Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud XXX esitas 18.05.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu AÕS § 71 lg 2 ja 72 lg 1 ja 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks kasutuseeliste saamise eest alates veebruari kuust 2012, summas 208,53 eurot kuus. Hageja taotles kostjalt välja mõista hüvitise omandiosast suurema pinna kasutamise eest elamuhoones 33,33 m2, hinnaga 6 eurot m2, summas 199,98 eurot, kuuris 11,33 m2, hinnaga 2 eurot m2, summas 22,66 eurot. Kokku soovis hageja hüvitist kostja kasutuseeliste eest elamuhoones ja kuuris summas 222,64 eurot. Nimetatud summast arvestas hageja maha enda kasutuseelised omandiosast suurema pinna kasutamise eest keldris 1,42 m2, hinnaga 2 eurot m2, summas 2,84 eurot ja aia kasutamise eest 22,53 m2, hinnaga 0,5 eurot m2, summas 11,27 eurot. Kokku arvestas hageja enda kasutuseeliseid nõudest maha keldri ja aia kasutamise eest summas 14,11 eurot. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruseks luges hageja 208,53 eurot. Peale kohtumenetluses toimunud elamu inventariseerimist korrigeeris hageja 24.09.2013 hüvitise suuruse arvutust ja nõudis kostjalt kasutuseeliste eest hüvitise väljamõistmist eluruumide kasutamise eest 15,9 m2, hinnaga 6 eurot m2, summas 95,40 eurot; 2 korruse hoiupinna eest 18,781 m2, hinnaga 3 eurot m2, summas 56,34 eurot, kuuri eest 10 m2, hinnaga 2 eurot m2, summas 20 eurot ning maa kasutamise eest 22,50 m2, hinnaga 0,50 eurot m2, summas 11,25 eurot. Kokku soovis hageja hüvitist kostja kasutuseeliste eest eluruumides, 2 korruse hoiupinnas, kuuris ja maa eest summas 182,99 eurot. Enda kasutuseeliseid arvutas hageja keldri eest 1,033 m2, hinnaga 2 eurot m2, summas 2,07 eurot ja garaaži kasutuse eest 0,667 m2, hinnaga 2 eurot m2, summas 1,33 eurot. Kokku arvestas hageja enda kasutuseeliseid maha keldris ja garaažis 3,4 eurot. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruseks luges hageja 179,59 eurot kuus. 13.04.2014 esitas hageja tulenevalt inventariseerimisandmetes tehtud parandustest kasutuseeliste eest maksmisele kuuluva hüvitise täpsustatud suuruse. Lisatud oli arvutuskäik koos ruumide eksplikatsiooniga. Hageja on taotlenud hüvitise väljamõistmist korteri kasuliku pinna eest 15,9 m2, koefitsiendiga 1, summas 95,40 eurot ehk 6 eurot /m2; korteri mittekasuliku pinna eest 13,1 m2, koefitsiendiga 0,75, summas 59,16 eurot ehk 4,516 eurot m2. (koefitsiendiga 0,75 - 6 eurost oleks 4,5 eurot ja summa 58,95 eurot), laohoone – kuur eest 10 m2, koefitsiendiga 0,5, summas 30 eurot, kokku 30 eurot, ehk 3 eurot m2 eest. Kokku on hüvitis kostja kasutuseeliste eest korteri kasulikus pinnas, korteri mittekasulikus pinnas ja laohoone-kuuri pinna eest summas 184,56 eurot. Enda kasutuseeliseid arvestas hageja trepikoja eest 0,1 m2, koefitsiendiga 0,5, summas 0,30 eurot ehk 3 eurot m2, keldri eest 1 m2, koefitsiendiga 0,5, summas 3,10 eurot ehk 3,1 eurot m2, pesuköök-kuuri eest 0,7 m2, koefitsiendiga 0,5, summas 2 eurot ehk 3 eurot m2. Kokku arvestas hageja enda kasutuseeliseid maha trepikojas, keldris, pesuköök-kuuris 5,4 eurot. Väljamõistetava hüvitise suuruseks luges hageja 179,16 eurot. 04.09.2014 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude algusaega ja loobus oma nõudest alates veebruar 2012 ning soovis hagi rahuldamist alates hagiavalduse esitamisest kohtusse 18. maist 2012 ja tema lõplikuks nõudeks on kasutuseeliste nõue summas 179,16 eurot kuus. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjal kasutuseelise olemasolu ja väidetavate kasutuseeliste väärtust. Hageja enda hagiavaldus ja selle täpsustused ning kasutuseeliste arvestused näitavad, et hageja manipuleerib ruutmeetri maksumuse ja pindade kasutamisega nii, nagu tal parasjagu on vaja soovitava summa saamiseks. Kostja on seisukohal, et kasutuseeliste nõue nn hoiupaiga või mittekasuliku pinna eest ei põhine seadusel. Hageja ei ole esitanud ka ühtki viidet õigusallikatele, mille põhjal ta võiks küsida kasutuseelist pinna eest, mida ei arvestata eluruumide hulka. Kui alla 1.60 m –st pinda ei arvata eluruumide hulka, siis ei ole hagejal ka võimalik selle pinna eest küsida ei üüri ega kasutuseeliseid. Hageja nõue on selles osas täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kostja märgib, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel nõustus kostja hageja ettepanekuga üksnes seetõttu, et ta sai aru, et ta ei pea maksma mingeid kasutuseeliseid selle eest, et tema enda väljaehitatud mansardkorrusel on enam ruutmeetreid kui kinnistusregistris omandit. Ja seda seetõttu, et hageja kasutusse jäid paremad pinnad nii keldris kui pesuköök-kuuris (garaaž), samuti paremad õuealad. Lõppkokkuvõttes hageja ja kostja vastastikused kasutuseelised tasakaalustavad teineteist ning hagi tuleb jätta ka seetõttu täielikult rahuldamata. Kostja palub kohut jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud määrata tervikuna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled, ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja XXX ja kostja XXX kaasomandisse kuulub Tallinnas aadressil XXX/ XXX asuv kinnistu nii, et hagejale kuulub 2/3 suurune mõtteline osa (ühisomandis XXX) ja kostjale kuulub 1/3 suurune osa kinnistust (kd I, tl 4). Kaasomanikevahelist kinnistu ja ehitiste kasutuskorda reguleeriv kompromiss on kinnitatud Harju Maakohtu 07.05.2010 määrusega (tsiviilasi 2-08-72439) ja selle järgi on hageja ainukasutuses reaalosana 106,2 m2 eluruumide, 17,44 m2 keldriruumide, 45,6 m2 kuuride ja 276,2 m2 aia ala pinda ning kostja ainukasutuses on reaalosadena 103,10 m2 eluruumide pinda, 6,59 m2 keldri ruumide pinda, 39,53 m2 kuuride ja 104,30 m2 aia ala pinda (kd I, tl 5-9). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). 04.09.2014 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus välja mõista kostjalt suurema pinna kasutamise eest igakuiselt 179,16 eurot alates hagi kohtusse esitamisest 18.05.2012. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, käesoleva paragrahvi

