2-13-58562
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.august 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-58562
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXvastu leppetrahvi ja enammakstud puhkusetasu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten (A.Kuningas ja partnerid OÜ, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Kaili-Helina XXX (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung ja kirjalik menetlus
Leppetrahvi nõue rahuldada osaliselt. Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks leppetrahv 800 eurot. Enammakstud puhkusetasu nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle asja lahendamist kohtuistungil.
Hageja nõue ja põhjendused Kohtu menetluses on XXXOÜ nõue XXX vastu leppetrahvi ja enammakstud puhkusetasu nõudes.
2-13-58562 Hagiavalduse kohaselt XXXOÜ ja XXX vahel sõlmiti XXX.a tööleping, mille alusel kostja 30.01.2012.a hageja juures tööle müügiesindajana. Töölepingu punktis 9 lepiti kokku konfidentsiaalsuskohustuses ja konkurentsikeelus. Lepingu alapunktis 11.2 lepiti kokku, et lepingu paragrahvis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumisel Töötaja poolt on Tööandjal õigus nõuda leppetrahvi summas 6354 eurot. Lisaks leppetrahvile on Tööandjal õigus nõuda Töötaja liikmelt äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse või konkurentsikeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Alates 25.08.2013.a jäi kostja lapsehoolduspuhkusele. Nähtuvalt äriregistri andmebaasi andmetest registreeriti 16. augustil 2013.a. ettevõte nimega XXXOÜ (registrikood XXX), mille ainsaks juhatuse liikmeks on kostja. XXXOÜ tegevusalaks on hambatehnikaalase müügi konsultatsioon, koolitused ning toodete müük. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kostja poolt 01.10.2013.a. saadetud elektronkirjas kajastatuga. Kostja on asunud oma sellise tegevusega osutama hagejale konkurentsi, rikkudes seega lepingu punktis 9 sätestatud konkurentsikeeldu. Kostja ei ole taotlenud ja hageja ei ole väljastanud lepingu alapunktis 9.9 sätestatud kirjalikku luba kostja tegelemiseks mistahes tegevusega, mida võib kooskõlas lepingu alapunktis 9.8 sätestatuga (nõukogu või juhatuse esimeheks või liikmeks olemine) pidada hagejale konkurentsi osutamiseks. Lisaks on kjostja avaldanud 07.10.2013.a. saadetud elektronkirjas hageja tegevjuhile XXX asjaolu, et kostja on pöördunud oma ettevõtte XXXOÜ nimel tootja XXX poole sooviga teha koostööd. Nimetatud kostja tegevus on suunatud otseselt tootja ülevõtmisele ning seega käsitletav kavatsetud konkurentsi osutamisena hagejale. Kõik eelkirjeldatud konkurentsi osutavad tegevused on kostja poolt toime pandud kehtiva töölepingu ajal. Hageja pöördus 08.10.2013.a. ja 14.10.2013.a. kostja poole kirjaliku nõudmisega lõpetada hageja suhtes konkurentsi osutav tegevus. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei lõpetanud kostja kageja suhtes konkurentsi osutavat tegevust. Sellest tulenevalt pöördus hageja 08.11.2013.a. kostja poole nõudega tasuda lepingu punktis 11.2 sätestatud leppetrahv. Kostja nimetatud nõuet ei täitnud, vaid jätkas hageja suhtes konkurentsi osutamist. 27.11.2013.a. saadeti hagejale e-kiri koostööpartneri XXX juhatajalt XXX, millest nähtub, et XXX pakub uuel aastal koolitust Artex Soome – Eesti. Koolitaja XXX. Samas kirjas tuntakse huvi, kas XXX koolitust saab tellida ka XXXOÜ-lt. Eelnimetatu kinnitab järjekordselt asjaolu, et kostja, omades kehtivat töölepingut hagejaga, jätkas aktiivselt hagejale konkurentsi osutamist. Hageja ütles 28.11.2013.a kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles seoses kostja poolt toime pandud vältava konkurentsi osutamisega ning hageja korduvate nõuete eiramisega päädinud usalduse kaotamise tõttu. Lepingu alapunktis 11.2 sätestatu kohaselt on hagejal õigus nõuda konkurentsipiirangu rikkumisel leppetrahvi summas 6354,00 eurot kooskõlas TLS § 26 lg 1, mille kohaselt töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. Antud juhul saavutati nimetatud kokkulepe hageja ja hostja vahel 30.01.2012.a. sõlmitud töölepinguga. Konkurentsipiirangus kokku leppimisel on järgitud ka TLS § 23 lõikeid 2 ja 3, mille kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada; ning konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kostjaga sõlmitud