lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-37822/38

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-11-37822/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2014
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
5372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Võhandu Põllumajanduse OÜ10210230(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

18. juuli 2014, Võru kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

M. M. hagi V. P. OÜ vastu kutsehaiguse hüvitamise nõudes

Tsiviiasja hind

920,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Lembit Auväärt, MTÜ ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu, e-post [email protected];

2-11-37822

Kostja V. P. OÜ, registrikood 10210230, asukoht Osula küla, Sõmerpalu vald, 66602 Võrumaa, esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk, Advokaadibüroo De Lege OÜ, Vanemuise 54, 50410 Tartu, e-post [email protected]; Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad

28.05.2012, 19.09.2012, 13.02.2013 hageja M. M. (19.09.2012, 13.02.2013), esindaja Lembit Auväärt (19.09.2012, 13.02.2013), nõustaja Mihkel Nukka (13.02.2013) kostja esindaja Tauri Sokk

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. M. hagi V. P. OÜ vastu.
2.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks ühekordse maksena hüvitis perioodi juuli 2010 kuni juuni 2014 eest summas 4174,01 (neli tuhat ükssada seitsekümmend neli eurot

ja 01 senti) eurot. 3.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks hüvitis alates juulist 2014 igas kuus 33,94 (kolmkümmend kolm eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot kuni M. M. tervenemiseni. Väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb arvutada ümber kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse määra muutumisel, töövõimetuspensioni suurus muutumisel või hüvitise indekseerimisel vastavalt TTOS § 312.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 500 (viissada) eurot.
5.Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks 83,38 % ulatuses kirjalikke kuludokumentide esitamisel hageja tervisekahjustusest tingitud lisakulutustest so retseptiravimid, taastusravi 10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas, sõidukulud raviasutusse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud 1.M. M. (hageja) esitas esindaja Lembit Auväärt kaudu 12.08.2011 hagi V. P. OÜ (kostja) vastu kutsehaigusest tuleneva kahju hüvitamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud hagejale kutsehaigusest tekitatud kahju hüvitist alates 2009 detsembrist kuni 2010 juunini ja siis lõpetas hüvitise maksmise. Hageja palub kostjalt välja mõista ühekordne summa 1668,14 eurot ning alates septembrist 2011 igakuuliste maksetena 84,85 eurot, mis muutub vastavalt kutsealase töövõime kaotuse protsendi ja töövõimetuspensioni muutumisele, igal aastal indekseeritakse hüvis tarbijahinnaindeksiga. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitama arstliku ekspertiisi aktides ettenähtud kõrvalkulud 83,38% ulatuses. 2.Maakohus võttis 02.09.2011 määrusega esitatud hagiavalduse menetlusse. 3.Kostja vastusest nähtuvalt on hagi põhjendamatu. Poolte vahel ei ole lepingulist suhet kutsehaigusest tekitatud hüvitise maksmiseks, vaid kostja on juunis 2010 teinud hagejale makse raamatupidaja poolse eksitusega, kes sattus eksitusse sotsiaalkindlustusameti otsusest ja arvas, et otsus on kostjale siduv. Samuti on kostja leidnud, et hagiavaldusest ei nähtu TsK ega ka VÕS alused õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata.

2 (13)

