Välja mõista OÜ-lt XXX 2013 jaanuarikuu saamata jäänud töötasu 399,77 (kolmsada üheksakümmend üheksa eurot ja 77 senti) eurot bruto XXXkasuks.
4.Välja mõista OÜ-lt XXX 2013 veebruarikuu saamata jäänud töötasu 639,40 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 40 senti) eurot bruto XXXkasuks.
5.Välja mõista OÜ-lt XXX 2013 aprillikuu keskmine töötasu 2150,72 (kaks tuhat ükssada viiskümmend eurot ja 72 senti) eurot bruto XXXkasuks.
6.Välja mõista OÜ-lt XXX 2013 maikuu keskmine töötasu 195,52 (ükssada üheksakümmend viis eurot ja 52 senti) eurot bruto XXXkasuks.
7.Välja mõista OÜ-lt XXX kasutamata põhipuhkuse hüvitis 686,59 (kuussada
2-13-52193 kaheksakümmend kuus eurot ja 59 senti) eurot bruto XXXkasuks.
8.Välja mõista OÜ-lt XXX viivis perioodi 10.05.2013-26.06.2014 eest tasumata summadelt (9802,24 eurot) summas 934,37 (üheksasada kolmkümmend neli eurot ja 37 senti) eurot ning alates 27.06.2014 viivis tasumata võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni XXXkasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja XXXmenetluskulud 50% ulatuses kostja OÜ XXX kanda ning kostja OÜ XXX menetluskulud jätta tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja XXXesitas 09.09.2013 avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidlus-komisjonile (TVK) tööandja OÜ XXX vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viivise saamiseks, töövaidlusasi nr 4.4-1/2119.
2.Töötaja XXXesitas 12.09.2013 avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidlus-komisjonile (TVK) tööandja OÜ XXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ja viivise saamiseks, töövaidlusasi nr 4.4-1/2118.
3.TVK oma 14.10.2013 otsustega töövaidlusasjas nr 4.4-1/2119 ja töövaidlusasjas nr 4.4-1/2118 rahuldas töötaja XXXavaldused.
4.Tööandja OÜ XXX ei nõustunud TVK 14.10.2013 otsustega töövaidlusasjas nr 4.4-1/2119 ja töövaidlusasjas nr 4.4-1/2118 ja esitas Harju Maakohtule 04.11.2013 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 9504,46 eurot, 2) viivise summas 426,28 eurot seisuga 21.11.2013 ja alates 22.11.2013 viivise tasumata töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni hüvitise (9504,46 eurot) kohase täitmiseni, 3) 2013 jaanuarikuu vähem makstud töötasu 765,53 eurot, 4) 2013 veebruarikuu vähem makstud töötasu 1 249,00 eurot, 5) 2013 aprillikuu keskmine töötasu 2 833,60 eurot, 6) 2013 maikuu keskmine töötasu 901,60 eurot, 7) kasutamata põhipuhkuse hüvitise 7,98 kalendripäeva eest 822,74 eurot, 8) viivise summas 294,78 eurot seisuga 21.11.2013 ja alates 22.11.2013 viivised tasumata töötasult (5 749,73 eurot) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitiselt (822,74 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista: 1) töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8185,50 eurot,
2-13-52193 2) 2013 jaanuarikuu vähem makstud töötasu 399,77 eurot, 3) 2013 veebruarikuu vähem makstud töötasu 639,40 eurot, 4) 2013 aprillikuu keskmine töötasu 2150,72 eurot, 5) 2013 maikuu keskmine töötasu 195,52 eurot, 6) kasutamata põhipuhkuse hüvitise 717,80 eurot, 7) viivise tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Hageja töötas kostja juures alates 15.01.2013 ehitaja ametikohal 12.09.2011 kuupäevaga dateeritud määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töö tegemise kohaks oli töölepingu järgi Tallinn. Vaidlusalusel perioodil 15.01.2013 kuni 09.05.2013 täitis hageja töökohustusi Soomes (Lähtenranta ja Espoonlahti). Hagejale väljastati Soomes töötamisel ka kohalik töökaart. Hageja täitis töökohustusi perioodil 15.01.2013 – 27.03.2013. Alates 01.04.2013 ei kindlustanud kostja hagejat kokkulepitud tööga vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Kuna kostja ei kindlustanud hagejat kokku lepitud tööga ning hilines oluliselt töötasu maksetega, ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles 10.05.2013 TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja hagejale lõpparvet tasunud ei ole.
