2.Kohustada XXX(isikukood XXX) andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, millega XXX(isikukood XXX) lepib kokku, et tema asemel läheb korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ja kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) omandiõigus üle XXXile (isikukood XXX).
3.Tuvastada XXX(isikukood XXX) kohustus anda nõusolek korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ja kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) omanikukande kustutamiseks.
4.Kohustada XXX(isikukood XXX) andma tahteavaldus korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ja kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) omanikukande kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kinnistusraamatu registriosadesse nr XXX, XXX ja XXX kantud kinnistute omanikuna kantakse kinnisturaamatusse XXX(isikukood XXX).
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel on 24.10.2008 sõlmitud korteriomandite ja kinnistute kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingud. Kinkelepingu esemeks olid korteriomandid asukohaga XXX, XXX, kinnistud asukohaga XXXja XXX. Hageja on esitanud kostjale 08.04.2014 kinkelepingust taganemise avalduse, milles hageja tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping omandi üleandmiseks 08.05.2014, kostja hagejale kinkelepingu esmete omandit üle andnud ei ole.
2.Hageja ja kostja vahelised suhted hakkasid halvenema pärast kinkelepingu vormistamist 24.10.2008. Hageja faktiline kooselu kostjaga on lõppenud 2011. aastal ning korteriomand asukohaga XXX on olnud hageja püsiv elukoht alates 22.07.2002 ning kinnistud asukohaga XXX ja XXX on olnud hageja valduses ja kasutuses enne kinkelepingu sõlmimist ning ka kinkelepingu kehtivuse ajal ning ta on tasunud kõik eelmärgitud kinnisasjadega seotud maksed ning teinud kulutusi eelmärgitud kinnisasjade püsima jäämiseks ja parendamiseks. Hageja märgib, et kinkelepingust taganemise põhjus seisneb asjaolus, et kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust, kuna on võõrandanud alla turuhinna kingitusena saadud korteriomandi asukohaga XXX ja on läbi oma esindaja esitanud hagejale nõudmisi kostjale kingitud kinnisasjadel asuvate hageja kasutusõiguste kustutamiseks ning on jätnud kingitusena saadud kinnisasjadega seotud kulud hageja kanda ning pole neid talle hüvitanud.
3.Vastavalt kinkelepingu punktidele 3.4. ja 3.5. leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejal on korteriomandi asukohaga XXX ning kinnistute XXX ja XXX suhtes õigus kinkelepingust igal ajal taganeda ning kostja kohustus taganemisel eelmärgitud kinnisasjade omandi hagejale üle andma. Võlaõigusseaduse § 5 kohaselt võib seaduses sätestatust poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, samuti samast sättest tuleneb dispositiivsuse põhimõte, mille alusel on pooltel võimalik kokku leppida lepingust taganemise osas seadusega sätestatust teisiti. Selline kokkulepe on kehtiv, sest seadusest tulenevast kinkelepingu regulatsioonist ei nähtu keeldu kinkelepingust taganemise õiguseks selliselt, nagu oli kokkulepitud kostja ja hageja poolt kinkelepingu punktis 3.4.