4.Kohus on eelmenetluses selgitanud hagejale menetluslikku olukorda ja tegi hagejale ettepaneku esitatud hagiavalduse täpsustamiseks hiljemalt 22.12.2011. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse 15.10.2012. 5.Kostja on 07.12.2012 vastuses esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja hagiavalduse täienduses muutnud hagi alust ja eset ning palunud mitte anda hagejale selleks nõusolekut. Maakohus võttis 17.01.2013 esitatud hagiavalduse täiendused menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastamiseks. Maakohus selgitas 15.04.2014 kirjas menetluslikku olukorda, samuti poolte esitatud taotluste selgust, kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud (tl 171). Kohus leiab, et kostja on seega oma taotlustest loobunud. Hageja nõue ja põhjendused 6.M. M. (hageja) hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt töötas hageja V. P. OÜ-s ajavahemikul 1986 kuni 2010. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks ongi 1986-2009, mil hageja töötas Võhandu kolhoosis ja V. P. OÜ-s. Hagiavalduse kohaselt on kostja aktsepteerinud kutsehaiguse hüvitise maksmise kohustust, makstes hüvitist alates 2009. a detsembrist kuni 2010. a juunini. Hageja leiab, et nende maksetega sõlmisid pooled lepingu tervisekahju hüvitise suuruse arvestamise korra osas. 6.1 Hagejal diagnoositi kutsehaigus 20.11.2009, mis on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse diagnoosi kohaselt tekkinud füüsilisest tööst koormusega kätele, õlavöötmele, seljale, jalgadele, ebasoodsast mikrokliimast töökohal. Tööinspektsiooni kutsehaiguste uurimiskokkuvõtte peatükis VI on tuvastatud, et hageja töötas töökeskkonnas, kus oli märg ja esines tuuletõmme, töökeskkond oli niiske ja temperatuur madal, esines palju sarnaste liigutuste sooritamist tööülesannete täitmisel. Tööülesanneteks oli mh jahu ja jõusööda etteandmise 2 kg kaaluva kühvliga, mis põhjustab Tööinspektsiooni hinnangul staatilist pinget teatud lihasgruppidele ning viib pikema perioodi vältel tervisekahjustuseni. Hageja tööülesandeks oli ka lehmade lüpsmine, kus tuli igal tööpäeval teisaldada 7 kg raskune lüpsikann lüpsmise ajal ning enne ja pärast lüpsmist. Hageja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures 2007. ja 2008. aastal, kusjuures esimesel tervisekontrollil 2007 on tuvastatud, et tuleb vältida üle 7 kg raskuste teisaldamist. Varasemalt tervisekontrolle teostatud ei ole. Varasemate tervisekontrollide teostamisel oleks tõenäoliselt haigusnähud tuvastatud varem ning kutsehaiguse arenemine oleks olnud aeglasem või ei oleks välja kujunenud. 6.2 Hageja leiab hagiavalduse täpsustuses, et kostja on tekitanud talle õigusvastaselt kahju – rikkunud tööohutusnõudeid ning tekitanud hagejale tervisekahjustuse (kutsehaiguse). Hagejal on tuvastatud töövõimetus varem 60%, hetkel 50% ulatuses. Sellest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju sissetuleku saamata jäämises nimetatud ulatuses. 6.3 Kostja õigusvastane tegu väljendus hagejale tervisekahjustuse tekitamises ja on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Kostja on rikkunud sotsiaalministri määruse nr 26 Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 3 lg 1 p 1 – kostja ei ole hinnanud riski töötaja tervisele ning on seega eiranud tööohutusnõudeid. Sellest tulenevalt ei saanud hageja ka vältida tervisekahjustuse tekkimist. Samuti leiab hageja, et kostja ei ole läbi viinud sotsiaalministri määruse nr 80 § 5 lg 2 p 3 nõuetekohast esmajuhendamist,

3 (13)

jättes hagejale tutvustamata ergonoomiliselt õiged tööasendid ja –võtted, mistõttu hageja ei teadnud, kuidas täita tööülesandeid tervist ohustamata. Lisaks on kostja rikkunud kohustust viia läbi tervisekontrolle (Vabariigi Valitsuse määrus nr 214, Sotsiaalministri määrus nr 74, TTOS § 13 lg 1 p 7), viies tervisekontrolli läbi vaid kahel aastal (2007, 2008). Selle tulemusena ei avastatud haigusnähte varakult ning tervisekahjustuse kujunemist ei olnud võimalik ennetada. Kostja on rikkunud ka töökeskkonna ohutusnõudeid (Vabariigi Valitsuse määrus nr 76 § 3 lg 3, § 11 lg 2). Kostja oli kohustatud tagama tööruumide väliskeskkonnast termoisoleerituse või, välitöö puhul, töötajate kaitse ilmastikumõjude eest. Töökeskkonnas esines tuuletõmbus ja temperatuuride vaheldumine, mis aitas kaasa hageja tervise kahjustamisele, mille tagajärjel hagejale kahju tekkis. 6.4 Hageja märgib kostja süü osas, et kostja on õigusvastaselt kahju tekitanud teo toime pannud raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes või vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 mõttes. Hageja märgib, et kahju õigusvastase tekitamise ehk deliktilise üldvastutuse korral eeldatakse tekitaja süüd ning kannatanu ei pea tõendama, et kahju tekitamine oli süüline. 7.Alternatiivselt leiab hageja, et kahju on tekitatud töölepingu rikkumisest. Kostja on rikkunud lepingut ja tekitanud hagejale kahju. Rikkumine väljendus tööohutusnormide rikkumises. Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (TLS) § 49 punkti 5 järgi on kostja kohustatud kindlustama hagejale ohutud töötingimused. Hageja on juba eelnevalt viidanud, milliseid tööohutusnorme on kostja rikkunud. Hagejal on õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist, mis väljendub eelkõige saamata jäänud tulus, kuna hageja on kostja kohustuse rikkumise tõttu jäänud ilma töötasust, mida tal oleks olnud võimalik saada ilma rikkumiseta. Hageja leiab, et kahju hüvitamine on eesmärgipärane ja ettenähtav. Hageja palub kohtul rahuldada lepingu rikkumisest tulenev nõue VÕS § 101 p 3 ja § 115 lg 1 alusel.

