Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-11-37822/38
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.07.2014
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 5372

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Võhandu Põllumajanduse OÜ10210230(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

18. juuli 2014, Võru kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

M. M. hagi V. P. OÜ vastu kutsehaiguse hüvitamise nõudes

Tsiviiasja hind

920,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Lembit Auväärt, MTÜ ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu, e-post [email protected];

2-11-37822

Kostja V. P. OÜ, registrikood 10210230, asukoht Osula küla, Sõmerpalu vald, 66602 Võrumaa, esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk, Advokaadibüroo De Lege OÜ, Vanemuise 54, 50410 Tartu, e-post [email protected]; Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad

28.05.2012, 19.09.2012, 13.02.2013 hageja M. M. (19.09.2012, 13.02.2013), esindaja Lembit Auväärt (19.09.2012, 13.02.2013), nõustaja Mihkel Nukka (13.02.2013) kostja esindaja Tauri Sokk

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. M. hagi V. P. OÜ vastu.

2.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks ühekordse maksena hüvitis perioodi juuli 2010 kuni juuni 2014 eest summas 4174,01 (neli tuhat ükssada seitsekümmend neli eurot

ja 01 senti) eurot. 3.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks hüvitis alates juulist 2014 igas kuus 33,94 (kolmkümmend kolm eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot kuni M. M. tervenemiseni. Väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb arvutada ümber kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse määra muutumisel, töövõimetuspensioni suurus muutumisel või hüvitise indekseerimisel vastavalt TTOS § 312.

Sarnased lahendid

Tööõigus

4.Kohus on eelmenetluses selgitanud hagejale menetluslikku olukorda ja tegi hagejale ettepaneku esitatud hagiavalduse täpsustamiseks hiljemalt 22.12.2011. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse 15.10.2012. 5.Kostja on 07.12.2012 vastuses esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja hagiavalduse täienduses muutnud hagi alust ja eset ning palunud mitte anda hagejale selleks nõusolekut. Maakohus võttis 17.01.2013 esitatud hagiavalduse täiendused menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastamiseks. Maakohus selgitas 15.04.2014 kirjas menetluslikku olukorda, samuti poolte esitatud taotluste selgust, kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud (tl 171). Kohus leiab, et kostja on seega oma taotlustest loobunud. Hageja nõue ja põhjendused 6.M. M. (hageja) hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt töötas hageja V. P. OÜ-s ajavahemikul 1986 kuni 2010. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks ongi 1986-2009, mil hageja töötas Võhandu kolhoosis ja V. P. OÜ-s. Hagiavalduse kohaselt on kostja aktsepteerinud kutsehaiguse hüvitise maksmise kohustust, makstes hüvitist alates 2009. a detsembrist kuni 2010. a juunini. Hageja leiab, et nende maksetega sõlmisid pooled lepingu tervisekahju hüvitise suuruse arvestamise korra osas. 6.1 Hagejal diagnoositi kutsehaigus 20.11.2009, mis on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse diagnoosi kohaselt tekkinud füüsilisest tööst koormusega kätele, õlavöötmele, seljale, jalgadele, ebasoodsast mikrokliimast töökohal. Tööinspektsiooni kutsehaiguste uurimiskokkuvõtte peatükis VI on tuvastatud, et hageja töötas töökeskkonnas, kus oli märg ja esines tuuletõmme, töökeskkond oli niiske ja temperatuur madal, esines palju sarnaste liigutuste sooritamist tööülesannete täitmisel. Tööülesanneteks oli mh jahu ja jõusööda etteandmise 2 kg kaaluva kühvliga, mis põhjustab Tööinspektsiooni hinnangul staatilist pinget teatud lihasgruppidele ning viib pikema perioodi vältel tervisekahjustuseni. Hageja tööülesandeks oli ka lehmade lüpsmine, kus tuli igal tööpäeval teisaldada 7 kg raskune lüpsikann lüpsmise ajal ning enne ja pärast lüpsmist. Hageja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures 2007. ja 2008. aastal, kusjuures esimesel tervisekontrollil 2007 on tuvastatud, et tuleb vältida üle 7 kg raskuste teisaldamist. Varasemalt tervisekontrolle teostatud ei ole. Varasemate tervisekontrollide teostamisel oleks tõenäoliselt haigusnähud tuvastatud varem ning kutsehaiguse arenemine oleks olnud aeglasem või ei oleks välja kujunenud. 6.2 Hageja leiab hagiavalduse täpsustuses, et kostja on tekitanud talle õigusvastaselt kahju – rikkunud tööohutusnõudeid ning tekitanud hagejale tervisekahjustuse (kutsehaiguse). Hagejal on tuvastatud töövõimetus varem 60%, hetkel 50% ulatuses. Sellest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju sissetuleku saamata jäämises nimetatud ulatuses. 6.3 Kostja õigusvastane tegu väljendus hagejale tervisekahjustuse tekitamises ja on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Kostja on rikkunud sotsiaalministri määruse nr 26 Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 3 lg 1 p 1 – kostja ei ole hinnanud riski töötaja tervisele ning on seega eiranud tööohutusnõudeid. Sellest tulenevalt ei saanud hageja ka vältida tervisekahjustuse tekkimist. Samuti leiab hageja, et kostja ei ole läbi viinud sotsiaalministri määruse nr 80 § 5 lg 2 p 3 nõuetekohast esmajuhendamist,