Kostja, kirjutades alla kinkelepingule ja võttes kinke vastu, oli kinkelepingust taganemise õigusest teadlik ning nõustus kinkelepingus kokkulepituga, järelikult pidi talle olema ka ettenähtav, et teine osapool võib nende vahel kokkulepitud taganemisõigust kasutada. Taganemiseks ei ole vajalik moraalse aluse olemasolu ning hagejal on kehtiv õiguslik alus kinkelepingust taganemiseks olemas. Kinkelepingus ei ole ette nähtud hüvitise tasumist kinkelepingust taganemise korral, v.a kinkelepingu sõlmimisega seotud kulude (notari tasu ja riigilõivu) hüvitamist, mida hageja on valmis hüvitama osas, mille ulatuses ta kinkelepingust taganeb. Hageja märgib, et ei ole soetanud oma kinnisvara kasutades kostja perekonna rahalisi vahendeid, kuna peale kostja ema XXX asuva korteri müüki soetati kostja emale aastate jooksul mitmed erinevad elamispinnad nii XXX, XXX, XXX, järjest 2 erinevat korterit Tallinnasse, asukohaga XXX ja XXX, millest viimane müüdi 2013 aastal hinnaga 29 400 eurot ning soetati korter Jõgeva linna aadressile XXX. Hageja on mitmed kinnisvarad soetanud pangalaenudega, millest tulenevaid nõudeid on ta ainuisikuliselt täitnud, sh varad, mille osas hageja taotleb omandi üleandmist. Hageja ei ole sekkunud kostja ja kostja ema tehingutesse. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja on saanud kinnistute ostmiseks rahalisi vahendeid kinnistutega tehingute tegemiseks. Seega kostja üritab kohut eksitada valeväidetega ning kostja väide, et vaidluse all olevate kinnistutega seonduvate tehingute tegemiseks on hageja saanud rahalisi vahendeid kostja emalt, ei ole põhistatud. Hageja märgib, et kostja survestas järjepidevalt hagejat psühholoogiliselt ning lubas hakata maksma kinnistutel olevaid hüpoteeklaenusid ja tasuma arveid, mis on seotud antud kinnistutega, kui antud korteriomand ja kinnistud vormistatakse kostja nimele. Peale kinnistute kostja nimele vormistamist 24.10.2008 avaldas kostja soovi välja üürida hageja korter, et saada lisatulu väidetavalt arvete tasumiseks. Lisaks algas kostja poolt hageja survestamine vabastada hüpoteegist kostja nimel olev korter. Hageja heauskselt uskus kostja poolset soovi välja üürida hageja korter. Korteri rendilepingud vormistas kostja enda nimele ning sai sellega üüritulu. Alates sisse kolimise hetkest kuni tänase hetkeni on kostja tasunud vastavalt KÜ raamatupidamisele ühistumakseid hageja korteris elades 2013 aastal (üle aastase hilinemisega) 2012 aasta 7 kuu eest summas 289,08 eurot. Hageja on antud perioodil kandnud üle kostja arvele 2 korda 100 eurot arvete tasumiseks. Hageja on tasunud ka kõik vaidlusaluste varadega seonduvad maksed (maamaksud, kindlustused, kommunaalmaksed jms). Käesoleval aastal alates mai kuust on hakanud kostja huvi tundma ühistu arvete tasumise vastu. Senini ei ole ta tasunud ühtegi kommunaalmakset (välja arvatud ülaltoodud), sh ei ole tasunud korteri kindlustusmakseid, elektri ega gaasi eest ei endale kuuluvas korteris, ega ka hagejale kuluvas korteris, kus kostja elab. Kõik arved on kostja pannud hageja postkasti tasumiseks, sealhulgas korterite kindlustuspoliiside arved ilma ümbrikute ja poliisideta. Ka enne seda, kui kostja 2012 aastal välja kolis, ei maksnud ta kommunaalmaksusid ei enda ega hageja korteri eest, saades ise renditulu hageja korterit välja rentides. Välja kolides võttis kostja kaasa kõik, kaasaarvatud hageja lepingud ja kehtivad kindlustuspoliisid. Samuti ei ole ta tasunud pangalaenusid ega maamakse Saaremaal asuvate kinnistute eest, ei ole neid korras hoidnud ega parendanud, seda on teinud hageja. Jättes maksekoormuse täielikult hageja kanda ning kasutades hagejale kuuluvat vara hoolimatult, on kostja näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Kinkelepingu esemeks oleva XXX asuva korteriomandi müügiga kostja poolt on kostja kohtule esitanud 28.04.2014 väljastatud 1Partner Kinnisvara poolt tellitud hindamisakt summas 1 000 eurot. Hindamisakti on märgitud, et säilinud on vundament, kuigi tegemist on uue vundamendiga aluspinnaga 40 m2, mille maksumus ületab 10 kordselt 1 000 eurot, kuna hageja ise tegeles antud vundamendi ehitusega. Hageja leiab, et kostja müüs maha eelnimetatud korteriomandi kiire rikastumise eesmärgil, ootamata asja väärtusele vastavat pakkumist.
8.Hageja on seisukohal, et kostja käitub kinkelepingu esemeks olnud varaga kergemeelselt ja alates kohtumenetluse algusest teadlikult kahjustab vara, mille omandiõiguse üleandmist hageja taotleb kuna kostja poolt on tekitatud kindlustusjuhtum hagejale menetluse ajal.
