Vastustaja I: Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun (aadress: Veski 5a, Rakvere; e-post: [email protected]); Vastustaja II: Time Invest OÜ (registrikood: 11221342; aadress: Estonia pst 15a, Tallinn)
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 04. juuni 2014. a määruse resolutsioon, millega keelduti Mati Maine hagi Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time Invest OÜ vastu menetlusse võtmisest, muutmata. Muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi. Jätta Mati Maine määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Mati Maine kanda.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Mati Maine esitas 09. aprillil 2014. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. aprilli 2012. a vara enampakkumise akti (täiteasi XXX/XXXX/XX) kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kohtutäitur vara (XXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXX) turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Oma väidete kinnitamiseks lisas hageja 10. aprilli 2012. a vara enampakkumise akti ning 28. septembri 2012. a Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 0649/0912 VK. Hagiavalduse kohaselt kahjustab enampakkumine sissenõudjate huvisid. Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 04. juuni 2014. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on hagiavaldusse märkinud, et vaidlustab enampakkumise, kuna kohtutäituri korraldatud enampakkumisel müüdi vara turuhinnast mitmeid kordi madalama hinnaga. TMS § 143 p 4 kohaselt kinnisasja arestimisaktis peab olema märgitud kinnisasja hind. Maakohus märkis, et vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule määratakse kinnisasja hind kinnisasja arestimisel ning selle vaidlustamine toimub kaebuse esitamise korras TMS § 217 alusel. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis kinnisasja hinda vaidlustada ei saa. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud teisi asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi esitamiseks. TsMS 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja eesmärgiks on vaidlustada kinnisasja hinda enampakkumisel ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega ei ole nimetatud eesmärki võimalik saavutada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Mati Maine esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 04. juuni 2014. a määrus ning võtta hagi menetlusse, tunnistades täitemenetluse seadustiku 4. osas sätestatud alustel ja korras kehtetuks sissenõudjate huvisid kahjustava tehingu. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei toonud määruskaebuse esitaja välja 09. aprilli 2014. a hagiavalduses eesmärki, sest hagiavalduse blanketil (Vorm HA) puudus vastav lahter. Määruskaebuse esitaja ei esitanud hagi sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid palus tunnistada „tagasivõitmise korras ning alusel“ kehtetuks enampakkumise akt. Nimetatud eesmärk tulenes hagiavalduses kasutatud sõnastusest. Vara tagasivõitmine annab lootuse objektiivselt majanduslikult mõistlikule tehingule, st kinnistu müügile turuhinnaga. Kinnistu müük turuhinnaga võimaldab täita sissenõudjate nõudeid. Sissenõudjateks on Swedbank AS ja määruskaebuse esitaja, kuna nende huvid on kohtutäituri sundenampakkumise müügitehingu tagajärjel kahjustatud; 2) reguleerib tagasivõitmise korda TMS § 187, mille lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks sissenõudjate huvisid kahjustava tehingu. Tehinguks loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses. Määruskaebuse esitaja eesmärk on TMS § 187 lg 1 alusel pöörata tagasi vastustaja I korraldatud sundenampakkumine, sest selle käigus müüs vastustaja I tema käsutuses olnud eseme, s.o määruskaebuse esitajale kuulunud kinnistu, turuhinnast madalama hinnaga ning seega kahjustas teadlikult sissenõudjate huve; 3) esitas määruskaebuse esitaja kohtutäituritele avaldused täitemenetluse algatamiseks vastustaja I suhtes, kuid täitemenetlust ei alustatud. Kuigi täitemenetlust ei alustatud, võib sissenõudja staatust saavutada ilma sundtäitmist alustamata, vaid vahetult võlgnikuga suheldes. Määruskaebuse esitaja suhtles tehingu tagasipööramise ja vara tagasivõitmise teemal vastustajaga I, kes on antud olukorras võlgnikuks. „Sissenõudja“ mõiste ei ole tagasivõitmise regulatsiooni juures kasutatav tavapärases tähenduses ning seetõttu saab hagi esitada ka enne täitemenetluse alustamist, kui võlausaldajal on olemas kehtiv täitedokument (A. Alekand 2011:176). TMS kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt (TMS § 2 lg 1 p 15), samuti notariaalselt tõestatud kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 19), mis asub lisas nr 5. Kinnistusraamatus on märge määruskaebuse esitaja kui kinnisasja omaniku kohta. Kande kehtivus on kustutatud olekus, kuid kustutuse aluseks on sama kohtutäituri, kes tegi objektiivselt ebamõistliku tehingu, vara enampakkumise akt või avaldus; 4) on määruskaebuse esitaja nõus maakohtu seisukohaga, et TMS § 143 p 4 kohaselt peab kinnisasja arestimisaktis olema märgitud kinnisasja hind ning et TMS § 74 lg 7 alusel võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinda vaidlustada. Määruskaebuse esitaja märgib, et käesolevas asjas hagiavalduse eesmärk ei ole mitte hinna vaidlustamine, vaid ebamõistliku tehingu tagasi pööramine TMS § 187 lg-st 1 juhindudes; 5) tunnistab kohus TMS § 188 lg 1 alusel kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sissenõudjate huvide kahjustamine oli teadlik, sest enampakkumise müügihind oli madalam, kui kinnistule seatud hüpoteegi summa. Samuti oli müügihind madalam, kui sissenõudja nõude ning kohtutäituri tasu summa. Tehingu tegemise ajal pidi sellest teadma ka tehingu teine pool, ehk vastustaja II, sest hüpoteegisumma oli märgitud enampakkumise teadaandes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni, millega kohus keeldus menetlusse võtmast Mati Maine hagi Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time Invest OÜ vastu sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus kohtumääruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