töölepingus on määratletud, mida loetakse tööandjale konkurentsi osutamiseks ning millal on see kostjale ajaliselt keelatud. Kuna Kostja on asunud osutama hagejale konkurentsi juba kehtiva töölepingu ajal siis see on tinginud olukorra, milles hageja oli sunnitud kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja kasutab lepingu alapunktis 11.2 sätestatud õigust ning nõuab kostjalt leppetrahvi 6354,00 euro tasumist, kuna kostja on kepingu kehtivuse ajal toime pannud konkurentsipiirangu rikkumise. Kostja on töölepingu lõpetamise seisuga võetud puhkust ette 9 päeva. Nimetatud päevade eest on hageja maksnud kostjale ette puhkusetasu (keskmise päeva brutotöötasu s.o. 59,17 eurot järgi) kogusummas
2-13-58562 532,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas TLS § 78 tagasi kostjale enam makstud puhkusetasu summas 532,52 eurot. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista enammakstud puhkusetasu 532.53 eurot, leppetrahv 6354 eurot ja viivis põhinõudelt (6886,52) eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja seisukoht on, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue enammakstud puhkusetasu tagasimakseks on esitatud pahatahtlikult, kuna selles osas on pooltel sõlmitud kokkulepe. Hageja esitas 29.11.2013.a andmed puhkusetasu ettemaksu kohta (9 päeva), millele kostja 05.12.2013.a vastas ning nõustus raha tagastama ja tegi ettepaneku maksete ajatamiseks 5.12.2013.a e-kirja teel. Kostja pakkus 5.12.2013. a hagejale e-kirjas makseperioodiks detsember 2013 kuni detsember 2014. a. Hageja 06.01.2014. a vastuse kohaselt nõustus hageja maksegraafikuga. Kostja on oma kohustusi täitnud vastavalt kokkuleppele. Poolte vahel ei ole vaidlust puhkusetasu ettemaksu suuruse osas, puhkusetasu ettemaksu tagastamise küsimuses, puhkusetasu tagastamisgraafiku osas. Leppetrahvi nõue on alusetu. TLS § 23 lõike 4 kohaselt on paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Tühisel kokkuleppel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei tule täita. Töölepingu kehtivuse ajaks võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida igas vormis. Soovitatav on see sõlmida siiski vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatavale konkurentsipiirangu kokkuleppele saab tööandja aga tugineda üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikus vormis (TLS § 24). Pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest peab tööandja maksma töötajale igakuist mõistlikku hüvitist (§ 24 lõige 1 punkt 3 ja lõige 3). Töölepingu kehtivuse järgseks ajaks saab konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida juba töölepingu sõlmimisel, poolte vahel selline kokkulepe puudub. Kostja esitas lahkumisavalduse 29.10.2013.a, hageja töölepingut ei lõpetanud. Lahkumisavaldus on tegelikkuses oma sisult töölepingu lõpetamise teade ja ei vaja tööandja nõusolekut, kinnitust või muud aktsepti. Töötajal on samasugune õigus tööleping lõpetada nagu tööandjal. Seega lõppes tööleping juba 29.10.2013. a. Hageja teatas kostjale suuliselt, et lõpetab töölepingu 29.11.2013. a, sest töötaja on kohustatud oma lahkumise soovist ette teatama 30 kalendripäeva. Hageja ütles kostjale, et ole hea lõpeta konkurentsi osutamine ja loobu juhatuse liikme kohast või töölepingust. Kostja valis teise variandi ja loobus töösuhtest. Seega perioodil 16.08.2013.a - 29.10.2013.a ei esitanud hageja leppetrahvi nõuet, vaid pooled pidasid läbirääkimisi selle üle, kuidas reguleerida konkurentsiküsimust. Kostja lõpetas need läbirääkimised töösuhte lõpetamisega, mis välistas konkurentsi osutamise. Kostjat hageja vastus ei rahuldanud ning ta esitas 13.11.2013. a täiendava lahkumisavalduse, milles küsis konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rakendamiseks hüvitist kuue kuu eest kokku Hageja sellist kohustust endale ei võtnud ning sellest tulenevalt on kostjal peale töölepingu lõppemist õigus vabalt tegutseda ettevõtjana või töötajana. Hageja ja kostja vahelises töölepingus ei olnud kokkulepitud pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu osas, seega tuli vastav kokkulepe teha lepingulise suhte lõppemisel. Poolte töösuhte konkurentsiprobleem võis kesta maksimaalselt 16.08.2013 kuni 29.10.2013, st kuni lahkumisavalduse esitamiseni. Kuid kostja pole tõendanud, milles seisnes konkurents töösuhte ajal.
