Elgery OÜ hagi Eesti Vabariigi (Ravimiameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/1424
Vaidlustatud lahend
Harju Maakohtu 08.05.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elgery OÜ määruskaebus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosaline ja tema esindaja
Hageja: Elgery OÜ (rk 11466664), tehinguline esindaja advokaat Meelis Krautmann
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.05.2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Elgery OÜ esitas 23.04.2014 hagi Eesti Vabariigi (Ravimiameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/1424 koos alternatiivsete nõuetega. Hagiavalduse kohaselt tegi Ravimiamet hagejale 20.09.2013 ettekirjutuse nr JUR-4/24, millega resolutsiooni punktis 3.1.1 keelustas hagejal ettekirjutuse punktides 1.1.1–1.1.25 märgitud ja ravimiseaduse § 83 lg-ga 1 vastuolus oleva teabe avalikustamise. Ravimiamet tegi hagejale 03.02.2014 hoiatuse nr JUR-8/1329 sunnivahendi rakendamiseks ettekirjutuse p 3.1.1 täitmata jätmisel. 06.03.2014 esitas Ravimiamet avalduse nr JUR-1/2613 (täitekorraldus) sunnivahendi rakendamiseks. Kohtutäitur Toomas Saarma esitas 10.04.2014 hagejale täitmisteate täiteasjas nr
194/2014/1424, millest nähtub, et täitedokumendiks on Ravimiameti 20.09.2013 otsus nr JUR4/24 ja nõude sisuks on sunniraha 25 000 eurot. Kohtule 07.05.2014 esitatud täpsustuse kohaselt on hagi eesmärgiks hageja suhtes täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Võrreldes Ravimiameti ettekirjutuses märgituga on muutunud asjaolu, et veebilehe www.skysmoke.eu kasutajaks on Läti äriühing ELGERY GROUP SIA ja veebileht ei ole hageja kasutuses. Maakohus 25.04.2014 määrusega tagas hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 194/2014/1424. Maakohtu määrus
2.Maakohus jättis menetlusse võtmata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/1424, tühistas Harju Maakohtu 25.04.2014 määrusega rakendatud hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja suhtes on täitmiseks esitatud Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatus, mis on TMS § 2 lg 1 p 11 kohaseks täitedokumendiks. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada (Riigikohtu 28.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19; 28.04.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, p 12). Riigikohus on varem selgitanud, et tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11; 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 17.06.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9; 27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Seega on TMS § 221 järgseks hagi esemeks taotlus tunnistada lubamatuks sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas. Hageja ei ole hagis ega selle täpsustuses esile toonud, millisel eelmärgitud sättes toodud alusel (nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleb. TMS § 221 tulenevalt ei saa hageja maakohtus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tuvastusnõudeid esitades vaidlustada karistusotsust, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei hinda kohus sunniraha määramise asjaolusid ja alust, määratud sunniraha suurust. Tegemist on jõustunud haldusaktiga, mida kostja saanuks vaidlustada halduskohtus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-11 selgitanud, et ATSS § 15 lg 1 järgi nõutakse sunniraha sisse TMS sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega ei saa hageja TMS § 221 lg 11 alusel esitada käesolevale täitedokumendile kõiki vastuväiteid. TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, see on TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt lubamatu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-114-13). Hagis nimetatud asjaolud ei ole tekkinud pärast Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatust. Kui hageja leidis, et täitemenetlus on algatatud vale isiku suhtes, tuli tal esitada TMS § 217 järgne kaebus kohtutäiturile kohtutäituri täitemenetluse algatamise otsusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga täitemenetluse algatamist vaidlustada ei saa. Toodust järelduvalt ei ole hageja esitanud hagis asjaolusid, millest järelduvalt oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine õiguslikult võimalik ning TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.
TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus ei võta hagi menetlusse, tühistab kohus Harju Maakohtu 25.04.2014 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 168 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus
3.Hageja palub maakohtu määruse tühistada, saata asja samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja jätta hagi tagamise 25.04.2014 määrus muutmata. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Maakohus ei ole seda nõuet täitnud. Maakohus ei ole ühtki hageja seisukohta analüüsinud ega põhjendanud, miks maakohus hageja seisukohtadega ei arvesta. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 368 lg 2 järgsed alternatiivsed nõuded. Maakohus on eksinud, väites, et hageja ei ole esile toonud, millisel TMS § 221 lg-s 1 nimetatud alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleb. Vastuseks kohtunõudele hageja selgitas, et ettekirjutuse aluseks olevate oluliste asjaolude muutumine võib kaasa tuua ettekirjutuse täitmise võimatuse. Hageja tõi välja, et sunniraha sissenõudmine on põhjendamatu, kuna ettekirjutusest tulenev kohustus tema suhtes ei kehti ning selle täitmine on võimatu (VÕS § 108 lg 2 p 1), samuti, et hageja on selle kohustuse täitmise suhtes vale isik ning hageja ei ole sunni rakendamise ajal ettekirjutusest tulenevat kohustust rikkunud. Peale selle on põhjendamatu sissenõutava sunniraha suurus. Ettekirjutus ei ole karistusotsus, vaid haldusakt. Hageja õigusi ei riku täitedokumendiks olev ettekirjutus, vaid selle täitmiseks hageja suhtes sunniraha rakendamine, sh sunniraha sissenõudmine täitemenetluses. Tulenevalt ATSS § 8 lg 3 p-st 1 sunnivahendit ei tohi rakendada, kui sunni rakendamise alused on ära langenud. Väär on maakohtu arusaam, et tuvastamishagi nõudes toodud asjaolud peaks justkui tuvastama halduskohtumenetluses. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõuet ei ole võimalik esitada halduskohtule esitatavas kaebuses. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse. Hageja tõi hagiavalduses välja, et Blueink OÜ osutab domeeni www.skysmoke.eu veebimajutuse teenust ELGERY GROUP SIA-le alates 08.10.2013, seega hageja ei ole domeeni registreerijaks ning nimetatud domeen ei ole hageja kasutuses. Toodud asjaolud on tekkinud pärast Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatust ja avaldavad mõju ettekirjutusest tuleneva kohustuse täitmisele. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kui hageja leidis, et täitemenetlus on algatatud vale isiku suhtes, tuli tal esitada TMS § 217 järgne kaebus kohtutäiturile täitemenetluse algatamise otsuse peale. Kohtutäitur ei saa anda hinnangut, kas sunniraha rakendamine on õiguspärane. Kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamisega ei saavuta hageja täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist. Maakohus ei ole selgitanud, millised oleks olnud kohased ja tõhusamad õiguskaitsevahendid, et saavutada sunniraha sissenõudmata jätmist. Menetluse edasine käik
4.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
Ringkonnakohtu lahend
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega ja TsMS § 654 lg 5 järgi ei korda seda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest järelduvalt oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine õiguslikult võimalik. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise võiks lubamatuks tunnistada eelkõige põhjusel, et nõuet ei ole või nõue ei ole sissenõutav. Hageja väited ei võimalda teha järeldust, nagu nõuet ei oleks või nõue ei oleks sissenõutav. Nõue tuleneb Ravimiameti 20.09.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr JUR-4/24 punktist 4.3, mille kohaselt kohaldatakse ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustuste täitmata jätmisel sunniraha 1000 eurot ettekirjutuse punktides 1.1.1–1.1.25, 1.3.1–1.3.2 ja 1.4.1–1.4.5 kirjeldatud iga rikkumise kohta eraldi. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Hageja esitatud asjaoludest tuleneb, et ettekirjutus-hoiatus on kehtiv haldusmenetluse seaduse § 61 järgi. Hageja ei ole väitnud, et ettekirjutus-hoiatus oleks kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg oleks lõppenud või sellega antud rahaline kohustus oleks täidetud. Kehtiva haldusaktina on ettekirjutus-hoiatuse täitmine haldusmenetluse seaduse § 60 järgi kohustuslik. Toodust tulenevalt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga esitatud asjaoludel võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki lõpetada ettekirjutus-hoiatuse alusel toimuv täitemenetlus. Maakohtul oli õigus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmata. Määruskaebuse viide VÕS § 108 lg 2 punktile 1 ei ole asjakohane. VÕS § 108 lg 2 p 1 on rakendatav üksnes võlasuhtes ja mitterahalise kohustuse puhul. Sunniraha tasumine on avalikõiguslikust suhtest tulenev rahaline kohustus. Ebaõige on määruskaebuse väide, mille kohaselt ettekirjutuse täitmine on võimatu. Ettekirjutus-hoiatus ei ole tühine HMS § 63 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi. Ettekirjutus-hoiatusega pandud kohustusi on objektiivselt võimalik täita. Määruskaebuse väide, et ettekirjutusest tulenev kohustus tema suhtes ei kehti, sest hageja on kohustuse täitmise suhtes vale isik, on ebaõige. ATSS § 10 lg 1 kohaselt peab hoiatuses kindlaks määratud sunniraha tasuma adressaat. Ettekirjutus-hoiatuse (tl 9, 19) kohaselt on selle adressaadiks hageja. Määruskaebuse väide, mille kohaselt sunni rakendamise alused on ära langenud (ATSS § 8), on ebaõige. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunni rakendamise alused ei ole ära langenud. Adressaadile teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib ning hageja esitatud asjaolude kohaselt seda hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täidetud. Hageja väited asjaolude hilisema muutumise kohta on asjakohatud. Sunniraha tasumise kohustus tekkis tulenevalt asjaolust, et hageja ei täitnud ettekirjutust selleks määratud tähtaja jooksul (koheselt). Hiljem tekkinud asjaolud ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmisel ei mõjuta sunniraha tasumise kohustust. Määruskaebuse väide, et maakohtu lahendi kohaselt kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, on ebaõige. Maakohus ei olnud seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oleks halduskohtu pädevuses. Maakohus ei olnud kohustatud selgitama, millised oleksid olnud kohased ja tõhusamad õiguskaitsevahendid, et hageja saavutaks sunniraha sissenõudmata jätmise. Maakohus selgitas 28.04.2013 hagejale vajadust hagiavaldust täpsustada, TsMS § 371 lg 2 punkti
2 ja seda, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada (tl 73–74). Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu määrust hagi tagamise tühistamise osas. Hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu on maakohus õigesti tühistanud hagi tagamise. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.