jättes hagejale tutvustamata ergonoomiliselt õiged tööasendid ja –võtted, mistõttu hageja ei teadnud, kuidas täita tööülesandeid tervist ohustamata. Lisaks on kostja rikkunud kohustust viia läbi tervisekontrolle (Vabariigi Valitsuse määrus nr 214, Sotsiaalministri määrus nr 74, TTOS § 13 lg 1 p 7), viies tervisekontrolli läbi vaid kahel aastal (2007, 2008). Selle tulemusena ei avastatud haigusnähte varakult ning tervisekahjustuse kujunemist ei olnud võimalik ennetada. Kostja on rikkunud ka töökeskkonna ohutusnõudeid (Vabariigi Valitsuse määrus nr 76 § 3 lg 3, § 11 lg 2). Kostja oli kohustatud tagama tööruumide väliskeskkonnast termoisoleerituse või, välitöö puhul, töötajate kaitse ilmastikumõjude eest. Töökeskkonnas esines tuuletõmbus ja temperatuuride vaheldumine, mis aitas kaasa hageja tervise kahjustamisele, mille tagajärjel hagejale kahju tekkis. 6.4 Hageja märgib kostja süü osas, et kostja on õigusvastaselt kahju tekitanud teo toime pannud raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes või vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 mõttes. Hageja märgib, et kahju õigusvastase tekitamise ehk deliktilise üldvastutuse korral eeldatakse tekitaja süüd ning kannatanu ei pea tõendama, et kahju tekitamine oli süüline. 7.Alternatiivselt leiab hageja, et kahju on tekitatud töölepingu rikkumisest. Kostja on rikkunud lepingut ja tekitanud hagejale kahju. Rikkumine väljendus tööohutusnormide rikkumises. Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (TLS) § 49 punkti 5 järgi on kostja kohustatud kindlustama hagejale ohutud töötingimused. Hageja on juba eelnevalt viidanud, milliseid tööohutusnorme on kostja rikkunud. Hagejal on õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist, mis väljendub eelkõige saamata jäänud tulus, kuna hageja on kostja kohustuse rikkumise tõttu jäänud ilma töötasust, mida tal oleks olnud võimalik saada ilma rikkumiseta. Hageja leiab, et kahju hüvitamine on eesmärgipärane ja ettenähtav. Hageja palub kohtul rahuldada lepingu rikkumisest tulenev nõue VÕS § 101 p 3 ja § 115 lg 1 alusel.

