XXX(XXX) hagi XXX OÜ vastu töötasu ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
23 357,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: XXX OÜ, registrikood XXX, endine asukoht XXX; registrijärgne asukoht praegu puudub Kostja seaduslik esindaja: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt XXX OÜ (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja töötasu 4 710,64 eurot, töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot ning selle maksmisega viivitamise eest viivis 6 968,33 eurot. Rahuldada hageja 15. novembri 2013 taotlused osaliselt ja võtta tsiviilasja toimikusse sel kuupäeval esitatud XXX kinnitus, volikiri nr 1 ja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Jätta rahuldamata hageja 15. novembri 2013 taotlused ülejäänud dokumentide vastuvõtmiseks, samuti taotlused kostjalt ja turvafirmalt kioski valvesse panemise ja valvest mahavõtmise aegade kohta andmete nõudmiseks. Tagastada hagejale: a. 2. oktoobril 2013 esitatud originaaldokumendid (hagiavalduse lisad, v.a tööleping); b. 15. novembril 2013 korduvalt esitatud hagiavalduse tekst (tlk 99–100); c. 15. novembril 2013 esitatud kviitungid (tlk 105–108); d. 15. novembril 2013 esitatud üürileping (tlk 111–113). Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt XXX OÜ (registrikood XXX) riigituludesse välja riigilõiv 500 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus vabastas hageja
15.augusti 2013. aasta määrusega. Riigilõiv tuleb maksta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE932200221023778606, SEB Pank EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti Filiaal EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal EE701700017001577198, viitenumber 2900078444. Selgitustesse tuleb märkida tsiviilasja number ja otsuse kuupäev. Kui lõivu maksab kostja eest teine isik, siis tuleb märkida ka kostja nimi ja registrikood. Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 5 täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pärast menetluse lõppemist tagastada hagejale toimiku juures hoiul olev töölepingu originaal. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele (välja arvatud resolutsiooni punktid 3, 6, 7 ja 8) võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX (hageja) esitas 25. juulil 2013 kantselei kaudu kohtule hagiavalduse XXX OÜ (kostja) vastu töötasu 4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot ning viivise 139 132,79 eurot (sh töötasult 55 773,37 eurot ja muudelt tasudelt
2 (6)
2-13-35030 83 359,42 eurot) nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 19. augusti 2013. aasta määrusega menetlusse järgmistes nõuetes: − töötasu 4 710,64 eurot nõue (edaspidi „esimene nõue”); − sellelt arvutatud viivise 4 710,64 eurot nõue (edaspidi „teine nõue”); − ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot nõue (edaspidi „kolmas nõue”) ja − sellelt arvutatud viivise 6 968,33 eurot nõue (edaspidi „neljas nõue”).
2.Kostja esitas 24. septembril 2013 vastuse hagile, milles vaidles sellele vastu. Kohus määras
4.novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kohtu määratud tähtajaks esitas hageja täiendavad seisukohad ja taotlused. Kohus tühistas otsuse tegemise aja ja uuendas asja arutamise 29. novembri 2013. aasta määrusega, sest kostja juhatuse liikme vahetumise tõttu ei olnud vahepealseid menetlusdokumente õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohus määras 25. aprilli 2014. aasta määrusega kostjale uuesti tähtaja kirjaliku menetluse lõpuleviimiseks. Kostja uusi vastuväiteid, seisukohti ega taotlusi ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
3.Hageja nõuab kostjalt töötasu 4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot ning mõlema kohustuse täitmise eest viivist. Kohus võttis hageja viivisenõuded menetlusse põhivõla summas. Hageja põhiväited on järgmised: − hageja asus kostja juures tööle alates 23. maist 2011 kostja peetud kioskis müüjana tööajaga 78 tundi nädalas, pooled sõlmisid hiljem selle kohta ka töölepingu; − töötasuks lepiti 1,79 eurot tunnis, mis pidi muutuma vastavalt miinimumpalga muutusele, st alates 1. jaanuarist 2012 oli tasu 1,80 eurot tunnis; − hageja töötas (või hiljem oli valmis töötama) iga päev esmaspäevast laupäevani 13 tundi ja kogu töötasu selle eest on maksmata; − igakuise normtööaja eest nõuab hageja töölepingus kokku lepitud tunnitasu (esimene nõue) ning nn kalendaarset tööajafondi ületava tööaja eest nõuab hageja 1,5-kordset töötasu ja riigipühadel töötamise eest 2-kordset tasu (kolmas nõue); − viivist nõuab hageja alates iga kuu 6. kuupäevast kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni (teine ja neljas nõue).
4.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles algselt hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − pooled leppisid hageja tööajaks 18 tundi nädalas, mitte aga 78 tundi nagu väidab hageja; töölepingu dokumendil tehtud parandused on osalt ebaõiged ja hageja esitatud töölepingu koopia ei ole usaldusväärne tõend; − hageja töötas ainult kümmekond päeva, tal oli probleeme alkoholiga ja pooled lõpetasid töölepingu; − kostja võõrandas kioski 19. märtsil 2012, mistõttu pärast seda ei saanud hageja seal enam kostja heaks töötada; − kostja ei saa esitada oma väidete kinnituseks dokumentaalseid tõendeid, sest need varastati koos teiste dokumentidega.
