuse esitaja põhiväiteks on see, et kuivõrd vaidlusaluses täitemenetluses müüdi võlgnikule kuulunud kinnisasi kohtutäituri kontrolli all, siis järelikult pidi kinnisasi olema täitemenetluses arestitud. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige see, et asja müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 järgi eeldab kinnisasja arestimist, sest nimetatud sätte esimese lõike järgi võib kohtutäitur võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja. Samas ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et vaidlusaluses täiteasjas toimus võlgnikule kuulunud kinnisasja müük kohtutäituri kontrolli all. TMS § 102 lg-st 1 järeldub selgelt, et kohtutäituri kontrolli all asja müügi eeldusteks on peale võlgniku avalduse ja sissenõudja nõusoleku muu hulgas ka asja arestimine kohtutäituri poolt ja kohtutäituri luba asja müügiks. Kohtutäituri loa vajalikkus tehingu tegemiseks tähendab seda, et vastava loa puudumisel ei saa võlgnik kinnisasja võõrandada. Kohtutäituri luba müügiks on vajalik siis, kui kohtutäitur on kinnisasja arestinud ning kinnistusraamatus on võlgniku kinnisasjale seatud kohtutäituri kasuks käsutamise keelumärge, mis takistab võlgnikul ilma kohtutäituri nõusolekuta asja võõrandamast. Käesoleval juhul võlgnikule kuuluvale kinnisasjale kohtutäituri kasuks käsutamise keelumärget seatud ei olnud ja seetõttu võlgnik oma kinnistu võõrandamiseks kohtutäituri luba ei vajanud. Seega ei ole võlgniku kinnisasja müük toiminud TMS § 102 lg 1 alusel kohtutäituri kontrolli all. Asjaolu, et kohtutäitur võlgnikule kinnisasja võõrandamiseks loa andis, ei oma eeltoodud põhjustel õiguslikku tähendust.
21.Määruskaebuse esitaja väide, et kuna MKS § 130 lg-st 2 tulenevalt maksuhaldur alustab ja kohtutäitur jätkab täitemenetlust, siis tuleb maksuhalduri avalduse alusel käsutamise keelumärke kinnisturegistrisse sisse kandmist lugeda TMS § 64 lg 1 kohaseks arestimiseks, ei ole põhjendatud. Maksuhalduri poolt võlgniku kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine ei too kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimise seisukohast kaasa samasuguseid õiguslikke tagajärgi kui võlgniku kinnisasja arestimine kohtutäituri enda poolt. MKS § 130 lg 2 kolmanda lause järgi täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jääb maksuhalduri kohaldatud keelumärge küll kehtima, kuid see ei tähenda, et kohtutäitur muutuks automaatselt keelumärke järgi õigustatud isikuks. Käsutamise keelumärge jääb püsima maksuhalduri, s.o riigi kasuks, ja kõik järgnevad võimalikud käsutused kinnisasja suhtes, sh ka täitemenetluses kohtutäituri poolt tehtavad käsutused kinnisasja arestimiseks ja keelumärke seadmise taotlemine ning müük, on TsÜS § 88 lg 1 alusel tühised. Samuti, nagu eelnevalt käsitletud, puudub kohtutäituril taolisel juhul võimalus takistada võlgnikul (kokkuleppel sissenõudjaga) kinnisasja võõrandamist väljaspool täitemenetlust. Lähtuvalt eeltoodust ei ole ringkonnakohtu arvates maksuhalduri poolt võlgnikule kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine samastatav kohtutäituri poolt võlgniku vara arestimisega, kuivõrd viimasel juhul on kohtutäiturile tagatud kontroll võlgniku vara üle ning vajadusel võimalus selle realiseerimiseks täitemenetluse tulemuslikkuse tagamiseks.
22.TMS § 149 lg 1 järgi kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses, kusjuures teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TMS § 149 lg 1 sätestatud sundtäitmisega ühinemise eesmärgiks on anda sissenõudjatele võimalus osaleda teise sissenõudja poolt algatatud täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamises vastavalt TMS §-le 174. Selleks, et kohtutäitur saaks pöörata sissenõuet kinnisasjale ja seda sundmüüa, peab kohtutäitur kinnisasja arestima ja sundmüügi tagamiseks laskma registrisse kanda enda kasuks käsutamise keelumärke. Seetõttu saab TMS § 149 lg 1 järgi sundtäitmisega ühinemise eeldused lugeda täidetuks ainult siis, kui võlgniku kinnisasi on ühe kohtutäituri poolt arestitud koos kohtutäituri kasuks käsutuskeelu märke registrisse kandmisega ehk ühinemise eeldused on täidetud siis, kui sissenõude pööramine kinnisasjale sundmüügi teel on täielikult ühe kohtutäituri kontrolli all, mistõttu teistel sissenõudjatel puudub registrisse kantud käsutuskeelu tõttu võimalus saavutada oma täitemenetluses sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale.
23.Kuna 26.06.2013 kohtutäituri otsuse tegemise ajal ei olnud võlgniku kinnisasja kohtutäituri poolt arestitud, siis ei olnud täidetud TMS § 149 lg 1 sätestatud eeldus täitemenetlusega ühinemiseks ja kuna kohtutäitur võlgniku kinnisasja ei arestinudki, siis oli kohtutäitur õigustatud tühistama 26.06.2013 otsuse avaldaja ühinemise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium