Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
07.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-54740
Tsiviilasi
Serlik Rent OÜ kaebus kohtutäitur Igor Prigoda 10.07.2014 otsuse peale täiteasjades nr 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.08.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Serlik Rent OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja: Serlik Rent OÜ (registrikood 11322416, asukoht Lubja 27a Pärnu), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik I: kohtutäitur Igor Prigoda (büroo asukoht Lihula mnt 3, Haapsalu) Puudutatud isik II: võlgnik TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXX) Puudutatud isik III: sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja menetluse käik
Kaebuse kohaselt esitas Serlik Rent OÜ võlgniku TT suhtes täitmisavalduse kohtutäitur Eha Nikkerile, kes alustas täitemenetluse täiteasjas nr 173/2013/497. 26.06.2013 esitas kohtutäitur E. Nikker täiteasju nr 003/2012/494, 003/2012/495 ja 003/2012/496 sel ajal menetlenud kohtutäiturile Tarvi Söömerile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks, mille kohtutäitur rahuldas 26.06.2013 otsusega. 15.06.2014 otsusega (otsus kannab küll 14.06.2014 kuupäeva, kuid lisatud digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtuvalt on allkirjastatud 15.06.2014) kohtutäitur I. Prigoda tühistas 26.06.2013 otsuse põhjendusel, et ühinemise alus on ära langenud ja et täitemenetluses puudub vajadus võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimiseks ja sellele sissenõude pööramiseks, kuivõrd võlgnik suudab teisiti sissenõudjale tasuda, samuti ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti. Sissenõudja Serlik Rent OÜ esitas 17.06.2014 kohtutäituri 15.06.2014 otsuse peale kohtutäiturile kaebuse. 10.07.2014 otsusega jättis täitur sissenõudja kaebuse rahuldamata. Täituri tegevus 26.06.2013 otsuse tühistamisel on vastuolus seadusega. Kohtutäitur tugineb vaidlustatud otsuses sellele, et kuna kohtutäitur ei ole vaidlusaluses täiteasjas võlgniku vara arestinud, siis ei saanud avaldajal sundtäitmisega ühinemist lubada. Maksuhalduril on õigus seada maksukohuslase varale käsutamise keelumärge MKS § 130 lg 1 p 4 alusel. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri poolt kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Sisuliselt jätkab kohtutäitur maksuhalduri poolt alustatud täitemenetlust ning sundtäitmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku sätteid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lg 1 alusel loetakse arestimiseks ka käsutamise keelumärke kandmist registrisse. Maksuhaldur kandis keelumärke võlgniku kinnistule ja kohtutäitur jätkas maksuhalduri poolt alustatud täitemenetlust. Seega oli õige kohtutäituri 26.06.2013 otsus, millega Serlik Rent OÜ-l lubati sundtäitmisega ühineda. Avaldajale teadaolevalt andis kohtutäitur nõusoleku võlgnikule kuuluva kinnisasja müümiseks kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 alusel ning nimetatud kinnisasi on müüdud. Vara müügiks kohtutäituri kontrolli all pidi olema kõigi sissenõudjate luba ning vara müügist saadu tulnuks jaotada sissenõudjate vahel arvestades nõuete järjekohaga. Rahuldati aga ainult Maksu- ja Tolliameti nõuded. TMS § 142 lg 3 tulenevalt kinnisasja arestimisel arestipandiõigust ei teki. Seega oli kaebuse esitaja tulemi jagamisel Maksu- ja Tolliametiga ühel ja samal järjekohal. Kohtutäitur oleks pidanud täitetoimingud läbi viima kõigi sissenõudjate huvisid arvestades. Kuna puudusid alused sundtäitmisega ühinemise lõpetamiseks, rikkus täitur seadust, mille tagajärjel avaldaja sai kahju. Täituri tegevus tuleb tunnistada ebaseaduslikuks.
Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes oma 15.06.2014 ja 10.07.2014 otsustes toodud seisukoha juurde, et kuna võlgniku vara arestimist ei toimunud, siis tuli, vältimaks
sissenõudjale Eesti Vabariigile kahju tekitamist, viia 26.06.2013 ühinemise otsus seadusega kooskõlla. Kohtutäitur selgitas täiendavalt, et tulenevalt TMS § 142-1491 ei ole kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimise akti koostanud ega oma keelumärget kinnistusraamatusse palunud kanda, seega ei ole kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja arestinud. Tulenevalt TMS § 198 on kohtutäituril kohustus rakendada oma diskretsiooniõigust ja määrata, millises järjekorras kohtutäitur vara arestib ja sellele sissenõude pöörab. Nõudeid oli võimalik täita teisiti kui võlgniku kinnisasja mõttelise osa arest ning müük sundenampakkumise teel. Kui MKS § 130 tulenevalt on Maksu- ja Tolliameti nõue üle antud kohtutäiturile, siis ei tähenda see automaatselt seda, et keelumärkega koormatud kinnisasi on ka täitemenetluse seadustiku mõttes arestitud. Sundmüügi korraldamise korral peab kohtutäitur ikkagi läbi viima kinnisasja arestimise ja kandma oma keelumärke kinnistusraamatusse. Serlik Rent OÜ õigused on kaitstud täitemenetluses, mida viib läbi kohtutäitur Eha Nikker. Ühinemisavaldus ei võta menetlevalt kohtutäiturilt õigust ise kinnisasi arestida, kui see on arestimata.
