Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok - Toomsalu 29.08.2014, Tallinn 2-13-61350
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 31.03.2014 otsus AN apellatsioonkaebus 3500 eurot
Menetluse liik
US hagi AN vastu kaasomandi lõpetamiseks
Hageja US (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja AN (ik XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.03.2014 otsus jätta muutmata.
2.Kostja AN apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
3.Apellatsioonkaebusele ja vastusele lisatud tõendid tagastada need esitanud isikutele.
4.Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue
1.27.12.2013 esitas US (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AN (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on 4.05.1992 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel 10.10.1991 surnud AN vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades hageja 1/2 kaasomandist ja kostja 1/2 kaasomandist. Pärandvara koosseisu kuulub kinnistu registriosa nr XXXXXX asukohaga XXXXXXX XX XXXXXX alevik Saue vald Harjumaa. Kinnistul asub kaks elamut XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX, garaaž, kasvuhoonega külgnev majandushoone ja puukuur. PärS § 39
lg 1 kohaselt on hageja ja kostja A. N pärijateks võrdsetes osades ning pärandvara kuulub neile PärS § 147 kohaselt ühiselt, pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 76 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Saue Vallavalituse 23.01.1998 nr 83 korralduse kohaselt erastati ostueesõigusega kostjale ja hagejale 1/2 mõttelisest osast XXXXXXX XX maaüksusest. Suusõnalise kokkuleppe kohaselt oli hageja kasutuses kuni kevadeni 2013 XXXXXXX XX elamu üks tuba, hageja ja kostja kasutasid ühiselt XXXXXXX XX kööki ja pesuruumi. XXXXXXX XX elamu esimese korruse ruumid on kostja kasutuses. XXXXXXX XXX elamut hageja kasutanud ei ole, selles elavad kostja abikaasa, pojatütar ja poeg. Kostja abikaasa on puudega inimene ja vajab igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi. Alates 10.10.1991 on kostja teadnud, et 1/2 mõttelisest osast kinnistust kuulub hagejale, kuid kostja kasutab sisuliselt piiramatult kinnistut ja ei ole selle eest hagejale üüri tasunud. Hagejal ei ole võimalik kinnistut kasutada ega käsutada. 2013 suvel hageja ja kostja suhted halvenesid, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik pääseda enda kasutuses olevasse eluruumi. Kostja lõhkus omavoliliselt hageja kasutuses olnud toa ukse luku ja viskas hageja isiklikud asjad tuppa, mida senini oli kasutatud kolikambrina. Kostja üüris hageja kasutuses olnud toa kolmandale isikule ilma hagejale ette teatamata. Kuivõrd hageja on raskelt haige, kasutas kostja ära tema seisundit ja heausksust. 15.07.2013 tegi hageja kostjale kirjaliku ettepaneku kinnistu XXXXXXX XX ühise kasutuskorra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt XXXXXXX XX jääks hageja ja XXXXXXX XXX kostja kasutusse, garaaž ja kasvuhoone jääksid kostja kasutusse ning majandushoone jääks poolte ühiskasutusse. Pooled kasutuskorras kokkulepet ei saavutanud. 15.07.2013 esitas hageja kostjale nõude kaasomandi lõpetamiseks reaalosadeks jagamise teel, jättes XXXXXXX XX ehitise ja kõrvalhoone hageja ainuomandisse ning moodustatava kinnistu XXXXXXX XXX ehitise kostja ainuomandisse. Kostja tegi hagejale 2013 suvel ettepaneku hagejale kuuluva 1/2 kaasomandi osa väljaostmiseks osamaksete kaupa, seega sai järeldada, et kostjal on rahalised vahendid, millest ehitada endale vajalikud kõrvalhooned. Kuna kostja soovis, et kaasomand jagatakse viisil, et hagejale jääb XXXXXX XXX elamu, mida kasutab kostja abikaasa ja lähisugulased, siis jäi mulje, et kostja soovis abikaasa ja lähisugulased jätta hageja üürnikeks. Hageja kodu on XXXXX X-X Tallinn, mis tuleb ilmselt realiseerida hageja ravimite kulude katteks. XXXXXXX XX kinnistut oleks raske võõrandada kostja poolt pealesurutud üürnikega. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei pakkunud välja uute kinnistute piire. Hagi viitas soovile määrata kindlaks kinnistu ja elamute kasutuskord. Kostja ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele ja reaalosadeks jagamisele. Hageja leidis ekslikult, et pärandavara koosseisu kuulub XXXXXXX XX kinnistu. Seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt kuulusid pärandvara hulka ainult ehitised kui vallasvara. Hagi esemeks ei saa olla pärandvara jagamine AÕSRS § 13 lg-te 1 ja 4 kohaselt, vaid kinnisasja kaasomandi lõpetamine. Kostja erastas maa abielu ajal ja kostjal puudub abieluvaraleping, seega kuulub 1/2 kinnistust abikaasade ühisomandisse (3-2-1-77-07). Hageja ettepanekus jagada kinnistu kaheks reaalosaks ei ole arvestatud maakorralduslikke nõudeid. Kaasomandi lõpetamisel kinnistu reaalosadeks jagamisel ei saa tekkida ehitistel ühisomandit, ning maa, maal asuvad ehitised ja viljapuud ei saa olla erinevate isikute omandis TsÜS § 54 lg 4 ja § 53 lg 2 mõttes. Arvestada tuleb, et kinnistu koosseisu kuulub jõgi ja sellest tulenevaid kitsendusi. Kostja ei nõustunud hageja pakutavate uute kinnistute piiriga. Kostja palus kohtul arvestada Saue Vallavalitsuse esitatud moodustatavate kruntide piiriettepanekuga, mille
kohaselt kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ehk ca 950m2 ja ühele krundile jääks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2. Kostja palus jätta uue jõepoolse kinnistu, kus asub XXXXXXX XX ehitis ja kõrvalhoone, kostja omandisse ning kinnistu, kus asub XXXXXXX XXX ehitis hageja ainuomandisse. Kostja ei keelanud hagejal kinnistul viibida, peenraid harida ja saaki koristada. Kuigi ülejäänud eluruumid on teiste isikute kasutuses ja valduses, on hageja 2013 kevadeni käinud kõikides ruumides ilma valdaja nõusolekut küsimata. Hageja kodu ei ole alates 1970-ndate algusest XXXXXXX XX ega XXX. Samas kostja ei vaidle, et 1⁄2 kinnistust kuulub hagejale ja hageja käib aeg-ajalt kinnistul. Kostja on aastaid ehitanud ja remontinud XXXXXXX XX ehitist nii, et tal oleks võimalik seal elada elupäevade lõpuni. XXXXXXX XX ehitisest väljakolimisel peaks kostja oluliselt muutma elukorraldust, mis tema ea tõttu on raskendatud. Lisaks kasutab kostja garaaži, kasvuhoonet ja sauna. Arvestades kostja kõrget vanust ja sissetulekut, mis on ainult pension, ei ole kostjal võimalik ehitada aiasaaduste kasvatamiseks vajalikku kasvuhoonet ja remontöödeks vajalikku garaaži. Kostja on nõus võtma abikaasa ja tütrepoja elama XXXXXXX XX elamusse. Maakohtu otsus
3.31.03.2014 otsusega rahuldas maakohus hagi, lõpetades kaasomandi XXXXXXX XX kinnistule (registriosa nr XXXXXX, katastriüksus XXXXXX:XXX:XXXX), millest hagejale kuulub 1⁄2 ja kostjale 1⁄2, viisil, mille kohaselt kinnistu jagada kaheks reaalosaks vastavalt Saue Vallavalituse 20.02.2014 joonisel väljapakutud piiridele, mille kohaselt jõepoolse kinnistu koos XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonega omanikuks jääb hageja ning kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanikuks jääb kostja. Kohus määras asendada kohtuotsusega kostja nõusolek XXXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks ja asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, mille kohaselt jõepoolse kinnistu koos XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonega omanik on hageja ja kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanik on kostja. Saue Linnavalituse 20.02.2014 joonis XXXXXXX XX katastriüksuse kaheks jagamise kohta on kohtuotsuse lahutamatu osa. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja ja kostja on 10.10.1991 aastal surnud A. N seadusjärgsed pärijad. 4.05.1992 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel kuulus pärandvara koosseisu majavaldus Harjumaal, XXXXXXX XX, mille koosseisus oli 1 katusekorrusega kolme toaga elamu kasuliku pinnaga 69,1 m2, sh elamispinnaga 40,8 m2, elamu, kasutusalune-kasvuhoone, piire-väravad, paiknedes 1484 m2 suurusel maatükil. 23.01.1998 Saue Vallavalituse korraldusega erastasid ostueesõigusega kostja 1⁄2 mõttelisest osast ja hageja 1⁄2 mõttelisest osast maa Harjumaal XXXXXXX XX ja suurusega 2131m2. 5.06.1997 kinnistamisotsusega avati Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonnas kinnistusregistris registriosa. Kinnistusraamatu väljatrükk tõendab, et pooled on XXXXXXX XX kinnistu kaasomanikud. PärS § 184 sätestab, et kui pärand on avanenud enne 1.01.2009 ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 1.01.2009, kohaldatakse PärS §-de 147–157 ja 159–161 sätteid. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Hageja nõudis kaasomandi lõpetamist kinnistu reaalosadeks jagamise teel selliselt, et kinnistul asuv XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone jäetakse hageja omandisse ning XXXXXXX XXX elamu kostja omandisse (AÕS § 76 lg 1; 3-2-1-45-06, p 19). Kostja ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele selle reaalosadeks jagamiseks, kuid leidis, et kinnistu tuleb reaalosadeks jagada viisil, et XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone jäetakse kostja omandisse ning kinnistu, kus asub XXXXXXX XXX elamu, hageja omandisse. Kohus ei tuvastanud AÕS § 76 lg-s 2 nimetatud
kokkuleppe sõlmimist ega ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi lõpetamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud. Saue Vallavalitus andis nõusoleku kinnistu kaheks reaalosaks jagamiseks nii, et kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ca 950m2 ning ühele krundile jääks lisaks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2 ja tegi ettepaneku kruntide piiride kulgemiseks. Kohus lähtus kaasomandi lõpetamisel vallavalituse poolt väljapakutud kinnistu reaalosadeks jagatavatest piiridest, kuna kinnistute piirid on õiglased ja pooled ei esitanud selles osas oma nägemust ega vaielnud piiridele vastu. Otsusele on lisatud kinnistu reaalosadeks jagamise joonis. Nii hageja kui kostja leidsid, et vallavalituse poolt väljapakutud kinnistu reaalosadeks jagamisel peaks nende omandisse jääma jõepoolne kinnistu, millel asub XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades (3-2-1-65-10, p 21). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kostja kasutas kinnistut ebaproportsionaalses osas tulenevalt kostjale kuuluvast kaasomandi tegelikust suurusest. Olukorras, kus kostja abikaasa valdab XXXXXXX XXX elamut, mida hageja ei ole kunagi kasutanud ja kostja ise XXXXXXX XX elamu esimest korrust, ei ole õiglane jätta kinnistut, millel asub XXXXXXX XXX elamu, hageja omandisse. Asjaolu, et kostja abikaasa ja kostja elavad erinevates elamutes ning hõlmavad suurema osa kaasomandisse kuuluvast kinnistust, on ebamõistlik. Kuigi hageja oli varasemalt sellise kasutuskorraga nõus, ei tähenda see, et hagejal puudub seadusest tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisel hagejale kuuluvas osas. Kuna hageja selgituste kohaselt näitas kostja valmisolekut välja osta hagejalt 1⁄2 kaasomandist, ei ole alust arvata, et kostja ei ole suuteline kandma rahalisi väljaminekuid, mis võivad tuleneda kaasomandi reaalosadeks jagamisest Saue Linnavalitsuse poolt väljapakutud piirides, kui kostja omandisse jääb kinnistu, millel asub XXXXXXX XXX elamu. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekivad XXXXXXX XX elamust väljakolimisega täiendavad kulutused, vaid on rõhunud elukorralduslikele muudatustele. Mõlemad pooled olid rahaliselt panustanud kaasomandi säilitamiseks. Samas ei ole esitatud tõendeid, millises ulatuses kulutusi tehti. Kuigi pooltel võivad olla üksteise suhtes AÕS § 72 lg-st 4 tulenevad nõuded, ei ole vastavasisulisi nõudeid esitatud ja kohtul ei ole vastavate nõuete põhjendatust võimalik hinnata. Olukorras, kus hageja on kasutanud üksnes XXXXXXX XX elamu ruume ning ülejäänud osas valdavad ja kasutavad kinnistut kostja abikaasa ja lähisugulased, ei ole õiglane kaasomandisse kuuluva kinnistu osa koos XXXXXXX XX elamuga kostjale jätmine. Kuna nii hageja kui kostja on kõrges vanuses, on see mõlemale elukorralduslikult raske muudatus, kuid arvestades kaasomanike omavahelisi suhteid, on kaasomandi lõpetamine selle reaalosadeks jagamise teel vajalik. Kohus kaalus poolte huvisid ja asus seisukohale, et jõepoolne kinnistu, millel asub XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone, tuli jätta hagejale ning kinnistu, millel asub XXXXXXX XXX elamu, kostjale, kuna kostja perekond juba valdab XXXXXXX XXX elamut. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja taotlust märkida otsuses, et kostja on kohustatud XXXXXXX XX elamu vabastama hiljemalt 1.05.2014. Olukorras, kus kostja keeldub jõustunud lahendit täitmast, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 5, AÕS §-st 641 ja KRS §-st 341 tuleb kohtuotsusega asendada kostja nõusolek 1⁄2 mõttelise osa XXXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks Saue Linnvalituse poolt nimetatud viisil ning asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega jõepoolse kinnistu koos XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonega kinnistu omanikuks saab hageja ja kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanikuks saab kostja. Kui kaasaomand lõpetatakse mõlema poole
huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4; 3-2-1-70-10, p 14). Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, jättes jõepoolse kinnistu XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonetega omanikuks kostja ning kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanikuks hageja. Kostja palus muuta kohtuotsuse resolutsiooni p 3, märkides, et otsusega asendatakse hageja nõusolek kinnistu reaalosadeks jagamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks, mille kohaselt jõepoolse kinnistu koos XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonetega omanikuks on kostja ning kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanikuks on hageja. Kostja palus kohustada hagejat vabastama XXXXXXX XX ehitis ja kõrvalhoone kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning eksis oluliste asjaolude tuvastamisel ja hindamisel. Kuigi kinnistusraamatust nähtub, et kostja on 1⁄2 kinnistu kaasomanik, ei ole kohus tuvastanud, kas tegemist on abikaasade ühisomandiga (PKS § 25). Ehitised on omandatud pärandvarana, kuid maa erastati abielu ajal. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja sõlmis XXXXXXX XXX ehitise kasutamiseks üürilepingu, mis näitab, et hagejal on elamuga kokkupuude ja ta peab seda enda omaks. Kohus on hageja paljasõnaliste väidete põhjal järeldanud, et kostjal ei tohiks olla rahalisi probleeme kulude katmisel, mis tulenevad kaasomandi reaalosadeks jagamisest. Kostja on korduvalt selgitanud, et tal ei ole muid sissetulekuid kui pension. Ka puuduvad kostjal säästud. Hagejale kuuluva 1⁄2 kaasomandist mõttelist osa kaalusid välja osta kostja lähedased pangalaenuga, kuid pangast ei olnud võimalik laenu saada. Kostja ja tema lähisugulased kasutavad