Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtunik
Pille Aver
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.oktoober 2014.a Narva kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-48174
Tsiviilasi
V M hagi Raunisaar AS vastu puhkusehüvitise ja viivise nõudes
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
töötasu,
11 578,92 eurot
Hageja: V M (IK XXX), elukoht: XXX lepinguline esindaja: Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ), e-post: [email protected] Kostja: Raunisaar AS (RK 11525409), asukoht: Nuutri 5, Kärdla, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Aavik, vandeadvokaadi vanemabi Yulia Klyukach (Aavik&Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, Tallinn), e-post: [email protected], [email protected]
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu 50050. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluse käik V M esitas 18.09.2012 töövaidluskomisjonile avalduse AS Raunisaar vastu kolmekümne kuu (01.03.2010-30-08.2012) ulatuses saamata töötasu nõudes. Töövaidluskomisjon 19.10.2012 otsusega töövaidlusajas nr 4.3-2/2165 rahuldas avalduse, mõistes avaldaja kasuks välja töötasu kogusummas 8 436,44 eurot. Raunisaar AS esitas 21.11.2012 Pärnu Maakohtule taotluse eelnimetatud töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamiseks ning nõude täies ulatuses rahuldamata jätmiseks. V M 21.01.2013 hagiavalduses nõuab hageja ja kostja AS Raunisaar vahelise töölepingu erakorraliselt alates 16.10.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõpetamist seoses töötasu maksmisega viivitamisega, kostjalt hageja kasuks 9999,74 euro väljamõistmist (töötasu kolmekümne ühe kuu töötasu perioodil 01.03.2010-30.09.2012 8726,44 eurot , hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, puhkusetasu 2012 aasta eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot ja töötasu kuni 16.10.2012 113,30 eurot). Viru Maakohtu 03.05.2013 määrusega võeti hagi menetlusse tsiviilasjana nr 2-12-48174. V M esitas 22.10.2012 töövaidluskomisjonile järgmise avalduse AS Raunisaar vastu poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt alates 16.10.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõpetamiseks ning töötasu kolmekümne ühe kuu ulatuses, samuti TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise ja puhkusetasu nõudes, kokku 9 999,74 eurot. AS Raunisaar omalt poolt esitas 02.11.2012 töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjon 23.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2459 rahuldas V M avalduse osaliselt, tunnistades töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tühiseks, lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 kohaselt korraliselt seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga, mõistis avaldaja kasuks välja töötasu 2012 septembrikuu eest 290 eurot ja puhkusehüvitise 2012 eest 205,81 eurot. Komisjon jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 870 eurot ning seoses avaldaja nõudest loobumisega töötasu nõude summas 113,30 eurot. AS Raunisaar esitas 19.12.2012 Pärnu Maakohtule taotluse töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamiseks ning nõude täies ulatuses rahuldamata jätmiseks. V M 05.02.2013 hagiavalduses nõutakse hageja ja kostja AS Raunisaar vahelise töölepingu erakorralist lõpetamist alates 16.10.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmise viivitamisega ning kostjalt 9999,74 euro väljamõistmist (töötasu kolmekümne ühe kuu töötasu ulatuses 8726,44 eurot perioodil 01.03.2010-30.09.2012, hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel, puhkusetasu 2012 aasta eest hageja ühe kuu keskmise töötasu 290 euro ulatuses, töötasu kuni 16.10.2012 ulatuses 113,30 eurot. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 10.05.2013 tsiviilasjana nr 2-12-54407. Töövaidluskomisjon 23.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 rahuldas AS Raunisaar 02.11.2012 avalduse V M sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Otsus on jõustunud. Viru Maakohus 06.12.2013 määrusega liitis tsiviilasjad nr 2-12-48174 ja nr 2-12-54407 ühte menetlusse, lugedes tsiviilasja numbriks 2-12-48174. Hagi asjaolud ja nõue Esialgsete hagiavalduste ja 30.12.2013 täpsustatud hagiavalduse kohaselt AS Raunisaar ja V M sõlmisid 01.09.2008 määramata ajaks töölepingu nr 1/2008, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle projektijuhina töötasuga 4350 krooni (278,02 eurot) kuus. Hageja põhilisteks tööülesanneteks oli organiseerida ja korraldada projektide ettevalmistust tuuleparkide ehituseks.
