Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-26209
Tsiviilasi
Helen Teevahi avaldus Leida Mälgi vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helen Teevahi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Helen Teevahi (isikukood: xxx; elukoht: xxxx), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (puudutatud isik): Leida Mälgi (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Allan Maloi
1.Täpsustada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määruse resolutsiooni tähistades määruse lahutamatuks osaks olevad plaanid numbritega. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Määrata kinnisasja asukohaga XXX , Tartu (registriosa nr XXX ) kaasomandi kasutamise kord kindlaks alljärgnevalt:
esindajad
RESOLUTSIOON
2.1.Helen Teevahi ainukasutuses on esimese korruse ruumid, kaasa arvatud esik ja käimla (plaanil I tähistatud numbritega 8-10), välja arvatud pesukuivatusruum. Helen Teevahi ainukasutuses on keldri tagumine osa (plaanil II tähistatud numbritega 4 ja 5). Helen Teevahi ainukasutuses on aia tagumine osa, Hiie tänavast eemal ja auto värava kõrval oleva vastava puukuuri alune maa (plaanil III tähistatud lillaga). 2.2.Leida Mälgi ainukasutuses on teine korrus, maja katusealune ja esimesel korrusel pesukuivatusruum (plaanil I tähistatud numbriga 6), mille küljele ehitab Leida Mälgi enda kulul terrassi ja sissepääsu pesukuivatusruumi. Leida Mälgi ainukasutuses on keldri esimese osa kaks ruumi (plaanil II tähistatud numbritega 2-3). Leida Mälgi ainukasutuses on aia Hiie tn poolne osa kahes jaos ja majapoolse puukuuri alune maa (plaanil III tähistatud rohelisega). 2.3.Poolte ühiskasutuses on garaaž (plaanil II tähistatud numbriga 5A), keldrisse pääsemise trepi alguspind (plaanil I tähistatud numbriga 7) ja keldri esimene osa, kus on maja kommunikatsioonid (plaanil II tähistatud numbritega 1 ja 5). Ühiskasutuses on sissepääsud väravast ja maja juurde tulevad teed (plaanil III tähistatud kollasega).
3.Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud plaanid: esimese korruse plaan (plaan I), keldrikorruse plaan (plaan II) ja XXX kinnistu plaan (plaan III)
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Helen Teevahi esitas 06.07.2012 Tartu Maakohtule avalduse Leida Mälgi vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt on H. Teevahi omandis 1⁄2 mõttelist osa Tartu linnas XXX asuvast kinnistust (registriossa nr 23055). Avaldaja omandas kinnistu 28.07.2003 kinkelepinguga. H. Teevahile kuuluvat mõttelist osa kinnistust kasutavad tema ema Piret Reiljan ja vanaema Ilse Reiljan igapäevase elukohana. Teine 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust kuulub L. Mälgile. 26.08.2011 lepingus, millega L. Mälgi omandas talle kuuluva kaasomandi osa, on p-is 1.7.4 sätestatud, et „Kaasomanike kokkuleppe kohaselt on müüja ainuvalduses lepingu eseme oluliseks osaks olevas elamu teisel korrusel paiknevad ruumid, kuid nimetatud kokkuleppe kohta ei ole tehtud märkust kinnistusraamatusse“. Algselt lähtusid kinnistu varasemad omanikud Alfons ja Manfred Reiljan 07.12.1973. a kehtestatud kasutuskorrast: elamu alumine korrus jäi ühe pere kasutusse ja elamu ülemine korrus teise pere kasutusse. Kaasomanike ühiskasutusse jäi kelder ja garaaž. L. Mälgi on jätnud tähelepanuta ajaloolise kasutuskorra hõivates esimese korruse ruume, mis ei ole mitte kunagi kinnistu teise korruse omaniku valduses olnud. Avaldaja taotles, et kaasomandi kasutamise korra määraks kindlaks kohus. Avaldaja oli seisukohal, et kõige mõistlikum oleks kinnitada kasutuskorrana Alfons ja Manfred Reiljani 07.12.1973. a kehtinud kasutuskord, mis on reguleerinud kinnisasja kasutamist kuni 2011 augustini. Kasutuskorra järgi on H. Teevahil õigus kasutada maja alumist korrust ning L. Mälgil maja teist korrust. Täpsemalt jäävad H. Teevahi kasutusse maja plaanil numbritega 7-15 tähistatud ruumid ning L. Mälgi kasutusse numbritega 16-21 tähistatud ruumid. Lisaks nimetatule jääb L. Mälgi kasutusse ka esimest ja teist korrust ühendav trepp ja trepikoda. Avaldaja oli nõus esimesel korrusel asuva garaaži ja keldrikorrusel asuvate ruumide ühiskasutusega. Avaldaja oli nõus jätma pööningu puudutatud isiku kasutusse.