9.Kostja on hagejale teinud ettepaneku kohustuda hagejat vabastama kostja nimel olev korter hüpoteekidest ja kasutusõigusest ning sel juhul kingib kostja tagasi Saaremaa kinnistud või osta kostja nimel olev korter välja summas 55 000 eurot ning sel juhul kingib kostja tagasi Saaremaa kinnistud. Teises ettepanekus leidis kostja, et on olnud hagejaga pikas vabaabielus ja hageja on rikastunud tema vahenditest ja justkui kostjal oleks õigus esimeses ettepanekus toodud summale 55 000 eurot või korterile. Hagejale tundusid antud ettepanekud mitte heauskse püüdena asja lahendada, vaid tegemist oli järjekordse survestamisega.
10.Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek korteriomandi, asukohaga XXX registriosa number XXX , XXX asuva kinnistu registriosa number XXX ja XXX, XXX asuva kinnistu registriosa number XXX kinnistusraamatute teise jao omanikukande kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse eelnimetatud kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatutesse sisse hageja. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Alates 1991. aastast kuni aastani 2012 teostas hageja mitmeid ostu-müügi tehinguid kinnisvaraga, kasutades eelkõige rahalisi vahendeid, mis hageja oli saanud kostja perekonnalt, eelkõige summad, mis olid edastatud kostja emale kuulunud kinnistu aadressiga XXXmüügist suuruses 70 000 krooni. Kostja kulul oli tehtud remont aadressil XXX, mis hiljem notariaalse kinkelepingu alusel sai hageja omandiks. Samuti kooselu jooksul hageja ostis enda nimele muid kinnistuid. Rahalised vahendid kinnistute ostmiseks hageja sai XXX aleviku kinnistu müügist ja pangalaenude kaudu. Kostja korduvalt pööras hageja tähelepanu asjaolule, et kostjal puudub oma elus kindlustunne, kuna kostja ja hageja elasid vabaabielus ja kõik ostetud kinnistud hageja registreeris enda nimele, sõltumata sellest, kust hageja sai vahendid tehingu teostamiseks.
12.Hagiavalduses hageja väljendab seisukohta, et soovib kinkelepingust taganeda VÕS § 268 alusel. Sama positsiooni väljendas hageja varem oma 08.04.2014 lepingust taganemise avalduses. Põhjuseks oli kirjutatud see, et hageja arvamusel on kostja hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, kuna on võõrandanud alla turuhinna kingitusena saadud korteriomandi, asukohaga Komeedi tänav 24. Nimetatud kinnistu oli võõrandatud 13.12.2013 korteriomandi müügilepingu alusel 5 000 euro eest. Riigikohus on lahendites 3-2-1-129-05 ning 3-2-1-153-06 leidnud, et “jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kostja on seisukohal, et nimetatud tehingut ei saa hinnata kui jämedat tänamatust. Eelkõige hageja ei väljendanud nimetatud kinnistu vastu mingit huvi ega esitanud instruktsiooni nimetatud kinnistu kasutamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et nimetatud kinnistule ei olnud seatud kasutusõigust 24.10.2008 lepinguga hageja kasuks. Seega kostja, kellel samuti puudus huvi nimetatud kinnistu vastu, otsustas selle võõrandada, teostades sellega oma õigust kui kinnistu omanik. Kinnistu väärtuse määramiseks 1Partner Kinnisvara poolt teostati ekspertarvamus, mille järgi kinnistu õiglane väärtus ei ületa 1000 eurot. Tuginedes nimetatud hinnangule väidab hageja, et kinnistu oli võõrandatud alla turuhinna, kostja hinnangul on selline väida paljasõnaline. Kostja on seisukohal, et hageja tugineb nimetatud tehingu teostamisse pahauskselt, proovides leida alust 24.10.2008 sõlmitud lepingust taganemiseks, tõlgendades kostja motiive kui jämedat tänamatust.