7.Hageja täitis töökohustusi Soomes, siis kohaldus hagejale Soomes üldkehtiva kollektiivlepingu alusel kehtestatud tunnitasu määrad. Hageja töötas hüdroisolatsiooniga seotud tegevusalal, millisel alal on hageja töötanud enam kui 10 aastat. Hageja on käsitletav kui suurte oskustega oskustööline, kelle tunnitasuks kuni 31.03.2013 oli 15,80 eurot/h ja alates 01.04.2013 16,80 eurot/h.
8.Kostja on tasunud hagejale 2013 jaanuarikuu eest töötasu 600 eurot neto (751,27 eurot bruto). Jaanuarikuus töötas hageja 12 päeva ehk 96 tundi, seega on hageja töötasu suuruseks jaanuarikuus 1516,80 eurot (96x15,80). Järelikult on hageja saanud töötasu vähem 765,53 eurot. Alternatiivselt kui kohus leiab, et hagejale kohaldub tunnitasumäär 11,99 eurot/h, on kostja hagejale tasunud vähem töötasu 2013 jaanuarikuu eest 399,77 eurot.
9.2013 veebruarikuu eest on kostja tasunud hagejale töötasu 1000 eurot neto (1279 eurot bruto). Veebruarikuus oli 160 tundi, millest lähtuvalt pidi hageja veebruarikuu töötasu suuruseks olema 2528 eurot (160x15,80), seega on kostja tasunud hagejale vähem 1249 eurot. Alternatiivselt kui kohus leiab, et hagejale kohaldub tunnitasumäär 11,99 eurot/h, on kostja hagejale tasunud vähem töötasu 2013 veebruarikuu eest 639,40 eurot.
10.Kuna kostja ei kindlustanud hagejat tööga 2013 aprillikuus ja maikuus, siis on kostja kohustatud maksma hagejale keskmist töötasu aja eest, mil kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga. Alates 01.04.2013 oli hageja tunnitasuks 16,10 eurot/h. hageja loeb oma keskmiseks töötasuks aprillikuu eest 2833,60 eurot (176x16,10) ja maikuu eest 257,60 (16x16,10). Alternatiivselt kui kohus leiab, et hagejale kohaldub tunnitasumäär 12,22 eurot/h alates aprillist on kostja hagejale jätnud tasumata 2013 aprillikuu eest 2150,72 eurot (176x12,22) ja maikuu eest 195,52 (16x12,22)
11.Hagejal on saamata perioodi 15.01.2013-10.05.2013 eest põhipuhkust 7,98 kalendripäeva, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 845,10 eurot. Alternatiivselt, kui peaks selguma, et hagejale ei kohaldu palgakategooria nr 4, vaid nr 2, siis on kostja jätnud hagejale tasumata kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 717,80 eurot (89,95 eurot x 7,98 kp).
12.Kuna hageja on lõpetanud kostjaga lepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel alates 10.05.2013, sest kostja rikkus oluliselt töölepingut, siis on kostja kohustatud TLS § 100 lg 4 alusel tasuma hagejale hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja loeb oma ühe kuu keskmiseks töötasuks 3168,15 eurot (11 013,10 eurot : 73 tp x 21 tp), mis teeb kolme kuu hüvitiseks 9504,46 eurot. Alternatiivselt, kui peaks selguma, et hagejale kohaldub palgakategooria
2-13-52193 nr 2, loeb hageja oma ühe kuu keskmiseks töötasuks 2728,50 eurot (9354,86:72tpx21tp) ehk kolme kuu hüvitis on 8185,50 eurot.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
14.Alusetud on kostja väited, mille kohaselt töösuhte jooksul ei vaielnud hageja vastu töötasu maksmisele vastavalt palgakategooriale nr 2. Hageja juhtis korduvalt kostja tähelepanu selles küsimuses ning sama tegi ka kostja klient XXX. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milliseid nõudeid ja kriteeriume esitas kostja hagejale hageja tööle võtmisel.