2.Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja kasutuskorra kindlaksmääramise ettepanekuga. Avaldaja ei ole arvestanud, kuidas on võimalik puudutatud isikul saada teisele korrusele ning keldrisse, sest sisenemiseks puuduvad võimalused. Avaldaja ei ole keldri kasutuskorra puhul arvestanud nn ajaloolist kasutamist, mille järgi on ruumid 2 ja 3 teise korruse kasutuses ning 4 ja 5 esimese korruse kasutuses. Poolte vahelistest suhetest lähtuvalt on mõistlik, et üks pool käib ühest uksest ja teine teisest uksest. Avaldaja saab ühiskasutuses olnud koridori ja sinna juurde kuuluva. Puudutatud isik saab ühises kasutuses olnud pesukuivatusruumi. Helen Teevahi kasutusse jäävad esimese korruse ruumid, kaasaarvatud esik (välja arvatud pesukuivatusruum), samuti keldri tagumine osa ning aia tagumine osa. Leida Mälgi kasutuses on teine korrus, maja katusealune ja esimesel korrusel olev pesukuivatusruum, mille küljele ehitab Leida Mälgi enda kulul terrassi ja sissepääsu pesukuivatusruumi. Leida Mälgi ainukasutuses on keldri esimese osa kaks ruumi ja garaaž, mille kompensatsiooniks renoveerib Leida Mälgi kanalisatsioonisüsteemi ja veesüsteemi vajalikus osas. Leida Mälgi ainukasutuses on aia Hiie tänava poolne osa kahes jaos ja majapoolne puukuuri alune maa. Ühiskasutuses on keldrisse pääsemise trepi alguspind, trepp ja keldri esimene osa koos maja kommunikatsioonidega ning väravast sissepääsud ja maja juurde tulevad teed.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus tegi 31.10.2013. a määrusega järgmise otsustuse:
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Määrata kinnisasja asukohaga XXX Tartu (registriosa nr XXX ) kaasomandi kasutamise kord kindlaks alljärgnevalt:
2.1.Helen Teevahi ainukasutuses on esimese korruse ruumid, kaasa arvatud esik ja käimla (plaanil I tähistatud numbritega 8-10), välja arvatud pesukuivatusruum. Helen Teevahi ainukasutuses on keldri tagumine osa (plaanil II tähistatud numbritega 4 ja 5). Helen Teevahi ainukasutuses on aia tagumine osa, Hiie tänavast eemal ja auto värava kõrval oleva vastava puukuuri alune maa (plaanil III tähistatud lillaga).
2.2.Leida Mälgi ainukasutuses on teine korrus, maja katusealune ja esimesel korrusel paiknev pesukuivatusruum (plaanil I tähistatud numbriga 6), mille küljele ehitab Leida Mälgi enda kulul terrassi ja sissepääsu pesukuivatusruumi. Leida Mälgi ainukasutuses on keldri esimese osa kaks ruumi (plaanil II tähistatud numbritega 2-3). Leida Mälgi ainukasutuses on aia Hiie tn poolne osa kahes jaos ja majapoolse puukuuri alune maa (plaanil III tähistatud rohelisega).
