29. august 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-52587
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/498)
Tsiviilasja hind
3 420,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja hüvitis 3 118,82 eurot, sissenõudekulude hüvitis 40 eurot, viivis 124,26 eurot ja alates 30. augustist 2014 viivis hüvitise 3 118,82 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
2-14-52587 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 11. märtsil 2014 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOÜ (kostja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 30. aprilli 2014. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/498 ja rahuldas selle. Kostja esitas 28. mail 2014 kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse tervikuna. Kostja avalduses sisaldusid juba ka vastuväited hageja nõuetele.
2.Kohus võttis hageja avalduse 16. juuni 2014. aasta määrusega menetlusse, määras tähtajad vastuse ja arvamuse esitamiseks ning toimetas määruse pooltele kätte . Kostja vaidles hagile vastu, hageja jäi TVK-le esitatud nõuete juurde. Kohus määras 15. juuli 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled täiendavaid sisulisi seisukohti enam ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
3.Hageja nõuab kostjalt hüvitiste 520 eurot; 2004,93 eurot ja 593,89 eurot, viivise ja nõudekulude katteks 40 euro maksmist. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid 19. jaanuaril 2009 töölepingu, mille alusel hageja töötas samast ajast kostja juures. Hageja igakuine töötasu alates 1. aprillist 2013 oli 520 eurot kuus; − pooled sõlmisid 28. veebruaril 2014 töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt pooltel puuduvad teineteisele pretensioonid seoses töölepingu täitmisega ja/või lõpetamisega. Seoses töölepingu lõpetamisega võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 5. märtsil 2014 palga veebruarikuu eest netosummas 424,61 eurot, kompensatsiooni ühe kuu eest netosummas 424,61 eurot, kompensatsiooni netosummas 1 550,78 eurot, samuti kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest vastavalt töölepingule (31. jaanuari 2014 seisuga oli kasutamata 22,29 päeva ning veebruaris lisandus veel 2,15 päeva); − kostja maksis hagejale veebruarikuu eest 28. veebruaril 2014 palgaks 424,61 eurot, aga jättis ülejäänud osas sama kuupäeva kokkuleppe täitmata. XXX holdingu finantskontroller teatas 5. märtsil 2014, et ülekande saab teha alles 7. märtsil 2014, aga ka siis raha hagejale ei laekunud. Kostja esindaja lubas seejärel makset
10.märtsiks 2014, mida samuti ei sooritatud; − hageja nõuab kostjalt kokkuleppe täitmist veel täitmata osas, st brutosummades hüvitisi 520 eurot (vastab ühe kuu netotasule 424,61 eurot) ja 2 004,93 eurot (vastab kokku lepitud netohüvitisele 1 550,78 eurot); kasutamata puhkuse hüvitamist 24,44 päeva eest summas 593,89 eurot ja viivise maksmist neilt summadelt alates
2 (5)
2-14-52587
6.märtsist 2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1. TVK-le avalduse esitamise seisuga oli hageja arvutuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis (bruto)summas 4,23 eurot ja edasiulatuvat viivist nõuab hageja alates
12.märtsist 2014
4.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hageja rikkus oma töökohustusi ja tekitas kostjale sellega kahju, mille hüvitamise nõude kostja saab tasaarvestada hageja võimaliku nõudega; − töölepingu lõpetamise ajal kostja veel kahjust ei teadnud, sh ei teadnud ta, et hageja on seotud 19. veebruaril 2014 kostja ruumides toimunud töölepingute vargusega. Varguse uurimiseks on algatatud kriminaalasi nr 14230103664 karistusseadustiku § 346 tunnustel ja hageja on selles asjas kahtlustatav; − lisaks kahtlustab kostja hagejat selles, et hageja on suhelnud kostja klientidega ja arveldanud nendega ilma raamatupidamises seda kajastamata – sellega rikkus hageja lojaalsuskohustust ja tekitas samuti kostjale kahju; − hageja nõue ja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, mis võimaldab kohtul jätta kohaldamata nii ebaõiglust tekitava õigusliku regulatsiooni kui ka arvestamata poolte kokkulepped.
6.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
8.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − 19. jaanuari 2009 töölepingu (tlk 22-26, TVK tlk 60–65 ja 69) alusel töötas hageja kostja juures ja tema igakuine töötasu alates 1. aprillist 2013 oli 520 eurot kuus; − 28. veebruaril 2014 kokkuleppega lõpetasid pooled töölepingu ja kostja kohustus tasuma hagejale hiljemalt 5. märtsil 2014 veebruarikuu töötasu netosummas 424,61 eurot, kompensatsiooni ühe kuu eest netosummas 424,61 eurot, kompensatsiooni netosummas 1 550,78 eurot, samuti kompensatsiooni kasutamata
3 (5)
2-14-52587 puhkuse eest vastavalt töölepingule (tlk 34 ja 82, TVK tlk 67). Töölepingu lõppemise aja seisuga jäi hagejal kasutamata 24,44 puhkusepäeva; − kostja maksis hagejale veebruarikuu eest 28. veebruaril 2014 palga 424,61 eurot, aga jättis ülejäänud osas sama kuupäeva kokkuleppe täitmata; − kostja juures toime pandud varguse uurimiseks on algatatud kriminaalasi nr 14230103664 (tlk 11–12).