Konkurentsipiirangu kokkulepe on töötaja ja tööandja vahel sõlmitav eraldi võlaõiguslik kokkulepe, millele viitab ka asjaolu, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimist, selle kehtivust, ülesütlemist ja võimalikku leppetrahvi kokkulepet konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on põhjalikult eraldi reguleeritud TLS §-des 23-27. Kuna hagejale oli juba augustis teada kostja loodud ettevõte, kostja suhtles endiselt klientidega vastas e-kirjadele hageja e-posti aadressilt. Samuti viide 23.09.2013.a e-kirjas ning teenuse osutamine hagejale augustis kui septembris, mille kohta on
2-13-58562 kostja ka arve esitanud. Kõik see kokku ei ajendanud hagejat koheselt ja selgesõnaliselt kostjat teavitama konkurentsipiirangu rikkumisest. Kuna hageja ja kostja tegid koostööd, on kostjale arusaamatu, millele tuginedes on hagi esitatud. Tööandja võib TLS § 25 lg 1 kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. TLS § 25 lg 2 kohaselt võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik, ning lg 3 kohaselt võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. Juhindudes VÕS § 7 lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kostja arvates on täiesti mõistlik ning hageja käitumine näitas sama, et pooled jätkavad koostööd kostja lapsega kodusolemise ajal kuna see oli mõlema poole soov. Kuna hageja enda käitumine viis kostja arusaamisele, et nad teevad koostööd, on hageja käitumine vastutustundetu ja pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega vastavalt VÕS § 6 lg-le 2, mille alusel võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kui kostja poleks teinud hagejaga koostööd ja osutanud hagejale teenust arve nr 1301 alusel, ei oleks hageja arvet tasunud, mis on hageja poolt tasutud 09.10.2013. a. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja asutas 16.08.2013. a-st OÜ XXX, milles on kostja juhatuse liige. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei täida alates 25.08.2013. a töökohustusi, kuna sellest ajast oli kostja rasedus- ja sünnituspuhkusel, hiljem lapsehoolduspuhkusel ning käesolevaks ajaks on poolte töösuhe lõppenud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et aktiivse töösuhte perioodil, ei osutanud kostja hagejale konkurentsi. Kostja esitas lahkumisavaldused 29.10.2013.a/13.11.2013.a ning loeb sellest ajast alates Töölepingu lõppenuks. Perioodini 29.10.2013. a on kostja teinud koostööd hageja, esialgselt töölepingust tuleneva suhte alusel ning alates 25.08.2013. a suulise kokkuleppe alusel, mida tõendab kostja esitatud arve nr 1301 ja hageja arve tasumine. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ei ole pakkunud hagejale konkurentsi ja rikkunud konfidentsiaalsuskohustusi. Küll vaidleb kostja vastu hagis esitatud tegevusala üle, kostja majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala või põhieesmärk on muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ja EMTAK kood on 74901. Enne majandusaasta aruande esitamist ei ole kolmandatele isikutele teada, millega ettevõte tegeleb. Ainuke tõend, millega hageja konkurentsi osutamist tõendab on e-posti kirjavahetus 27.11.2013.a. Kuna nimetatud e-kiri on hagejale saadetud oma koostööpartnerilt peale 29.10.2013.a on tõendamata konkurentsi osutamine töösuhte ajal. Hageja sisustab oma etteheite kostjale konkurentsi osutamisena ilma eelneva hageja nõusolekuta, mida käsitab töölepingu punktil 9.1 rikkumisena. Töölepingus sisalduv konkurentsikeelu kokkulepe ei ole absoluutne, vaid töölepingu p 9.9 kohaselt olema kooskõlastatud hagejaga. Kostja asutas XXXOÜ 16.08.2013.a selliselt, et enne ettevõtte loomist ja ettevõtte loomise järgselt pidas hagejaga läbirääkimisi edasise omavahelise koostöö osas. Pooled vahetasid e-kirjasid, kohtusid, läbirääkimised tulemusi ei andnud ning kostja kirjutas tööandjale lahkumisavalduse. XXXOÜ eesmärk oli osutada sama teenust hagejale, mida oli kostja seni osutanud töölepingu alusel XXXOÜ-le. Hagejale olid teada kostja plaanid, see juures on XXXselgesõnaliselt kirjutanud 23.09.2013. a e-kirjas kostjale, et „Mida saaksin omalt poolt juurde pakkuda, neid veidi petta“ ilmselgelt ei ole hageja enda käitumine aateline ei töötaja, tööandja ega konkurentide suhtes. Hageja oli teadlik ja nõus kostjapoolse OÜ osutamisega. See nõusolek väljendub tehingu (leping ja arve) tegemises kostja ettevõttega 2013.a. Pooled alustasid vastastikusel kokkuleppel sellises vormis koostööd (üks ühing tellib teiselt ühingult teenust) ja vaidluseks läks teenustasu suuruse küsimuses, misjärel hageja "avastas" konkurentsipiirangu rikkumise.
