Helen Teevahi avaldus Leida Mälgi vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. juuli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Leida Mälgi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Leida Mälgi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Allan Maloi Vastustaja (avaldaja): Helen Teevahi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Tambet Laasik
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuli 2012 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule
ASJAOLUD
1.Helen Teevahi (avaldaja) esitas 06. juulil 2012 avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Avalduse kohaselt on XXX asuv kinnistu (registriossa nr 23055) H. Teevahi ja Leida Mälgi (puudutatud isik) kaasomandis; kummalegi kuulub 1⁄2 kinnistust. Puudutatud isik omandas 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust 26. augustil 2011. Avaldaja ei ela Eestis, temale kuuluvat mõttelist osa kasutavad oma igapäevase elukohana avaldaja ema P.R. ja avaldaja vanaema I.R. . Poolte vahel puudub kokkulepe kinnistu kasutuskorra osas. Avaldaja taotles esmase õiguskaitse kohaldamist selliselt, et L. Mälgil keelatakse enda valduse laiendamine XXX kinnisasja (registriosa nr 23055) esimesele korrusele ning keelatakse teha L. Mälgile igasugused XXX senist ruumide jaotust muutvaid ehitustöid.
2.Tartu Maakohus rahuldas 13. juuli 2012 määrusega H. Teevahi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas L. Mälgil enda valduse laiendamise XXX asuval kinnistul (registriosa nr 2305503) paikneva maja esimesele korrusele ning keelas L. Mälgile igasugused XXX senist ruumide jaotust muutvad ehitustööd kuni tsiviilasjas nr 2-12-26209 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4471 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 4771 lg 2 näeb ette, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 616 sätestab, et kohus võib kaasomandi asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset. TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue puudutatud isik vastu, avaldaja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kinnistusraamatu andmetel on XXX asuv kinnistu (registriosa nr 2305503) H. Teevahi ja L. Mälgi kaasomandis, kummalegi kuulub 1⁄2. Esialgse õiguskaitse taotluses leiab H. Teevahi, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks, et puudutatud isik ei ürita XXX kinnistul enda mõjusfääri laiendada ning ei asu hõivama H. Teevahi kasutuses olevaid ruume. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral on olemas reaalne oht, et L. Mälgi võib võtta üle osa H. Teevahi kasutuses olevatest ruumidest. L. Mälgi sellekohane tahe tuleneb nii tema senisest käitumisest kui 25. juuni 2012 kirjast, milles ta avaldas selgesõnaliselt, et kavatseb hõivata 1. augustil 2012 neli H. Teevahi valduses olevat ruumi ning asuda neid ümber ehitama. Kuna ruumide hõivamisega kaasneb ruumide ümberehitamine, siis muudaks L. Mälgi tegevus kasutuskorra määramise tulevikus oluliselt keerukamaks. H. Teevahi nõude rahuldamise korral tuleks hakata L. Mälgi ebaseaduslikke ümberehitisi likvideerima. H. Teevahil puudub võimalus L. Mälgi tegevust takistada, sest ta elab Šotimaal. Talle kuuluvat kaasomandi osa kasutavad P. ja I. R. on invaliidid. Seega tagaks H. Teevahile kaitse ainult kohtumäärus, milles on sedastatud L. Mälgile keeld H. Teevahi valdust rikkuda.
Maakohus oli seisukohal, et arvestades avaldaja nõuet, esitatud asjaolusid ja L. Mälgi 25. juuni 2012 kirja tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Puudutatud isik L. Mälgi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuli 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) sulges avaldaja ema P.R. 2011. aasta lõpus ukse, mis viis varasemalt ühises kasutuses olnud ruumi ning millega sai takistatud puudutatud isiku ligipääs keldrisse ja teisele korrusele. P.R. takistas ukse sulgemisega puudutatud isiku ainsa ligipääsu elektrikilbile, veearvestile ja ühiskasutuses olevale keldrile. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Esiku ja keldri ruumide ning vajalike kommunikatsioonide nagu vee- ja elektrisüsteemi kasutamise takistamine avaldaja poolt ei vasta asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lausega antud õigusele ja on seega seadusevastane; 2) on puudutatud isik korduvalt palunud taastada esialgne olukord, kuid avaldaja ja P.R. on sellest keeldunud; 3) on P.R. takistanud puudutatud isikul oma valduse kasutamist järgmiselt: P.R. takistas teisele korrusele pääsemiseks tehtud esiku ja ukse kasutamist, kui torumees soovis sulgeda ühiskasutuses olevas keldris teise korruse kraani; P.R. ladus telliskivid teisele korrusele juurdepääsu võimaldava ukse ette; P.R. takistas elektrikule juurdepääsu peakilbile, mis asub ühiskasutuses oleva esimese korruse esikus. Mõned päevad pärast 17. juulit 2012 avastas puudutatud isik, et tal ei ole elektrit. Elektrikilp asub varasemalt (enne avaldaja poolt ukse sulgemist) ühiskasutuses olnud pinnal. P.R. ei lubanud puudutatud isikut kilbi juurde ja käitus vägivaldselt. Politsei võimaldas elektri tagasilülitamise. Puudutatud isik oli elektrita kokku üle viie tunni; 4) on maakohus oma 13. juuli 2012 määrusega heaks kiitnud avaldaja poolt korraldatud omavolilise ja kaasomanikega kooskõlastamata ümberehituse. Avaldaja laiendas sellega enda valdusi ühiskasutuses olnud pindade arvelt, samuti muudab vaidlustatud kohtumäärus seaduslikuks olukorra, mille puhul saab avaldaja puudutatud isiku elektriühenduse katkestada ning keelduda selle tagasilülitamisest; 5) ei ole puudutatud isik kunagi kavatsenud oma valdusi laiendada, vaid soovib jätkuvalt ligipääsu keldrile ning vee- ja elektrisüsteemile.