8.Esialgses hagiavalduses nõuab lähtub hageja Lõuna Pensioniameti otsuses esitatud arvutustest. M. M. keskmine palk oli 8668,58 krooni, brutohüvise suurus seisuga 01.07.2010 on 8668,58:100x50=4334,29 krooni, netohüvis 4334,29-2448=1886,29 krooni. Kostja poolt makstav pension on 1886,29:100x68,32=1288,71 krooni ehk 82,38 eurot. Selline hüvis püsis kuni 01.03.2011. Hüvis indekseeritakse indeksiga 1,03 ja hüvise suuruseks on 82,38x1,03=84,85 eurot. Saamata jäänud hüvise suurus on ajavahemikul juuli 2010 kuni veebruar 2011 kokku 8 kuud, 82,38x8=659,04 eurot; ajavahemik märts 2011 kuni august 2011, kokku 6 kuud , 84,85x6=509,10, kokku 1168,14 eurot. Mittevaralise kahjuna nõuab hageja 500 eurot, kokku hagi suurus 1168,14+500=1668,14 eurot ühekordse summana, alates septembrist 2011 84,85 eurot, mis muutub seoses indekseerimisega, samuti tuleb kostjat kohustada hüvitama arstliku ekspertiisi aktides ette nähtud kõrvalkulud 83,38% ulatuses. Hagiavalduse täienduses märgib hageja, et lähtub Lõuna Pensioniameti poolt koostatud keskmise palga arvestusest ja esitab hüvise arvestuse kuni september 2012. Vaadeldava perioodi eest ühekordne hüvitis on 5566,88 eurot, hageja nõuab kostjalt vastavalt tema juures töötatud perioodile 68,14 % ja sellest tulenevalt on ühekordse hüvitise summa 5566,88:100x68,14=3793,27 eurot ja igakuuline hüvitis alates oktoober 2012 on 3490,37:100x68,14=2378,33 krooni ehk 152 eurot (15.10.2012, tl 73-82).

4 (13)

Täiendavate tõendite esitamisel so 25.08.2013 on hageja lähtunud eeldusest, et kutsehaigusest põhjustatud töövõimekaotuse protsent on vähenenud 50 % ja seega tuleb teha ümberarvestus igakuulise hüvise suuruses. Hagi kohaselt on kostjalt nõutud hüvise suuruseks alates septembrist 2011 summas 84,85 eurot. Seda summat tuleb indekseerida tarbijahinnaindeksiga ja seega alates märts 2012 on hüvise suuruseks 84,85x1,03=87,40 eurot, märts 2013 hüvise summa 67,40x1,039=90,80 eurot. Alates 15.07.2013 on hüvise suuruseks 90,80:60x50=75,67 eurot, alates 2013 juulist kuni 14 juulini 2013 on hüvise suuruseks 90,80:31x14= 41 eurot. Alates 15 juulist kuni juuli lõpuni on hüvis 75,67:31x17=41,50 eurot, kokku juulis 2013 hüvise suurus 39,47+41,50=81,00 eurot. Alates 01.08.2013 on igakuulise hüvise suurus 75,67 eurot (tl 148). Kostja seisukoht 9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hagiavalduses ja selle täienduses esitatud väidetega ning peab hagi ja selle täiendust põhjendamatuks. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut tervisekahju hüvitamiseks. Ülekantud summa oli kostja kohaselt eksitus ning hiljem leiti, et kahjuhüvitise maksmiseks puudus alus. Hageja ja kostja vahel ei ole olnud lepingulist kokkulepet kahju hüvitamiseks ning kostja ei ole andnud hagejale ka võlatunnistust, milline tekitaks poolte vahel võlaõigusliku suhte. 10.Hageja väidete kohaselt tekkis kutsehaigus juba 1986 aastal, töösuhe kostjaga sai alguse 1993 aastal. Hageja väited kutsehaiguse osas põhinevad uurimisraportil, hageja enda väljamõeldisel ja ekspertiisi poolt kirjapandul. Kostja ei ole rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (§ 3 lg 1 p 1), kostja poolt olid riskid hinnatud ja vastavad ohutegurid sisaldusid töökaitsejuhendites, töötajad olid pidevalt instrueeritud ja teavitatud ning põhjuslik seos hageja haigestumise ja vastavast määrusest tuleneva nõudega puudub. Kostja ei ole rikkunud Töötervishoiu – ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendmaise korra § 5 lg 2 p 3 nõudeid, sest hageja on läbinud esmase instrueerimise ja esitab selle kohta tõendi. Kostja vaidleb vastu ka asjaolule, et kostja ei ole läbi viinud perioodilisi tervisekontrolle, kinnitades, et hageja on käinud perioodiliselt tervisekontrollis. Kostja leiab, et lüpsilauda termoisoleerituse nõuet ei tulene ühestki kehtivast seadusest ning selline nõue oleks meelevaldne. Ehitisel on kasutusluba ning lauda kasutamine ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega. Lisaks väidab kostja, et hageja etteheide ebasoodsa mikrokliima kohta, mis põhineb arsti poolt koostatud ekspertiisiaktil kostjale, on üldhinnang ja ilma täiendavate asjaoludeta ei saa tekitada kostjale vastutust.