2-13-58562 Kostja pidas läbirääkimisi konsultatsiooniteenuse maksumuse osas hagejaga. Kostja soovis 15% müügitulust, hageja ei nõustunud enama kui 5%, millele vastavalt on esitanud hagejale arve nr 1301, augustis ja septembris osutatud teenuste eest, 01.10.2013.a (lisa 5). Selliselt on tõendatud koostöö tegemine ning kostja ei osutanud hagejale konkurentsi vaid tegi koostööd, hageja seatud tingimustel. Tööleping p-s 9.8 sätestatud konkurentsipiirangutest rikkus kostja hagiavalduse kohaselt kohustust mitte omada majanduslike huve tööandja konkurendina, st mitte olla konkurendi juhatuse liige. Töölepingu p 9.7 kohaselt on hageja konkurentideks (aktiivselt) tegutsevad äriühingud. Seega on töölepingu mõtte kohaselt hageja konkurentideks äriühingud, mis tegutsevad hagejaga samas valdkonnas Eesti Vabariigis. Selline konkurentsipiirangu kokkulepe eeldab OÜ XXX poolt aktiivset majandustegevust tegevusalal, mis kattub hageja tegevusega. Sellist piirangut kostja rikkunud ei ole. OÜ XXX asutati (kanti registrisse) 16.08.2013.a ja nimetatud äriühingul puudus aktiivne majandustegevus Eesti Vabariigis 2013. a. Kostja ettevõte on teinud Eesti Vabariigis 2013.a ühe tehingu ja selle hagejaga. Töölepingu punkti 9.8 alusel kehtib konkurentsi piirang vaid Eesti Vabariigis ja töölepingu kehtimise ajal. Hageja käsitleb konkurentsipiirangu rikkumisena pelgalt juhatuse liikmeks olekut, mis oleks ilmselgelt ebamõistlik piirang. Selline konkurentsipiirangu tõlgendus (rikkumiseks loetakse pelgalt osaluse omamine või juhtorgani liikmelisus ettevõttes, mis aktiivselt ei tegutse) oleks ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine ja töötaja õiguste kitsendamine. Konkurentsipiirangu kehtivus töölepingu p 9.1 kohaselt laienes ka töösuhtejärgsele perioodile, kuid kuna hageja ei täida tööleping p-s 9.10 endale võetud kohustust, siis töölepingujärgne konkurentsipiirang kostjale ei kohaldu. Seda ei ole hageja ka kostjale ette heitnud. Selles tulenevalt heidab hageja kostjale ette konkurentsipiirangu rikkumist perioodil 16.08.2013 – 28.11.2013. a. Töölepingu p 11.2 kohaselt konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumisel Töötaja poolt on Tööandjal õigus nõuda leppetrahvi summas 6354 eurot. Seega on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi nõue tekib üksnes konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral. Kuna sõna “ja“ on ühendav sidesõna, siis peavad mõlemad tingimused olema täidetud, et saabuks kokkulepitud tagajärg. Käesoleval juhul ei väida hageja, et esineks mõlemad tingimused tagajärje saabumiseks ja seetõttu ei ole põhjust rääkida tagajärjest, st leppetrahvi nõudeõiguse tekkimisest. Tööleping p 11.2 kohaselt on leppetrahvi suurus piiritletud summaga 6354.- €. Isegi juhul, kui kostja oleks konkurentsipiirangut rikkunud, oleks sellises suuruses leppetrahv ilmselgelt ebamõistlikult suur. Tegemist on mõlema töölepingulise kohustuse (konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsuskohustus) üheaegse rikkumise maksimaalse sanktsiooniga. Konkurentsipiirangu eesmärgiks on tööandja õiguste kahjustamise takistamine, mis välistab tööandjale kahju tekkimise ja sellise kohustuse sisu tuleb tõlgendada majanduslikust aspektist. Kostja väidetav töölepingulise kohustuse rikkumine ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja väitel on tegemist formaalse rikkumisega, millel ei ole poolte jaoks materiaalseid tagajärgi. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on konkurentsipiirangut rikkunud, siis leppetrahv 6354 € käesoleval juhul rikkumise formaalsust, ebaolulisust, kahju puudumist ja mõlema poole huve arvestades on kostjat kahjustav ning põhjendamatu. Poolte vahel on sõlmitud maksegraafik ettemakstud puhkusetasu tagasimaksmiseks ning puhkusetasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuna puudub rahavõlg, on hageja viivise nõue põhjendamatu.
Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et leppetrahvi nõue on osaliselt põhjendatud ja puhkusetasu tagastamise nõue ei ole põhjendatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 1 kohaselt võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus-
2-13-58562 või kutsetegevuse alal. TLS § 26 lg 1 kohaselt töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise eest leppetrahvi.
Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: Hageja tegevusala on äriregistri andmete kohaselt farmaatsiatoodete hulgimüük, täpsemalt tegeles hageja hambatehnikatoodete müügiga. Kostja töötas hageja juures 30.01.2012.a sõlmitud töölepingu alusel müügiesindajana. 16.08.2013.a on äriregistrisse kantud XXXOÜ, mille ainuke juhatuse liige on kostja. Kostja jäi lapsehoolduspuhkusele 25.08.2013.a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt asutatud osaühing osutas hagejale keelatud konkurentsi või mitte. Pooltevahelise töölepingu (tl 7-20) p 9.1 kohaselt kohustub töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, s.h. mitte töötama tööandja loata viimase konkurentide juures. Töötajal on kohustus järgida konkurentsikeeldu kogu lepingu kehtivuse ajal ning 6 kuud peale lepingu lõpetamist.. Hageja nõue on esitatud tulenevalt konkurentsikeelu rikkumisest töölepingu kehtivuse ajal, mitte aga peale töölepingu lõppu. Lepingu alapunkti 9.7 kohaselt on tööandja konkurendid kõik tööandjaga osaliselt või täielikult samal tegevusalal, s.t. valdkonnas, mis puudutab hambaravitoodete müümist, sisseostmist ja logistikat, hambalaboritoodetega tegelemist, hambaraviga tegelemist, s.h tootjate esindamist, tegutsevad äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja muud füüsilised isikud. Kogutud tõenditest ilmneb, et hageja XXXOÜ kostja poolt asutatud XXXOÜ tegevusalad on samad. Mõlema äriühingu tegevusalaks on hambatehnika müük. Eeltoodust nähtub, et kostja poolt asutatud osaühing tegutses hagejaga samas valdkonnas. Lepingu alapunkti 9.8 kohaselt on tööandjale konkurentsi osutamine töötamine, teenuste osutamine füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana ja/või majanduslike huvide omamine (aktsiate, osade või muude väärtpaberite omamine, v.a. börsil noteeritud äriühingute aktsiad, osad või väärtpaberid; muul viisil osalus; nõukogu või juhatuse esimeheks või liikmeks olemine) või muul viisil tasu eest või tasuta tegutsemine tööandja konkurendina või tööandja konkurentide juures või konkurentide kasuks. Tööandjale konkurentsi osutamiseks loetakse ka töötaja poolt otseselt või kaudselt, tasu eest või tasuta tööandja klientide kasuks töötamist, teenuste osutamist või muul viisil tegutsemist, mis on seotud tööandja tegevusalaga. Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele Eesti territooriumil. Kostja oli hagejaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu juhatuse liige ning osaühingu osa omanik. Kostja väitel ei ole ta hagejale konkurentsi osutanud, kuna töölepingu kehtivuse ajal kostja äriühingul sisuliselt majandustegevus puudus ning ainuke tehtud tehing oli hageja ja kostja vaheline. Eeltoodud töölepingu sättest nähtuvalt osutas kostja hagejale konkurentsi sellega, et oli töölepingu kehtivuse ajal hagejaga samas valdkonnas tegutseva äriühingu juhatuse liige ja osa omanik. Kostja poolt töölepingu kehtivuse alal konkurentsikeelu rikkumist kinnitavad ka kirjalikud tõendid ja tunnistaja XXX ütlused. Nähtuvalt kostja 07.10.2013.a e-kirjast hagejale pöördus kostja hageja lepingupartneri XXXpoole sooviga alustada nimetatud ettevõttega koostööd (tl 24). Kostja rõhutas oma väidetes, et nimetatud partneri tõi hagejale just tema. Sama kinnitas ka tunnistaja Pille Männisalu. Nimetatud asjaolu ei oma aga sisulist tähtust, kuna ettevõte XXX oli hageja kui kostja tööandja lepingupartner, mitte aga kostja enda lepingupartner. Tunnistaja XXX ütlustest ilmneb, et kostja saatis klientidele kirja, milles teatas, et müüb hambalabori tooteid ja koolitust s.o teostab sama tegevust, millega tegeleb kostja. Töölepingu punkti 9.9 kohaselt. kui töötaja soovib tegeleda mistahes tegevusega, mida võib kooskõlas eeltooduga pidada tööandjale konkurentsi osutamiseks, on töötaja kohustatud selleks taotlema tööandja kirjaliku loa. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nimetatud luba ei taotlenud.