Tallinna Ringkonnakohus märkis käesolevas tsiviilasjas 03.01.2014 tehtud määruses, et tsiviilasja 212-19758 menetluse puhul tuleb tõendada kasutuseeliste väärtust ja kasutuseeliste saamist. Seega peab kohus antud juhul esmalt kindlaks tegema, kas kostja kasutab oma kaasomandi osast suuremat osa, st kas kostja on saanud kasutuseeliseid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-10 (punkt 12) jõudnud seisukohale, et esemest saadav kasu on TsÜS § 62 lg 1 järgi viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Seega kehtivas õiguses ei hõlma vilja mõiste kasutuseeliseid. Kasutuseeliseks on need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest. Kuna kostja kasutab oma kaasomandi osast suuremat elamu osa, saab ta seeläbi kasutuseelise. Samas leiab kolleegium, et puuduvad andmed, mis viitaksid seadusandja soovile välistada AÕS § 71 lg 2 järgi kasutuseeliste väljamõistmine. 1. juulist 2002 kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seadus täpsustab vilja ja kasutuseelise mõisteid (TsÜS § 62), kuid AÕS § 71 lg 2 räägib üksnes viljast. Kolleegium leiab, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. Tsiviilasjas 2-08-72439 kinnitas kohus 07.05.2010 poolte vahel sõlmitud alljärgneva kompromissi:

