09.aprillil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-54598
Tsiviilasi
XXX ja XXX hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2012/112 või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nullini vähendamiseks või viivise suuruse määramiseks
Hagihind
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hagejad: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 10118 Tallinn); Kostja volitatud esindaja Indrek XXX (e- post: [email protected]).
esindajad
Menetluse liik
Kohtuistung 05.12.2013.a., edaspidi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2012.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2012/112 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-12-54598. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused
1.XXX ja XXX esitasid 20.12.2012.a. kohtule hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2012/112. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja XXX 04.06.2008.a. kostjaga laenulepingu nr. XXX ja hageja XXX laenulepingu nr. XXX. Tegemist on tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepingutega. Mõlemad hagejad said laenulepingute järgselt kostjalt laenu summas 115 115 eurot ehk kokku 230 230 eurot tähtajaga kuni 16.05.2028.a. intressiga 6 kuu EURIBOR + panga marginaal määras 4,5% aastas. Laenu tagatiseks jäi hagejate poolt ostetud kinnistu koos elamuga aadressil XXX, Tallinn. Majanduslanguse tulemusena kaotasid hagejad sissetulekutes ega olnud enam võimelised laenu tagasimakseid teostama. Laenulepingute sõlmimisel kostja ei aidanud hagejatel teha informeeritud otsust oma krediidivõimelisuse kohta millega seoses hagejate arvates tuleks lepinguliste kohustuste rikkumise korral vähendada hagejate vastutust ja piirata kostja õiguskaitsevahendi kasutamist. 10.11.2011.a. saatis kostja mõlemale hagejale teatise nr. XXX, mille kohaselt kostja ütleb hagejatega sõlmitud laenulepingud ennetähtaegselt üles alates 25.11.2011.a. seoses hagejate poolsete laenu maksete võlgnevuse tõttu.
2.Hagejate arvates on kostja laenulepinguid sõlmides rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleks viivist vähendada. Seisuga 06.12.2012.a. on mõlema hageja sissenõutavaks muutunud viivise suurus 8 945,08 eurot, kokku 17 890,16 eurot. Hagejad taotlevad kohtult viiviste vähendamist kuni nullini või vähemalt kuni laenulepingutes kokku lepitud panga baasmarginaalini suuruses 4,5% aastas. Hagejate sissetulek ei võimalda tasuda viivist 8% aastas ning ei saa eeldada, et lähitulevikus muutuks majanduslik olukord selliseks, et viivisemäär 8% aastas tasumata rahasummalt oleks ühiskonna üldist heaolutaset arvestades mõistlik ning vastaks lepingupoolte huvidele ja majanduslikule seisundile vaatamata sellele, et tegemist on seadusliku viivise määraga. Hageja XXX on hetkel töötu, hageja XXX igakuine sissetulek on 1000 eurot, hagejate ülalpidamisel on alaealine laps, sissetulek kulub pere igapäevaseks minimaalseks toimetulekuks. Kuna kostja poolt ei olnud mõistlik hagejatele laenu sellistel tingimustel ja suuruses väljastada, on hagejad seisukohal, et lepingu nõuetekohasest täitmisest tulenevat viivise nõudmise õigust ei peaks kohus tulenevalt VÕS § 6 kohaldama. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2012/112 lubamatuks ning määrata kindlaks hagejate viiviste tasumise kohustuse suurus ja vähendada juba sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist nullini või alternatiivselt kuni laenulepingutes kokku lepitud intressimäärani EURIBOR + 4,5 % aastas. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on arvestanud viivist seadusjärgses määras ehk EKP intress + 7 % aastas ehk hetkel 0,021% päevas. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et 06.12.2012.a. seisuga oli kostja nõue hageja XXX vastu kokku 121 466,77 eurot, millest 106 753,65 eurot oli põhinõue (tagastamata laenusumma), 5 272,27 eurot oli intressivõlgnevus ja 8 945,08 eurot oli viivisvõlgnevus. Arvestades selliseid summalisi suurusjärke ei ole hagejalt XXX nõutav viivis ebaproportsionaalne ei protsentuaalselt ega summaliselt. Kostja nõue hageja XXX vastu oli 06.12.2012.a. seisuga 121 267,00 eurot, millest 106 665,26 eurot oli põhinõue, 5 272,97 eurot oli intressivõlgnevus ja 8 948,00 eurot viivisvõlgnevus. Samuti ei ole tegemist ebaproportsionaalse viivisega. Viivise vähendamiseks on vajalik täita teatavad kriteeriumid: tõendada majanduslik seis, aga samuti tuleb kaaluda vastaspoole õigustatud huvi. Antud juhul leiab kostja, et hagejate nõue on põhjendamatu. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, et laenu andmisele eelnenud ajal ja laenu andmise hetkel ei olnud nad krediidivõimelised ning et nende maksevõime ühes tagatisvaraga ei olnud piisav krediidi võimaldamiseks ega loonud piisavat veendumust sellest, et laenu suudetakse teenindada. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejate seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 31.05.2013.a. kohtumääruses (t/l 85) kui ka 05.12.2013.a. kohtuistungil (t/l 116-117). Kohus on teinud hagejale 05.12.2013.a. kohtuistungil ning kostjale 05.02.2014.a. ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (t/l 116-117, 128).
