Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number Tsiviilasi Veikko Kiviselg ja Helve Pulk

2-12-41617

Menetlustoiming

Kohtuotsus kirjalikus menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind

Hageja AS Pärnu KEK reg.nr. 10052437 asukoht Savi t. 3 Pärnu 15040, volitatud esindaja Annika Murulaid Kostja: E. A. isikukood x elukoht x Hagihind 6000 € (tl. 5).

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Pärnu KEK hagi E. A. vastu täielikult. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 175/2012/2444 lubamatuks. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Edasikaebamise kord

AS Pärnu KEK hagi E. A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Hageja nõue. Vaidlusaluseks täitedokumendiks on 29.04.2005 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-185/2003 (mitte kohtuotsus nii nagu täitmisteates märgitud). Nimetatud kohtumääruse kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiseid järjestikuseid makseid kokku summas 684,39 krooni kuus. Vastavalt määruse p. 4 kohaselt hüvis ümberarvestamisele, kui muutub 1) kutsealase töövõimetuse protsent 2) töövõimetuse astme pension ja 3) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatav tarbijahinna indeks. Hageja, võttes aluseks poolte vahelise kokkuleppe, mis on

Tsiviilasi nr 2-12-41617 kinnitatud antud kohtumäärusega leiab, et on oma kohustuse kostja ees täitnud ja seetõttu on täitemenetlus antud dokumendi alusel alusetu. Hageja palub kohtul tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 175/2012/2444 lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et sundtäitmine on seaduslik järgmiste asjaolude tõttu. Hageja võlgnevus kostja arvestuste kohaselt on seisuga veebruar 2014 on summas 12 695 eurot. Kostja palub kohtul asja lahendamisel arvesse võtta järgmised asjaolud: poolte vahel on sõlmitud kompromiss ts.asjas nr. 2-1085/2003 (tl. I kd tl. 16-20), kuigi kostja läks vanaduspensionile 09.02.05 on hageja poolt hüvisest maha arvestatud töövõimetuspension, millise maksmine viidatud ajast oli lõpetatud, hageja pole teinud töövõimetuspensioni maksmise lõpetamisest tulenevat ümberarvestust, kostja nõue põhineb kohtulahendil ja mingeid uusi asjaolusid pole esinenud, kohaldamisele kuulub TMS § 221 lg. 1-2 (II tl. 72). Kostja palub hagi mitte rahuldada. Kohtu põhjendus 1.Poolte vaheline vaidlus tuleneb täitedokumendist täiteasjas nr. 175/2012/2444, mille aluseks on 29.04.2005 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-185/2003 (mitte kohtuotsus nii nagu täitmisteates märgitud). Antud kohtumäärusega kinnitati poolte vaheline kokkulepe. Kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiseid järjestikuseid makseid kokku summas 684,39 krooni kuus. Vastavalt määruse p. 4 kohaselt hüvis ümberarvestamisele, kui muutub 1) kutsealase töövõimetuse protsent 2) töövõimetuse astme pension ja 3) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatav tarbijahinna indeks. 2.Kohus on kogutud tõendite ja poolte arvamustest lähtuvalt kindlaks teinud, et kohtumääruse jõustumisest arvates kostja kutsealase töövõimetuse protsent ega ka töövõimetuse astme pension muutunud pole. Kohus tuvastas, et hageja on kohtumäärusega kindlaks määratud hüvise summa indekseerinud tarbijahinnaindeksiga, millest tulenevalt hageja tasus kostjale hüvist 2006 aastal 712,45 krooni, 2007 aastal 714,50 krooni, 2008 aastal 792,56 krooni, 2009 aastal 792,56 krooni, 2010 aastal 816,68 krooni, 2011 aastal 54,81 eurot ja 2012 aastal 57,22 eurot kuus. Nähtub, et hageja on makstud hüvisest maha arvanud tulumaks, mida kostja oma arvestuses arvestanud pole. Hageja on lähtunud Tulumaksuseaduse § 42 lg 1.2., mille kohaselt arvestatakse residendist füüsilisele isikule tehtud töövõimetus- või kutsehaigushüvitise väljamaksetest maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvestamist maha täiendav maksuvaba tulu tööõnnetusele- või kutsehaigushüvitisele (Tulumaksuseaduse § 23.3 – 768 eur0t maksustamisperioodil) nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem, kui 1/12 Tulumaksuseaduse §-s 23.3 sätestatud summast. Tulenevalt eeltoodust oli kahjuhüvitise väljamaksjal väljamakse tegemisel õigus arvestada täiendavat tulemaksuvaba tulu ainult makse saaja avalduse alusel. Juhul, kui makse tegemise päevaks avaldust esitatud ei ole, siis ei tohi väljamaksja täiendavat tulumaksu rakendada. Nagu nähtub kogutud tõenditest kostja pole hagejale avaldust täiendava tulumaksu mahaarvamise kohta esitanud. Kooskõlas Tulumaksuseaduse § 42 lg 1.2. on hageja kostjale tehtud maksetelt pidanud ka kinni tulumaksu, mis hageja seaduse alusel kinni pidama pidi. Kohtumäärusega määratud summade tasumine ja tulumaksu kinnipidamised on toodud käesoleva hagiavalduse lisaks nr. 5 olevas arvestuses. Kostja asjaolu, et hageja on tasunud hüvise makseid nii nagu hageja poolt esitatud arvestuses näidatud vaidlustanud ei ole. Seega tuleb kohtu arvates lugeda see asjaolu kostja poolt omaks võetuks.