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kontrollis XXX koha peal XXX , Tallinnas kohtule juba esitatud mõõtmisi koos mõlema poole esindajate kohalviibimisega 05.05.2014 ja esitas kohtule XXX / XXX Tallinn mõõdistusjoonised koos ruumide ja ehitise eksplikatsiooniga (kd II, tl 65-73). Käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud ruumide eksplikatsiooni kohaselt on keldrikorruse suuruseks kokku 23,8 m2, korter nr 1 suuruseks on kokku 92,3 m2, esimese korruse suuruseks on kokku 101,4 m2. Korteri nr 2 suuruseks kokku on 69,5 m2, katusekorruse suuruseks kokku on 73,9 m2. Elamu suuruseks kokku on 199,1 m2. Laohoone-kuur suuruseks kokku on 83,6 m2 ja pesuköögi-kuuri suuruseks kokku on 58,7 m2 (kd II, tl 72). 04.09.2014 toimunud kohtuistungil nõustusid menetlusosalised XXX inventariseerimisega. Hageja märkis istungil, et kostja kasutuses on rohkem ruutmeetreid. Kostja märkis, et ruutmeetreid on numbriliselt rohkem. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja kasutab kaasomandi osast suuremat pinda. Järgnevalt peab kohus analüüsima seda, milline on kasutuseeliste väärtus, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja oli seisukohal, et hageja on esitanud kasutuseeliste nõude kolmes avalduses ja igaüks erineval moel. Kostja KE elamus

Kostja KE Kostja KE Kostja KE Hageja KE Kuur maa kokku

Hageja KE kokku

Elamu -33,33 m2 -6 €/m2, 199,98 €

Kuur-11,33 m2 , 2 € m2, 22,66 €

22,53 m2 – 14,11 €

Eluruumid 15,9 m2, 6 € m2, 95,40 € , Hoiupind18,781 m2, 3€ m2, 56,34 € Kokku pind 34,68 m2, 151,74 € Korteri kasulik

Kuur- 10 m2 , 2 € m2, 20 €

44,66 m2 – Kelder 1,4 m2 ; 2 222,64 € €/m2, 2,84 €, aed 22,53 €, 0,5 € m2, 11,27 €,

67,18 m – Kelder 182,99 € 1,033 m2, 2 € m2 , 2,07 €; Garaaž 0,667 m2, 2€ /m2,1,33 € 39 m2 –

1,8 m2 –

Kuur – 10

Maa – 22,5 m2, 0,5 € m2 11,25 €.

Trepikoda

2,733 m2 – 3,4 €

2014.a.

pind 15,9 m2, 6 m2, 3 € € m2 , m2, 30 € mittekasulik pind 13,1 m2, 4,51 € m2, kokku pind 29 m2, 154,56 €

184,56 €

0,1 m2, 3 €/ 5,34 €. m2, 0,30 €; Kelder 1 m2, 3,1 €/ m2,3,1 €; pesuköök – kuur 0,7 m2 , 3 €/m2, 2,0€