6.Hageja täiendatud asjaoludele, väidetele ja tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 3 (6)
2-13-35030
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
10.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 15. novembri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused, samuti taotlused kostjalt ja turvafirmalt andmete nõudmiseks. Kohus rahuldab dokumentide esitamise taotlused osaliselt ja võtab toimikusse kinnituse, volikirja nr 1 ja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Vastu võtmata jäävad kviitungid ja eluruumi üürileping, sest neist ei nähtu asja lahendamist mõjutavaid uusi asjaolusid. Samuti ei rahulda kohus hageja taotlust kostjalt ja turvafirmalt andmete nõudmiseks, sest kohus saab seniste tõendite põhjal tuvastada poolte kokkuleppe hagejale ette nähtud tööaja osas. Lisaks tagastab kohus hagejale korduvalt esitatud hagiavalduse teksti ja originaalid, mille ehtsust ei ole kahtluse alla seatud. Töölepingu originaal jääb TsMS § 277 lg 5 alusel toimikusse kuni menetluse lõppemiseni.
11.Hageja esimese nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 teine lause ja § 28 lg 2 p 2. Nende sätete kohaselt maksab tööandja töötajale tasu ning peab seda tegema kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et 23. mail 2011 asus hageja kostja juures tööle ja tööleping vormistati hiljem (kas 24. augustil 2011 nagu väidab hageja või
24.mail 2011 nagu väidab kostja). Pooled on üksmeelsed ka selles, et tööleping sõlmiti tähtajalisena ja pidi lõppema 24. augusti 2012 möödumisel. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks jätkanud töötamist pärast töölepingu tähtaja möödumist. Kostja omakorda ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et töötasuks lepiti 1,79 eurot tunnis, mis tuli alates
1.jaanuarist 2012 asendada tunnitasu alammääraga 1,80 eurot. Vaidlus on kokku lepitud tööajanormis (hageja väitel 78 tundi nädalas, kostja väitel 18 tundi) ja töölepingu kehtivuse ajas (hageja väitel kuni 24. augustini 2012, kostja väitel ca 10 päeva alates töösuhte algusest).
12.Kohus leidis 4. novembri 2013. aasta määruses, et hageja senised väited töö tegemise kohta olid väga pealiskaudsed. Hageja täpsustas oma väiteid hagi aluse osas 6. ja
15.novembri 2013 avaldustega, millele kostja enam ei vastanud. Tulenevalt poolte vahel vaieldavatest asjaoludest peab kohus esimese nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, milline oli poolte kokkulepe hageja tööaja osas ja kui kaua tööleping kehtis.
13.Hageja esitatud töölepingu dokument (tlk 4–5) üksi ei ole selles tehtud käsikirjaliste paranduste tõttu piisav ja usaldusväärne tõend eelmärgitud asjaolude tuvastamiseks. Eelkõige ei nähtu töölepingust piisava selgusega tööajanorm ega lepingu vormistamise aeg. Siiski on just kostja lähtunud sellest, et tööleping sõlmiti 24. mail 2011, mitte aga lepingudokumendis algselt trükitud kuupäeval ehk 24. augustil 2011. Hageja esitas lisaks 23. mai 2011 tervisetõendi (tlk 6) ja kostja möönis, et vastava tõendi esitas hageja kostjale tööle asumisel (tlk 83). Seega on mõlemad pooled sisuliselt väitnud, et töölepingu dokumendis tehti käsikirjalisi parandusi, mida eraldi (näiteks märkega „parandus õige”) ei tähistatud. TLS § 5 lg 3 mõttest tuleneb, et töölepingu vormistamine on eelkõige tööandja kohustus ja tööandja peab tagama seaduses sätestatud töölepingu kohustuslike andmete korrektse kandmise lepingudokumenti. Kui mõlemad töösuhte pooled möönavad töölepingu dokumendis 4 (6)
2-13-35030 hilisemate paranduste tegemist, siis saab töötaja kohtu hinnangul tugineda tema valduses oleva lepingu parandatud tekstile ja tööandjal tuleb tõendada selle tegelikkusele või poolte tahtele mittevastavus. Lisaks tuleneb TLS § 28 lg 2 p-st 4 tööandjale kohustus pidada tööaja arvestust, st kostjal oli võimalus hageja väidetele vastuvaidlemiseks esitada kostja peetud tööaja arvestus, millest nähtunuks hageja töötatud aeg. Sellist arvestust kostja kohtule ei esitanud. Samuti ei tõendanud kostja oma väiteid kioski lahtioleku aja kohta. Käesolevas asjas on hageja esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta tema väidetud ajal igapäevaselt tööd tegi (tlk 104). Kuigi menetlusvälise isiku kirjalikul kinnitusel ei ole samasugust tõenduslikku jõudu nagu tunnistaja ütlustel, siis saab kohus koosmõjus eeltoodud põhjendustega muu hulgas selle alusel tuvastada, et hageja tööaeg oli 13 tundi päevas ehk 78 tundi nädalas.
