Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, tuvastada, et enne sunnivahendi rakendamiseks Ravimiameti poolt 06.03.2014 avalduse JUR-1/2612 tegemist ei rikkunud hageja Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutuse nr JUR-4/24 punkti 3.2.1 ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 195/2014/958 lubamatuks. Eelmiste nõude rahuldamata jätmise korral palus hageja tuvastada, et ta on Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutuse JUR-4/24 punkti 3.2. täitmise osas vale isik ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 195/2014/958 lubamatuks. Eelmiste nõuete rahuldamata jätmisel palus hageja tuvastada, et Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutuse nr JUR-4/24 punkt 3.2.1 sisaldab ühte kohustust ja selle täitmata jätmisel on rakendatav sunniraha mitte enam kui 1000 eurot ning tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 195/2014/495 7000 euro osas. Täitedokumendiks K.L. menetluses olevas hageja suhtes läbiviidavas täiteasjas on Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatus nr JUR-4/24, mille resolutsiooni punktiga 3.2.1 keelustati hagejal ettekirjutuse punktides 1.2.1-1.2.8 kirjeldatud ja ravimiseaduse § 83 lg-ga 1 vastuolus oleva reklaami avalikustamine koheselt ettekirjutuse teatavakstegemisest arvates. Hageja vaide jättis kostja 28.10.2013 vaideotsusega nr JUR-5/9416-4 rahuldamata. Ravimiamet tegi hagejale 03.02.2014 hoiatuse nr JUR-8/1330 sunnivahendi rakendamiseks Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr JUR-4/24 täitmata jätmisel. Hageja leidis, et sundtäitmine on lubamatu, kuna Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus nr JUR-4/24 punkt 3.2.1. on täidetud ja veebilehel XXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva bänneri kaudu ei reklaamita ravimit. Pärast ettekirjutuse tegemist suunati bänner ümber veebilehe XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX alamlehele e-pood. Pärast ümbersuunamist ei toimunud enam ettekirjutuse punktides 1.2.1-1.2.8 märgitud teabe avalikustamist. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 3 p 1 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sunni rakendamise alused on ära langenud. Samuti on hageja selle kohustuse täitmise osas vale isik ning ta ei ole sunni rakendamise ajal ettekirjutusest tulenevat kohustust rikkunud. Kohustuste täitmise võimatuse korral on sundtäitmine lubamatu. Hageja õigusi ei riku mitte täitedokumendiks olev ettekirjutus, vaid selle täitmiseks hageja suhtes sunniraha rakendamine, sh täitemenetluses hagejalt sunniraha sissenõudmine. Hageja suhtes sunnivahendit rakendada ei oleks tohtinud ning sunniraha sundtäitmine on seetõttu lubamatu. Järelikult on käesoleval juhtumil tekkinud vaidlus ettekirjutuse (haldusakti) toime, sh täitmise ning ettekirjutusest tuleneva kohustuse kehtivuse või puudumise üle. Vaidluse all on samuti rakendatava ja sundtäitmisele kuuluva sunniraha suurus. Hageja ei väida, et on ettekirjutuse täitnud, vaid väidab, et asjaolude muutumise tõttu on ettekirjutuse täitmine tema poolt võimatu. Formaalselt on hageja täitedokumendiks oleva haldusakti üheks adressaadiks, kuid nimetatud asjaolu ei tähendada, et temalt saab nõuda sisse sunniraha ning temal on võimalik täita haldusaktist tulenevat kohustust. Kuna sunniraha rakendamise ajaks oli asjaolud muutnud, siis muutus hageja kohustuse täitmise osas valeks isikuks, mille tuvastamist hageja taotleb hagis esitatud alternatiivse nõudega. Lisaks saab rakendatud sunniraha suurust vaidlustada pärast täitekorraldusega sunniraha suuruse kindlaksmääramist. Tegemist on haldusorgani toiminguga. Kui sunniraha suurus on hageja hinnangul ebaõigesti kindlaksmääratud, saab hageja nõuda sunniraha suuruse kohtuliku kontrolli ning nõuda kohtult TsMS § 368 lg 1 alusel õige sunniraha suuruse tuvastamist, välistades sellega temalt täitemenetluse käigus suuremas summas sunniraha sissenõudmise. Hageja märgib, et suurema sunniraha sissenõudmine rikub iseseisvalt hageja subjektiivseid õigusi ning talle tuleb seepärast tagada PS §-st 15 tulenev kaebeõigus.