Kostja märkis, et hageja on esimeses avalduses arvestanud enda kasutuseeliste hulka ka maa, teises hagi täpsustes on ta maa lisanud kostja kasutuseeliste hulka samas suuruses ja hinnas, kui algselt arvutas enda kasutuseelist, kolmandas hagi eseme täpsustuses on hageja loobunud kostja vastu kasutuseelise nõudest maa eest ega ole arvestanud seda ka enda kasutuseelisena. Esimeses hagiavalduses on hageja küsinud kasutuseeliste eest elamus 6 eurot m2-st kogu pinna järgi, teises avalduses on küsinud eluruumi eest 6 eurot m2 ja hoiupinna eest 3 eurot m2. Kolmandas avalduses on küsinud eluruumi eest 6 eurot m2 ja mittekasuliku pinna eest 4,51 eurot m2, vähendades korteri mittekasuliku pinna suurust 5,68 m2 võrra. Kuuri kasutuseeliste eest on hageja esimeses ja teises avalduses küsinud 2 eurot m2 eest, kolmandas arvestuses juba 3 eurot m2 eest. Kolmas täpsustus on esitatud justkui tulenevalt inventariseerimisandmetes tehtud paranduste tõttu, kuid kostja kasutuseeliste pindade numbrilised suurused ei ole hagi täpsustuses muutunud. Kostja eluruumi pind oli enne ja pärast inventariseerimisandmete parandamist hagejal näidatud 70 m2. Mingit hoiupinda ja mittekasulikku pinda ei ole olnud inventariseerimisandmetes. Kuuri pinda on arvestatud 2. (24.09.2013) ja 3. (12.04.2014) avalduses samuti ühtmoodi 10 m2. Muutused on üksnes arvestatud kostja kasutuseeliste hinnas, mis aga ei tulene inventariseerimisandmetest. Hageja märkis 04.09.2014 toimunud kohtuistungil, et summa arvutamisel on arvestatud seda, et kuigi 1,6 meetri kõrgusel püsti seista ei ole võimalik, aga ta seda kasutab, on see pind arvutatud koefitsiendiga 0,75. Trepikoda kasutab hageja 0,1 m2 rohkem, keldrit 1,3 m2 rohkem, garaaži 0,7 m2 rohkem, aga laohoone kuuri kasutab XXX 9,9 m2 rohkem. Trepikoda, laohoone, garaaž ja kelder on arvutatud koefitsiendiga 0,5 ja sellest tulenevalt, tuleb kokku 179,16 eurot. Summa on hageja arvutanud Uusmaa ja kinnisvaraportaalide keskmise üürile antava ruutmeetri hinna järgi antud piirkonnas. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kostjal kasutuseelise olemasolu ja väidetavate kasutuseeliste väärtust. Hageja enda hagiavaldus ja selle täpsustused ning kasutuseeliste arvestused näitavad, et hageja manipuleerib ruutmeetri maksumuse ja pindade kasutamisega nii, nagu tal parasjagu on vaja soovitava summa saamiseks. Juba asjaolu, et hageja on muutnud nn hoiupaiga, mittekasuliku pinna hinda 3 ja 4,51 eurot/m2 vahel ja kuuri pinna hinda 2 ja 3 eurot /m2 eest näitab, et selline hageja poolt kasutuseeliste arvutamise ja kostjalt küsimise viis on suvaline ega põhine mingitel tõenditel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt puuduvad üürituru kohta Eesti Vabariigis avalikud statistilised andmed, nagu need on kinnisvara tehingute kohta. Üüri suuruse ja seeläbi kasutuseelise väärtuse kindlakstegemiseks oleks hageja pidanud tellima kinnisvara hindajalt ekspertarvamuse, mis oleks arvestanud konkreetset kostja eluruumi koos kõigi sellele lisanduvate kasutusõiguste ja nende väärtusega (kuurid, keldrid, õue-ala) ja võrrelnud seda keskmise turuhinnaga. Hageja sellist tõendit esitanud ei ole. Kostja esitas hageja nõudele ja tõenditele vastuväite, et kinnisvara maakleri (kes ei ole hindaja) antud arvamus ei ole ekspertarvamus ega arvesta konkreetset kostja kasutuses olevat eluruumi. Kohus leiab,

