Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad
2-12-31077 A K hagi E K vastu pärandvara jagamise nõudes Hageja: A K (XXX) Nõustaja: Vladislav Kulikov (XXX) Kostja: E K (XXX) Kostja lepinguline esindaja: Artjom Novikov (XXX), Alinea Õigusbüroo OÜ
Hagi hind
3500 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada hagejale ja kostjale kuuluv XXX (registriosa nr 3125808) korteriomandi ja AÜ Sputnik 119 kinnistu (registriosa nr 4716508) kaasomand alljärgnevalt: 2.1 Lõpetada poolte kaasomand korteriomandile Kesk 29-13 Sillamäe (registriosa nr 3125808), müües korteriomandi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, so pooleks. 2.2 Jätta AÜ Sputnik 119 kinnistu (registriosa nr 4716508) kostja, E K ainuomandisse, kohustades E K maksma hagejale A K välja tema osa rahas 3625 eurot.
3.Mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv kogusummas 300 (kolmsada) eurot.
5.Otsus teha avalikult teatavaks 07.04.2014 kell 16.00 kohtukantselei kaudu ja toimetada menetlusosalistele kätte ning saata pärast otsuse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2-12-31077
EDASIKAEBAMISE KORD
1.Kohtuotsuse võivad menetlusosalised edasi kaevata apellatsioonkaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule. Kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui märge puudub, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
2.Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3.Hageja esitas Viru Maakohtule 09.08.2012 hagiavalduse kostja, O K vastu, mille kohus jättis 07.01.2013 määrusega läbi vaatamata, kuna hagi oli esitatud vale kostja vastu. Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2013 määrusega tühistati Viru Maakohtu määrus ja hagi saadeti maakohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks. Viru Maakohtu 06.11.2013 toimunud eelistungil taotles hageja senise kostja asendamist teise kostjaga-E K, kes omandas O K 01.08.2011 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud pärandvara ühisuse osa kinkelepinguga 1⁄2 mõttelise osa pärandvara ühisusest.
4.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja osa omandajale ühiselt mõttelistes osades korteriomand aadressil XXX (registriosa nr 3125808) ja kinnistu aiandusühistus Sputnik 1119, asukohaga Sillamäel (registriosa nr 4716508). Hageja on kaasomanikuks saanud pärandi vastuvõtmise teel. Hageja ja osa omandaja ei ole suutnud rahumeelselt kokku leppima pärandvara jagamises, mistõttu soovib hageja pärandvara jagamist võrdseteks osadeks selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korteriomand ja kostja ainuomandisse kinnistu aiandusühistus Sputnik. Kohtuistungil 17.03.2014 jäi hagi lõplikuks nõudeks jagada kaasomand selliselt, et kostja omandisse jääks nii korteriomand kui kinnistu aiandusühistus, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas. Jagamisel arvestab hageja väljakujunenud varakasutust, mille kohaselt elab korteris hageja õde O K ja suvila on kostja otseses valduses, ning soovib hüvitisena saada poole korteri turuväärtusest ja 1⁄4 osa kinnistu väärtusest, kokku 20 000 eurot.
5.Kostja 03.12.2013.a. vastuseks hagile teatas, et ta hagi ei tunnista ja selgitas, et 01.10.2001 abikaasade ühisomandis oleva vara jagamise ja kinkelepinguga kinkis kostja pärandajale V K 1⁄2 mõttelise osa korteriomandis XXX. Tehingu tagajärjel sai korterist pärandaja lahusvara ja pärandajast selle ainuomanik. Pärast pärandaja surma 26.03.2011 läks korteriomand üle pärandaja tütardele A K ja O K võrdsetes mõttelistes osades. Kinnistu aiandusühingus Sputnik oli aga omandatud pärandaja ja kostja abielu kestel, kuuludes pärandaja ja E K ühisvara hulka. Seega kuulus kostjale 1⁄2 kinnistust aiandusühistus Sputnik ning hagejale kuulus pärandi vastuvõtmisel 1⁄4 nimetatud kinnistust, kuna ülejäänud 1⁄4 mõttelises osas kuulus kinnistuosa teisele pärijale O K. 01.08.2011 sõlmitud pärandvara ühisuse osa kinkelepinguga kinkis pärija O K talle kuuluva pärandvara mõttelise osa kostjale. Sellest tulenevalt kuulub pärandvara kostjale järgmiselt: 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist asukohaga
2-12-31077 XXX ja 3⁄4 mõttelist osa kinnistust aiandusühistus Sputnik. Kostja hinnangu kohaselt võib korteriomandi turuväärtuseks olla ekperthinnagust tulenev 34 700 eurot, kuid kinnistu turuväärtus pole suurem kui 11 000 eurot. Kostja on teinud kaasomandi säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks kulutusi, mis on hageja poolt kostjale senini hüvitamata. Kostja nõustub kinnistu kostja ainuomandisse jätmisega, kuid korteriomand kuulub võõrandamisele ja müügist saadud rahalised vahendid poolte vahel võrdsetes osades jagamisele. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga.