2(6)

Harju Maakohus võttis 28.03.2014 määrusega hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse. Kostja vastuväited Hagiavaldus ei võimalda hageja taotletavat eesmärki saavutada. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunni rakendamise alused ei ole ära langenud. Adressaadile teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib ning hageja esitatud asjaolude kohaselt seda hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täidetud. Hageja väited asjaolude hilisema muutumise kohta on asjakohatud. Sunniraha tasumise kohustus tekkis tulenevalt asjaolust, et hageja ei täitnud ettekirjutust selleks määratud tähtaja jooksul (koheselt). Hiljem tekkinud asjaolud ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmisel ei mõjuta sunniraha tasumise kohustust. Hageja väited ei võimalda teha järeldust, nagu nõuet ei oleks või nõue ei oleks sissenõutav. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Nõue tuleneb kostja 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr JUR-4/24 punktist 4.3. TMS § 221 tulenevalt ei saa hageja maakohtus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tuvastusnõudeid esitades vaidlustada kostja haldusakti, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei hinnata sunniraha määramise asjaolusid ja alust ning määratud sunniraha suurust. Nimetatud asjaolusid ei ole vaidlustatud halduskohtus. TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Samuti ei ole hagis toodud asjaolud tekkinud peale kostja 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatust. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata ning tühistas Harju Maakohtu 28.03.2014 määrusega rakendatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on TMS § 221 lg 1. Hageja ei ole hagis esile toonud, millisel eelmärgitud sättes toodud alusel (nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest taotleb. Hageja väited ei võimalda teha järeldust nagu nõuet ei ole või nõue ei ole sissenõutav. Nõue tuleneb Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr JUR-4/24 punktist 4.3, mille kohaselt kohaldatakse ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustuste täitmata jätmisel sunniraha 1000 eurot ettekirjutuse punktides 1.2.11.2.8 kirjeldatud iga rikkumise kohta eraldi. TMS § 221 tulenevalt ei saa hageja maakohtus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tuvastusnõudeid esitades vaidlustada karistusotsust, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. ATSS § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asjas nähtub, et ettekirjutus-hoiatus on kehtiv HMS § 61 järgi. Hageja ei ole väitnud, et ettekirjutus-hoiatus oleks kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg oleks lõppenud või sellega antud rahaline kohustus oleks täidetud. Kehtiva haldusaktina on ettekirjutus-hoiatuse täitmine HMS § 60 järgi kohustuslik. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei hinda kohus sunniraha määramise asjaolusid ja alust, määratud sunniraha suurust. Tegemist on jõustunud haldusaktiga, mida saanuks kostja vaidlustada halduskohtus.

3(6)

Ka ei ole ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunni rakendamise alused ära langenud. Adressaadile teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib ning hageja esitatud asjaolude kohaselt seda hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täidetud. Hageja väited asjaolude hilisema muutumise kohta on asjakohatud. Sunniraha tasumise kohustus tekkis tulenevalt asjaolust, et hageja ei täitnud ettekirjutust selleks määratud tähtaja jooksul (koheselt). Hiljem tekkinud asjaolud ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmisel ei mõjuta sunniraha tasumise kohustust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-11 selgitanud, et ATSS § 15 lg 1 järgi nõutakse sunniraha sisse TMS sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega ei saa hageja TMS § 221 lg 11alusel esitada käesolevale täitedokumendile kõiki vastuväiteid. TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, see on TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt lubamatu (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-114-13). Hagis nimetatud asjaolud ei ole tekkinud peale Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatust. Väide, et ettekirjutusest tulenev kohustus hageja suhtes ei kehti, sest hageja on kohustuse täitmise suhtes vale isik, on ebaõige. ATSS § 10 lg 1 kohaselt peab hoiatuses kindlaks määratud sunniraha tasuma adressaat. Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on selle adressaadiks hageja. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse. Kohtul on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Maakohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud, samuti ei ole ühtegi hageja seisukohta analüüsinud ega põhjendanud, miks kohus hageja seisukohtadega ei arvesta. Maakohus ei ole samuti põhjendanud, miks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 368 lg 2 järgsed alternatiivsed haginõuded. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 221 lg-t 1 ning ebaõigesti mõistnud sunniraha toimet ning selle kohaldamise põhimõtteid ja aluseid. Hageja õigusi ei riku mitte täitedokumendiks olev ettekirjutus, vaid selle täitmiseks hageja suhtes sunniraha rakendamine, sh täitemenetluses hagejalt sunniraha sissenõudmine. Kogu sunniraha rakendamisega seonduv tuleneb Ravimiameti avaldusest sunniraha rakendamiseks, mitte Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatusest nr JUR-4/24. Ravimiamet leidis, et hageja talle ettekirjutusega pandud kohustust ei ole täitnud ning on selle kohustuse täitmise tagamiseks seepärast otsustanud rakendada sunniraha. Kõnealuses haldusaktis ei sisaldu rahalist kohustust sunniraha tasumiseks, vaid ainult sunniraha rakendamise hoiatus. Hageja suhtes ei oleks tohtinud sunnivahendit rakendada, mistõttu sunniraha sundtäitmine on lubamatu, kuna ta on selle kohustuse täitmise osas vale isik ning ta ei ole sunni rakendamise ajal ettekirjutusest tulenevat kohustust rikkunud. Järelikult on käesoleval juhul tekkinud vaidlus ettekirjutuse (haldusakti) toime, s.h täitmise ning ettekirjutusest tuleneva kohustuse kehtivuse või puudumise üle. Vaidluse all on samuti rakendatava ja sundtäitmisele kuuluva sunniraha suurus. Hageja väited asjaolude hilisema muutumise kohta on asjakohased ning nendega oleks maakohus pidanud arvestama. ATSS § 9 lg-st 1 tuleneb haldusorgani kohustus enne täitekorralduse andmist kontrollida sunnivahendi rakendamise aluste olemasolu ning kohustus veenduda, et tema poolt tehtud ettekirjutuse õiguslik ja faktiline alus ei ole ära langenud ning puuduvad alused ettekirjutuse