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2012/112 on lubatav ning kas hagejatel on õigus taotleda kostja poolt nõutavate viiviste vähendamist.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
8.Kohtule esitatud 05.01.2012.a. täitmisteate kohaselt on täitemenetlust täiteasjas nr. 022/2012/112 alustatud 04.01.2012.a. kostja täitmisavalduse alusel (t/l 29-30, 31-32).
Täitedokumendiks täiteasjas nr. 022/2012/112 on Tallinna notari Kadri Pappel 06.06.2008.a. notariaalne dokument nr. XXX ning nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud solidaarne nõue XXX ja XXX vastu summas 226 440,09 eurot (t/l 29-30).
9.Asja materjalidest nähtub, et hageja XXX on 04.06.2008.a. kostjaga sõlminud laenulepingu nr. XXX, millega kostja andis eelpool nimetatud isikule laenu summas 115 115,00 eurot 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, Tallinn ostuks (t/l 25-26). Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 16.05.2028.a., intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4,500 % aastas. Muuhulgas leppisid pooled laenulepingu sõlmimisel kokku, et tagatiseks seatakse hüpoteek eelpool viidatud kinnistule (t/l 25).
10.Samuti on hageja XXX ja kostja sõlminud 04.06.2008.a. laenulepingu nr. XXX, mille kohaselt sai nimetatud hageja kostjalt laenu summas 115 115,00 eurot 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, Tallinn ostuks (t/l 27-28). Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 16.05.2028.a., intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4,500 % aastas. Kostja kasuks seati hüpoteek kinnistule asukohaga Mardipere tn 20, Tallinn.
11.Vaidlust ei ole selles, et hagejad on jätnud laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata ning kostja on saatnud 10.11.2011.a. teate, millises on palunud võlgnevused tasuda hiljemalt 25.11.2011.a. (t/l 49). Samuti on kostja võimaldanud läbirääkida ning saavutada kokkulepe. Kostja on hoiatanud, et nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on kostja sunnitud lepingud ennetähtaegselt lõpetama ja asuma nõuet rahuldama täite- ja/või kohtumenetluse kaudu (t/l 49). Pooled ei vaidle, et laenulepingud on ennetähtaegselt üles öeldud hagejate poolsete laenumaksete võlgnevuse tõttu. Pooltel puudub vaidlus laenulepingute põhiosa võlgnevuse ja intressi võlgnevuse osas.
12.Kohtule esitatud Tallinna notar Kadri Pappel’i poolt 06.06.2008.a. koostatud ja tõestatud hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegikande muutmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 1 ja p. 5 nähtub, et hagejad, Aktsiaselts XXX ja kostja leppisid kokku registriossa nr. 16379501 kantud kinnistule seatud hüpoteegikande muutmises ning kostja hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmises summas 4 680 000,00 krooni ning p. 3.3 järgi hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded hagejate vastu, mis tulenevad kostja ja hagejate vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ning nende võimalikest lisadest (t/l 19-24).
13.Samuti on pooled eelpool nimetatud lepingu p. 1.1.4 ja 5.1.2. kokku leppinud, et igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (t/l 20, 22).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 alusel loetakse tarbijakrediidilepinguks krediidilepingut, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 annab krediidiandjale õiguse osamaksetena tagastatava krediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelda.
15.Hagejad on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, kuivõrd kostja pole käesoleval juhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja nimetatuga ei nõustu. Iseenesest on õige hagejate väide, et krediidiandja pidi järgima nii vastutustundliku
laenamise (KAS § 83 lg 3) kui ka hea usu põhimõtteid (VÕS § 6). Samas ei nähtu asja materjalist, et kostja oleks neid põhimõtteid rikkunud.
16.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja hinnanud enne laenude andmist hagejate krediidivõimelisust talle esitatud ja kättesaadavate andmete alusel. Kohus selgitab, et hagejatel endal lasus kohustus esitada kostjale oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta tõesed andmed (VÕS § 6).