XXXXXXX XXX elamut põhjusel, et hageja ei olnud sellele vastu kuni 2013.a-ni. Kuigi hagejal on AÕS §-st 75 tulenevalt kohustus seista hea ja hoida korras enda kaasomandi osa, ta seda teinud ei ole. Kuigi kostja ei vaja kahte elamut, on ta pidanud vajalikuks teha kõik selleks, et elamud säiliksid. Alates 4.03.2014 elab kostja koos abikaasaga XXXXXXX XX elamus ja XXXXXXX XXX elamut kasutab kostja tütrepoeg, kellega on kokkulepe, et ta kolib XXXXXXX XX elamusse, kui hageja vabastab tema kasutuses oleva toa. Maakohus on ekslikult leidnud, et kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamisel toimus mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Otsuse jõustumisel on raskem elukorralduse muudatus kostjale, kuna temalt tahetakse ära võtta kodu. Erinevalt hagejast elab kostja XXXXXXX XX ehitises. Kostja on aastaid ehitanud ja remontinud XXXXXXX XX ehitist ning hageja on oma tegudega seda aktsepteerinud ja suunanud kostjat seda poolt kinnistust parendama. Kostja on XXXXXXX XX ehitisele juurde ehitanud garaaži, ümber ehitanud sauna, ringi ehitanud kasvuhoone, ehitanud kastmissüsteemi ja istumiskoha, ladunud unikivist käiguteed ja auto parkimisplatsi, toonud sauna kanalisatsiooni, vee ja elektri, toonud garaaži elektri. Lisaks asub kostja peenramaa XXXXXXX XX ehitise juures ja hageja peenramaa XXXXXXX XXX poolel. Kohus jättis tähelepanuta, et mõistlik ja võimalik ei ole sõlmida kõrvalhoonete kasutuskorda, kuna see ei taga kindlust tulevikuks. Kohus on meelevaldselt asunud seisukohale, et kostja ei tõendanud, et tal tekkivad seoses XXXXXXX XX elamust väljakolimisega täiendavad rahalised kulutused. Kostja peaks tegema suuri rahalisi kulutusi (ehitama garaaži, kasvuhoone, sauna, isumiskoha, kastmisveesüsteemi), milleks tal võimalus puudub. Hageja ei austa kostja kodu ja eraelu puutumatust. Kostja kaalub esitada hageja suhtes kahjunõue. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesolevas asjas ei olnud pooltel vaidlust Harjumaal, Saue vallas XXXXXX alevikus XXXXXXX XX asuva kinnistu (katastriüksus XXXXXX:XXX:XXXX) kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise üle. Pooltel oli vaidlus, milline reaalosa peale kinnistu jagamist kummalegi poolele jääb. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonkaebuse väited, mis enamuses kordavad maakohtus hagile esitatud vastuväiteid, ei anna alust otsust muuta. Maakohus on arvestanud asja menetlemise ajaks pooltel väljakujunenud praktikat, mille kohaselt kostja perekond valdab XXXXXXX XX1 elamut, poolte suhteid, nende huve. Kohus jagas kinnistu reaalosaks Saue Vallavalitsuse 20.02.2014 joonisel väljapakutud piire arvestades, millise joonise katastriüksuse kaheks jagamise kohta võttis kohtuotsuse lahutamatuks osaks. Kohtulahendi muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja on kasutanud kinnistut suuremas osas, kui temale kuuluv tegelik kaasomandi suurus ja asjaolu, et hageja on sellega mingil ajaperioodil nõustunud. Et kostja on 10.10.1991 surnud AN pärijana kasutanud pärandvara ja teinud seal elades väidetavalt kulutusi, ei ole käesoleva vaidluse ese. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisel temale kuuluvas osas ja kostja on kaasomandi reaalosadeks jagamisega nõustunud Apellatsioonkaebusele ja vastusele on pooled lisanud tõendeid, millised ringkonnakohus TsMS § 652 lg-s 4 alusel tagastab piisava põhistuse ja põhjenduse puudumisel. Menetluskulude jaotus Maakohus jättis menetluskulud õigesti kummagi poole kanda, leides, et kaasomand lõpetati mõlema poole huvides. Kuna kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad teise astme kohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok - Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.