6.Kohus andis menetlusosalistele aega kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja leidis, et tal puuduvad rahalised vahendid hagejale tema osa hüvitamiseks ning kompromissiga ei nõustunud (tl 35,40).
7.Kohus määras asjas kohtuistungi 17.03.2014.a. Hageja palus istungil pärandvara jagada viisil, et kostja omandisse jääks nii korteriomand kui kinnistu aiandusühistus, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas. Jagamisel arvestab hageja väljakujunenud varakasutust, mille kohaselt elab korteris hageja õde O K ja suvila on kostja otseses valduses, ning soovib hüvitisena saada poole korteri turuväärtusest ja 1⁄4 osa kinnistu väärtusest. Kostja leiab, et hageja pakutud lahendus pole mõistlik, kuna kostjal puuduvad piisavad vahendid osa hüvitamiseks hagejale ja ainus viis on korter müüa ja selles eest saadud raha jagada. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
9.PärS §147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
10.AÕS § 76 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikevahelise kokkuleppega ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigust välistatud. Antud juhul ei ole kaasomanikud vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. AÕS § 77 lg 2 kohaselt
11.Poolte vahel puudub tegelikult vaidlus pärandvara kasutamise ja jagamise üle, kuid kostja tegevuse tõttu ei ole hagejal õnnestunud kaasomanike kokkulepet sõlmida.
12.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kaasomandis on korteriomand XXX (registriosa nr 3125808) ja kinnistu AÜ Sputnik 1119 (registriosa nr 4716508) . Hageja on omandanud mõttelise osa varast pärimise teel. Kostja omandas osa pärandvarast kinkelepinguga.
13.Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub AÕS § 77 lõige 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuna hagis on esitatud üks kaasomandi lõpetamise viis, anda asjad ühele kaasomanikule, pannes sellele kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks muul viisil kostja esitanud ei ole, tuleb kohtul valida kaasomandi lõpetamise viis. Kohus lahendab kaasomandi lõpetamise nõude poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus võib valida AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viiside hulgast vastavalt asjaoludele sellise viisi, millega vähemalt üks kaasomanikest on kohtumenetluses nõustunud. Riigikohus on 09.05.2006 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-45-06 (p 20) märkinud, et asja jagamine (kaasomandi lõetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades.
2-12-31077 Kaasomand peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.
14.Kostja on märkinud kohtuistungil, et tal ei ole rahalisi vahendeid hagejale tema osa eest rahalise hüvitise maksmiseks. Küll on kostja kohtule ja hagejale avaldanud , et tal pole midagi selle vastu, kui korter müüakse. AS Pindi Kinnisvara 08.01.2014 eksperthinnangu nr 336252 kohaselt on Kesk 29-13 Sillamäel asuva korteri turuväärtuseks 34 700 eurot, millest pool oleks 17 350 eurot ja kinnistu väärtuseks AÜ –s Sputnik 1119 eksperthinnangu nr 336257 kohaselt 14 500 eurot, millestn 1⁄4 oleks 3625 eurot. Riigikohus on 09.02.2006 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-168-05 (p9) leidnud, et omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Kohus ei saa kostjat temal rahaliste vahendite puudumise tõttu kohustada hageja 1⁄2 mõttelise osa väljaostmiseks.