et maakleril puudub pädevus anda kinnisvara hindamiseks ekspertarvamust. Kinnisvaraportaalides esitatavad üürisoovid ei ole tõendiks keskmise üürihinna kohta, vaid üürileandja soovid. Kostja märkis täiendavalt, et kasutuseeliste arvutamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et tegemist ei ole vaba pinna üürimisega, nagu seda kinnisvaraportaalides pakutakse, vaid pinnaga, mida kasutavad mitu inimest, kostja XXX, tema abikaasa ja poeg. Kohus on seisukohal, et kasutuseeliste arvestamisel tuleb maha arvata ka kulutused, mida tuleb teha omanikul selle pinna kasutusse andmiseks. Hageja ei ole mingite kuludega arvestanud. Hageja poolt küsitavate kasutuseeliste suuruse muutust, samuti kasutuseeliste valikut ja neist loobumist, ei ole hageja põhjendanud. Kostja leiab, et kasutuseeliste nõue nn hoiupaiga või mittekasuliku pinna eest ei põhine seadusel. Hageja ei ole esitanud ka ühtki viidet õigusallikatele, mille põhjal ta võiks küsida kasutuseelist pinna eest, mida ei arvestata eluruumide hulka. Kui alla 1,60 m –st pinda ei arvata eluruumide hulka, siis ei ole hagejal ka võimalik selle pinna eest küsida ei üüri ega kasutuseeliseid. Kohtu poolt kogutud XXXOÜ mõõdistamisjooniste, 05.05.2014, töö nr M-39/13 ruumide eksplikatsioonist nähtub, et korter nr 2 üldpind on kokku 69,5 m2. Seejuures elamispind on sellest 39,9 m2, abiruumide pind 28,1 m2 ja lahuspind 1,5 m2. Hageja nimetatud 13,1 m2 suurust mittekasulikku pinda selles ametlikus dokumendis ei esine (kd II, tl 72). Kohus leiab, et hageja nõue hoiupaiga või mittekasuliku pinna osas on põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-10 (punktis 14) leidnud, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selles sättes sisaldub tsiviilõiguse üldpõhimõttena tunnustatud keeld kuritarvitada oma õigusi. Ka kaasomanikud peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti on hea usu põhimõtte funktsiooniks lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kostja on märkinud, et kostja nõustus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel hageja ettepanekuga üksnes seetõttu, et ta sai aru, et ta ei pea maksma mingeid kasutuseeliseid selle eest, et tema enda väljaehitatud mansardkorrusel on enam ruutmeetreid kui kinnistusregistris omandit. Ja seda seetõttu, et hageja kasutusse jäid paremad pinnad nii keldris kui pesuköök-kuuris (garaaž), samuti paremad õuealad. Kostja arvestas, et hageja enda kasutuseelised tasakaalustavad kostja poolt eluruumi ja laohoone-kuuris ruutmeetrilise ülepinna võrreldes omandiosa suurusega. Samaväärselt kostjaga, kes oma vahenditest ehitas välja ja laiendas mansardkorrust (sh ehitas uue katuse üksnes omavahendite arvel), on ka hageja välja ehitanud ruumid keldris ja garaažis ning õuealad. Erinevalt kostjast on aga hageja asunud küsima kostjalt kasutuseeliseid ruutmeetrite eest, mida viimane ise ehitas. Kostja ei ole hagejalt siiani küsinud kasutuseeliseid nende pindade eest, mida hageja on ise parendanud ja mille kasutuseelise väärtus on seetõttu suurem kui kostja kasutuses olevatel mitteeluruumi pindadel. Kostja vastuväide on ka selles, et I ja II korruse korterid mansardkorrusega kahepereelamus on erineva väärtusega. II korruse eluruum on väiksema turuväärtusega kui I korruse eluruum, kuna I korrusel on kõik sirged seinad laeni ja võimalus kasutada elamispinda täisväärtuslikult. Mansardkorrusega korteris on aga pinda, mida saab otstarbekalt mööbli paigutamiseks kasutada, tunduvalt vähem ja seetõttu on mansardkorrusega korteri turuväärtus, sh ka üüritulu, väiksem kui I korruse oma. II korruse korter võib olla kallim I korruse korterist juhul, kui II korrusel on samaväärsed ruumid esimese korrusega ning II