14.Töösuhte varasema kui tähtaja möödumise tõttu lõppemise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. TLS § 80 lg 1 alusel lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. TLS § 28 lg 2 p 1 näeb ette, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kostja kioski võõrandamine (tlk 86) ei vabastanud kostjat kohustusest jätkata hagejaga sõlmitud töölepingu täitmist. Samuti on hageja tõendanud, et kostja volitas hagejat veel 2011. aasta oktoobris kaupa vastu võtma (tlk 109), mistõttu ei ole usutav ega tõendatud kostja väide töölepingu juba enne seda aega lõppemise kohta. Kostjal oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja TLS § 28 lg 2 p 1 alusel kohustus kindlustada hageja tööga kuni 24. augustini 2012, mis oli poolte kokkulepitud töölepingu tähtaeg, ja kuni selle ajani tuli kostjal ka maksta hagejale VÕS § 8 lg 2 ja TLS § 35 alusel kokku lepitud tasu. Hageja on tasu maksmist kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud (tlk 110). Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esimese nõude arvutustele ega ka maksnud töötasu töölepingus märgitud hageja arveldusarvele (tlk 7–13), siis saab kohus selle nõude eespool tuvastatud asjaolude põhjal rahuldada.
15.Teise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 seitse protsenti). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus saab TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt piirduda üksnes selle kontrollimisega, kas viivise nõue põhinõudega samas summas on käesoleva juhtumi asjaoludel lubatav. Kohus leiab, et enam kui aasta kestnud töösuhtes töötasu maksmata jätmise korral ei ole töötasu nõudega samas summas viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Seega tuleb teine nõue rahuldada.
16.Kolmanda nõude õiguslik alus on hageja väidetavate ületundide osas TLS § 44 lg 7, mille kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu, ja riigipühal töötamise osas TLS § 45 lg 2, mille kohaselt tuleb riigipühale langeva tööaja eest maksta 2-kordset töötasu. TLS § 44 lg 1 järgi on ületunnitöö see osa tööst, mida töötaja teeb üle kokku lepitud tööaja. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku tööajas 78 tundi nädalas ja ta ka töötas sama palju. Kuna ületunnitöö tegemine eeldab töölepingu poolte eraldi kokkulepet, siis tuvastab kohus, et käesoleval juhul sisaldub see töölepingus. TLS § 43 lg 1 ja § 2 mõtte kohaselt ei võta sellise kokkuleppe töölepingus sõlmimine hagejalt õigust nõuda lisatasu seaduses eeldatud normtööaega ületavate töötundide ja puhkepäevadel töötamise eest. Ka selle nõude arvutustele, sh hageja nimetatud puhkepäevadele ega tundide arvule ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid kui juba esimese nõude juures märgitu. Järelikult tuleb kolmas nõue rahuldada.
5 (6)
2-13-35030
17.Neljanda nõude õiguslik alus on sarnaselt teise nõudega VÕS § 113 lg 1, selle osas kattuvad kohtu põhjendused eespool p-des 15 märgituga ja ka selle nõude saab kohus põhivõlaga võrdses summas rahuldada.
18.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 133 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel 23 357,94 eurot.
19.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus on hageja vabastanud hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest viivise nõudelt summas 11 678,97 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tulnuks hagejal tasuda lõivu 600 eurot, sest hageja esi esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. TsMS § 190 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 71 sätestab, et kui RLS kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, mõistetakse samas paragrahvis sätestatu alusel riigituludesse välja riigilõiv madalama riigilõivumäära järgi. Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 10. detsembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 tunnistanud muu hulgas RLS lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista viivise nõude summale vastav riigilõiv summas 500 eurot (varasem soodusmäär avalduse e-toimiku kaudu esitamisel). TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kostjal aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale kätte avalikult. Äriregistrisse ei ole kantud kostja praegust aadressi, samuti ei ole rahvastikuregistrisse kantud kostja juhatuse liikme piisava täpsusega aadressi. Äriregistris märgitud sidevahendi kaudu kostjaga ühendust ei ole võimalik saada. Kohtu andmetel ei ole võimalik kostja juhatuse liiget kätte saada ka tema muul kohtule teada oleval aadressil. Kohtute infosüsteemist nähtub, et teistes kohtuasjades ei ole kohtul õnnestunud samale isikule menetlusdokumente kätte toimetada. Neil põhjustel toimetab kohus otsuse TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel kostjale kätte avalikult ning lisaks hoiustab selle kostja nimele kohtu kantseleis. Hoiustamise kohta saadab kohus kostja juhatuse liikmele lihtkirja kohtule teada olevatel aadressidel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.