Täiendavate tõendite esitamisel so 25.08.2013 on hageja lähtunud eeldusest, et kutsehaigusest põhjustatud töövõimekaotuse protsent on vähenenud 50 % ja seega tuleb teha ümberarvestus igakuulise hüvise suuruses. Hagi kohaselt on kostjalt nõutud hüvise suuruseks alates septembrist 2011 summas 84,85 eurot. Seda summat tuleb indekseerida tarbijahinnaindeksiga ja seega alates märts 2012 on hüvise suuruseks 84,85x1,03=87,40 eurot, märts 2013 hüvise summa 67,40x1,039=90,80 eurot. Alates 15.07.2013 on hüvise suuruseks 90,80:60x50=75,67 eurot, alates 2013 juulist kuni 14 juulini 2013 on hüvise suuruseks 90,80:31x14= 41 eurot. Alates 15 juulist kuni juuli lõpuni on hüvis 75,67:31x17=41,50 eurot, kokku juulis 2013 hüvise suurus 39,47+41,50=81,00 eurot. Alates 01.08.2013 on igakuulise hüvise suurus 75,67 eurot (tl 148). Kostja seisukoht 9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hagiavalduses ja selle täienduses esitatud väidetega ning peab hagi ja selle täiendust põhjendamatuks. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut tervisekahju hüvitamiseks. Ülekantud summa oli kostja kohaselt eksitus ning hiljem leiti, et kahjuhüvitise maksmiseks puudus alus. Hageja ja kostja vahel ei ole olnud lepingulist kokkulepet kahju hüvitamiseks ning kostja ei ole andnud hagejale ka võlatunnistust, milline tekitaks poolte vahel võlaõigusliku suhte. 10.Hageja väidete kohaselt tekkis kutsehaigus juba 1986 aastal, töösuhe kostjaga sai alguse 1993 aastal. Hageja väited kutsehaiguse osas põhinevad uurimisraportil, hageja enda väljamõeldisel ja ekspertiisi poolt kirjapandul. Kostja ei ole rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (§ 3 lg 1 p 1), kostja poolt olid riskid hinnatud ja vastavad ohutegurid sisaldusid töökaitsejuhendites, töötajad olid pidevalt instrueeritud ja teavitatud ning põhjuslik seos hageja haigestumise ja vastavast määrusest tuleneva nõudega puudub. Kostja ei ole rikkunud Töötervishoiu – ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendmaise korra § 5 lg 2 p 3 nõudeid, sest hageja on läbinud esmase instrueerimise ja esitab selle kohta tõendi. Kostja vaidleb vastu ka asjaolule, et kostja ei ole läbi viinud perioodilisi tervisekontrolle, kinnitades, et hageja on käinud perioodiliselt tervisekontrollis. Kostja leiab, et lüpsilauda termoisoleerituse nõuet ei tulene ühestki kehtivast seadusest ning selline nõue oleks meelevaldne. Ehitisel on kasutusluba ning lauda kasutamine ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega. Lisaks väidab kostja, et hageja etteheide ebasoodsa mikrokliima kohta, mis põhineb arsti poolt koostatud ekspertiisiaktil kostjale, on üldhinnang ja ilma täiendavate asjaoludeta ei saa tekitada kostjale vastutust.