11.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegevust ega toonud välja põhjuslikku seost väidetava õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Hageja viited õigusvastasele tegevusele tuginevad uurimisraportil, mis on koostatud tõendeid korralikult kogumata ja kogutud tõendeid põhjalikult analüüsimata ning ei ole seega usaldusväärne ja moonutab oluliselt tegelikkust.
12.Hageja haigestus kutsehaigusesse juba 1986. a., kutsehaigestumise süvenemine võib olla tingitud hageja enda tegevusest või tegevusetusest. Hageja poolt esitatud kahju suuruse arvutuskäigud ei ole jälgitavad ning neis on olulised erisused, mida hageja ei ole selgitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 (13)

13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Lähtuvalt menetlusökonoomikast mõistab kohus hüvitise välja kuni juuni 2014 seisuga kindla summana. 14.TsMS § 129 lg 2 järgi on kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on hagi esitanud 12.08.2011, kohtupoolsete arvutuste kohaselt on järgneva üheksa kuu jooksul saadav summa kokku 920,73 eurot (8x102,65+99,53). Kohus märgib, et seega on antud asjas hagihinnaks 920,73 eurot.
15.Hageja on esitanud nõude V. P. OÜ vastu. Kostja on vastuses märkinud, et kostja ei ole oma tegevusega või tegevusetusega kahju tekitanud. Juhul, kui hagejal üldse on kahju tekkinud, siis on see tekkinud töötades Võhandu kolhoosis seatalitajana, mitte aga töötamisel V. P. OÜ-s lüpsjana. Kutsehaiguse uurimistoimikust nr 8.2-35/192 nähtuvalt on V. P. OÜ tööinspektsioonile teatanud, et V. O. ei ole Võhandu kolhoosi õigusjärglane (uurimistoimik lk 31). M. M. töötas alates 01.07.2986 Võhandu kolhoosis seatalitajana ja farmitöölisena, alates 21.12.1993 oli tööandjaks V. O. ja alates 30.05.1997 V. P. OÜ-s, lüpsjana asus tööle detsember 1994. Hagiavaldusele lisatud tööraamatu osast andmed töö kohta nähtuvalt on M. M. 01.07. 1986 asunud tööle Võhandu kolhoosi, 21.12.1993 on muudetud Võhandu kolhoosi omandivormi ning M. M. on jätkanud tööd V. O. us alates 30.05.1997 jätkanud tööd V. P. OÜ-s (tl 7-11). Seega on M. M. töötanud alates 01.07.1986 V. P. OÜ-s, mis on eelnevalt olnud erinevate omandivormide ja nimetuste all. V. P. OÜ-ga sõlmitud töölepingust nr 103 nähtuvalt on tööleping sõlmitud V. P. OÜ ja M. M. vahel ning sõlmitud töölepingu kohaselt töötaja tööle alates 01.juuli 1986 ning pidevat tööstaaži arvestatakse samuti alates 01.juuli 1986 (tl 63). Töölepinguseaduse (TLS) § 112 lg 1 järgi töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et V. P. OÜ ei ole V. O. u ega varasema Võhandu kolhoosi õigusjärglane. Samas arvestab kohus asjaoluga, et hageja on lähtunud hagi esitamisel Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti otsusest nr 159/1 , mille kohaselt hüvitab riik Võhandu kolhoosis töötamise aja eest kahjuhüvitisest 31,86%, seega jääb kostja kanda 68,14%.
16.Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimisest nähtuvalt on M. M. kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks 1986-2009. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 22 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui väidetav kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01. juulit 2002. Kui kahju põhjustanud tegu tehti enne VÕS-i jõustumist, tuleb kohaldada ENSV tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätteid. Nähtuvalt kohtule esitatud hageja tööraamatu koopiast, on hageja töötanud V. P. OÜ-s perioodil 01.07.1986 kuni 17.05.2010 (tl 7-9). Eelnevast lähtuvalt tuleb hageja ja kostja vahelist õigussuhet reguleerides silmas pidada regulatsiooni muutust 1. juulil 2002. TsK järgi lahendati tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise asju lepinguväliselt, st tuginedes TsK §-dele 448 jj. Alates 01. juulist 2002 võib tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja VÕS § 1044 lg 3 järgi valida, kas ta tugineb nõude esitamisel lepingu rikkumisele või tööandja õigusvastasele teole. Hageja on

6 (13)

esitanud nõude, kus ta tugineb tööandja õigusvastasele tegevusele ning alternatiivsena ka nõude, mis tuleneb töölepingu rikkumisest. Enne 01. juulit 2002 toime pandud tegudest tingitud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise deliktiõigusliku hagi lahendamisel peab hageja tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu, et esineb põhjuslik seos kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Kui hageja neid asjaolusid ei tõenda, ei ole kostjal kohustust TsK § 448 lg 2 järgi tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (vt Riigikohtu lahendit 3-2-1-145-09). Vastutuse tekkimise eelduseks VÕS deliktilise nõude korral on vajalik nelja elemendi olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul kahju tekkinud; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekitamine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Eelnevast nähtuvalt on deliktilise vastutuse eeldused TsK ja VÕS võrdluses samad. Kuna hageja esmane nõue on esitatud deliktilise nõudena, ei ole vaja eelduste esinemise kontrollimisel eristada olulisel määral perioode enne VÕS ja pärast.