4(6)

muutmiseks või tühistamiseks. Kui muutunud asjaolude tõttu ei ole hagejal haldusakti täitmine võimalik, siis puudub õiguslik alus nõuda hagejalt sunniraha abil selle haldusakti täitmist. Kuna sunniraha rakendamise ajaks oli asjaolud muutunud, siis muutus hageja kohustuse täitmise osas valeks isikuks, mille tuvastamist hageja taotleb hagis esitatud alternatiivse nõudega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks nimetatud asjaolu tuvastamine ei kõrvalda täitedokumendi täidetavust. Hageja saab rakendatud sunniraha suurust vaidlustada pärast täitekorraldusega sunniraha suuruse kindlaksmääramist. Tegemist on haldusorgani toiminguga. Kui sunniraha suurus on hageja hinnangul ebaõigesti kindlaksmääratud, saab hageja nõuda sunniraha suuruse kohtuliku kontrolli ning nõuda kohtult TsMS § 368 lg 1 alusel õige sunniraha suuruse tuvastamist, välistades sellega temalt täitemenetluse käigus suuremas summas sunniraha sissenõudmise. Kuna maakohus on alusetult keeldunud hagi läbi vaatamast, siis on alusetu kohtu poolt samas tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõu tühistamine. Määruskaebuse menetlus maakohtus Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja ei korda neid. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Maakohus on oma määruses õigesti leidnud, et hageja ei ole hagis esile toonud, millisel nimetatud sättes toodud alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleb. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest järelduvalt oleks sundtäitmine TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu, mistõttu on põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatus nr JUR-4/24, mille p 4.3 järgi ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustuste täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha 1000 eurot iga ettekirjutuse p-des 1.2.1 - 1.2.8 kirjeldatud rikkumise eest. Sunniraha suurust ja selle määramise asjaolusid oleks hageja saanud vaidlustada halduskohtus, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. ATSS § 15 lg 1 järgi nõutakse sunniraha sisse TMS sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, mistõttu ei saa hageja esitada TMS § 221 lg 11 alusel täitedokumendile kõiki vastuväiteid. Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatus nr JUR-4/24 on jõustunud ja tegemist on käesoleval hetkel kehtiva haldusaktiga, mida hageja halduskohtus ei vaidlustanud. Määruskaebuse esitaja väited, et sunni rakendamise alused on ära langenud, kuna ettekirjutusest tuleneva kohustuse täitmine on võimatu, on ebaõiged. Ettekirjutus-hoiatusega hagejale pandud kohustusi oli hagejal võimalik objektiivselt täita. Vaidlus puudub selles, et ettekirjutus-hoiatus on

5(6)

jõustunud ja ettekirjutuses märgitud tähtaja jooksul hageja ettekirjutus-hoiatusest tulenevaid kohustusi ei täitnud ega rikkumisi ei kõrvaldanud. Asjaolude hilisem muutumine ei mõjuta sunniraha tasumise kohustust. Õige ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et ettekirjutusest tulenev kohustus tema suhtes ei kehti, sest ta on kohustuse täitmise suhtes vale isik. ATSS § 10 lg 1 kohaselt tuleb hoiatuses kindlaks määrata sunniraha tasuma kohustatud adressaat. Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on selle adressaadiks hageja. Määruskaebuse väide, mille kohaselt on hagejal õigus seoses täitedokumendiga esitada tuvastusnõue TsMS § 368 lg 2 järgi, on iseenesest õige, kuid tulenevalt esitatud nõuetest ei ole hageja sellist nõuet esitanud, vaid esitatud on alternatiivsetel alustel nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega on hagi esitatud TMS § 221 järgi ja kohus pidi hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi kontrollima üksnes tulenevalt TMS §-s 221 toodud eeldustest hagi õiguslikku põhjendatust ning hagi rahuldamise võimalikkust. Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu määrust hagi tagamise tühistamise osas. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu on maakohus õigesti tühistanud hagi tagamise. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud ELGERY GROUP OÜ kanda. Maakohus on menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 järgi jätnud hageja kanda.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjasstatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.