13.Oma hagiavalduses hageja tugineb ka asjaoludele, et kostja lepinguline esindaja tegi 03.04.2014 kirjaliku ettepaneku varasuhte lahendamiseks. Hageja hindas nimetatud ettepanekut kui kostja nõudeid 24.10.2008 lepinguga seatud kasutusõiguste kustutamiseks. Kostja on aga seisukohal, et nimetatud ettepanek oli ainult tema heauskne püüe asja lahendamiseks ja kui ettepanekus toodud variandid olid hagejale vastuvõetamatud, siis oleks mõistlik sellest korralikult teatada ja esitada oma ettepanekud. Kostja on seisukohal,
et heauskset ettepanekut asja lahendamiseks pole võimalik hinnata kui „jäme tänamatus“, vastupidi, see on ratsionaalne ja mõistlik samm eesmärgiga lahendada asja rahulikult. Tuginedes toodud asjaoludele, võttes arvesse kõik toodud faktid ja suhete kirjeldust, ei saa hinnata kostja käitumist kui „jäme tänamatus“. Järelikult hagejal puudub õiguslik alus kinkelepingust taganemiseks. See, et 24.10.2008 punktidega 3.4 ja 3.5 kostjale on tagatud õigus lepingust taganeda, ei tähenda, et ta võib nimetatud õigust kasutada ilma mingisuguse aluseta, seda kinnitab ka notar oma selgituses nimetatud lepingule.
14.VÕS § 259 lg 1 järgi kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Püüe taganeda lepingust ilma mingi aluseta rikub kinkelepingu mõistet ja eesmärki. Samuti on võimalik järeldada, et hageja käitub pahauskselt kostja suhtes, rikkudes VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt nt 6. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1100-07, p 16; 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 9. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 17). Hea usu põhimõtte üldisem eesmärk on takistada ilmse ebaõigluse tekkimist lepingulistes suhetes ja sellega tagada lepinguliste suhete sotsiaaleetiline vastuvõetavus. Hea usu põhimõte seab poolte käitumisele teatud nõuded, nt koostöö tegemise kohustuse ja teise poole huvidega arvestamise kohustuse ja oma õiguste kuritarvitamise keelu. Samuti on hea usu põhimõtte läbi võimalik kõrvale jätta konkreetsel juhul ebaõiglust tekitavat õiguslikku regulatsiooni, samuti teatud poolte kokkulepped, sealhulgas dispositiivsuse põhimõtet. (vt 15.11.2006.a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-100-06 p IV). Samuti VÕS § 5 sätestab, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus heade kommetega. See, et oma hagiavalduse punktis 1.12 hageja otseselt kirjutab, et taganemiseks tal pole vaja moraalset alust, kinnitab, et ka hageja jaoks on arusaadav, et ta käitub kostja suhtes amoraalselt ja heade kommete vastaselt.
15.Kostja leiab, et on alust arvata, et hageja tahe kinkelepingust taganeda pärineb asjaolust, et tema ja kostja ei ela enam koos. 24.10.2008 kinkelepingu sõlmimise eesmärk kostja jaoks oli kindlustunde saavutamine oma elus, ta ei teinud ühtegi sammu kostja kasutusõiguse piiramiseks ja tema huvide kahjustamiseks. Seega kostja on seisukohal, et hagejal puudub nii õiguslik, kui ka moraalne alus kinkelepingust taganemiseks.