17.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 01.07.1986 kuni 17.05.2010, so ajaperioodil, millal kostjal kutsehaigus välja kujunes. Hagejal kahju tekkimise hindamisel märgib kohus järgmist. Hagejal diagnoositi kutsehaigus 20.11.2009 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse töötervishoiuarsti poolt (tl 6). Diagnoositud on xxxxxxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxx/xxxxx/xxxxx/xxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx%;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx kohaselt on töövõime kaotuse protsent 50% (tl 19-22). Edaspidistes püsiva töövõime tuvastamise otsustes on jätkuvalt märgitud töövõime kaotuse protsendiks endiselt 50 %, põhjuseks kutsehaigus, täiendavalt on 15.07.2013 otsuses märgitud lisaks kutsehaigusele ka 70% xxxxxxxxxxxxxxx, kogu püsiva töövõimetuse ulatus 80% (tl 101, 150). Eelneva alusel loeb kohus tõendatuks, et hagejal on tekkinud kahju – tal on diagnoositud ülekoormusest tingitud kutsehaigus, mille tõttu on ta 50% ulatuses töövõimetu. Kutsehaigusest tulenevalt ei saa hageja panustada endisel viisil tööellu ning on haiguse tõttu kaotanud töise sissetuleku. Kohus märgib, et sellises tervislikus seisundis on hagejal raskendatud kui mitte võimatu tervisele vastavat tööd leida.
18.Hagejal tekkinud kahju peab olema põhjustatud kostja õigusvastasest käitumisest. Selleks tuleb kohtul hinnata kostja juures valitsenud töökeskkonda. 18.1 Hageja on hagiavalduses viidanud, et kostja poolt on rikutud raskuste käsitsi teisaldamisega seotud tööohutusnormide eiramine kostja poolt. Kostja seisukoht on, et kostja poolt olid riskid hinnatud ja vastavad ohutegurid sisaldusid töökaitsejuhendites, töötajad olid sellest instrueeritud ja teavitatud ning põhjuslik seos hageja haigestumise ja vastavast määrusest tuleneva nõudega puudub. Kohtule esitatud M. M. kutsehaiguse uurimistoimikust nr 8.2-35/192 nähtuvalt on kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriteks füüsiline töö koormusega kätele, õlavöötmele, seljale, jalgadele, ebasoodne mikrokliima, kõrgem traumaoht (kutsehaiguse uurimistoimik, tl 24-28). Hageja on oma

7 (13)

