30.aprillil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-56922
Tsiviilasi
XXX hagi Osaühing XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722
Hagihind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht
XXX);
Kostja lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
02.04.2014.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja lepinguline esindaja Krista Arraste
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-13-56922. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXX esitas 03.12.2013.a. kohtule hagi Osaühing XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722. Hagiavalduse kohaselt sõlmis XXX(surnud) 26.04.2007.a. ja 06.08.2007.a. OÜ-ga XXX hüpoteegi seadmise lepingud, mille alusel seati XXX kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, registriosa nr. XXX hüpoteegid kostja kasuks kokku summas 3 000 000,00 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingute kohaselt on hüpoteekidega tagatud kostja nõuded XXX vastu, mis tulenevad kostja ja XXX vahel 26.04.2007.a. ja 02.08.2007.a. sõlmitud laenulepingutest. XXX suri XXX.a. ning tema pärijateks on 1⁄2 suuruses mõttelises osas XXX ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas XXX. Täitmisteadete kohaselt on täitedokumentideks kostja ja XXX (surnud) vahel 26.04.2007.a. ja 06.08.2007.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud ning nõude sisuks on kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud nõuete täitmine kokku summas 191 734,96 eurot.
2.Hagejale teadaolevalt ei ole XXXtegelikkuses kostjalt täitmisteates toodud laenu saanud. Hagejale edastatud 26.04.2007.a. ja 02.08.2007.a. laenulepingu kohaselt anti väidetavalt kostja poolt XXXlaenu kokku summas 2 000 000,00 krooni (so 127 823,30 eurot), kuid hagejale teadaolevalt on nimetatud laenulepingute näol tegemist näilike tehingutega. 02.08.2007.a. laenulepingul puuduvad ka poolte allkirjad. XXX(surnud) ei saanud oma kinnistut kostja kasuks hüpoteekidega koormates mitte mingisugust varalist kasu, mistõttu on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et sellise hüpoteekide seadmise tegelik eesmärk ei olnud mitte XXX laenu andmine ega sellise laenu tagamine, vaid hoopis Andrus Kuldmaalt (surnud) kinnisvaraarenduseks soodsas asukohas oleva hinnalise kinnistu nö väljapetmine. XXX sõlmis 26.04.2007.a. ja 06.08.2007.a. hüpoteegi seadmise lepingud tulenevalt oma kogenematusest endale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, tagades ilma selle eest mitte mingisugust varalist kasu saamata kolmanda isiku väidetavat ülisuurt laenukohustust, mistõttu on hüpoteegi seadmise lepingud heade kommetega vastuolus olevad ka tulenevalt TsÜS § 86 lg 2. Hagejale teadaolevalt puudus XXXigasugune majanduslik huvi 26.04.2007.a. ja 06.08.2007.a. hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimiseks ja kolmanda isiku väidetavate kohustuste tagamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuivõrd hüpoteekidega tagatud nõuded eksisteerivad, nõuded on Harju Maakohtu 21.11.2012.a. kohtuotsusega XXXsuhtes tagaseljaotsusega rahuldatud ning on kuni käesoleva ajani täitmata. OÜ XXX ja XXX
vahel on sõlmitud 26.04.2007.a., 02.08.2007.a., 31.12.2007.a. ja 31.07.2008.a. laenulepingud. Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-11-64426 on XXXkostja kasuks väljamõistetud 425 620,86 eurot. Kostjal on XXXvastu nõuded ja kostjal on õigus nõuda hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist kokku summas 191 734,96 eurot, s.o seatud hüpoteekide ulatuses hagejale kuuluvale kinnistule sissenõude pööramise teel. XXX ja XXX vahelisi 2008.a. toimunud kokkulepete sisu võib vaid oletada, kuid on tõenäoline, et kuivõrd XXX ja XXX on omavahel sugulased, siis nende eesmärk oli kinnisvara koos arendada, milleks ka laenud võeti. XXX ja XXX üheks ühiseks huviks laenu saamiseks oli laenulepingute tagatiseks seatud kinnistu detailplaneeringu algatamine ja maaüksuse kruntideks jaotamine. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 31.01.2014.a. kohtumääruses (t/l 107) kui ka 02.04.2014.a. kohtuistungil (t/l 140-143).