tööd kirjeldanud selliselt, et pidi lüpsjana igal tööpäeval lehmade lüpsmise ajal, enne ja pärast lüpsmist teisaldama 7 kg lüpsikannu. Kostja on vastuses Tööinspektsiooni kirjale märkinud, et lüpsja töökohustuste hulka kuulub lehmade lüpsmine, torusselüps – aparaadi raskus 7,5 kg, kannulüps – aparaadi raskus 11 kg (kasutatakse ainult probleemsetel lehmadel). Seega on kostja kinnitanud, et hageja tööülesannete hulka kuulus raskuste tõstmine massiga üle 5 kg. Kutsehaiguse uurimistoimikus on märgitud, et tööandja on rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministeeriumi 27.veebruari 2001 määrus nr 26, mille kohaselt peab tööandja hindama riski töötaja tervisele. Kohus nõustub hagejaga ja kutsehaiguse diagnoosimisel tuvastatuga, ning märgib, et kostja on rikkunud viidatud määruse § 2 sätestatud üldnõudeid. Üldnõuete kohaselt peab tööandja võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk (lg 1). Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski (lg 2). Seega ei ole tööandja mitte ainult kohustatud raskuste teisaldamisega seonduvaid riske hindama, vaid tarvitusele võtma vastavad abinõud. Viidatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud muutma raskuste teisaldamise töötajale ohutuks. Kostja on küll nimetatud, et ohutegurid sisalduvad töökaitsejuhendites, kuid ei ole viidanud mitteühelegi konkreetsele juhendile ega punktile, kus seda tehtud oleks. Kutsehaiguse uurimistoimikusse on kostja poolt esitatud küll lüpsja ametijuhend ja töökaitse juhend sarvloomade talitajale (kutsehaiguse uurimistoimik 33-34, 44-45), kuid ohutusjuhend ei sisalda õpetust ergonoomiliste ja ohutute töövõtetega töötamiseks. Seega on tööandja jätnud konkreetsed õpetused ja töövõtted juhendites kajastamata. 18.2 Hageja väidete kohaselt on kostja jätnud täitmata tööohutusalast juhendamist puudutavad ohutusnormid. Kostja on vaielnud esitatule vastu ja märkinud, et hageja on läbinud esmase instrueerimise. Sotsiaalministri 01.03.2001 määrusega nr 80 kehtestatud Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 5 lg 2 p 3 järgi tuleb töötaja esmajuhendamine läbi viia töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, ning esmajuhendmaisel tuleb töötajale tutvustada ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendit selle kohta, et hageja oleks läbinud esmase instrueerimise ning oleks vajalikke tööasendeid ja võtteid tutvustatud. Kostja on esitanud riskihindamise dokumendid, mille kohaselt on ohuallikana hinnatud töövahendeid, mis tähendab, et hinnatud on töövahendite olemasolu, mitte nendest tekkida võivat ohtu. Riskihindamise dokumendist ei nähtu, et ohuallikana oleks hinnatud teisaldatava raskuse massi. Samuti ei selgu, millal riskihindamine läbi viidi. 18.3 Hageja on leidnud, et kostja ei ole läbi viinud perioodilist tervisekontrolli. Kostja vastuväite kohaselt on hageja vastavad tervisekontrollid läbinud. Vabariigi valitsuse määruse nr 214 p 4, sotsiaalministri 24.04.2003 määrust nr 74 lisa 1 p 5.1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustuseks korraldada TTOS-is või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt sotsiaalministri määruse nr 74 §-le 1 kehtestatakse kõnealuse määrusega tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi. Kostja on esitanud hageja tervisekontrolli otsused aastatest 2008, 2007, 2006 ning ühe, millel puudub kontrolli

23.Kohtupraktika kohaselt kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest vähemalt 40%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel. Kostja on küll väitnud, et ta ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ja puudub mistahes seos hageja kutsehaigusega, samas ei ole kostja tõendanud, et M. M. l 50% töövõime kaotus oleks toimunud mõnel muul põhjusel. Vastavalt TsK §-le 448 lg-le 2 ja VÕS §-dele 1043, 1050 ei pea teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. TTOS § 13 kohaselt on tööandjal tööohutuse vallas mitmesuguseid kohustusi. Tööandjal on näiteks muu hulgas ülesanne läbi viia süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ja vajaduse korral kohandab abinõud muutunud olukorrale, Samuti peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid. Tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Samuti on tööandja kohustuseks korraldada TTOS-is või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, korraldab töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe jpm. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud TTOS-s sätestatud nõuded ja ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus märgib, et kostja on süüvõimeline, kuna puuduvad vastupidist tõendavad asjaolud. Kostja oleks saanud käituda viisil, mis oleks välistanud hagejal kahju tekkimise või seda riski vähendanud.