2.3.Poolte ühiskasutuses on garaaž (plaanil II tähistatud numbriga 5A), keldrisse pääsemise trepi alguspind (plaanil I tähistatud numbriga 7) ja keldri esimene osa, kus on maja kommunikatsioonid (plaanil II tähistatud numbritega 1 ja 5). Ühiskasutuses on väravast sissepääsud ja maja juurde tulevad teed (plaanil III tähistatud kollasega).
3.Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud plaanid: esimese korruse plaan (plaan I), keldrikorruse plaan (plaan II) ja XXX kinnistu plaan (plaan
III).
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kinnistusraamatu andmetel on Helen Teevahi ja Leida Mälgi XXX Tartu asuva kinnistu (registriosa nr XXX ) kaasomanikud, kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandist. Ehkki kohus ei ole seotud menetluses poolte taotletud kasutusviisidega, on kohtu arvates õiglane jätta avaldajate ja puudutatud isikute ainukasutusse ruumid selliselt, nagu on pakkunud puudutatud isik. Kohus arutas paikvaatlusel pooltega läbi ruumide kasutuskorra. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks jätta garaaži Leida Mälgi ainukasutusse. Kohus leidis, et ainuüksi ajalooline kasutuskord ei põhjenda kaasomandi kasutuskorra määramist avaldaja soovitud viisil. Ühtlasi arvestas kohus sellega, et ajaloolise kasutuskorra osas on tunnistajad andnud vasturääkivaid ütlusi. Osaliselt puudutatud isiku Leida Mälgi pakutud kaasomandi kasutamise kord ja kohtu poolt paikvaatluse läbiviimise ajal pooltega arutletud kord võimaldab kasutada kaasomandit selliselt, et kaasomanikud puutuksid kokku võimalikult vähe, kuid samas oleksid mõlemal poolel juurdepääsud vajalikele pindadele. Nimetatud asjaolu on käesoleval juhul äärmiselt oluline, arvestades pooltevahelisi pingelisi suhteid ja esinevaid konflikte. Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud esimese korruse plaan (plaan I), keldrikorruse plaan (plaan II) ja XXX kinnistu plaan (plaan III). Kohus selgitas menetlusosalistele, et kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Helen Teevahi esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus või alternatiivselt juhul, kui kohus ei tühista maakohtu määrust täies ulatuses, tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 4 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub kõik menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub nõuda Olga Hallapuu ja Aili Terase käest välja koopiad üürilepingutest, millega nad üürisid välja neile kuuluvat XXX maja kaasomandi osa.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puuduvad maakohtu lahendis põhjendused. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8. Kohtulahendist ei nähtu, miks otsustas kohus kasutuskorra kindlaks määrata just sellisel viisil. Kohus ei selgita, miks ta ei pea õiglaseks senist ajaloolist kasutuskorda. Kohus ei viita mitte ühelegi tõendile ega seisukohale. Kohus peab kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestama kõigi kaasomanike huvidega; kaasomandi mõtteliste osade suurusega; senise kasutuskorraga; pooltevaheliste suhetega; jm oluliste asjaoludega; 2) ei arvesta maakohtu määrus ajaloolise kasutuskorraga. Puudutatud isik oli kinnistut ostes senisest kasutuskorrast ja kaasomanike kokkuleppest teadlik, kuivõrd see sisaldus muu hulgas expressis verbis Aili Terase, Olga Hallapuu ja L. Mälgi vahel 26.08.2011. a sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu punktis 1.7.4. Kinnistu algne kaasomanik Manfred Reiljan on andnud kirjalikult ütlusi, et teise korruse omanikud ei ole mitte kunagi kasutanud esimese korruse ruume (kirjalike ütluste p 12, 14, 19). Tunnistaja R. Lani ütlusi ei ole võimalik pidada usaldusväärseteks, kuivõrd tema enda ütluste kohaselt elas ta seal ca 30 aastat tagasi 1 aasta vältel. Ajaloolise kasutuskorra eiramine on toonud kaasa sisuliselt ebaõige määruse. Avaldaja palub ringkonnakohtul võtta arvesse, et pärast 7. detsembri 1973. a kokkulepet ehitati majale juurdeehitus. Pooled leppisid kokku, et kummagi kasutada on üks korrus, mille järel ehitas M. Reiljan õiguspäraselt tema kasutuses oleva korruse suuremaks.; 3) ei arvesta maakohtu määrus vajadust jagada elamu kasulikku pinda poolte vahel võrdselt. Maakohus andis kasutuskorra kindlaksmääramisega puudutatud isiku kasutusse oluliselt suurema kasuliku pinna kui avaldaja valdusse. Avaldaja sai enda valdusse I korruse ruumid 8-15 ning 5a, mille kogupindala on 81,2 m2. Puudutatud isik sai enda valdusse I korruse ruumi 6, kõik II korruse ruumid, mille suurus on 82,2 m2. Kohus jättis tähelepanuta, et puudutatud isiku valdusse jäi ka pööning, mida kohus mingil põhjusel nimetab katusealuseks. Samas on pööningul rohkem kui 20 m2 pinda; 5) on maakohtu määrus vastuoluline ja seda ei ole objektiivselt võimalik täita. Maakohus otsustas määruse resolutsiooni p-is 2.3, et garaaž on poolte ühiskasutuses. Samas ei ole kohus andnud avaldajale võimalust garaaži pääseda, kuivõrd kohtumääruse resolutsiooni p-i 3 kohaselt (kd II tl 110) on garaaži sissepääsuks olev kaldtee puudutatud isiku ainukasutuses olevas aiaosas. Määruse resolutsiooni p-i 2.3 kohaselt on keldri esimene osa, kus on maja kommunikatsioonid (plaanil II tähistatud numbritega 1 ja 5) ühiskasutuses. Samas ei ole maja kommunikatsioonid ruumides 1 ja 5 vaid esimese korruse WC ja kanalisatsiooni sõlmed on ruumis nr 2 ning esimese korruse köögi ja vannitoa vesi, samuti keskküte, on ruumis nr 3. Mõlemad ruumid on kohus otsustanud jätta puudutatud isiku ainukasutusse. Samalaadselt on kohus jätnud puudutatud isiku ainukasutusse ka kanalisatsioonitrassi ning settepaagid, mis on majast väljas puudutatud isiku kasutuses olevas aiaosas; 6) esitas avaldaja menetluse vältel korduvalt taotluse tõendite kogumiseks. Avaldaja taotles, et kohus nõuaks kinnistu endiste kaasomanike A. Terase ja O. Hallapuu käest välja üürilepingud, millega nad üürisid neile kuuluvat kaasomandi osa välja üürnikele. Nimetatud dokumentidest nähtub, kui suurt osa XXX kinnistust said A. Terase ja O. Hallapuu üürnikud, sealhulgas tunnistaja R. Lani, õiguspäraselt kasutada. Avaldaja palub TsMS § 236 lg 2 alusel nõuda A. Teraselt ja O. Hallapuult välja asjakohased dokumendid;
7) kuna kogu kohtumenetluse eesmärk on olnud puudutatud isiku omavoli takistamine, siis TsMS § 172 lg 1 kohaselt on põhjendatud ning õiglane jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Leida Mälgi vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ja taotleb mitte nõuda välja üürilepinguid. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub XXX majal pööning. Majal on katusealune, mille kõrgus on kõige kõrgemas punktis ca 1,8 meetrit ja maja nn püramiidkatus on sedavõrd järsk, et ilmselt ei ole võimalik katusealust kasutada (lisa 1). Katusealusele ei vii treppi, sinna pääseb läbi lae mineva väikese luugi. Puudutatud isiku arvates puudub katusealusel igasugune praktiline väärtus. Kohtunik tuvastas kasutatava pööningu puudumise paikvaatlusel, 2) on määruskaebuses esitatud valeväiteid maja ehitamise ja kasutamise kokkulepete kohta. Maakohus on võimaldanud kolmanda sissepääsu maja teisele küljele, et vähendada poolte kokkupuutumist, jättes ajaloolise ühise sissepääsu avaldaja ainukasutusse. Selline lahendus lähtub ajaloolisest kasutuskorrast ning võimaldab poolte eraldatuse ja privaatse aia kasutamise võimaluse. Garaaži pääseb keldri kaudu, kumbki pool enda uksest. Vanad, roostetanud ja sisuliselt kasutuskõlbmatud veeliited-kraanid ja keskküttesüsteem ei ole probleemiks, kuna pooled peavad neid maja olulisi osi ka ainukasutuses olevas pinnal. Mõlemad süsteemid tuleb täielikult renoveerida. Renoveerimise käigus saab ehitada kõik liited jms juurdepääsu nõudvad osad vee-ja küttesüsteemist ühispinnale. Pooled pääsevad garaaži ajalooliste uste kaudu, mis on märgitud plaanil punaste ringidega (lisa 2 – garaaži ajaloolised sissepääsud keldrist). Küttesüsteem on gaasikatel, mis on teise korruse kasutuses, esimesele korrusele ei lähe ühtegi gaasiühendust; 3) on avaldaja rikkunud TsMS § 662 lg 1 p-i 3 ning lg 2 p-te 1 ja 2; 4) on maakohus arvestanud kõigi tõenditega ja kaalunud poolte huvisid. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 442 lõiget 8 ja puudub alus määruse tühistamiseks; 5) vaidleb puudutatud isik vastu üürilepingute väljanõudmisele. Kohus on üürilepingute väljanõudmise osas võtnud seisukoha, et suuliseid lepinguid ei ole võimalik välja nõuda. Samuti ei saa üürileping kujutada ajaloolise kasutuskorra või poolte kokkuleppe sätestamist; 6) palub puudutatud isik jätta määruskaebuse vastuse koostamise kulu avaldaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. TsMS § 163 lg 2 järgi oleks maakohus võinud jätta menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
31.oktoobri 2013. a määrus muutmata. Ringkonnakohus täpsustab Tartu Maakohtu
31.oktoobri 2013. a määruse resolutsiooni tähistades kasutuskorras viidatud plaanid numbritega.
7.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013. a määruse resolutsiooni tuleb selguse huvides täpsustada, tähistades määruse lahutamatuks osaks olevad plaanid numbritega. Ringkonnakohus loeb esimese korruse plaani plaaniks I, keldrikorruse plaani plaaniks II ja XXX kinnistu plaani (menetlusosalistel tähistatud kaasomandi jagamise plaanina) plaaniks III.
8.Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja TsMS § 442 lg-s 8 toodud põhjendamiskohustust.
väide,
et
maakohus
on
rikkunud
Maakohus on õigesti märkinud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus jõudis järeldusele, et õiglane on määrata kindlaks puudutatud isiku poolt välja pakutud kasutuskord, v.a garaaži osas. Maakohtu põhjendustest tuleneb, et selline ruumide kasutuskord arutati pooltega paikvaatluse teostamisel läbi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 põhjendanud, miks otsustas kohus määrata kindlaks just sellise kasutuskorra. Määruskaebuse esitaja väited maakohtu poolt tõendite hindamata jätmise kohta on üldsõnalised ja seetõttu mittekontrollitavad. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis.