Töötasu maksis kostja kuni 2010 aasta märtsikuuni. Peale seda töötasu maksmine lakkas, kuigi hageja jätkas töö tegemist kuni 16.10.2012. Viimane töötasu maksti hagejale 18.03.2010 töötasuna veebruari 2010 eest. Perioodil 01.03.2010- 30.09.2012 kostja ei maksnud hagejale töö eest tasu kokkulepitud tingimustel kolmekümne ühe kuu töötasu ulatuses. 16.10.2012 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Jõustunud on töövaidluskomisjoni 23.11.2012 otsus nr 4.3-2/2574, millega tuvastati hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Hageja lõplikuks nõudeks on mõista hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 8726,44 eurot ajavahemiku eest 01.03.2010 kuni 30.09.2012, puhkusehüvitis 22 kalendripäeva eest 205,81 eurot, samuti välja mõista kostjalt hageja kasuksviivis saamata töötasult seisuga 27.12.2013 summas 1898,60 eurot ja jooksev viivis saamata töötasult alates 28.12.2013 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja nõustub, et hageja asus kostja juures tööle alates 01.09.2008 projektijuhi ülesannetes. Töölepingu punkti 6.3 kohaselt kohustus projektijuht organiseerima ja korraldama projektide ettevalmistust tuuleparkide ehituseks. 18.09.2008 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 09.07.2012. Töövaidluskomisjon 23.11.2012 otsusega tunnistas V M töölepingu ülesütlemise tühiseks. Hageja ei ole komisjoni otsust vaidlustanud. TLS § 1 lg 5 kohaselt ei laiene töölepingu seadusest tulenev regulatsioon juriidilise isiku juhtorgani liikme ametilepingule. Kostja projektijuhi ametikohustused, mida täitis kostja töölepingu alusel kattusid täies ulatuses juhatuse liikme ametikohustusega. Alates 18.09.2008, s. o hageja juhatuse liikmeks valimisega, tuleb hageja ja kostja vaheline tööleping lugeda lõppenuks, mistõttu kõnealusest töölepingust ei tulene kummalgi poolel mistahes nõudeid teise poole vastu ning kõnealust töölepingut ei ole võimalik üles öelda. Hageja kutsuti kostja juhatusest 09.07.2012 tagasi põhjusel, et hageja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal hageja varaga ebaseaduslikke tehinguid ja pööras ebaseaduslikult enda kasuks kostja vara. Kostja on 01.08.2012 pretensioonis hagejale deklareerinud poolte vahel töösuhte puudumist ning hageja pole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja kinnitas ise 09.07.2012 kirjas kostjale, et tal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded. Alternatiivselt leiab kostja, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja töötasu nõue on alusetu. Kui hagejal oligi õigus töötasule perioodil 01.03.2010 kuni 30.09.2012, siis oleks hageja pidanud nõude esitama juba varasemalt. Eluliselt ei ole usutav, et isik töötab ettevõttes kolm aastat selle eest töötasu saamata ning ei ole esitanud varasemalt mitte ühtegi nõuet töötasu saamiseks. V M töötasu nõue oli kostjale üllatuslik. Kostjale makstud tasu on juhatuse liikme tasu. Perioodil 18.09.2008 kuni 09.07.2012 oli hageja kostja juhatuse liige ning juhtis kostja ettevõtet ainuisikuliselt, kasutades juhatuse liikme ja projektijuhtimise funktsioonide kokkulangemisel suuremat iseseisvust kui võis eeldada töölepingu alusel töötamise korral. Vastavalt TLS § 1 lg-le 4 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas hageja käitumine oma positsiooni võimalikust dualismist ning väidetavast mittesaadud töötasust ja puhkusekompensatsioonist mõistliku aja jooksul kostja teavitamiseta jätmisel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et V M nõue AS Raunisaar vastu rahuldamisele ei kuulu. Vaidlus puudub selle üle, et pooled sõlmisid 01.09.2008 töölepingu nr 1/2008 ning hageja asus kostja juures tööle projektijuhi ametikohal. Vaidlus puudub ka selles, et hageja sai 18.09.2008