tööd kirjeldanud selliselt, et pidi lüpsjana igal tööpäeval lehmade lüpsmise ajal, enne ja pärast lüpsmist teisaldama 7 kg lüpsikannu. Kostja on vastuses Tööinspektsiooni kirjale märkinud, et lüpsja töökohustuste hulka kuulub lehmade lüpsmine, torusselüps – aparaadi raskus 7,5 kg, kannulüps – aparaadi raskus 11 kg (kasutatakse ainult probleemsetel lehmadel). Seega on kostja kinnitanud, et hageja tööülesannete hulka kuulus raskuste tõstmine massiga üle 5 kg. Kutsehaiguse uurimistoimikus on märgitud, et tööandja on rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministeeriumi 27.veebruari 2001 määrus nr 26, mille kohaselt peab tööandja hindama riski töötaja tervisele. Kohus nõustub hagejaga ja kutsehaiguse diagnoosimisel tuvastatuga, ning märgib, et kostja on rikkunud viidatud määruse § 2 sätestatud üldnõudeid. Üldnõuete kohaselt peab tööandja võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk (lg 1). Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski (lg 2). Seega ei ole tööandja mitte ainult kohustatud raskuste teisaldamisega seonduvaid riske hindama, vaid tarvitusele võtma vastavad abinõud. Viidatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud muutma raskuste teisaldamise töötajale ohutuks. Kostja on küll nimetatud, et ohutegurid sisalduvad töökaitsejuhendites, kuid ei ole viidanud mitteühelegi konkreetsele juhendile ega punktile, kus seda tehtud oleks. Kutsehaiguse uurimistoimikusse on kostja poolt esitatud küll lüpsja ametijuhend ja töökaitse juhend sarvloomade talitajale (kutsehaiguse uurimistoimik 33-34, 44-45), kuid ohutusjuhend ei sisalda õpetust ergonoomiliste ja ohutute töövõtetega töötamiseks. Seega on tööandja jätnud konkreetsed õpetused ja töövõtted juhendites kajastamata. 18.2 Hageja väidete kohaselt on kostja jätnud täitmata tööohutusalast juhendamist puudutavad ohutusnormid. Kostja on vaielnud esitatule vastu ja märkinud, et hageja on läbinud esmase instrueerimise. Sotsiaalministri 01.03.2001 määrusega nr 80 kehtestatud Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 5 lg 2 p 3 järgi tuleb töötaja esmajuhendamine läbi viia töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, ning esmajuhendmaisel tuleb töötajale tutvustada ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendit selle kohta, et hageja oleks läbinud esmase instrueerimise ning oleks vajalikke tööasendeid ja võtteid tutvustatud. Kostja on esitanud riskihindamise dokumendid, mille kohaselt on ohuallikana hinnatud töövahendeid, mis tähendab, et hinnatud on töövahendite olemasolu, mitte nendest tekkida võivat ohtu. Riskihindamise dokumendist ei nähtu, et ohuallikana oleks hinnatud teisaldatava raskuse massi. Samuti ei selgu, millal riskihindamine läbi viidi. 18.3 Hageja on leidnud, et kostja ei ole läbi viinud perioodilist tervisekontrolli. Kostja vastuväite kohaselt on hageja vastavad tervisekontrollid läbinud. Vabariigi valitsuse määruse nr 214 p 4, sotsiaalministri 24.04.2003 määrust nr 74 lisa 1 p 5.1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustuseks korraldada TTOS-is või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt sotsiaalministri määruse nr 74 §-le 1 kehtestatakse kõnealuse määrusega tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi. Kostja on esitanud hageja tervisekontrolli otsused aastatest 2008, 2007, 2006 ning ühe, millel puudub kontrolli

8 (13)

teostamise kuupäev, järgmine kontrolli aeg 04.2012; tervisetõendid 1999, 2003. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks hageja suunatud tervisekontrolli enne 2006. aastat. Seega tuleb nõustuda, et regulaarselt on tervisekontroll läbi viidud aastatel 2006 kuni 2008, ülejäänud kostja juures töötamise ajal ei ole teostatud kontrolli regulaarselt ja sellega tervisekontroll nõuetekohaselt korraldamata.

19.Kutsehaiguse uurimistoimikus on antud hinnang M. M. kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele. Töötervishoiu arstide hinnangu kohaselt on M. M. kutsehaiguse põhjustanud füüsiline töö koormusega kätele-seljale-jalgadele, ebasoodne mikrokliima. Töötaja isikukaardilt nähtuvalt on M. M. saanud korralist puhkust alates 2001 aastast , teadaolevalt on ohutegurite toime tugevam eriti siis, kui tööd tehakse suure intensiivsusega ja ilma korraliku puhkeajata. Töö farmis on liikuva iseloomuga, kuid esineb palju sarnaste liigituste sooritamist (asemete puhastamine, söötmine jms) peamised riskitegurid on seisev asend, kusjuures ülakeha on pisut ettekummardatud, käed kehast eemal, kätega tehtavad liigutused on suure raadiusega, nendele lisandub madal ja niiske temperatuur. Tööandja poolt esitatud tööajaarvestusest nähtuvalt on M. M. aastatel 2008 2009 olnud haiguslehel tunduvalt rohkem kui 2007 aastal. Jahu ja jõusööda etteandmiseks kasutatud 2 kg kühvlit ja arvestades söögikordade ning lehmade arvu, avaldav sellise kühvli kasutamine staatilist pinget teatud lihasgruppidele, mis pikem ajaperioodi vältel viib tervisekahjustuseni. M. M. poolt on tervisekontroll töötervishoiuarsti juures läbinud ja on tuvastatud, et vältida tuleks 7-8 kg raskuste teisaldamist, raskuseks on lüpsiaparaat, soovitatud on taastusravi (kutsehaiguse toimik tl 72, 73). Kohus nõustub järeldusega, mille kohaselt õigeaegse ravi korral oleks kutsehaiguse arenemine olnud aeglasem või poleks välja kujunenud. Kohus leiab, et kostja ei ole neid nii hagiavalduses kui ka kutsehaiguse uurimistoimikus esiletoodud asjaolusid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
20.Kostja on esitanud sisekontrolliaktid ja soovib tõendada, et töökeskkonna tingimusi kontrolliti perioodiliselt ning parendati töötingimusi, et tagada töötajate heaolu ja vältida kutsehaigestumisi. Sisekontrolliaktid on esitatud alates 2002. aastat kuni 2008. aastani. Nende sisuks on töövahenditel ja töökeskkonnas ilmnenud puuduste ja lahenduste märkimine (nt „remontida uksed“), kuid need ei asenda riskide hindamise puudulikkust. Tööohutuskontrolli teostamise saab lugeda nõuetekohaselt läbiviiduks vaid juhul, kui see ei ole pelgalt näiline ja formaalne. Tegelikud riskid on jäetud hindamata, mis omakorda suurendas riski kutsehaiguste tekkeks.
21.Eelneva alusel on kohus tuvastanud kostjapoolse kohustuste rikkumise ja kostja õigusvastane käitumine seisneb raskuste teisaldamise nõuete rikkumises, kostja ei ole läbi viinud esmajuhendamist, mille käigus tutvustatakse töötajale ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja – võtteid ja ei ole korraldanud töötajatele regulaarseid tervisekontrolle.
22.Kohus nõustub hagejaga, et kostja õigusvastase käitumise ja M. M. l tekkinud kutsehaiguse vahel on põhjuslik seoses. Tööandja on kohustatud kohandama töövõtted selliseks, et igapäevase töö tegemisel ei oleks töötajal koormatud ainult üks lihasgrupp, väljatöötud töövõtteid tuleb töötajatele tutvustada ning töötajatele tuleb regulaarselt teostada tervisekontrolli. Kohus leiab, et põhjuslik seoses on ka M. M. l tuvastatud kutsehaigusel ja sisstuleku kaotuse vahel. Arvestades M. M. kutsehaigust so xxxxxxxxxxxxxxxx, on temal sisuliselt tervisele vastava töö leidmine raskendatud. Kutsehaiguse diagnoosimisel on märgitud, et edaspidiselt on ebasobiv raske füüsiline töö, koormus, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused kätele –õlavöötmetele. M.