9.Alusetu on määruskaebuse esitaja väide selles, et maakohus ei ole selgitanud, miks kohus ei pidanud õiglaseks senist ajaloolist kasutuskorda. Maakohus on määruses märkinud, et kaasomandi kasutuskorra määramisele avaldaja soovitud viisil ei ole aluseks ainuüksi see, et H. Teevahi ja L. Mälgi õiguseellaste vahel oli kokku lepitud kinnistu kasutamise kord. Samuti tuvastas maakohus, et tunnistajad on ajaloolise kasutuskorra osas andnud vasturääkivaid ütlusi. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka ajaloolist kasutuskorda, kuid kui pooled vaidlevad, milline oli ajalooline kasutuskord ja tunnistajad on andnud selles osas vasturääkivaid ütlusi, ei ole põhjendatud lähtuda kasutuskorra kindlaksmääramisel avaldaja väitel kehtinud ajaloolisest kasutuskorrast.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selles, et maakohus andis kasutuskorra kindlaksmääramisega puudutatud isiku kasutusse oluliselt suurema kasuliku pinna kui avaldaja kasutusse. Maakohtu määratud kasutuskorra kohaselt on avaldaja kasutuses olevate ruumide kogupindala 81,2 m2 ja puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide suurus on 82,2 m2. Maakohus jättis katusealuse (ca 20 m2) õigesti puudutatud isiku ainukasutusse, sest II korruse ruumid on puudutatud isiku ainukasutuses. Avaldaja ei ole palunud jätta katusealune ühiskasutusse või vaielnud vastu sellele, et katusealune jääb puudutatud isiku kasutusse. 06.07.2012. a esitatud avalduses oli avaldaja nõus jätma katusealuse puudutatud isiku kasutusse. Ringkonnakohus leiab, et katusealust ei saa käesoleval juhul arvestada eluruumide üldpinna hulka. Maakohus veendus 17.01.2013. a teostatud paikvaatlusel, et vaidlusalust katusealust ei kasutata eluruumina. Leida Mälgi märkis paikvaatlusel, et püsti saab vaidlusalusel pinnal seista vaid korstnajala kõrval. Avaldaja ei ole Leida Mälgi nimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Kuna katusealuse puhul ei ole tegemist kasutatava eluruumiga ning avaldaja oli nõus, et katusealune jäetakse II korruse pere kasutusse, siis ei ole põhjendatud avaldaja väide, et puudutatud isiku kasutuses on oluliselt suurem kasulik pind.
11.Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud, et maakohtu määrust ei ole võimalik täita. Määruskaebuse esitaja väitel jäi garaaž poolte ühiskasutusse, kuid avaldaja ei pääse garaaži, sest garaaži minev kaldtee on puudutatud isiku ainukasutuses olevas aiaosas. Puudutatud isik on vastuses määruskaebusele esitanud plaani (II kd, tl 171), millest nähtub, et garaaži pääseb ka keldri kaudu. Kuna maakohus jättis keldri tagumise osa (plaanil II tähistatud numbritega 4 ja 5) Helen Teevahi ainukasutusse ja ühiskasutusse jäi keldrisse pääsemise trepi alguspind (plaanil I tähistatud numbriga 7), siis on avaldajale tagatud juurdepääs garaaži keldri kaudu. 17.01.2013. a paikvaatlusel märkis avaldaja, et garaaži osas neil mingeid pretensioone ei ole. Avaldaja avaldas, et nad võivad oma kuludega teha garaažist sissepääsu keldrisse, nagu see algselt pidi olema. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole temale tagatud juurdepääs maja ühiskasutuses olevatele kommunikatsioonidele. Maakohus on määruses märkinud, et keldri esimene osa, kus on maja kommunikatsioonid (plaanil II tähistatud numbritega 1 ja 5) jääb poolte ühiskasutusse. Avaldaja ei ole varem menetluses vaielnud vastu sellele, et maja kommunikatsioonid ei asu keldri esimeses osas (plaanil II tähistatud numbritega 1 ja 5). 17.01.2013. a toimunud paikvaatlusel vaadati koos üle ka kelder. Pooled nõustusid paikvaatlusel, et keldri osas neil vaidlust ei ole. Helen Teevahi möönas, et temal ei ole midagi selle vastu, kui keldrit kasutavad II korruse elanikud. Ringkonnakohus leiab, et kui avaldajal peaks tekkima vajadus kasutada ühiskommunikatsioone, mis võivad jääda puudutatud isiku ainukasutuses olevale alale, siis on puudutatud isikul kohustus lubada avaldajal kasutada ühiskommunikatsioone vajalikul määral.
12.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse nõuda välja A. Teraselt ja O. Hallapuult üürilepingud. Asjaolu, millised ruumid kaasomandist anti kasutada üürnikele, ei oma käesoleval juhul tähendust. Maakohus on avaldaja väidetega ajaloolise kasutuskorra osas arvestanud ning leidnud, et ainuüksi väidetav ajalooline kasutuskord ei ole aluseks kasutuskorra kindlaksmääramisele avaldaja pakutud viisil. Määruskaebuse esitaja muud väited ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
13.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.