15.Alusetud on kostja väited, et hageja ei ole esitanud tõendeid töötundide ja tegelikult tehtud tööde kohta. Kostja kohustuseks on kindlustada hageja kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid kohustusi. Hageja on esitanud töötundide arvestuse ning tööga kindlustamata kuude eest nõutava hüvitise osas on hageja tuginenud tööaja riiklikule normile. Kostja peab olema teadlik, mis tööd, mis ajal ja millise tasu eest hageja tegi. Kostja kohustuseks on tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Kostja on jätnud täitmata seadusest tulenevad elementaarsed tööandja kohustused. Lisaks äriühingu raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele, on kostja kohustuseks anda hagejale tema nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kostja kohustuseks on esitada hagejale tema töötasu arvestuse aluseks olevad dokumendid. Kostja pidi pidama täpset arvestust hagejale makstava töötasu osas. Kuna kostja on väidetavalt tuginenud töösuhte jooksul tööaja arvestuse ja töötasu maksmisel hageja poolt esitatud andmetele, siis peaks kostja, sellest tulenevalt, aktsepteerima hageja arvestusi.
16.Tööleping ei lõppenud poolte kokkuleppel 31.03.2013. Hageja ei ole vastavasisulist tahteavaldust teinud. Töölepingu seadus ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata. Asjaolu, et tööleping ei lõppenud 31.03.2013 tõendavad hageja poolt kostjale esitatud e-kirjad, kus hageja on küsinud 10.04.2013, 11.04.2013 ja 12.04.2013 kostja käest tööle asumise aega. Lisaks saatis hageja kostjale 09.05.2013 töölepingu ülesütlemise avalduse, milles tõi muuhulgas põhjuseks tööga mittekindlustamise alates 01.04.2013. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.Hageja ei ole tõendanud, et hageja tööstaaž on enam kui 10 aastat ning, et hagejale kohaldub tunnitasu kuni 31.03.2013 15,80 eurot/h ja alates 01.04.2013 16,80 eurot/h. Tööle asumisel esitas hageja kostjale tõendi, millest nähtuvalt oli tema tööstaaž hüdroisolatsioonierialal alla kahe aasta.
19.Kostja nõustub, et hageja palga määramisel kohalduvad Soomes kehtivad hüdroisolatsiooniala töötajate kollektiivlepingu tingimused. Käesoleval juhul kohaldub hagejale nii tükitöötasu kui ka tunnitasu, sõltuvalt töö iseloomust. Tunnitasu tuleb arvestada bruto 11,99 eurot, millisest määrast on töösuhte kestuse ajal lähtunud nii kostja kui ka hageja ise. Kogu töötamise perioodi jooksul ei vaielnud hageja oma töötasule vastu ja on ise esitanud korduvalt arvestusi, kust nähtub, et sellises töötasus on kokku lepitud. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et perioodil 15.01.2013-17.02.2013 on hageja märkinud Lahterantas töötatud tundide arvuks 82 ja töötasuks neto 902 eurot, mis läbijagamisel teeb 11 eurot/h neto. Espoonlahtis töötatud tundide arvuks on hageja märkinud 99 ja tasunõudeks 1089, mis läbijagamisel teeb 11 eurot/h neto. Kokku on hageja töötasuks märkinud 5810 eurot neto. Kostja on tasunud hagejale välja töötasu 5966 eurot ehk isegi nõutud summast rohkem.