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
7.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722 kostja täitmisavalduste alusel (t/l 22, 47). Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine summas 95 867,48 eurot Tallinna notari Mare Milleri 26.04.2007.a. hüpoteegi lepingu alusel (t/l 22) ning Tallinna notari Mare Milleri 06.08.2007.a. hüpoteegi lepingu alusel nõude summas 95 867,48 euro täitmine (t/l 47).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas täitemenetlus täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722 on lubatav. Hageja on seisukohal, et 26.04.2007.a. ja 02.08.2007.a. laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega, kuivõrd laenu tegelikkuses saadud ei ole. Samuti on hageja arvates hüpoteegi seadmise lepingud vastuolus heade kommetega ning sellest tulenevalt tühised. Kostja nimetatuga ei nõustu.
9.Asja materjalidest nähtub, et XXX on 26.04.2007.a. kostjaga sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (nr. 3099), mille kohaselt seab omanik hüpoteegipidaja kasuks lepingu punktis 1 nimetatud lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 500 000 krooni igakordse omaniku kohutusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded järgnevalt: kõik nõuded XXX(isikukood XXX) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja XXX vahel 26.04.2007.a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisa- ja/ või muutmiskokkulepetest (t/l 9-12).
10.Samuti on XXX 06.08.2007.a. sõlminud kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (nr. 5478), mille kohaselt seab omanik hüpoteegipidaja kasuks lepingu punktis 1 nimetatud lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 500 000 krooni igakordse omaniku kohutusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded järgnevalt: kõik nõuded XXX(isikukood XXX) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja XXX vahel 02.08.2007.a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisa- ja/ või muutmiskokkulepetest ja kõik nõuded omaniku ja/ või XXX vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, omaniku ja/ või XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisa- ja/ või muutmiskokkulepetest (t/l 13-17).
11.Vaidlust ei ole selles, et XXX on surnud XXX.a. ning tema pärijateks on 1⁄2 suuruses mõttelises osas XXX ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas hageja XXX(t/l 20-21).
12.XXX ja kostja on eelpool nimetatud lepingute punktide 2 ja 3 kokku leppinud, et igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (t/l 10, 14).
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. AÕS 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on kostja õigustatud nõudma hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist.
14.Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas sundtäitmine on käesoleval juhul lubatav. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on XXX ja kostja sõlminud 26.04.2007.a. laenulepingu, millisega on antud XXXlaenu summas 1 000 000 krooni tähtajaga 25.08.2008.a. (t/l 28-30). Samuti on nimetatud isikud sõlminud 02.08.2007.a. laenulepingu summas 1 000 000 krooni tähtajaga 06.11.2007.a. (t/l 3133). Mõlemaid laenulepinguid tagab hüpoteek summas 1 500 000 krooni (kokku 3 000 000 krooni) kinnistule XXX, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr. XXX ning mille omanikuks on XXX(t/l 28, 31). Nimetatu nähtub ka kinnistusraamatu vastavast väljavõttest (t/l 18-19).
15.Kostja on 30.12.2011.a. esitanud Harju Maakohtusse hagiavalduse XXX vastu 26.04.2007.a., 02.08.2007.a., 31.12.2007.a. ja 31.07.2008.a. sõlmitud laenulepingutest
tuleneva võlgnevuse nõudes (t/l 74-78). Harju Maakohtu 21.11.2012.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr. 2-11-64424 on XXX OÜ XXX kasuks väljamõistetud 425 620,86 eurot ning menetluskulu summas 9 288,48 eurot ja menetluskulult viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (t/l 138). Seega on tõendatud kostja nõue XXX vastu.