09.veebruari 2010 kinnisasja arestimise akti täiteasjas XXX/XXXX/XX kohaselt toimus kinnisasja arestimine ja müük täiteasjas, milles määruskaebuse esitaja oli võlgnikuks ning täitemenetlus toimus sissenõudja AS Swedbank avalduse ja 10. novembri 2004 notariaalse dokumendi nr 6909 alusel. Ringkonnakohus leiab, et 09. aprillil 2014. a esitatud hagiavaldusest ei nähtu üheselt hageja soov esitada hagi vara tagasivõitmiseks täitemenetluse seadustiku 4. osa sätete alusel. Määruskaebuse esitaja palus „tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks vara enampakkumise akt“. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue – hagi ese. Hagiavaldusele lisatud dokumente ning nõude sõnastust arvestades asuski maakohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja soovis vaidlustada enampakkumise akti. Kehtivast õigusest ei tulene määruskaebuse esitaja kui täitemenetluse võlgniku õigus esitada hagi vara või tehingu tagasivõitmiseks (vt määruse p 6 ja 7), mistõttu ei pidanud maakohus määruskaebuse esitaja sellist eesmärki ka hagiavaldusest tuletama.
6.Määruskaebuse esitaja täpsustas määruskaebuses, et hagi esitamise eesmärk ei ole mitte enampakkumise kehtetuks tunnistamine põhjusel, et vara müüdi oluliselt madalama hinnaga, kui turuhind, vaid täitemenetluses vara ja/või tehingu tagasivõitmine. Määruskaebuse esitaja palub TMS § 187 ja § 188 alusel tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks tehingu, s.o kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt 10. aprilli 2012. a läbi viidud enampakkumise. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse viidatud osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 leidnud, et sissenõudja võib TMS § 187 lg 2 järgi tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega tuleb vara tagasivõitmise hagi esitamisel hagejal tõendada, et tehing kahjustab tema kui sissenõudja huvisid, tal on olemas täitedokument, nõue on muutunud sissenõutavaks, sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
7.Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et määruskaebuse esitaja on sissenõudjaks täitemenetluse seadustiku tähenduses ning temal on kohtutäituri kui võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Määruskaebuse esitaja vastu oli algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX, mille käigus müüdi sundenampakkumisel määruskaebuse esitajale kuulunud kinnistu. Seega oli määruskaebuse esitaja selles täitemenetluses TMS § 5 lg 1 mõttes võlgnik, mitte sissenõudja.
Tagasivõidetav on ka eseme käsutamine täitemenetluses (TMS § 187 lg 1). Viidatud norm annab sissenõudjale aluse vaidlustada täitemenetluses, kus sissenõudja ise ei ole menetlusosaliseks, teise kohtutäituri poolt läbi viidud vara müüki, kui teise kohtutäituri poolt müüdi asi liiga madala hinnaga ja saadud tulemist ei piisanud kõigi nõuete rahuldamiseks. Antud juhul müüdi määruskaebuse esitajale kuulunud asi (kinnistu) samas täitemenetluses, kus määruskaebuse esitaja oli võlgnikuna menetlusosaliseks, mistõttu sai määruskaebuse esitaja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, kui ta leidis, et kinnistu müüdi kohtutäituri poolt liiga odava hinnaga.
8.Kinnistu müügi korral täitemenetluses arestib kohtutäitur kinnistu ja seejärel müüb selle avalikul enampakkumisel või kohtutäituri kontrolli all. Kinnisasja hind peab kajastuma juba kinnisasja arestimise aktis (TMS § 143 p 4). Maakohus on õigesti leidnud, et juhul, kui võlgnik, s.o määruskaebuse esitaja, ei olnud enampakkumise hinnaga nõus, oli tal võimalik kohtutäituri määratud hinda vaidlustada kinnisasja arestimise akti peale kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Määruskaebuse esitaja ei ole alghinda vaidlustanud.
9.Selleks, et sissenõudja saaks tagasivõitmise hagi esitada, peab tal olema sissenõutavaks muutunud nõue ja täitedokument. Määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et täitedokumendiks, millest tuleneb tema nõue, on TMS § 2 lg 1 p 19 järgselt notariaalselt tõestatud kokkulepe. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Viidatud sätte kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on hüpoteegipidaja, s.o sissenõudja nõudega kinnisasja omaniku, s.o võlgniku vastu hüpoteegist tuleneva nõude täitmiseks. Antud juhul oli sissenõudjaks hüpoteegipidajana AS Swedbank (endine AS Hansapank), kelle avalduse alusel oli algatatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XX kinnisasja omaniku, s.o määruskaebuse esitaja vastu.
10.Kuivõrd täitemenetluses tagasivõitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud, siis puudub määruskaebuse esitajal võimalus nõuda tehingu (enampakkumise) kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras ja hagi menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.