Võlgnik TT leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on meelevaldselt tõlgendanud TMS § 64 lg 1, mille kohaselt ta loeb arestimiseks ka keelumärke kandmist registrisse. Nimetatud seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Täitur ei ole teinud arestimise toiminguid võlgnikule kuulunud kinnisasja mõttelise osa suhtes. Kohtutäitur ei ole kinnistusametile esitanud ka avaldust keelumärke kandmiseks võlgnikule kuulunud kinnisasja mõttelise osa võõrandamise keelamiseks ega koostanud võlgnikule kuulunud kinnisasja arestimisakti. Avaldaja on ekslikult viidanud kohtutäituri nõusolekule võlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamiseks. 10.07.2014. a Tallinna notar Jaan Hargi büroos sõlmitud korteriomandi mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse notariaalaktis osalejaks kohtutäitur ei olnud. Nõusoleku lepingu sõlmimiseks ning keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust andis Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esindaja.
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles kaebusele vastu ning leidis, et maksuhaldur on võlgnikule kuulunud korteriomandi mõttelisele osale seadnud keelumärke, kuid ei ole seda arestinud. Maksuhalduri poolt teostatavatele toimingutele kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korda, mitte täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Vara arestimise puhul tuleb igal juhul võlgnikule edastada vara arestimise akt, mis peab sisaldama TSM § 143 toodud infot. Kuna maksuhaldur ega kohtutäitur ei olnud korteriomandi mõttelist osa arestinud, siis ei saanud Serlik Rent OÜ ka sundtäitmisega ühineda. Seetõttu on kohtutäituri 15.06.2014 ja 10.07.2014 otsused õigustatud ning kohtutäitur ei vajanud korteriomandi mõttelise osa võõrandamiseks kaebaja nõusolekut. Võlgnik avaldas maksuhaldurile soovi kinnisasja müügiks ning maksuhaldur oli kinnisasja müügiga muul viisil kui enampakkumise läbi nõus, kuna kinnisasi võõrandati koos hüpoteegiga ning maksuhalduri nõuded said tehingu käigus rahuldatud.
Esimese astme kohtu määrus
03.08.2012 võttis kohtutäitur I. Prigoda menetlusse sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) täitmisavaldused võlgniku TT vastu rahalises nõudes. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX väljatrüki kohaselt on keelumärge TT-le kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud
20.01.2010 Maksu- ja Tolliameti 06.01.2010 avalduse, 12.11.2009 korralduse alusel. Seega oli keelumärge võlgnikule kuuluva mõttelise osa käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse sisse kantud enne, kui kohtutäiturile esitati täiteavaldused.
Maksu- ja Tolliameti poolt täitmisavalduste esitamise ajal 03.08.2012 kehtis MKS § 130 lg 2 alljärgnevas redaktsioonis: maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Alates 01.02.2014 on MKS § 130 lg 2 alljärgnevas redaktsioonis: maksuhaldur võib maksuvõla, MKS § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse ja enda määratud rahatrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Maksuhalduri algatatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt ei rakendata täitemenetluse seadustiku §-des 24 ja 25 sätestatud nõudeid ning maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid jäävad kehtima. Seega sissenõudja Maksu- ja Tolliameti poolt täiteavalduste esitamise ajal ning sundtäitmisega ühinemise otsuse tegemise ajal kui ka ajal, mil kohtutäitur tühistas sundtäitmisega ühinemise, kehtis maksukorralduse seaduse järgi põhimõte, et kui maksuhalduri poolt on seatud keelumärge, siis täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jääb keelumärge ja arest kehtima.
TMS § 64 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. TMS § 137 sätetel kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 8. ptk sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses esitanud avaldust keelumärke kandmiseks registrisse ega ole koostanud ka kinnisasja arestimise akti. Keelumärge on kantud kinnistusraamatusse MKS § 130 lg 1 p 1 alusel, mis kehtis 01.01.2009 redaktsioonis. Kuna maksuhalduri täitetoimingud tulemust ei andnud, siis pöördus Maksu- ja Tolliamet 03.08.2012 sundtäitmise jätkamiseks kohtutäituri poole. Alates 03.08.2012 allus täitemenetlus täitemenetluse seadustiku regulatsioonile. Maksuhalduri poolt keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole võrdsustatav kohtutäituri poolt kinnisasja arestimisega. Täitur ei ole täitemenetlustes teinud TMS §-des 142 ja 143 nimetatud toiminguid. Maksuhalduri poolt 06.01.2010 esitatud avalduse alusel muudeti tehingute tegemine tehniliselt võimatuks.
kooskõlas ning seetõttu oli põhjendatud täituri poolt ka avaldaja kaebuse rahuldamata jätmine. Määruskaebus
käsutamise keelumärget lugeda TMS § 64 lg 1 teise lause kohaseks keelumärkeks, toetab ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1, mille kohaselt ei saa kanda ühele asjale mitut käsutamise keelumärget. Juba olemasolev käsutamise keeld takistab teiste sarnaste keeldude seadmist. Kuna Maksu- ja Tolliameti kasuks oli juba kantud käsutamise keelumärge ning tema nõude osas viidi läbi täitemenetlust, siis oli avaldaja ainukeseks võimaluseks, et saada võlgniku kinnisasja arvel ka oma nõudele rahuldust, esitada avaldus sundtäitmisega ühinemiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.