17.VÕS § 14 lg 2 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui tegelikud andmed jäid arvestamata, kannavad selle eest vastutust hagejad ise, sest nad ise ei avaldanud kostjale tegelikke andmeid. Kui hagejad esitasid kostjale ebaõigeid andmeid oma sissetulekute suuruse kohta, ei saa seda põhjendada teadmatusega ega süüdistada selles kostjat.
18.Asjas kogutud tõenditega ei ole kooskõlas hagejate etteheide, et kostja andis hagejatele teadlikult laenu olukorras, kus hagejate finantsvõimekus ei vastanud laenuandmise ajal laenu teenindamise kriteeriumitele (nn. ülejõu käivad laenukohustused). Hageja XXX laenutaotluse, töötasu tõendi ja hageja XXX pangakonto väljavõtte perioodil 01.12.2007.a. kuni 30.05.2008.a. alusel sellist järeldust teha ei saa (t/l 137-139, 141, 156-159).
19.Tõendite kohaselt oli hagejate krediidivõimekus laenulepingute sõlmimisel laenude teenindamiseks piisav. Kohtule esitatud 17.03.2008.a. eraisiku laenutaotluses on hageja XXX märkinud enda töökohaks XXXning sissetulekuks netopalga summas 23 000 krooni ning muuks igakuiseks sissetulekuks laekuma hakkava üüri summas 44 000 krooni kuus (t/l 137-139).
20.Viimase tõendamiseks on kostjale esitatud ka nimetatud hageja ja OÜ XXX vahel 17.03.2008.a. sõlmitud eelkokkulepe, mille kohaselt kavatseb viimane sõlmida üürilepingu tasudes üüri summas 44 400 krooni kuus (t/l 140). Kostjale esitatud Ühing XXXpoolt 14.03.2008.a. väljastatud tõendi nr. 159 kohaselt on hageja XXXtöötasuks alates 25.01.2008.a. 29 300 krooni, millele lisanduvad lisatasud vastavalt töötulemustele (t/l 141).
21.Kohtule esitatud hageja XXXkonto väljavõttest perioodil 01.12.2007.a. kuni 30.05.2008.a. nähtub, et nimetatud hageja on saanud samuti igakuiselt töötasu Ühingust XXX summas 25 000 krooni (t/l 156-159). Samuti nähtub nimetatud konto väljavõttest, et isiku pangakontole on laekunud märkimisväärseid summasid eraisikutelt. Samuti on nimetatud isiku kontole tehtud regulaarselt erinevaid sularaha sissemakseid. Lisaks on enne laenulepingute sõlmimist teostatud eksperthinnang tagatiseks oleva kinnistu turuväärtuse kohta (t/l 142-155).
22.Seega asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et laenulepingute sõlmimisele eelnenud finantsnäitajate alusel oleks kostja pidanud neile laenude andmisest keelduma. Hagejate hilisem väidetav sissetulekute vähenemine ei anna iseenesest alust väita, et kostja oleks rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi laenulepingute sõlmimisel.
23.Kohus selgitab, et isegi juhul, kui krediidiandja ongi rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida antud juhul ei esine, ei too see automaatselt kaasa laenusaaja vabanemist laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Riigikohus on
27.11.2012.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-136-12 p. 25 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel saab laenusaaja nõuda kahju hüvitamist, kuid sellist kahju hüvitamise nõuet (mis annaks alust tasaarvestuse tegemiseks) tuleks laenusaajal tõendada ja põhjendada, tuues välja põhjusliku seose talle tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel vastavalt VÕS § 127 lõikele 4.
24.Kuivõrd hagejad ei ole oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja kuivõrd asja kohtulikul arutamisel ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oleks laenulepingute sõlmimisel oma kohustusi rikkunud, on kostjal kui hüpoteegipidajal õigus nõue rahuldada hagejate kinnistule seatud hüpoteegi arvelt. Sellest tulenevalt ei ole sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2012/112 lubamatu.
25.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate alternatiivset nõuet. Hagejad on alternatiivselt palunud juhuks, kui kohus leiab, et ei ole põhjendatud tunnistada sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses, määrata kindlaks hagejate viiviste tasumise kohustuse suurus ja vähendada juba sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist nullini või alternatiivselt kuni laenulepingutes kokku lepitud intressimäärani EURIBOR + 4,5 % aastas (t/l 64).