2-13-58562 Töölepingu punkti 11.2 kohaselt konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumisel töötaja poolt on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi summas 6354 eurot. Kostja arvates tuleb nimetatud sätete tõlgendada selliselt, et leppetrahvi kohaldamiseks on ühtaegu vajalik nii konfidentsiaalsuskohustuse kui ka konkurentsikeelu rikkumine. Kohus ei nõustu sellise tõlgendusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat ning lg 6 kohaselt lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus arvestab lepingu tõlgendamisel, et lepingu punktis 9 on nii konfidentsiaalsuskohustuse kui ka konkurentsikeelu rikkumist põhjalikult kirjeldatud, vastavalt kaheteistkümnes ja neljas alapunktis. Lepingu tekstist nähtuvalt ei ole konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumist omavahel teksti abil sisuliselt seotud. Samuti ei ole nimetatud kaks terminit ka omavahel üldiselt olemuslikult seotud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale et lepingu alapunktis 11.2 sätestatud leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumisel võib kohaldada eraldi nii konfidentsiaalsuskohustuse kui ka konkurentsikeelu rikkumisel.
Kostja väite kohaselt välistab hagejale konkurentsi osutamise ka asjaolu, et hageja ja kostja tegid omavahel koostööd. Koostöö tõendamiseks on kostja esitanud XXXOÜ poolt esitatud arve nr 1301 hageja XXXOÜ-le 01.10.2013.a summas 584 eurot sealhulgas 20 eurot aruannete täitmise eest ja 564 eurot konsultatsiooni eest augustis kuni septembris (tl 81). Kostja on arve alusel tasunud 09.10.2013.a (tl 82). Nimetatud kirjalikud tõendid tõendavad, et kostja poolt asutatud osaühing osutas hagejale teenust, kuid ei tõenda kostja väidet, et kostja ei osutanud hagejale konkurentsi. Kostja hinnangul on ebamõistlik, et hageja käsitleb konkurentsipiirangu rikkumisena juhatuse liikmeks olekut. Selline konkurentsipiirangu tõlgendus oleks kostja arvates ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine ja töötaja õiguste kitsendamine. Kohtu seisukoht on, et töölepingut allkirjastades leppis kostja hagejaga kokku just sellises piirangus ning võttis endale vastava lepingulise kohustuse vabatahtlikult. Kohtul tuleb hinnata, kui pikk oli periood, kui kostja konkurentsikeeldu rikkus. Kostja asutas konkureeriva osaühingu 16.08.2013.a ning jäi rasedus- ja sünnitupuhkusele 23.08.2013.a. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks tööleping peatub. Kohtu seisukoht on, et konkurentsikeeld rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks ei peatu. Konkurentsikeelu peatumiseks olnuks vajalik poolte eraldi kokkulepe selle kohta. Hageja pöördus 08.10.2013.a (tl 27-28) kostja poole kirjaliku nõudega lõpetada hagejale konkurentsi osutav tegevus. 08.11.2013.a pöördus hageja kostja poole nõudega tasuda lepingu pooltevahelise lepingu punktis 11.2 sätestatud leppetrahv (tl 33). Kostja esitas 29.10.2013.a avalduse töölepingu lõpetamiseks samast päevast s.o alates 29.10.2013.a (tl 73). Kostja on täiendavalt esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks ja konfidentsiaalsuskohustuse hoidmise ja konkurentsikeelu pidamise hüvitamiseks 13.11.2013.a (tl 75). Nimetatud avalduses palub kostja hüvitada konfidentsiaalsuse hoidmise ja konkuretsi keelu pidamise eest 6 kuu töötasu 9332.22 eurot ning lõpetada tööleping erakorraliselt seoses tervise halvenemisega alates 13.11.2013.a. Hageja on esitanud kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 28.11.2013.a seoses kostja poolt ebaseadusliku konkurentsi osutamisega (tl 38).