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja H. Teevahi vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud puudutatud ühtegi seisukohta, mille alusel ta esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tühistamist taotleb. Puudutatud isik ei viidanud, et maakohus oleks valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõigust; 2) ei esitanud puudutatud isik ühtegi sisulist põhjendust, miks ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tühistamist. Puudutatud isik avaldas, et tänane faktiline kasutuskord on avaldaja ema poolt õigusvastaselt kehtestatud, millest tuleneks justkui vajadus esialgse õiguskaitse tühistamiseks;
3) ei lahendata esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses põhivaidlust, mistõttu ei saa kohus määruskaebuse lahendamisel võtta seisukohta selle kohta, kui suures ulatuses on pooltel õigus XXX kinnistul asuvat maja vallata ja kasutada. Seni kuni nimetatud küsimus on lahendamata, tuleb kinnistul säilitada status quo. Kui puudutatud isiku määruskaebus rahuldada, tähendab see, et puudutatud isik hakkab tema poolt väidetavalt ebaõiglast ja ebaseaduslikku kasutuskorda omavoliliselt muutma, hoolimata sellest, et täna kehtiv faktiline kasutukord on elu kinnistul reguleerinud juba viimased kümme aastat; 4) muudab puudutatud isiku soov faktilist olukorda muuta oluliselt raskemaks kohtuotsuse täitmise juhul, kui kohus rahuldab avaldaja avalduse ning määrab kinnistu kasutuskorra kindlaks avaldaja poolt taotletud viisil, st kinnitab tänase faktilise kasutuskorra.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuli 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
6.TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning sama paragrahvi lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti; esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS §-le 616 võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset. Antud juhul on tegemist hagita asjaga ning esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada TsMS § 616 alusel selleks, et tagada avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
7.Avaldaja on oma avalduses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et puudutatud isik kavatseb enda valdusse võtta seni avaldaja valduses olevad neli ruumi ja need ümber ehitada (puudutatud isiku 25. juuni 2012 kiri avaldajale – tl 35-37). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keelanud esialgse õiguskaitse korras avalduse tagamiseks puudutatud isikul laiendada oma valdust XXX Tartus asuval kinnistul paikneva elamu esimesele korrusele ning keelanud igasugused senist ruumide jaotust muutvad ehitustööd kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Selline esialgne õiguskaitse tagab olemasoleva olukorra säilitamise ning seetõttu kergendab asjas tehtava lahendi täitmist.
8.Määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja ema P.R. sulges 2011. aasta lõpus ukse, mis viis varasemalt ühises kasutuses olnud ruumi ning sellega takistas puudutatud isiku ligipääsu keldrisse ja teisele korrusele, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt oluline, sest esialgset õiguskaitset kohaldatakse tagamaks avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kuid esialgse õiguskaitse raames ei lahendata tsiviilasja sisuliselt. Kaasomandi kasutuskord määratakse kindlaks asjas tehtava lõpplahendiga. P.R. i poolt väidetav ukse sulgemine, mis takistab puudutatud isiku ligipääsu elektrikilbile, veearvestile ja ühiskasutuses olevale keldrile, ei ole toimunud maakohtu 13. juuli 2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse raames, vaid juba enne seda (määruskaebuse esitaja väitel 2011. aasta lõpus).
9.Asjakohased ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et:
1) P.R. takistas teisele korrusele pääsemiseks tehtud esiku ja ukse kasutamist, kui torumees soovis sulgeda ühiskasutuses olevas keldris teise korruse kraani; 2) P.R. ladus telliskivid teisele korrusele juurdepääsu võimaldava ukse ette; 3) P.R. takistas elektrikule juurdepääsu peakilbile, mis asub ühiskasutuses oleva esimese korruse esikus. Eelnimetatud väited on asjakohased kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel.
10.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on oma 13. juuli 2012 määrusega heaks kiitnud avaldaja poolt korraldatud omavolilise ja kaasomanikega kooskõlastamata ümberehituse. Maakohus on vaidlustatud määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset, et tagada avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kaasomandi kasutuskord määratakse kindlaks asjas tehtava lõpplahendiga, kuid mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehtava määrusega.
11.TsMS § 4771 lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Lähtudes TsMS § 390 lg-st 1 ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.