9 (13)

M. l on tuvastatud töövõime kaotuse protsendiks algselt 60% hiljem 50 %. Seega on tuvastatud ka põhjuslik seos kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse vahel. Eesti Töötukassa 08.07.2013 otsusest nähtuvalt on M. M. töötuna arvel alates 08.07.2013 (tl 151).

23.Kohtupraktika kohaselt kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest vähemalt 40%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel. Kostja on küll väitnud, et ta ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ja puudub mistahes seos hageja kutsehaigusega, samas ei ole kostja tõendanud, et M. M. l 50% töövõime kaotus oleks toimunud mõnel muul põhjusel. Vastavalt TsK §-le 448 lg-le 2 ja VÕS §-dele 1043, 1050 ei pea teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. TTOS § 13 kohaselt on tööandjal tööohutuse vallas mitmesuguseid kohustusi. Tööandjal on näiteks muu hulgas ülesanne läbi viia süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ja vajaduse korral kohandab abinõud muutunud olukorrale, Samuti peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid. Tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Samuti on tööandja kohustuseks korraldada TTOS-is või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, korraldab töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe jpm. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud TTOS-s sätestatud nõuded ja ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus märgib, et kostja on süüvõimeline, kuna puuduvad vastupidist tõendavad asjaolud. Kostja oleks saanud käituda viisil, mis oleks välistanud hagejal kahju tekkimise või seda riski vähendanud.
24.VÕS-i jõustumiseni kehtinud TsK § 448 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 1 sätestab sama põhimõtte. Seega tuleb hageja asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. Töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu hüvitamise nõude õiguse, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavate kulutuste nõude õiguse annavad kannatanule TsK §-d 463 lg 1 ja 464 lg 1 ning ajutise korra p 2. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hüvitist tuleb kostjal maksta TsK § 472 ja ajutise korra p 17 ls 1 järgi kuumaksetena. Kohtupraktika kohaselt kui kahjuliku tagajärje (kutsehaiguse) väljakujunemise aeg langeb osaliselt VÕS-ile eelnevasse ja osaliselt VÕS-i järgsesse perioodi, siis kohaldatakse VÕS-i. VÕS § 136 lg 2 kohaselt tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kostja ei ole hageja poolt arvestatud hüvitisele vastuväiteid esitanud.

10 (13)

24.1 Kohus esitab hagejale kutsehaigusest tekitatud kahju hüvitamise arvestuse alljärgnevas tabelis. Arvestuse jälgitavuse huvides esitab kohus arvestuse käigus EEK-ides ja kokkuvõtvalt ka eurodes. Kohus lähtub hüvitise suuruse määramisel eelkõige VÕS-st, kuid kasutab metoodilise juhendina ajutist korda, kuivõrd ajutine kord ei ole vastuolus VÕS-iga. Kohus arvestab siinjuures hageja keskmist kuusissetulekut, töövõime kaotuse suurust protsentides, samuti hagejale makstavat töövõimetus pensioni suurust, kostja poolt hüvitamisele kuuluvat vastutuse osa so 68,14% ning elukalliduse indeksit. Hageja poolt avaldatud andmete kohaselt oli hageja töövõimetuse pensioni suurus alates oktoobrist 2012 summas 136,43 eurot, alates 5.aprillist 2013 summas 143,17 eurot, alates 5.august 2013 summas 155,73 eurot ning alates 5.septembrist 2013 summas 229.07 eurot. Aasta Kuu 2010 juuli