korrus kasutab sealjuures kõrguse ja vaate eelist. Mansardkorrusega korteris see nii ei ole. Kostja esitas oma vastuväited kostja nn kasutuseeliste tegelikust olemusest ja hageja kasutuseelistest, mis tasakaalustuvad kostja omadega oma 14.04.2014 menetlusdokumendis ning palub nendega arvestada. Kostja on esitanud vastuväited, et hageja küsitud kostja kasutuseelisest tuleb juhul, kui kohus leiab, et need on põhjendatud ja tõendatud, maha arvata hageja enda kasutuseelised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-149-10 (punktis 13) jõudnud seisukohale, et siiski võib kohus jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6). Näiteks võib, sõltuvalt juhtumi asjaoludest, kaasomaniku hüvitisnõue olla vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui ta nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hüvitist ei nõuta, või et kaasomanik ei kavatse hüvitisnõuet esitada (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus nr 3-2-1-137-10, p-d 13-14, Riigikohtu lahend 32-1-172-10 punkt 13). Hageja ja kostja sõlmisid kompromissi kaasomandi eseme kasutamise kohta, mille kohus kinnitas 07.05.2010 (tsiviilasi 2-08-72439). Antud kohtumäärusega reguleeriti pooltevahelised õigused ja kohustused, mis puudutasid kaasomandi eseme kasutamist ja mille reguleerimist pidasid kaasomanikud vajalikuks. Hageja ei nõudnud kostjalt hüvitist tema kasutusse jääva suurema omandiosa kasutamise eest ja sellest tulenevalt tasu osas kokkulepe puudus. Hagejal oli laenu vaja ja hageja sai kohtu kaudu kokkuleppe. Samuti on kostja 04.09.2014 istungil märkinud, et tema ei teadnud tasust midagi kaasomandi kasutamise kokkuleppe sõlmimisel. Hageja oli seisukohal, et tema nõue ei ole hea usu põhimõtte vastane, hageja nõue on seaduslik ja seda saab igal ajal esitada. Samuti leiab hageja, et kaasomanike vahelised suhted olid sellised, et kostjal ei võinud tekkida sellist veendumust, et peale kasutuskorra sõlmimist kasutuseelise eest raha ei küsita. Enda nõude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud 29.09.1969 kasutuskorra (kd II, tl 93), 03.04.2005 XXX kirja XXX(kd II, tl 94), 23.09.2005 Hansapanga laenulepingu 1. lehekülje (kd II, tl 95), 02.02.2012 läbiotsimise protokolli (kd II, tl 96-98), 05.04.2012 EMTA vastuse läbiotsimise põhjustele (kd II, tl 99-100), 31.12.2008 kasutuskorra (XXX1. seisukoht) (kd II, tl 101-102), 05.02.2009 XXX vastuväite kohtu kirjale (kd II, tl 103-104), 08.02.2012 avalduse politseisse (kd II, tl 105-106), 15.06.2010 Ringkonnakohtu määruse (kd II, tl 107-111), 01.09.2010 Maakohtu Kandemääruse (kd II, tl 112), 16.09.2010 e-kirja (XXX vastus kompromisslepingu kandmine kinnistusraamatusse) (kd II, tl 113), 12.02.2012 foto (teatis XXX uksel) (kd II, tl 114) ning 12.10.2010 väljavõtte kinnistusraamatust (kd II, tl 115-116). 04.09.2014 istungil selgitas hageja, et iga tõendiga tahab hageja tõendada seda, et kaasomanike vahelised suhted olid sellised, et kostjal ei võinud tekkida sellist veendumust, et nüüd, peale kasutuskorra sõlmimist, kasutuseelise eest raha ei küsita. Kostja märkis 04.09.2014 toimunud kohtuistungil, et kui sõlmiti kasutuskorra kokkulepe, siis ei räägitud tasust midagi. Samuti leidis kostja, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased. Need dokumendid peale 2010. aastat ei saa näidata seda, mida mõeldi enne 2010 kokkuleppe sõlmimist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt näitab laenuleping, et hageja tahtis soodsalt laenu. 15.06.2010 kohtumääruses ei ole ühtegi ruutmeetrit, muid hindu vms. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud ülejäänud tõendid käsitlevad poolte omavahelisi suhteid, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kavatsenud kostjalt nõudma hakata kasutuseeliste hüvitamist. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.