16.Hageja väidab, et ta pole nõus 1Partner Kinnisvara poolt tehtud hindamisaktiga, millega kinnistu väärtus oli määratud kui 1 000 eurot. 1Partner Kinnisvara väljastas eksperthinnangu, mille koostamise aluseks oli nii Eesti Vabariigi seadusandlus, kui ka Eesti Standardikeskuse vara hindamise standardiseeria EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade koodeks. Kostja jaoks on arusaamatu, mis alusel hageja hindab suure ja tunnistatud äriühingu ja akrediteeritud eksperdi poolt teostatud hinnangu, mis oli teostatud kooskõlas seadusega kehtestatud standartidega, valeks. Ekspert oma hinnangus tõi välja kinnistu reaalse väärtuse, mis oli eksperthinnangu teostamise hetkel. Samuti kostja märgib, et hageja pole seadnud nimetatud kinnistule enda kasuks kasutusõigust ja pole kunagi öelnud kostjale, et ta kavatseb nimetatud kinnistut mingil moel kasutada või seal midagi ehitada. Kostja on seisukohal, et kinnistu võõrandamist hageja kasutab ainult kui alust kinkelepingust taganemiseks, tegutsedes pahas usus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Hageja ja kostja vahel on 24.10.2008 sõlmitud korteriomandite ja kinnistute kinkelepingud, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingud, eelmärgete kinnistamise
avaldused ning asjaõigusleping (kd I lk 5-16). Lepingu ese oli XXX/XXX asuv korteriomand (lepingu ese 1), XXX asuv korteriomand (lepingu ese 2), XXX asuv kinnistu (lepingu ese 3) ja XXX asuv kinnistu (lepingu ese 4). Kinkelepingute punkt 3.4 kohaselt lepinguosalised leppisid kokku, et kinkijal on lepingu eseme 2, lepingu eseme 3 ja lepingu eseme 4 suhtes õigus käesolevast lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda igal ajal ning nimetatud taganemisõigus tagatakse kandega kinnistusraamatusse (kd I lk 10). Kinkelepingute punkt 3.5 alusel on kingisaaja lepingust taganemisel kohustatud sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ja esitama kinnistamisavalduse lepingu eseme omandi üleandmiseks kingisaajalt kinkijale. Kingisaaja on kohustatud lepingu eseme otsese valduse üle andma kinkijale (kd I lk 10). 08.04.2014 on hageja esitanud 24.10.2008 sõlmitud kinkelepingust taganemise avalduse (kd I lk 19-22).
19.Kostja on seisukohal, et kinkelepingu punkt 3.4 on vastuolus heade kommetega ning kostja ei ole hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, seega puudub hagejal kinkelepingust taganemise õigus.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Eeltoodust tuleneb, et kinkeleping on alati tasuta leping ning kujutab endast seega alati ka ühepoolset lepingut ehk kinkija ühepoolset kohustust rikastada kingisaajat vastutasuta.
21.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 13 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
22.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-11 punktis 15 märkinud, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, pd 26-27). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu
22.veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12).
23.Hageja on seisukohal, et kostja jäme tänamatus seisneb asjaolus, et kostja on võõrandanud alla turuhinna kinkelepingute esemeks olnud korteriomandi asukohaga XXX. Kostja on esitanud 1Partner Kinnisvara ekspertarvamuse (kd I lk 108-117), millest nähtub, et korteriomandi väärtus on 1 000 eurot, kostja võõrandas kinnistu 5 000 eurot eest (kd I lk 100-107). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks teistsugune korteriomandi väärtus, seega ei ole hageja tõendanud, et kostja on korteriomandi müünud alla turuhinna ning kostja käitumises ei ole tuvastatav asjaolu, et kostja oleks hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust lähtuvalt asjaolust, et on kingituseks saadud korteriomandi võõrandanud turuhinnast madalamalt.
24.Hageja on seisukohal, et kostja on hagejat ka kohtuväliselt survestanud, jätnud tasumata korteriomandite ja kinnistute koormatised ning halduskulud. Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused ja konto väljavõtted (kd I lk 31-43), kuid nendest ei nähtu, et hageja on kandnud just kinkelepingute esemeteks oleva korteriomandi ja kinnistutega kaasnevaid koormisi ja halduskulusid. Kohus leiab, et kostja jäme tänamatus ei seisne ka asjaolus, et kostja on hagejale teinud ettepaneku korteriomandi XXX vabastamiseks hüpoteegist ja isiklikust kasutusõigusest (kd I lk 17). Võttes arvesse, et hageja oli kõnealused kinnistud kostja kinkinud, oli kostjal ka õigus teha ettepanekuid kinnistuid puudutavate küsimuste osas. Hagejal oli alati võimalik nimetatud ettepanekutega mitte nõustuda. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohus tuvastanud, et kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust.
25.Samas märgib kohus, et kinkelepingute punkti 2.3 kohaselt (kd I lk 9) on pooled kokku leppinud lepingu eseme 2, lepingu eseme 3 ja lepingu eseme 4 koormamises tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-811 punktis 15 märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Seega tuleb kohtul hinnata kas kinkelepingu punkt 3.4 on vastuolus heade kommetega.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-158-05 punktis 9 märkinud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-80-02(RT III 2002, 27, 302) ja nr 3-2-1-2904 (RT III 2004, 10, 126)). Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Põhimõtteliselt peavad mõlemad pooled olema käitunud heade kommete vastaselt, välja arvatud juhul, kui heade kommete vastane käitumine väljendub just teise lepingupoole vastases käitumises. Heade kommete vastane võib olla ka tehing, mis asetab ühe lepingupoole olukorda, kus tal on võimatu hinnata oma tulevaste kohustuste ulatust.