20.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mitu tundi ta on kostja juures töötanud ning, mis töid tegelikult tegi. Nimetatud andmed on olulised saamata töötasu arvestamisel, kuivõrd tükitöö ja tunnitasu suurused sõltuvad töö iseloomust. Näiteks kohaldub palgakategooria 2
2-13-52193 tunnitasu (11,99 eurot/h) kuivatamisele, kuumtööjärgsele järelevalvele, laotööle, mõõtmis- ja tõstmistöödele, sõltumata töötaja staažist. Samuti puuduvad kostjal vastavad dokumendid, kuna tööarvestust pidas kostja hageja enda poolt esitatud andmete alusel ja mingeid täiendavaid arvestuslehti ettevõttes ei ole.
21.Hageja on arvestanud keskmise töötasu vääralt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Lg 3 täpsustab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sisse nõutavaks muutunud. Seega ei ole hageja saamata töötasu nõue jaanuar – märts 2013 eest põhjendatud.
22.Ebaõige on hageja käsitlus töölepingu sõlmimise kuupäeva ja lõppemise kuupäeva osas. Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 15.01.2013, millisel ajal hageja ka alustas kostja juures tööd. Asjaolu, et hageja alustas tööd 15.01.2013 tõendab ka asjaolu, et alles 16.01.2013 edastati kostjale hageja andmed töölepingu vormistamiseks. Ka hageja ise on esitanud tööaruande, kust nähtub, et tema töötamisperiood algas 15.01.2013.
23.Tööleping lõppes poolte kokkuleppel 31.03.2013, mida tõendab asjaolu, et hageja ise on esitanud 19.03.2013 kokkuvõtte tehtud töödest ja töötasuarvestusest ning samas kirjas palub hageja soovituskirja uuele tööandjale esitamiseks. Seega ei ole põhjendatud ka keskmise töötasu nõue aprilli ja maikuu eest ega töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõue. Isegi kui tööleping oleks lõppenud 10.05.2013, on hageja eiranud keskmise töötasu arvestamise reegleid ja arvestanud keskmise töötasu valesti. Tähele tuleb ka panna, et Soomes kehitavete reeglite kohaselt on töötaja kohustatud igapäevaselt tööle ilmuma. Sellisel juhul tekib töötajal õigus saada kompensatsiooni tööandjalt, isegi kui tööandjal ei ole tööd pakkuda. Kui töötaja tööle ei ilmu puudub tal õigus nõuda keskmise tasu säilitamist tööandjalt, vaid töötajale maksab hüvitist ametiühingute süsteem.
24.Kostja ei nõustu kasutamata põhipuhkuse hüvitisega, kuna hageja ei ole tõendanud puhkusehüvitise arvestamise aluseks olevat keskmist töötasu.
25.Kuna kostja leiab, et põhinõuded on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, siis on põhjendamata ka viivisenõue. Maakohtu põhjendused
26.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle hageja XXX(tl 164-168), kostja seadusliku esindaja XXX (tl 169-172) ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 9504,46 eurot, 2) viivise summas 426,28 eurot seisuga 21.11.2013 ja alates 22.11.2013 viivise tasumata töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni hüvitise kohase täitmiseni, 3) 2013 jaanuarikuu vähem makstud töötasu 765,53 eurot, 4) 2013 veebruarikuu vähem makstud töötasu 1249 eurot, 5) 2013 aprillikuu keskmine töötasu 2833,60 eurot, 6) 2013 maikuu keskmine töötasu 257,60 eurot, 7) kasutamata põhipuhkuse hüvitise 822,74 eurot,
2-13-52193 8) viivise summas 294,78 eurot seisuga 21.11.2013 ja alates 22.11.2013 viivise tasumata töötasult ja kasutamata põhipuhkuse hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista: 9) töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 8185,50 eurot, 10) 2013 jaanuarikuu vähem makstud töötasu 399,77 eurot, 11) 2013 veebruarikuuvähem makstud töötasu 639,40 eurot, 12) 2013 aprillikuu keskmine töötasu 2150,72 eurot, 13) 2013 maikuu keskmine töötasu 195,52 eurot, 14) kasutamata põhipuhkuse hüvitise 717,80 eurot, 15) viivise tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et on tasunud hagejale töötasu vastavalt kokku lepitud tingimustele, hageja ei ole tõendanud, et tema tööstaaž hüdroisolatsioonierialal oli üle 10 aasta, mistõttu peaks hagejale kohalduma palgakategooria nr 4. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel 31.03.2013, mistõttu on põhjendamatu hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja on arvestanud vääralt ka keskmise töötasu, mistõttu on põhjendamata ka kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõue.