11.Samuti ei ole pooltel vaidlust hageja nõuete arvestuse, sh bruto- ja netosummade vastavuse ega viivise arvestuse osas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega saab kohus TsMS § 231 lg 4 alusel lugeda hageja väited nõudesummade kujunemise kohta kostja poolt omaksvõetuks.
12.Tulenevalt poolte väidetest on hageja nõude õiguslik alus VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja tugineb 28. veebruari 2014 kokkuleppele ja kostja ei ole väitnud, et kokkuleppe oleks mingil põhjusel kehtetu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna pooled on kõigi kolme põhinõude osas kostja kohustuses kokku leppinud, siis saab hageja nõuda vastavat täitmist. Vaidlust ei ole selles, et põhinõuetele vastavad kostja kohustused on täitmata.
13.Kostja esimese vastuväite järgi on tal õigus tasaarvestada oma nõue hageja vastu käesolevas asjas esitatud hageja nõuetega. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Põhimõtteliselt on lubatav tasaarvestuse tegemine kohtumenetluse käigus ja selleks ei tule esitada vastuhagi (vt nt Riigikohtu 10. mai 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p 11 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Siiski pidi kostja oma esimese vastuväite edukuseks tegema selge sisuga tasaarvestuse avalduse, milles märkima oma nõude aluse ja summa ning näitama, millises ulatuses ta oma väidetava nõude hageja nõuetega tasaarvestab. Vaatamata kohtu vastavale selgitusele kostja menetluses niisugust avaldust ei teinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (Riigikohtu 13. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-13, p 13 esimene lõik). Kuna kostja tasaarvestuse tahteavaldus ei ole väljendatud, siis ei saa kohus hinnata tasaarvestuse aluseid sisuliselt. Kohus märgib siiski, et kostja väide tal kahju tekkimisest ja hageja süüst selles on tõendamata.
14.Kostja teise vastuväite järgi on hageja nõue ja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 näeb ette, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte rikkumisele viitavad asjaolud peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama rikkumisele tuginev pool, st käesoleval juhul kostja. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaks lugeda hageja käitumise 28. veebruari 2014 kokkuleppe sõlmimisel või selle täitmise nõudmisel vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kostja väidetes hageja kahtlustamise kohta
4 (5)
2-14-52587
19.veebruari 2014 varguses ei täheldada kohus samuti selliseid, mis viitaks hea usu põhimõtte rikkumisele just 28. veebruari 2014 kokkuleppe sõlmimisel või täitmisel. Seetõttu ei ole ka teine vastuväide edukas.
15.Eeltoodud kaalutlustel on hageja põhinõuded põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28. veebruari 2014 kokkuleppes ette nähtud ja veel tasumata hüvitise 3 118,82 eurot ( = 520 + 2004,93 + 593,89).
16.Kõrvalnõuetega taotleb kostja hagejalt viivise ja nõudekulude katteks 40 euro väljamõistmist. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja nõudekulude puhul § 1131 lg 1. Neile nõuetele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud, mistõttu sõltub nende lahendamine hageja põhinõuete lahendusest. Kuna hageja põhinõuded olid edukad, siis rahuldab kohus ka mõlemad kõrvalnõuded. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud viivise määr on ajas muutuv, käesoleva aasta esimesel poolel oli see 8,25% ja teisel poolel on 8,15%. Seega arvutab kohus otsuse tegemise aja seisuga viivise 124,26 eurot kokku järgmiselt: perioodi 3. märts – 30. juuni 2014 (117 päeva) eest 82,48 eurot ( ≈ 3118,82 × 8,25% / 365 × 117) ja perioodi 1. juuli – 29. august 2014 (60 päeva) eest 41,78 eurot ( ≈ 3118,82 × 8,15% / 365 × 60). Edasi tuleb kostjal maksta viivist põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Nii põhi- kui kõrvalnõuded tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja brutosummades, sest tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, aga samuti kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis. TuMS § 40 lg 2 teise lause järgi peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel.
18.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja esitatud kohtueelse teatevahetuse dokumendid (tlk 83–84 ja TVK tlk 68), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, muu hulgas ei ole võimalik üheselt tuvastada teadete saatjat ega saajat.
19.Tsiviilasja hind maakohtus on TsMS § 134 lg 1, § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel hagi esitamise aja seisuga 3 420,35 eurot ( = 520 + 2004,93 + 593,89 + 40 + 4,23 + (520 + 2004,93 + 593,89) × 8,25%).
20.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.