Hageja volitatud esindaja: Jana X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Meeli X (isikukood XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXhagi XXXvastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , asukohaga XXX (katastriüksus XXX ), millest XXX kuulub 1/2 ja XXX 1/2, viisil, mille kohaselt kinnistu jagada kaheks reaalosaks vastavalt XXX Vallavalituse 20.02.2014 joonisel väljapakutud piiridele, mille kohaselt jõepoolse kinnistu koos XXX elamu ja kõrvalhoonega omanikuks jääb XXXning kinnistu koos XXX elamuga omanikuks jääb XXX .
3.Asendada käesoleva kohtuotsusega XXX(isikukood XXX ) nõusolek kinnistu asukohaga XXX (katastriüksus XXX ), registriosa nr XXX , reaalosadeks jagamiseks ning asendada XXXnõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, mille kohaselt jõepoolse kinnistu koos XXX elamu ja kõrvalhoonega omanik on XXXja kinnistu koos XXX elamuga omanik on XXX .
4.XXX Linnvalituse 20.02.2014 joonis XXX katastriüksuse kaheks jagamise kohta on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu osa.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.04.05.1992 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel on 10.10.1991 surnud XXX vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades hageja 1/2 kaasomandist ja kostja 1/2 kaasomandist kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX XXX alevik XXX vald Harjumaa. Kinnistul asub kaks elamut XXX ja XXX , garaaž, kasvuhoonega külgnev majandushoone ja puukuur.
2.Hageja leiab, et pärimisseaduse (PärS) § 39 lg 1 kohaselt on hageja ja kostja XXX pärijateks võrdsetes osades ning pärandvara kuulub neile PärS § 147 kohaselt ühiselt, pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja märgib, et XXX Vallavalituse korralduse 23.01.1998 nr 83 kohaselt erastati ostueesõigusega kostjale ja hagejale 1/2 mõttelisest osast XXX maaüksusest. Asjaolu, et vaidlusalune kinnistu kuulub 1/2 osas kostja ja tema abikaasa ühiomandisse ei muuda olematuks hageja õigust kasutada ja käsutada talle kuuluvat 1/2 mõttelist osa XXX kinnistust.
3.Suusõnalise kokkuleppe kohaselt oli hageja kasutuses kuni kevadeni 2013 elamu XXX üks tuba, hageja ja kostja kasutasid ühiselt XXX kööki ja pesuruumi. XXX elamu esimese korruse ruumid on kostja kasutuses. XXX elamut hageja kasutanud ei ole, selles elavad kostja abikaasa, kostja pojatütar ja kostja poeg. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ela kostja koos oma abikaasaga XXX elamus. Kostja abikaasa on puudega inimene ja vajab igapäevakseks toimetulekuks kõrvalist abi. Hageja leiab, et kostja on alates 10.10.1991 aastast teadnud, et 1/2 mõttelisest osast kinnistust kuulub hagejale, kuid kostja on sisuliselt piiramatult kasutanud kinnistut oma abikaasa, kahe lapse ja ühe lapse elukaaslasega, kostja ei ole selle eest hagejale üüri tasunud. Hagejal ei ole selle tõttu võimalik kinnistut kasutada ega käsutada.
4.2013 aasta suvel hageja ja kostja omavahelised suhted halvenesid, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik pääseda enda kasutuses olevasse eluruumi. Kostja lõhkus ka omavoliliselt hageja kasutuses olnud toa ukse luku ja viskas hageja isiklikud asjad tuppa, mida senini oli kasutatud kolikambrina. Kostja üüris hageja kasutuses olnud toa kolmandale isikule ilma hagejale ette teatamata. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hageja on raskelt haige, kasutas kostja ära tema seisundit ja heausksust. Hageja leiab, et kostja ebaviisakas käitumine on viinud hageja olukorda, kus hagejal ei ole võimalik enam kostjaga normaalselt suhelda. Hageja on 15.07.2013 teinud kostjale kirjaliku ettepaneku kinnistu XXX ühise kasutuskorra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt XXX jääks hageja kasutusse ja XXX jääks kostja kasutusse, kinnistul asuv garaaž ja kasvuhoone jääksid kostja kasutusse ning majandushoone jääks poolte vahel võrselt ühiskasutusse. Pooled kokkulepet ei saavutanud.