30.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja töötas kostja juures ehitaja ametikohal 12.09.2011 dateeritud töölepingu (tl 34-37) alusel alates 15.01.2013, mida kinnitab ka hageja ise oma vande all antud ütlustes (tl 165) ja kostja seaduslik esindaja (tl 170). Töö tegemise kohaks oli töölepingu järgselt Tallinn. Hageja teostas töid perioodil 15.01.2013-27.03.2013 Soomes, mille osas puudub vaidlus. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötasu osas kuulub kohaldamisele Soomes kehtivad hüdroisolatsiooniala töötajate kollektiivlepingu tingimused (Vedeneristysalan Työehtosopimus 1.3.2012-28.02.2014) (tl 43-44).
31.Esmalt annab kohus hinnangu, milline palgakategooria hagejale kohaldub ning, kas kostja on tasunud hagejale vähem töötasu 2013 jaanuarikuu ja veebruarikuu eest.
32.Hageja on seisukohal, et kuna hageja tööstaaž hüdroisolatsioonierialal on üle 10 aasta, siis kohaldub hagejale palgakategooria nr 4 ehk kuni 31.03.2013 15,60 eurot/h ja alates 01.04.2013 16,80 eurot/h. Kostja on seisukohal, et hagejale kohaldub palgakategooria nr 2 ehk 11,99 eurot/h. Töölepingus pooled töötasustamise tingimustes kokku leppinud ei ole. Vastavalt töölepingu seadus (TLS) § 29 lg 1, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Sama § lg 2 alusel, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
33.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagejale kohaldub palgakategooria nr 4, kuna hageja tööstaaž on üle 10 aasta. Hageja ei ole tõendanud, et hageja tegi kõrgema kategooria töid, mistõttu hagejal on õigus kõrgemale tunnitasule. Hageja vande all antud seletuste kohaselt on hageja töötanud Soomes ka varem ja oli töölepingu sõlmimisel kostjaga teadlik Soomes kehtivast palgasüsteemist (tl 165-168). Hageja pidi olema teadlik, et kõrgema staaži tõendamise korral on hagejal õigus suuremale töötasule. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta esitas töölepingu sõlmimisel kostjale andmeid enda tööstaaži osas. Hageja enda esitatud arvestustest (tl 76-77) nähtub, et hageja on arvestanud ka ise töötasu 11 eurot/h neto ehk hageja ise on pidanud oma palgakategooriaks nr 2. Hageja oma vande all antud seletuses on kinnitanud, et pooled leppisid kokku töötasus 11 eurot/h (tl 165), mida kinnitab ka kostja seaduslik esindaja vande all antud seletuses (tl 170). Tõendamata on, et hageja ja hageja tööandja Soomes juhtisid kostja tähelepanu sellele, et hageja palgakategooria peaks olema nr 4. Hageja poolt kohtule esitatud hageja enda koostatud Curriculum Vitae (tl 88-96) ei tõenda hageja hüdroisolatsioonieriala tööstaaži pikkust.
2-13-52193 Kohus toetab kostja seisukohta, et hageja enda koostatud CV ei saa olla usaldusväärseks tõendiks. Ükski teine tõend ei toeta hageja CV-d. Samuti ei tõenda asjaolu, et hagejale kohaldub palgakategooria nr 4, asjaolu, et järgmine hageja tööandja on asunud hagejale töötasu maksma palgakategooria nr 4 alusel (tl 97, 101). Kostja esitatud tõenditest nähtub, et tööle asumisel esitas hageja kostjale tõendi, millest nähtuvalt oli hageja tööstaaž hüdroisolatsioonierialal alla kahe aasta (tl 126). Seega on kohus seisukohal, et hagejale kohaldub palgakategooria nr 2. Hageja märgib, et töötas kostja juures 2013 jaanuaris 12 päeva ehk 96 tundi ja 2013 veebruar 20 päeva ehk 160 tundi. Kostja ei vaidlusta hageja poolt kohtule esitatud tööajaarvestuse (tl 76-77) õigsust ja leiab, et töötasu arvestamisel tuleb lähtuda hageja esitatud tööajaarvestusest.