26.Kostja ja kohtutäituri vahelisest e- kirjavahetusest nähtub, et kostja nõuab hagejatelt seadusjärgset viivist s.o. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (t/l 33-34). Vastupidist tõendavaid tõendeid hagejad kohtule esitanud ei ole. Hagejate viited asjaolule, et kostja poolt nõutud viivis 8 % aastas on vastuolus VÕS § 415 lg 1 sätestatuga, ei ole antud juhul kohane, kuivõrd kostja nõuab hagejatelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Täitmisavalduse esitamisel kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
28.Kuivõrd hagejad ei ole vaatamata kohtu 05.12.2013.a. kohtuistungil tehtud ettepanekule esitada laenulepingute maksegraafikud (t/l 117), graafikuid esitanud, siis lähtub kohus 10.11.2011.a. kostja teatest, millise kohaselt tekkis hagejatel võlgnevus 2011.a. teisel poolel (t/l 49). Ametlike Teadeannete koduleheküljelt nähtuvalt oli võlaõigusseaduse §
lõikes
nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 1,00% ning enne 1. juulit 2012 1,00%. Sellest tulenevalt ongi kostja õigesti arvestanud viivise määraks 8 % aastas ( 1 % + 7 %) kooskõlas VÕS § 94.
29.Käesoleval ajal (alates 15.04.2013.a.) VÕS § 113 lg teise lause järgi loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega nõuab kostja hagejatelt viivist seaduses sätestatud määras.
30.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud
säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid.
31.Käesoleval juhul taotlevad hagejad seaduses sätestatud viivise vähendamist nullini või alternatiivselt laenulepingutes kokku lepitud intressimäärani EURIBOR + 4,5 % aastas (t/l 64). Esmalt leiab kohus, et viivise määra vähendamine laenulepingute p. 3.8 kokkulepitud 6 kuu EURIBOR + 4,500 % aastas toodud määrani ei ole antud juhul kohane. Laenulepingute p. 3.8 on pooled kokku leppinud aastase intressimäära kooskõlas VÕS § 397 lg 1.
32.Osundatud intressimäär ei kuulu kohaldamisele juhul, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohaldatakse VÕS § 113 lg 1 sätestatut.
33.Kohus annab järgnevalt hinnangu hagejate nõudele vähendada viivise määra nullini. Kohtupraktika kohaselt on leitud, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Vaata selles osas Riigikohtu 14.06.2005.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-66-05 p. 18 ning Riigikohtu 20.06.2005.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-78-05 p. 21.
34.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagejad kohtu ette toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaks kohtule aluse viivist vähendada alla seadusega sätestatud määra. Hagejad on algselt koos hagiavaldusega esitanud kohtule üksnes 05.12.2012.a. XXXLtd tõendi, millise kohaselt moodustas XXXtöötasu 2012.a. aastal igakuiselt 1 000 eurot (t/l 50).
35.Kohus on 05.12.2013.a. toimunud kohtuistungil hagejatele selgitanud, et neil tuleb tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid (t/l 116-117). Hagejate esindaja on selgitanud, et hageja XXX on töötu, muu vara hagejatel puudub ning hagejatel on üks ühine alaealine laps. Andmeid hagejate hariduse või ametite kohta ei ole kohtule avaldatud. Hagejate esindaja on kohtule vastanud, et nende andmete kohta ta ei tea. Samuti on hagejate esindaja avaldanud, et hageja XXX oli mingi firma juhatuses aga juhatuse liige ei ole veel amet (t/l 116).
36.Hilisemalt on hagejad esitanud kohtule 16.12.2013.a. XXX Ltd tõendi, millise kohaselt moodustas XXX töötasu 2013.a. aasta jaanuarist kuni novembrini igakuiselt summas 375 eurot (t/l 123). Samuti on hagejad avaldanud, et XXX juhatuse liikmena mitte mingit tasu ei saa ning XXX on endiselt töötu ja tal puuduvad muud sissetulekud (t/l 120).
37.Hagejad on seisukohal, et eriliseks asjaoluks viivise vähendamiseks on see, et kostja ei käitunud teise lepingupoole suhtes heas usus ning ei järginud vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus on varasemalt tõendeid kogumis hinnates asunud seisukohale, et kostja selliselt käitunud ei ole.
38.Seega asub kohus kõiki tõendeid arvesse võttes seisukohale, et viivise vähendamiseks alused puuduvad. Hagejate laenulepingute põhiosa võlgnevus moodustab summas 106 753,65 eurot (t/l 33, 49) ning viiviseid on sellelt summalt arvestatud summas 8 945,08 eurot (t/l 33). Arvestades põhiosa suurust ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega. Seda enam, et antud juhul on arvestatud viivist seadusega ettenähtud määras. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate nõue viivise vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu.
39.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2012/112 ei ole lubamatu.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
41.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb tühistada Harju Maakohtu 28.12.2012.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (t/l 52-54). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
42.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda.
44.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.