2-13-58562 Konkurentsikeelu rikkumise alguseks on 16.08.2013.a kostja poolt konkureeriva osaühingu asutamine. Kostja on 29.10.2013.a esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks avalduse esitamise kuupäevast alates. TLS § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kokkulepet töölepingu lõpetamiseks poolte vahel ei olnud. TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja, kellel on tööstaaži tööandja juures 1 kuni 5 aastat, öelda töölepingu erakorraliselt üles vähemalt 30-päevase etteteatamisega. Nimetatud juhul oleks töölepingu lõppemise päeva 28.11.2013.a. Samal kuupäeval on ka tööandja töötaja lepingu erakorraliselt üles öelnud. Kuna kumbki pool pole esitanud nõuet töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks, ei hinda kohus, kumma poole nõudel ja millisel alusel tööleping lõppes. Oluline on, et töölepingu lõppemise kuupäev on 28.11.2013.a Eeltoodust nähtuvalt kestis konkurentsikeelu rikkumine 16.08.2013.a kuni 28.11.2013.a. Kohus peab võtma seisukoha küsimuses, millises summas tuleb kostjal hagejal leppetrahvi maksta. Leppetrahvi suuruse määramisel ei arvestata seda, kas ja millist kahju konkurentsikeelu rikkuja tegelikult põhjustas. Leppetrahvi määramisel piisab ohu loomisest võimaliku kahju tekkimiseks. Kohus arvestab leppetrahvi määramisel, et konkurentsipiirangu rikkumise perioodi oli suhteliselt lühike, ligi kolm kuud, ja ka seda, et kostja soovis konkurentsiohtliku olukorra lõpetada juba kuu aega varem, esitades lahkumisavalduse 29.10.2013.a. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus leppetrahvi suuruseks 800 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu enammakstud puhkusetasu 532.53 euro nõudes. Puhkusetasu nõue põhineb kostja poolt enamkasutatud 9 puhkusepäeva tasul, ühe päeva tasu 59.17 eurot. Pooltevahelisest e-kirjade vahetusest nähtub, et kostja on hageja puhkusetasu nõudele vastanud 05.12.2013.a (tl 71). Kostja on teinud ettepaneku, et tagastab enammakstud puhkusetasu 12 kuu jooksul, tasudes alates jaanuarist 2014.a igas kuus 44 eurot ja detsembris 2014.a 48.53 eurot. Hageja juhatuse liige XXXon 06.01.2014.a e-kirjaga vastanud, et „ootame tagasimakset graafiku alusel“ (tl 71). Eeltoodust nähtub, et pooltel oli kokkulepe puhkusetasu maksmise kohustuse ajatamiseks, millise kohaselt kostja pidi enammakstud puhkusetasu tasuma igas kuus ja viimase makse tegema detsembris 2014.a. Pooled ei ole väitnud, et kostja ei oleks puhkusetasu maksmise kohustust täitnud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäeva on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning sama paragrahvi lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja enammakstud puhkusetasu nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tasunud enammakstud puhkusetasu kokkulepitu kohaselt ja kostja kohustus leppetrahvi tasuda tekib kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.