27.Hageja ja kostja on kinkelepingute punktis 3.4 kokku leppinud, et kinkijal on lepingu eseme 2, lepingu eseme 3 ja lepingu eseme 4 suhtes õigus käesolevast lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda igal ajal ning nimetatud taganemisõigus tagatakse kandega kinnistusraamatusse (kd I lk 10). Riigikohus on märkinud, et kinkelepingu puhul tuleb arvestada selle lepingu eesmärki (RKTKo 3-2-1-8-11 p 15). VÕS § 5 kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kohus märgib, et VÕS § 268 on säte, mis määrab ära taganemisõiguse kasutamise õiguslikud tagajärjed juhul, kui pooled ei ole ise lepingus teisti kokku leppinud. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud kinkelepingutes on hageja ja kostja kokku leppinud hageja õiguse kinkelepingutest taganeda igal ajal, tuleb poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärki mõista kui hageja vabadust lepingust taganeda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud punktidest sõltumatult. Kostja on kinkelepingute allkirjastamisega enda nõustumist kinkelepingute punktiga 3.4 väljendanud ning tegemist ei ole heade kommetega vastuolus oleva lepingupunktiga. Kohutu hinnangul on selline lepingu säte VÕS § 5 kohaselt lubatav lähtudes kinkelepingu eripärast, kuna tegemist on kinkija kohustusega anda kingisaajale kinkelepingu ese üle ilma vastutasuta, seega peab kinkijale olema tagatud võimalus kinkelepingus kinkesaajaga kokku leppida taganemise võimalus. Kuna hageja on
08.04.2014 esitanud 24.10.2008 sõlmitud kinkelepingust taganemise avalduse, on hageja seda teinud õiguspäraselt ning kooskõlas kinkelepingu eesmärgiga.
28.Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek korteriomandi, asukohaga XXX registriosa number XXX, XXX asuva kinnistu registriosa number XXX ja XXX, XXX asuva kinnistu registriosa number XXX kinnistusraamatute teise jao omanikukande kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse eelnimetatud kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatutesse sisse hageja.
29.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
30.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-05 punktis 19 märkinud, et kinkelepingust taganemisel ei saa hageja nõuet pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Eelnevalt tuleb aga tuvastada, kas hagejal on võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 järgi. Kolleegium märgib seejuures, et kostja nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikud, esmajoones hageja enese tahteavaldust enda omanikuna sissekandmiseks. Riigikohtu seisukohast tuleneb, et kui kinkelepinguga on üle antud omand asjale, siis kehtib taganemisavaldus ainult kohustustehingu suhtes, omandi ülekandmise asjaõiguslepingust taganemine ei ole võimalik, seega tuleb eristada kinnistusraamatu kande muutmise asjaõiguslikku nõuet ja võlaõiguslikku nõuet. Kolleegiumi on asunud seisukohale, et siiski on võimalik käsitleda hageja nõuet selliselt, et see on suunatud kostja kinnisomandi tagasikandmise tahteavalduse kohtuotsusega asendamisele. Hagi rahuldamise tingimusena tuleb tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud.
31.Kohus on tuvastanud, et hagejal oli tulenevalt kinekelepingute punktist 3.4 õigus kinkelepingustest taganeda ning hageja on vastava taganemisavalduse ka teinud, seega on kinkelepingud taganemisega lõppenud. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuleb kostja nõusolek korteriomandi ja kinnistute tagasikandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva kohtuotsusega.
32.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja asendada kostja tahteavaldus XXX asuva korteriomand, XXX asuva kinnistu ja XXX asuva kinnistu tagasikandmiseks käesoleva
kohtuotsusega. Võttes arvesse, et hageja on käesolevas menetluses esitanud ka nõude enda kandmiseks kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute omanikuna, tuleb kinnistute omanikuks märkida hageja.
33.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 125 on hagihind 100 000 eurot. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.