kostja juhatuse liikmeks. Pooled ei vaidle, et nii töölepingust kui juhatuse liikme põhilistest töökohustustest tulenevalt seisnes hageja töö tuuleparkide ehituseks projektide ettevalmistuse korraldamises ja juhtimises. Pooled on üksmeelel ka selles, et 16.10.2012 saatis hageja kostjale e-posti teel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koos sellega kaasnevate nõuetega. Pooled ei vaidlusta asjaolu, et töölepingu erakorralise ülesütlemise on töövaidluskomisjon otsusega nr nr 4.3-2/2574 tunnistanud tühiseks ja selles osas on otsus jõustunud. Seega on tööleping hageja poolt TLS § 85 lg 4 kohaselt korraliselt üles öeldud alates 16.10.2012 ning poolte vahel on vaidlus hageja töötasule perioodil 01.03.2010 kuni 30.09.2012 koos puhkusetasu ja lisanduva viivisega nõude õiguse üle.. ITVS § 25 alusel töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 23.11.2012 otsus töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574, millega hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tunnistati tühiseks, jõustus. Sellest tulenevalt vaidlus töölepingu puudumise üle perioodil 01.03.2010- 30.09.2012, on käesolevas asjas ainetu. Kui töövaidluskomisjon on tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1) ning tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1), loetakse tööleping korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks ning kohus on seotud töövaidluskomisjonis tuvastatuga. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt 23.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 tuvastatuks poolte vahel 01.09.2008 sõlmitud töölepingu lõppemise alates 16.10.2012. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepinguseadus ei välista, et juhatuse liige teeb äriühingus tööd ka töölepingu alusel. Kohus leiab, et hageja on kaotanud nõudeõiguse saamata töötasule hea usu printsiibi rikkumise tõttu . TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama sätte lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuni juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni 09.07.2012 oli hagejal kui juhatuse liikmel endal õigus ja kohustus lahendada tehtud töö eest tasu maksmise küsimused. Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi on osaühingu juhatuse, s. o ka juhatuse liikmete ülesandeks osaühingu juhtimine ja esindamine ning ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga pole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.. Kohus leiab, et saamata tasu ja sellelt arvutatud viivise nõude esitamine perioodi eest, mil hageja ise oli tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Lähtudes tuvastatud töölepingust, oli töötasu välja maksmata jätmine 01.03.2010 kuni 09.07.2012 seadusevastane, kuna TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu. Hageja kui juhatuse liige teostas oma õigusi seadusevastaselt, jättes tasu maksmata. Hageja pole vastupidist tõendanud. Tasunõude esitamine enam kui kaks aastat hiljem koos viivisenõudega on sellisel juhul käsitletav nõude esitamisena kahju tekitamise eesmärgil. VÕS § 6 lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, mistõttu hageja nõue jääb sel alusel rahuldamata. Pärast 09.07.2012 tasu maksmiseks puudub alus põhjusel, et hageja ei teinud sel perioodil tööd, mille eest eeldatakse tasu maksmist kostjalt. TLS § 29 lg 1 alusel kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale
maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja väitel pärast hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist 09.07.2012 puudus poolte vahel töösuhe ning hageja ise hoidis kõrvale igasugusest kontaktist kostja esindajatega (I tl 131-133). Kohus on seisukohal, et isegi poolte vahel töösuhete pinnalt vaidluse puudumise korral, ei saanuks kostjalt eeldada töö andmist hagejale olukorras, kus hageja on tagandatud juhatuse liikme kohalt lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisest põhjustatud suures ulatuses kahju tekitamises süüdistatuna (I tl 140-141). Hageja pole ka selles osas tõendanud vastupidist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuna juhatuse liikme kohustuste täitmatajätmine ettenähtud ajal ja esitamine hiljem koos viivise nõudega on vastuolus hea usu põhimõttega. Perioodil 09.07.2012 kuni 30.09.2012 eest tasu maksmiseks alus puudub kuna hageja ei teinud tööd, mis eeldanuks tasu maksmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud hageja V M kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.