Keskmine sissetulek EEK

Töövõimetuse määr %

Hüvitatav osa Töövõimetussissetulekust EEK pension EEK

Kostja poolt hüvitatav osa

Elukallidus- Hüvitis indeks EEK

Hüvitis EUR

8668,58

5201,15

68,14

119,9

august

8668,58

5201,15

68,14

119,9

september

8668,58

5201,15

68,14

119,9

oktoober

8668,58

5201,15

68,14

119,9

november

8668,58

4334,29

68,14

1285,32

82,15

detsember

8668,58

4334,29

68,14

1285,32

82,15

2011 jaanuar

8668,58

4334,29

2040,79

68,14

1562,79

99,88

veebruar

8668,58

4334,29

2040,79

68,14

1562,79

99,88

märts

8668,58

4334,29

2040,79

68,14

1562,79

99,88

aprill

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

mai

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

juuni

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

juuli

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

august

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

september

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

oktoober

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

november

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

detsember

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

2012 jaanuar

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

veebruar

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

märts

8668,58

4334,29

2045,79

68,14

1,03

1606,17

102,65

aprill

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

mai

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

juuni

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

juuli

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

august

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

september

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

oktoober

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

november

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

11 (13)

detsember

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

veebruar

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

märts

8668,58

4334,29

2134,67

68,14

1,039

1557,28

99,53

aprill

8668,58

4334,29

2240,12

68,14

1,039

1482,62

94,76

mai

8668,58

4334,29

2240,12

68,14

1,039

1482,62

94,76

juuni

8668,58

4334,29

2240,12

68,14

1,039

1482,62

94,76

2013 jaanuar

juuli

8668,58

4334,29

2240,12

68,14

1,039

1482,62

94,76

august

8668,58

4334,29

2436,65

68,14

1,039

1343,48

85,86

september

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

oktoober

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

november

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

detsember

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

2014 jaanuar

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

veebruar

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

märts

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

aprill

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

mai

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

juuni

8668,58

4334,29

3584,17

68,14

1,039

531,07

33,94

65309,07

4174,01

Kokku

Alates juulist 2014 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 33,94 eurot. Väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb arvutada ümber kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse määra muutumisel, töövõimetuspensioni suurus muutumisel või hüvitise indekseerimisel vastavalt TTOS § 312. 24.2 Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 500 eurot. Hageja põhjendab seda asjaoluga, et kuna kostja katkestas hagejale hüvitise maksmise, on hagejal tekkinud mittevaraline kahju. Kostja ei ole mittevaralise kahju nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 130 lõike 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus tervisekahjustuse raskusest. Hageja on kaotanud oma töövõimest 50%, seega poole. Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitamine 500 euro suuruses summas on mõistlik ning arvestades hageja tervislikku seisundit ka põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude mittevaralise kahju osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahjuna välja 500 eurot. 24.3 Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat hüvitama arstliku ekspertiisi aktides ettenähtud kõrvalkulud 83,38 % ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Otsusest nr 999899 nähtuvalt on tervisekahjustusest tingitud lisakulutused retseptiravimid, taastusravi 10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas, sõidukulud raviasutusse (tl 150). VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

12 (13)

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud lisakulutustest 83,38 %. Lisakulutuste eest hüvituse saamiseks peab hageja esitama kostjale kirjalikud kuludokumendid.

MENETLUSKULUD

25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 järgi võib kohus muuhulgas jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus märgib, et käesolevas menetluses on põhjustanud menetluse venimist nii hageja kui ka kostja käitumine. Hageja on esitanud esialgse hagi 12.08.2011, nõuetele vastava hagiavalduse 15.10.2012, kostja esindaja on taotlenud hagile vastamiseks tähtaja pikendamist, seejärel kutsehaiguse uurimistoimiku võtmist asja materjalide juurde, uurimistoimik on esitatud 29.11.2013 ja kuna kirjas ei olnud mida soovitakse sellega tõendada määras kohus täiendava tähtaja pooltele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2015 kohtuotsuse alusel:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuli 2014.a otsus osaliselt, s.o tervisekahjustusest tingitud lisakulude kostja kanda jätmise ulatuse osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks tervisekahjustusest tingitud lisakulud 68,14 % ulatuses.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 5 tervikuna sõnastatuks järgnevalt: „5. Välja mõista V. P. OÜ-lt M. M. kasuks hüvitis hageja tervisekahjustusest tingitud lisakulude katteks 68,14 % ulatuses kirjalike kuludokumentide esitamisel, s.o retseptiravimid, taastusravi 10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas ning sõidukulud raviasutusse.“
3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
1.Maakohus kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta V. P. OÜ kanda.

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial kantseleijuhataja

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja