4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt hageja ostis 14.06.2012 Soome Vabariigist Soome kodanikult XXX müügilepingu alusel Eesti Maanteeameti registrisse kantud sõiduki Mitsubishi Lancer Evolution registreerimismärgiga XXX.
2.Registreerimistunnistuse kohaselt oli sõiduk Maanteeameti registris registreeritud kostja III nimele ning müüja andis hagejale üle müügilepingud, millest nähtus, et kostja III müüs 18.01.2011 müügilepingu alusel sõiduki XXX. XXXmüüs 03.02.2011 müügilepingu alusel sõiduki Soome kodanikule XXX, kes viis sõiduki Soome Vabariiki 6.02.2011. Seega ei olnud kostja III sõiduki omanik alates 18.01.2011.
3.Hageja pöördus sõiduki ostmise päeval Maanteeameti registrikande muutmiseks liiklusregistrisse, kus selgitati, et omaniku muutmiskannet ei ole võimalik vormistada kuna sõidukile on seatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 12.03.2012 käsutamiskeeld. Samal päeval (14.06.2012) pöördus hageja kohtutäitur Elin Vilippuse poole käsutamise keelumärke kustutamise avaldusega. Kohtutäituri vanem tehniline assistent vastas 20.07.2012, et kohtutäituril puudub õigus ilma kostja I nõusolekuta keelumärget kustutada ning, et hageja avaldus edastati kostjale I otsustamiseks.
4.Liiklusregistri andmed ei ole õigustloovad, auto omanikuks registrikandega ei saada. Vallasomand tekib asja üleandmisega (AÕS § 92 lg 1). Sõiduki omandiõiguse üleminekut hagejale tõendab valduse hagejale üleandmine, mida kinnitavad ostu-müügileping ja sõiduki registreerimistunnistuse olemine hageja käes. Seda, et isikul, kes sõiduki hagejale müüs, oli sõiduki valdus, tõendab ka Soome tollidokument.
5.Kuna sõidukilt keelumärget ei kustutatud, esitas hageja lepinguline esindaja 02.10.2012 kohtutäiturile keelumärke kustutamisest keeldumise selgituse andmise taotluse, milles palus selgitada TMS § 77 lg 3 kohaselt, miks kohtutäitur keeldub käsutamise keelumärke kustutamisest Maanteeameti liiklusregistrist sõidukilt, kui hageja on esitanud dokumendid, millest nähtub, et sõiduk oli võõrandatud kostja 3 poolt juba 18.01.2011, s.t enne täitemenetluse alustamist ning ei saa olla seega kostja III kohustuste täitmist tagavaks varaks. Kohtutäituri vanem tehniline assistent vastas 05.10.2012, et keelumärke kustutamiseks sõidukilt vajab kohtutäitur kostja I seisukohta ja kuna kostja I seisukohta ei ole, puudub kohtutäituril õigus keelumärget kustutada. Hageja lepinguline esindaja pöördus korduvalt kostja I poole, kostja I ei vastanud.
6.Perioodil, mil hageja pidas läbirääkimisi kohtutäitur Elin Vilippuse ja kostja I seaduslike esindajatega, seadis sõidukile 04.10.2012 kostja II täiteavalduse alusel käsitamiskeelu ka Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno.
7.Hageja 17.10.2012 avaldusele, millega hageja palus kustutada sõidukilt käsutamise keelumärke, vastas 08.11.2012 kohtutäitur Urmas Tärno, et kohtutäituril puudub võimalus kontrollida väidetavaid tehinguid ja jätab vara arestist vabastamata. Hageja pöördus uuesti kostja II poole ning saatis talle kõik sõiduki soetamist puudutavate dokumentide koopiad. Kostja II keeldus keelumärke kustutamisest.
8.Kuni hagi esitamiseni ei ole kostjad I ja II liiklusregistrist käsutamise keelumärget kustutanud ning hageja ei ole saanud talle kuuluva sõiduki registriandmeid muuta.
9.TMS § 222 alusel palub hageja sõiduki arestist vabastada (lk 102) ning jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja I ja 50% ulatuses kostja II kanda. Peale selle palub hageja välja mõista kostjatelt I ja II viivise menetluskuludelt TsMS § 177 lg 2 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kostja I vastuväited
10.Kostja I hagi ei tunnista. Täitmiseks oli esitatud 27.02.2012 Harju Maakohtu otsus. Hageja esitatud lepingud ei tõenda omaniku vahetust. Puuduvad eseme ostuhind ja tasumise tingimused, tasumist kinnitavad dokumendid, omaniku vahetuse kohta pole kandeid tehtud registris. Soome tollidokument omaniku vahetust ei tõenda, sõiduk võis olla antud üürile või kasutamiseks. Lepingud „ilmusid“ selleks, et vara müüki takistada. Olemas on pettuse tunnused. Hageja ei ole tõendanud, et vara kuuluks talle. Ostu-müügileping oli sõlmitud 14.06.2012, selleks ajaks oli vara arestitud juba 3 kuud ning vara käsutamine keelatud. Kostja II seisukoht
11.Kostja II hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungil nõustus kostja II kostja I väidetega ja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja III
12.seisukohta hagi suhtes ei esitanud, kohtuistungile ei tulnud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, esitatud tõenditega, kuulanud ära kohtuistungile ilmunud pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Täitemenetlus, mille käigus sõiduk kohtutäituri poolt arestiti, algatati Harju Maakohtu 27.02.2012 tagaseljaotsuse (lk 51-52) täitmiseks kostja I täitmisavalduse (lk 53-54) alusel. Täitemenetluses on võlgnikuks kostja III. Viidatud kohtuotsusega mõisteti kostjalt III välja 3574,37 eurot ja menetluskulud 631,44 eurot kostja I kasuks.
15.Kooskõlas TMS § 222, mis reguleerib kolmanda isiku õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks, lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja esitas hagi sõiduki Mitsubishi Lancer Evolution VIII registreerimismärgiga XXX arestist vabastamiseks. Seega on hagi rahuldamise eelduseks hageja omandiõigus arestitud varale (käesoleval juhul sõidukile). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omanikul täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja väitel tekkis tema omand ostumüügilepingu alusel (võlaõigusseaduse /VÕS/ § 208).
16.Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis hageja XXX14.6.2012 sõiduki Mitsubishi Lancer Evolution VIII ostu-müügilepingu (lk 6, tõlge lk 7). Vastuseks kostja I vastuväitele lepingus ostuhinna ja tasumise tingimuste ja ostuhinna tasumise kohta andmete puudumise kohta märgib kohus, et kohtuistungil selgitas hageja, et tegemist oli sõidukite vahetustehinguga (protokolli lk 2), mida tõendab vastav leping (lk 8, tõlge lk 9). Nimetatud lepingust nähtub, et mõlema sõiduki (sõidukid, mis vahetati) väärtuseks lugesid tehingupooled 14 000 eurot. Mõlemad lepingud on võõrandamislepingud.
17.Tõendatuks loeb kohus müüja poolt asja ostjale (hagejale) üleandmise (VÕS § 209). Ostumüügilepingusse (lk 6, tõlge 7) on märgitud kasutusõiguse ja omandiõiguse üleminekutingimusteks „kohe“. Müügileping on võlaõiguslik kohustustehing, mille sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu.1 Kohustuse täitmiseks on vajalik käsutustehingu tegemine, st kohustuste üleandmisele ja omandamisele suunatud tahet tuleb väljendada eraldi vastavasisulise tehingu tegemisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse /TsÜS/ § 6 lg 3). Kuivõrd eseme käsutamine on selle juriidilise staatuse määramine, sisaldab see muu hulgas omandi kui asjaõiguse üleandmist müüjalt ostjale. Käsutustehing sisaldub antud juhul ostu-müügilepingus. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sõiduki kui vallasasja omandi üleminekuks on vaja sellekohast kokkulepet ja valduse üleandmist. Nagu märgitud, vastav kokkulepe sisaldub lepingus ning valduse andis müüja ostjale üle. Hageja omandiõigust tõendab ka hageja poolt esitatud tõend sõiduki suhtes kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Kindlustusmakse tasumist tõendab 13.02.2013 arvel olev vastav märkus (lk 145-147).
18.Liiklusregistri kanne omandiõigust ei mõjuta. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu 11.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-133-13, mille kohaselt liiklusregistri kanne ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (p 23) ning kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks (p 24).
19.TsÜS § 88, mis käsitleb käsutuskeeldu rikkuvat tehingut, lg 1 esimene lause sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine.
20.Vaidlusalusele sõidukile on seatud kolme kohtutäituri poolt käsutamise keeld (lk 55). Esimese käsutamise keelu seadis kohtutäitur Elin Vilippus 12.03.2012. Seega on käsutamiskeeld seatud üle kolme kuu enne seda kui hageja sõiduki ostis. Käsutamiskeelu registrisse kandmine enne hageja poolt sõiduki ostmist vaidluse all ei ole, hagiavalduses on hageja märkinud, et kui ta
Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, p 3.1
sõiduki ostmise päeval liiklusregistrisse pöördus, selgitati talle, et sõidukile on seatud kohtutäituri poolt 12.03.2012 käsitamiskeeld.
21.Hageja väidab, et käsutamiskeelu tegemise ajal ei kuulunud sõiduk kostjale III, vaid oli 18.01.2011 müügilepinguga võõrandatud XXX, kes omakorda müüs 03.02.2011 sõiduki isikule, kellelt hageja sõiduki ostis. Et sõiduki omandiõigus ei kuulunud kostjale III kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 12.03.2012 seatud käsutamiskeelu ajal on tõendatud kostja III ja XXXvahel 18.01.2011 sõlmitud sõiduki müügilepinguga (lk 11) ning XXXja XXXvahel 03.02.2011 sõlmitud sõiduki müügilepinguga (lk 12). Mõlema lepingu kohaselt läks omandiõigus üle müüjalt ostjale vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Mõlema nimetatud müügilepingu vorm on identne, kumbki leping ei sisalda ostuhinda, esimesse on ostuhinnaks märgitud „kokkuleppel“ ja teises ostuhind puudub. VÕS § 26 lg 1 lubab lepingupooltel jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingu poole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). 18.01.2011 sõlmitud lepingus märgitud ostuhind „kokkuleppel“ viitab sellisele lahtisele tingimusele.
22.Isegi kui lugeda XXXpoolt sõlmitud viidatud lepingud puudustega olevateks, on hageja sõiduki heauskne omandaja kooskõlas AÕS §-ga 95. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja valduse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma (Riigikohtu lahendid asjades 3-2-1-95-01, 32-1-68-03). See, et isikul, kes sõiduki hagejale müüs/hageja sõidukiga vahetas, oli vaidlusaluse sõiduki valdus, on tõendatud Soome Tolliameti büroo teatisega (lk 13, tõlge lk 14-15).
23.Kohus ei nõustu kostjaga I selles, et hageja saaks oma varalisi õigusi kaitsta VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja valis oma õiguste kaitseks TMS §-s 222 sätestatud võimaluse nõuda vara arestist vabastamist. Tegemist on asjaolusid arvestades õige õiguskaitse vahendiga, sest hageja eesmärgiks on vara, mille omanik ta väidetavalt on, aresti alt vabastamine. Hageja on õigesti esitanud hagi sissenõudja (kostja I) ja võlgnike (kostjad II ja III) vastu. Kostja I seisukoht, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse vara kuulumist talle põhjusel, et lepingu sõlmimise ajaks oli vara arestitud juba 3 kuud välistaks TMS § 222 kohaldamise võimaluse üldse.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid (mh hagihoiatused) hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
26.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Kohus ei pea põhjendatuks vabastada kostjat III menetluskulude kandmise kohustusest nagu seda soovib hageja. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kohus käesoleva otsusega menetluskulude suurust kindlaks ei määra, ei lahenda kohus ka hageja TsMS § 177 alusel esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.