34.Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 2013 jaanuar töötasu 600 eurot neto ehk 751,27 eurot bruto. Hageja töötas kostja juures 2013 jaanuaris 96 tundi, mis teeb töötasuks seega 1151,04 eurot bruto ehk kostja on tasunud hagejale vähem töötasu 2013 jaanuarikuu eest summas 399,77 eurot bruto (1151,04 eurot - 751,27 eurot). 2013 veebruarikuu eest on kostja hagejale tasunud töötasu 1000 eurot neto ehk 1279 eurot bruto. Hageja töötas kostja juures veebruaris 160 töötundi, mis teeb töötasuks 1918,40 eurot bruto ehk kostja on hagejale vähem tasunud 639,40 eurot bruto (1918,40 eurot – 1279,00 eurot).
35.Eeltoodust tuleneval kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne saamata jäänud töötasu nõue 2013 jaanuarikuu eest summas 399,77 eurot bruto ja 2013 veebruarikuu eest 639,40 eurot bruto.
36.Edasi annab kohus hinnangu, kas hageja on õigustatud saama keskmist töötasu 2013 aprillikuu ja maikuu eest ning, kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.
37.Hageja väitel kostja ei kindlustanud hagejat tööga alates 01.04.2013 ega tasunud töötasu, mistõttu ütles hageja 09.05.2013 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 10.05.2013. Kostja on seisukohal, et poolte vaheline töösuhe lõppes poolte kokkuleppel 31.03.2013.
38.Tõendamata on kostja väited, et poole vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel alates 31.03.2013. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest (tl 40-42) ja hageja pangakonto väljavõttest (tl 45) nähtub, et kostja on kindlustanud hagejat tööga kuni 31.03.2013. E-kirjavahetusest nähtub, et pärast seda nõudis hageja kostjalt peale töötasu, korduvalt teavet ka tööalaste korralduste kohta alates 01.04.2013, millele kostja ei reageerinud. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt on kostja vastavad kirjad kätte saanud, kostja seaduslik esindaja märgib, et ei vastanud kirjadele, kuna tema jaoks oli töösuhe lõppenud (tl 170). Kostja ei pidanud vajalikuks hagejale vastata ja teavitada hagejat, et poolte vaheline tööleping on lõppenud. Seega, kuna kostja rikkus oluliselt töölepingust tulenevaid kohustusi, oli hageja õigustatud töölepingu üles ütlema erakorraliselt TLS § 91 lg 21 alusel. Hageja edastas 09.05.2013 kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et ütleb töölepingu ütles 10.05.2013 kostja lepinguliste kohustuste, sealhulgas hagejale töö andmise ja töötasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu (tl 42, 179).
39.Vastavalt TLS § 105 lg 1 peab esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul, arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust tähtja jooksul ei esitata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv. Kostja hageja poolset töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, mistõttu on poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenud hageja poolse töölepingu ülesütlemisega 10.05.2013 TLS § 91 lg 2 alusel.
40.Kostja seadusliku esindaja väited, et ta ei teadnud, et tuleb kirjalikult (taas esitatavas vormis) vormistada töölepingu lõpetamine ja vastata hageja kirjadele, on alusetud ja põhjendamata. Teadmatus ei vabasta äriühingu juhti kohustuste täitmisest. Riigikohus on märkinud, et töölepingu seadus ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata (vt Riigikohtu 16.01.2008 otsus kohtuasjas 3-2-1-136-07 ja 25.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-09). Kohus ei nõustu kostjaga, et asjaolu, et hageja on esitanud 19.03.2013 kostjale tööde kokkuvõtte ja lõpparve kalkulatsiooni ning on palunud soovitust järgmisele tööandjale ja lahkunud
2-13-52193 Soomest, tähendab, et pooled on lõpetanud töölepingu kokkuleppel. Kohtule ei ole esitatud hageja tahteavaldust, millest nähtuks, et hageja soovis lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Kostjal oli võimalus vormistada töölepingu lõpetamine ja vastata hageja e-kirjadele, mida kostja ei ole pidanud vajalikuks teha. Seega leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei ole lõppenud poolte kokkuleppel 31.03.2013, vaid on lõppenud hageja ülesütlemisega 10.05.2013 TLS § 91 lg 2 alusel (tl 42, 179).
41.Puudub vaidlus, et alates 01.04.2013 – 10.05.2013 hageja kostja juures tööd ei teinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja pakkus hagejale tööd, kuid hageja keeldus tööle ilmumast. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on alates 01.04.2013 küsinud kostjalt edasise töökorralduse kohta, kuid kostja ei ole kirjadele reageerinud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostjal oli hagejale pakkuda tööd, kui hageja oleks tööle ilmunud. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale tööga kindlustamata aja eest keskmist töötasu. Alates 01.04.2013 oli palgakategooria nr 2 12,22 eurot/h
42.TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
43.Perioodil 01.04.2013 - 30.04.2013 oli 22 tööpäeva ehk 176 töötundi (22x8), mille eest hageja oleks pidanud saama töötasu 2150,72 eurot (176x12,22) ning perioodil 01.05.2013-10.05.2013 oli tööpäevi 7 ehk töötunde 56, millest hageja palub arvestada 16 töötundi ehk hageja töötasuks oleks pidanud olema 195,52 eurot. Kostja hagejale töötasu tasunud ei ole, seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tööga kindlustamata aja eest 2013 aprillis summa 2150,72 eurot bruto ja 2013 mais 195,52 eurot bruto.
44.Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja töötasu peaks olema teistsugune. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustuseks kindlustada töötaja tööga ja anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Seega tulenevalt TLS § 278 lg 2 p 1 peab tööandja olema teadlik, mis tööd, mis ajal ja millise tasu eest töötaja teeb. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustuseks tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. TLS § 28 lg 2 p 12 alusel peab tööandja andma töötajale tema nõudmisel andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kuna kostja ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, siis leiab kohus, et hageja on põhjendatult tuginenud tööga kindlustamata aja eest töötasu saamiseks tööaja riiklikule normile. Lisaks on kostja ise märkinud, et hageja poolt kostjale esitatud tööajaarvestused (tl 76-77) on õiged.
45.TLS § 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja on öelnud kostjaga töölepingu üles põhjendusel, et kostja on oluliselt rikkunud töölepingut, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja keskmiseks töötasuks on, vastavalt hagejale tasutud ja ettenähtud töötasude alusel, 1910,08 eurot ((1151,04+1918,40+4134,70+2150,72+195,52=9550,38/5=1910,08), mis teeb kolme kuu hüvitiseks 5730,24 eurot, milline summa kuulub ka kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
46.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõue. TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale hüvitanud kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hagejal on saamata puhkust 7,98 kalendripäeva. Hageja keskmiseks päevatasuks on 86,04 eurot (9550,38/111 kalendripäeva, periood 15.01.2013-05.05.2013), mis teeb kasutamata põhipuhkuse hüvitiseks 686,59 eurot, milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
2-13-52193
47.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuna tasud muutusid sissenõutavaks 10.05.2013, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi 10.05.2013 – 26.06.2014 eest summas 934,37 eurot ja alates 27.06.2014 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summadelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ajavahemik Alguskuup. 1.01.2014 1.07.2013 10.05.2013
EKP intressimäär + 7% (alates 15.04.2013 8%) Hilinenud Aastas Põhivõlg päevi Päevas Lõppkuup. 8,25% 9802,24 365 0,02260% 26.06.2014
8,50% 9802,24 365 0,02329% 31.12.2013
8,75% 9802,24 365 0,02397% 30.06.2013
Viivis 392,16 420,02 122,19
Menetluskulude jaotus
48.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
49.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 17 734,51 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.