16.Hageja on esitanud vastuväited ka selle kohta, et kostja ei ole XXXlaenu andnud. Kostja on nimetatud väite lükanud ümber kostja konto väljavõtetega perioodil 01.04.2007.a.-30.04.2007.a., millise kohaselt on kostja väljastanud XXX laenu summas 1 000 000,00 krooni (t/l 126) ning 01.08.2007.a.-31.08.2007.a., milliste kohaselt on kostja väljastanud laenu samale isikule kogusummas 1 000 000 krooni (t/l 127-128). Samuti on kostja esitanud väljavõtted perioodil 01.12.2007.a.-31.12.2007.a. ja 01.01.2008.a.-31.01.2008.a. (t/l 129-130), 01.08.2008.a.-31.08.2008.a. (t/l 131137), kuigi nendel perioodidel väljastatud laenude üle pooltel vaidlus puudub. Seega on kostja tõendanud 26.04.2007.a. ja 02.08.2007.a. laenulepingute alusel kokkulepitud laenusummade väljamaksmise Indrek Meltsasele.
17.Hageja on oma nõudes tuginenud ka asjaolule, et kuivõrd XXX ei saanud oma kinnistut kostja kasuks hüpoteekidega koormates mitte mingisugust kasu, siis on ilmselgelt hüpoteegi seadmise lepingud sõlmitud kogenematusest äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja seetõttu tühised TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 alusel.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
19.Kohus on seisukohal, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaks aluse asuda seisukohale, et 26.04.2007.a. ja 02.08.2007.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud on vastuolus heade kommetega. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et XXX on oma kinnistuid koormanud kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamiseks ei ole aluseks järelduseks, et eelpool osundatud hüpoteegi seadmise lepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus on seisukohal, et hageja selline järeldus on meelevaldne.
20.Samuti ei ole veenev hageja tuginemine asjaolule, et XXX on lepingud sõlminud tulenevalt oma kogenematusest. Kohus on hageja tähelepanu kohtuistungil juhtinud sellele, et kogenematusele tuginedes tuleb seda asjaolu kooskõlas TsMS § 235 põhistada (t/l 142). Hageja ei osanud kohtuistungil kohtule selgitada, milline oli XXX haridustase või mis ametit nimetatud isik pidas (t/l 142). Hageja viitas sellele, et XXX oli probleeme alkoholiga, kuid tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole.
21.Kostja on ümberlükanud hageja väited selle kohta, et XXX on eelpool osundatud hüpoteegi seadmise lepingud sõlminud tulenevalt oma kogenematusest. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kuivõrd XXX ja XXX olid sugulased, siis oli nende eesmärk kinnisvara koos arendada, milleks laenu ka võeti (t/l 71-72).
22.Kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et XXX on tellinud XXX vallavalitsuselt XXX maaüksuse detailplaneeringu (t/l 86-87). XXX Vallavalitsuse 16.04.2002.a. korraldusest nr. XXX nähtub, et XXX taotlusel on
algatatud XXX maaüksuse detailplaneering, millise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamumaa kujundamine (t/l 90).
23.Samuti on XXX07.05.2002.a. sõlminud XXX vallavalitsusega lepingu XXX maaüksuse detailplaneeringu ja sellega seotud toimingute finantseerimise õiguse andmiseks (t/l 88-89). XXX maaüksuse detailplaneering on esitatud XXX vallavalitsusele 15.04.2009.a. (t/l 91). Seega ei toeta kohtule esitatud tõendid hageja väiteid, et XXX on sõlminud hüpoteegi seadmise lepingud endale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tulenevalt oma kogenematusest.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjades nr. 031/2013/2720 ja nr. 031/2013/2722 ei ole lubamatu.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
26.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb tühistada Harju Maakohtu 12.12.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (t/l 54-55). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
29.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.