5.Hageja on 15.07.2013 kostjale esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks tingimusel, kui kaasomanikud kinnistu kasutuskorras kokkuleppele ei jõua. Hageja ja kostja läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele ei jõudnud.
6.Hageja palub lõpetada kaasomand asukohaga XXX , XXX alevik, XXX vald, Harjumaa, reaalosadeks jagamise teel, jättes XXX ehitis ja kõrvalhoone hageja ainuomandisse ning moodustatava kinnistu XXX ehitise kostja ainuomandisse (koos abikaasa ja lähisugulastega).
7.Hageja on seisukohal, et kuna kostja on hagejale teinud 2013 suvel ettepaneku hagejale kuuluva 1/2 kaasomandi osa väljaotsmiseks osamaksete kaupa, saab järeldada, et kostjal on rahalised vahendid, millest ehitada endale vajalikud kõrvalhooned. Hageja leiab, et kuna kostja soovib, et kaasomand jagatakse viisil, et hagejale jääb XXX elamu, mida kasutab kostja abikaasa ja lähisugulased, jääb hagejale mulje, et kostja soovib oma abikaasa ja lähisugulased jätta hageja üürnikeks. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole kunagi küsinud hagejalt luba oma abikaasa ja lähisugulste majutamiseks, on kogu XXX kinnistu kostja ja tema abikaasa ning lähisugulaste kasutuses. Hageja kodu on XXX Tallinn, kuid hageja on seisukohal, et tema praegune kodu tuleb ilmselt realiseerida hageja ravimite kulude katteks arvestades hageja rasket tervislikku olukorda. Samuti oleks hageja hinnangul raske võõrandada hagejale kuuluvat XXX kinnistut kostja poolt pealesurutud üürnikega. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole välja pakkunud uute kinnistuste piire, vaid hagi eseme alapunktid viitavad hoopiski hageja soovile määrata kindlaks kinnistu ja elamute kasutuskord. Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele kaasomandi lõpetamiseks ja selle reaalosadeks jagamiseks.
9.Kostja leiab, et hageja on ekslikult leidnud, et pärandavara koosseisu kuulub kinnistu asukohaga XXX , kuna seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt kuulusid pärandvara hulka ainult ehitised, kui vallasvara. Kostja on seisukohal, et hagi esemeks ei saa olla pärandvara jagamine asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 1 ja lg 4 kohaselt, vaid üksnes saaks olla kinnisasja kaasomandi lõpetamine. Kostja rõhutab, et hageja ja kostja pärisid vallasvarana ehitised võrdsetes mõttelistes osades, mitte kinnistu. Kostja on erastanud maa abielu ajal ning kostjal puudub abieluvaraleping, millest tulenevalt kuulub 1/2 kinnistust abikaasade ühisomandisse, kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-77-07.
10.Hageja poolt toodud ettepanekutest lähtuvalt ei ole võimalik kinnistut jagada kaheks reaalosaks, kuna reaalosade jagamise ettepanekus ei ole arvestatud maakorralduslikke nõudeid ning kaasomandi lõpetamisel kinnistu reaalosadeks jagamisel ei saa tekkida ehistel ühisomandit, ning maa ja maal asuvad ehitised ja viljapuud ei saa olla erinevate isikute omandis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 4 ja 53 lg 2 mõttes. Kostja on seisukohal, et kinnistu reaalosadeks jagamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kinnistu koosseisu kuulub jõgi ning sellest tulenevaid kitsendusi. Seega kostja on seisukohal, et kinnistu saab jagada reaalosadeks aga mitte hagis toodud sisuliste nõuete ja ettepanekute järgi.
11.Kostja nõustub kaasomandi jagamise viisiga, kuid ei nõustu hageja poolt pakutavate uute moodustatavate kinnistute piiriga. Hageja poolt näidatud ehitise jagamisega ei saa moodustada maakorralduslikult mõistlikku ja XXX Vallavalituse poolt aktsepteeritud uusi kinnistuid. XXX Vallavalituse on nõus kinnistut kaheks reaalosaks jagama nii, et kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ehk ca 950 m2 ning ühele krundile jääks lisaks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2. XXX Vallavolikogu andis ka täiendava nõusoleku jagada XXX kinnistu kaheks reaalosaks nii, et mõlema krundi
maismaa-osa jääks võrdse suurusega ehk ca 950 m2. Lisaks esitas XXX Vallavalitsus kruntide piiride kulgemise ettepaneku. Kostja palub kohtul arvestada XXX Vallavalitsuse poolt esitatud moodustavate kruntide piiriettepanekuga.
12.Kostja palub lõpetada kaasomand hageja poolt pakutud viisil ning jagada kinnistu kaheks reaalosaks, arvestades XXX Vallavalitsuse poolt tehtud moodustavate kinnistute piiride kulgemise ettepanekut, jättes uue jõepoolse kinnistu (ca 950 m2 maismaaosa ning ca 230 m2 veealust maad, joonisel värvita), kus asub XXX ehitis ja kõrvalhoone, kostja omandisse (abikaasade ühisvara) ning kinnistu, kus asub XXX a ehitis (ca 950 m2 maismaaosa, joonisel punane) hageja ainuomandisse.
13.Kostja rõhutab, et ei ole keelanud hagejal kinnistul viibida, peenraid harida ja saaki koristada. Kuigi ülejäänud eluruumid on teiste isikute kasutuses ja valduses, on hageja kuni 2013 aasta kevadeni käinud kõikides ruumides ilma ruumi valdaja nõusolekut küsimata. Kostja on pidanud taluma ka olukorda, kus tema koduna kasutuses olevas ruumis on hageja omavoliliselt käinud.
14.Kostja leiab, et kuna hageja ei ole elanud alates 1970 aastaste algusest XXX tänava ehitistes, ei ole XXX ega XXX hageja kodu, samas ei vaidle kostja vastu, et 1⁄2 XXX kinnistust kuulub hagejale ning hageja käib aeg-ajalt kinnistul. Kostja on aastaid ehitanud ja remontinud XXX ehitist nii, et tal oleks võimalik seal elada oma elupäevade lõpuni. XXX ehitisest väljakolimisel peaks kostja oluliselt muutma oma elukorraldust, mis tema ea tõttu on raskendatud. Lisaks palub kostja kohtul kaasomandi jagamisel reaalosadeks arvestada asjaoluga, et kostja elab XXX ehitises ja see on kostja kodu olnud juba aastaid ning kuigi 1/2 kinnistust on hageja kaasomand, asub hageja kodu Tallinnas XXX . Lisaks kasutab kostja XXX ehitise osana olevat garaaži ja kõrvalhoones asuvat kasvuhoonet ning sauna. Kostja on seadnud oma elukorralduse nii, et tal oleks võimalik XXX ehitises ja kasutades kõrvalhoonet elada oma elupäevade lõpuni. Arvestades kostja kõrget vanust ja sissetulekut, mis on ainult pension, ei ole kostjal enam võimalik ehitada endale eluks vajalikku (aiasaaduste kasvatamiseks) kasvuhoonet ning remontöödeks vajalikku garaaži. Kostja märgib, et on nõus võtma oma abikaasa kui ka tütrepoja elama XXX elamusse. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, hinnanud poolte poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kaasomand lõpetada kinnistu reaalosadeks jagamisega.
16.Hageja ja kostja on 10.10.1991 aastal surnud XXX seadusjärgsed pärijad. 04.05.1992 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (lk 6) alusel pärandvara koosseisu kuulus majavaldus Harjumaal, XXX vallas, XXX s, XXX , mille koosseisus oli 1 katusekorrusega kolme toaga elamu kasuliku pinnaga 69,1 m2, sealhulgas elamispinnaga 40,8 m2, elamu, kasutusalune-kasvuhoone, piire-väravad, paiknedes 1484 m2 suurusel maatükil. 23.01.1998 XXX Vallavalituse korraldusega (lk 105) erastasid ostueesõigusega XXX1/2 mõttelisest osast ja XXX1/2 mõttelisest osast maa asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX maaüksus, katastritunnustega XXX ja suurusega 2131 m2. 05.06.1997 kinnistamisotsusega (lk 106) avati Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonnas kinnistusregistris registriosa. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on hageja ja kostja kinnistu XXX XXX alevik XXX vald Harjumaa kaasomanikud, mida tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (lk 9). Pärimisseaduse (PärS) § 184 sätestab, et kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 147–157 ja 159–161 sätteid. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat
(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
17.Hageja on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kaasomandis olev kinnistu jagatakse reaalosadeks selliselt, et kaasomandisse kuuluval kinnistul asuv XXX elamu ja kõrvalhoone jäetakse hageja omandisse ning XXX elamu kostja omandisse. Kostja ei vaidle vastu kaasomandi lõpetamise nõudele selle reaalosadeks jagamiseks, kuid leiab, et kinnistu tuleb reaalosadeks jagada viisil, et XXX elamu ja kõrvalhoone jäetakse kostja omandisse ning kinnistu, kus asub XXX a elamu, hageja omandisse.
18.AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märgitu kohaselt kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. AÕS § 77 lg 1 alusel jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg-e 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Käesoleval juhul kohus ei ole tuvastanud sellise kokkuleppe sõlmimist ega ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi lõpetamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
19.XXX Vallavalitus on andnud nõusoleku kinnistu kaheks reaalosaks jagamiseks nii, et kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ehk ca 950 m2 ning ühele krundile jääks lisaks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2 ja teinud ettepaneku kruntide piiride kulgemiseks (lk 124-127). Kohus leiab, et XXX Vallavalituse poolt väljapakutud XXX kinnistu reaalosadeks jagatavate kinnistute piirid on õiglased, arvestades kinnistul paiknevate elamute ja ehitisite asetust. Kohus lähtub kaasomani lõpetamisel selle reaalosadeks jagamisel XXX Vallavalituse poolt väljapakutud kinnistu reaalosadeks jagatavatest piiridest, kuna pooled ei ole selles osas kohtule oma nägemust esitanud ega vaidle vastu XXX Vallavalituse poolt väljapakutud piiridele. Käesolevale kohtuotsusele on lisatud joonis, millest lähtuvalt tuleb kinnistu reaalosadeks jagada.
20.Hageja ja kostja leiavad, et XXX Vallavalituse poolt väljapakutud XXX kinnistu reaalosadeks jagamisel peaks nende omandisse jääma jõepoolse kinnistu, millel asub XXX elamu ja kõrvalhoone. Järgnevalt analüüsibki kohus, kellele jääb kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamisel jõepoolne kinnistu, millel asub XXX elamu ja kõrvalhoone ning kellele jääb kinnistu, millel asub XXX elamu.
21.Riigikohtus on lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 selgitanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Hageja on kinnitanud, et kasutab XXX elamu ühte tuba ja väikest osa aiamaast ning ühiselt kasutatakse kostjaga kööki ja pesuruumi, XXX elamut hageja ei kasuta. Kostja, tema abikaasa ning lähisugulaste kasutuses on XXX elamu, XXX elamu esimene korrus, garaaž, saun ja kasvuhoone. Kostja ei ole eeltoodud
asjaoludele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Kohus möönab, et kostja on kinnistut kasutanud ebaproportsionaalses osas tulenevalt kostjale kuuluvast kaasomandi tegelikust suurusest. Olukorras, kus kostja elukorraldusest tulenevalt kostja abikaasa valdab XXX elamut, mida hageja ei ole kunagi kasutanud ja kostja ise XXX elamu esimest korrust, ei ole õiglane jätta kinnistut, millel asub XXX elamu, mida kasutavad üksnes kostja ja tema lähedased ning milles hageja ise elanud ei ole, hageja omandisse. Asjaolu, et kostja abikaasa ja kostja elavad erinevates elamutes ning hõlmavad selliselt suurema osa kaasomandisse kuuluvast kinnistust, on kohtu hinnangul ebamõistlik arvestades kostja kaasomandi tegelikku suurust. Kohus märgib, et kuivõrd hageja on varasemalt sellise kasutuskorraga nõus olnud, ei tähenda see seda, et hagejal puudub seaduset tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisel hagejale kuuluvas osas.
22.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja selgituste kohaselt on kostja näidanud valmisolekut välja osta hagejalt 1/2 kaaomandist, ei ole kohtul alust arvamaks, et kostja ei ole suuteline kandama rahalisi väljaminekuid, mis võivad tuleneda kaasomandi reaalosadeks jagamisest XXX Linnvalituse poolt väljapakutud piirides, kui kostja omandisse jääb kinnistu, millel asub XXX elamu. Kostja ei ole seda asjaolu ka ümber lükanud. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et tal tekivad seoses XXX elamust väljakolimisega täiendavad kulutused, vaid on rõhunud elukorralduslikele muudatustele. Poolte poolt esitatud seisukohtadest nähtub, et mõlemad pooled on rahaliselt panustanud kaasomandi säilitamiseks. Samas ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, millises ulatuses vastavaid kulutusi on tehtud. Kohus märgib, et kuigi käesoleval juhul võivad pooltel olla üksteise suhtes AÕS § 72 lg-st 4 tulenevad nõuded, ei ole hageja vastavasisulist nõuet esitanud ega kostja esitanud vastuhagi, seega kohtul ei ole võimalik vastavate nõuete põhjendatust hinnata.
23.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on temale kuuluvast 1/2 kaaomandi osast kasutanud üksnes XXX elamu ruume ning ülejäänud osas kinnistut valdab ja kasutab kostja koos oma abikaasa ja lähisuguslatega, ei ole õiglane kaasomandisse kuuluva kinnistu osa koos XXX elamuga kostjale jätmine. Kohus on seisukohal, et kuna nii hageja kui ka kostja on kõrges vanuses, on see mõlemale poolele elukorralduslikult raske muudatus, kuid arvestades kaasomanike omavahelisi suhteid, on kaasomandi lõpetamine selle reaalosadeks jagamisel käesoleval juhul vajalik. Kohus on kaalunud poolte huvisid ja asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et jõepoolne kinnistu, millel asub XXX elamu ja kõrvalhoone, tuleb jätta hagejale ning kinnistu, millel asub XXX elamu, kostjale, kuna kostja perekond juba valdab XXX elamut.
24.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamisel toimub mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades.
25.Kohus märgib seoses hageja taotlusega määrata hageja omandisse jääva kinnistu ehitise vabastamise kuupäevaks hiljemalt 01.05.2014 järgmist. Käesoleva kohtuotsuse näol on tegemist edasikaevata lahendiga, mistõttu otsus ei pruugi olla hageja nimetatud kuupäevaks jõustunud. Pooltele on täitmiseks kohustuslik üksnes jõustunud kohtulahend. Seega ei pea kohus põhjendatuks hageja taotlust märkida kohtuotsuses, et kostja on kohustatud XXX elamu vabastama hiljemalt 01.05.2014. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus kostja keeldub jõustunud kohtulahendit täitmast, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-10 p-s 20 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kohtulahendiga tuleb asendada XXXnõusolek 1/2 mõttelise osa kinnistu asukohaga XXX reaalosadeks jagamiseks XXX Linnvalituse poolt nimetatud viisil ning asendada XXXnõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega jõepoolse kinnistu koos XXX elamu ja kõrvalhoonega kinnistu omanikuks saab XXXja kinnistu koos XXX elamuga omanikuks saab XXX .
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 ja lg 4 p 4 alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
29.Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 saab kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisidega mittenõustumise korral on kostjal õigus esitada vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks muul viisil. Käesoleval juhul kostja vastuhagi ei esitanud, kuid nõustus kaasomandi lõpetamisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 asunud seisukohale, et kui kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
30.Kohus leiab, et käesolev vaidlus on lahendatud poolte huvisid silmas pidades ning seetõttu ei saa pidada ühegi poole kantud menetluskulusid tarbetuks, mille tõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.