15.Kaasomandi mõttelised osad ei võimalda hagejal korteriomandit ja kinnistut vallata, kasutada ja käsutada ilma kostja nõusolekuta, mida kostja aga hagejale ei anna. Seega esinevad kohtu arvates piisavalt selgesti AÕS § 77 lg 2 kohaldamise alused.
16.Kohus peab otsustama, mil viisil kaasomandis olev vara jagada. Tegemist on kahe eraldi kinnisasjaga, millest mõlemad on mõttelistes osades kaasomandis. Hageja esitatud eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtus 34 700 eurot (tl II 44) ja kinnistu turuväärtus 14 500 eurot (tl II 53). Kostja ei ole pidanud vajalikuks omapoolselt hindu kindlaks määrata ning kostja on nõus, et korter müüakse ja kinnistu jääb kostja omandisse.
17.Kohus leiab, et korteriomand XXX tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt. Registriosa 3125808 ja 4716508 kehtiva väljavõttega on tõendatud, et pärandaja V K on korteri XXX ja kinnistu Sputniku AÜ 1119 omanik. Abikaasade ühisomandis oleva vara jagamise- ja kinkelepinguga omandas pärandaja V K pärast abikaasade ühisomandis oleva korteri jagamist oma ainuomandisse korteri Kesk 29-13 Sillamäel (tl II 17-18). V K seadusjärgseteks pärijateks võrdsetes 1⁄2 osades on A K ja O K (tl I 10-11). Pärandvara ühisuse kinkelepinguga kinkis O K 1⁄2 mõttelise osa pärandvara ühisusest E K (tl I 99-101). Pärandaja V K ja tema endine abikaasa E K (kostja) olid abielus alates 08.07.1989 kuni 14.09.2001 (tl I 195). Pärandajast jäi maha kinnistu Sputniku AÜ 1119, mis oli omandatud pärandaja poolt abielu kestel ning kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka (tl II 19 p 5.1).
18.Kostja ei ole tõendanud, et tema asjale tehtud kulutuste läbi oleksid kaasomanike mõtteliste osade suurused muutunud. Avalikul enampakkumisel selgub kõige õiglasemalt korteri kohalik keskmine müügihind, mille läbi on kaasomanikele tagatud omandi kaotamise aja seisuga tema omandi väärtuse eest kõige kohasemalt õiglase ja kohese hüvitise maksmine. Avalikul enampakkumisel on tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada oma omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Hageja korterit enda elukohaks ei vaja, tema eesmärk on saada oma osa eest hüvitist võrdses suuruses kostjaga, kostja ettepanekul tuleks korter müüa ja saadud raha jagada võrdsetes osades.
19.Vaidlus puudub selles osas, et hagejale kuulub 1⁄4 mõttelisest osast kinnistus Sputnik AÜ 1119 ning selles osa, et kinnistu tuleb jätta kostja ainuomandisse. Kostja esitatud kaasomaniku kulutuste hüvitamise nõue on paljasõnaline ja tõendamata (tl II 64 p 3.1, 80).
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ja kostjale kuuluv kaasomand korteriomandi XXX (registriosa nr 3125808) ja kinnistu aiandusühistus Sputnik 1119,
2-12-31077 asukohaga Sillamäel (registriosa nr 4716508) suhtes tuleb lõpetada. Käesoleval juhul on kaasomanike poolt pakutud kaasomandi jagamise viisidest kõige mõistlikum jagamine viisil, et korteriomand XXX müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele ja kinnistu AÜ Sputnik 1119 antakse kostja ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Siinjuures on kohus arvestanud ka kaasomanike huve ja seda, kuidas kaasomanikud kinnisasjaga seotud on (nii ajaliselt, ajalooliselt kui ka emotsionaalselt). Menetluskulude jaotus ja riigilõiv
21.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
22.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik on poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
23.Kostjalt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks hageja poolt tasumisest vabastatud riigilõiv summas 300 eurot (TsMS § 179 lg 1). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral alates kohtulahendi jõustumisest 15 päeva jooksul tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.