2-08-55697/99 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 27.08.2008 esitas A N Harju Maakohtule hagi N B vastu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et müüa Tallinnas L. XXX XXX asuv korteriomand avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele. 05.03.2009 esitas N B Harju Maakohtule avalduse vaidlusaluse kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra määramiseks. Harju Maakohus liitis tsiviilasjad 12.03.2009 määrusega ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 2-08-55697. 18.01.2010 täpsustas A N hagi ja palus alternatiivselt anda korteriomand tema ainuomandisse ning kohustada teda N B le maksma rahalist hüvitust kaasomandi kaotamise eest. 09.08.2010 esitas N B Harju Maakohtule vastuhagi A N i vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks. Juhuks, kui kohtu arvates tuleb kaasomand lõpetada, palus N B lõpetada kaasomandi selliselt, et moodustada korteri 3 baasil kaks korteriomandit. 10.12.2010 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata L N i taotluse tema kaasamiseks menetlusse hagejana ja andis tema avalduse kohtu kantseleisse eraldi asjana registreerimiseks. 19.12 ja 21.12.2010 esitas N B taotluse L N i kaasamiseks kostjana vastuhagi menetlusse. Maakohus kaasas 19.01.2011 määrusega L N i vastuhagi menetlusse kaaskostjana, märkides, et A N ja L N on vaidlusaluse korteriomandi kaasomandiosa ühised omanikud ning leides, et kaasomandi lõpetamise hagi menetlusse ja kasutuskorra määramise vaidlusesse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud, kuna asja ei saa lahendada ilma, et lahend ei mõjutaks mõne kaasomaniku õigusi. Seoses N B loobumisega kaasomandi kasutuskorra määramise hagist lõpetas Harju Maakohus 22.03.2011 määrusega menetluse N B vastuhagis A N i vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 21.09.2011, millega jättis rahuldamata A N i ja L N i hagi N B vastu kaasomandi lõpetamiseks ja rahuldas vastuhagi. A N esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5 ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.06.2012 otsusega maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ja saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus jõustunud. Menetluses on seega vaid N B vastuhagi A N i ja L N i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks. Vastuhagi Tulenevalt ringkonnakohtu 20.06.2012 otsusest palus N B (vastuhageja) 29.12.2012 esitatud menetlusdokumendis võtta tsiviilasja juurde vastuhageja poolt esitatud eskiisplaanid nr 5, 6 ja 7 ning palus lõpetada kaasomand Lydia XXX tnX, Tallinn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 3, suhtes, kinnistusregistriosa nr 15388201 ja moodustada nimetatud korteriomandi jagamise baasil kaks eraldi korteriomandit selliselt, et: 1) jätta N B omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/1 üldpinnaga 68,69 m2, mille hulka kuuluvad tuba 16,15 m2, tuba 24,64 m2, esik 14,16 m2, WC/vannituba 7,89 m2, abiruum 5,82 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist; 2) jätta A N i ja L N i omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/2 üldpinnaga 93,95 m2, mille hulka kuuluvad tuba 18,20 m2, abiruum 10,28 m2, tuba 17,44 m2, tuba 21,59 m2, abiruum 10,28 m2, esik 4,00 m2, abiruum 7,42 m2, köök 10,78 m2, panipaik 1,00 m2, WC 0,95 m2, panipaik 2,19 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Vastuhageja palus määrata moodustatavate korteriomandite reaalosade paiknemine vastavalt eskiisplaanile nr 5. Lisaks palus vastuhageja kohustada A N ki ja L N ki andma nõusolek kinnistusregistriosa nr 15388201 esimese ja teise jao kannete muutmiseks selliselt, et nimetatud kinnistusregistriosa koosseisu jääb alles ülalnimetatud punktis 1 toodud korteriomand, mille ainuomanikuks jääb vastuhageja, ning anda nõusolek kinnistusregistriossa nr 15388201 kantud korteriomandi jagamiseks selliselt, et nimetatud korteriomandi jagamisel tekib ülalnimetatud punktis 2 nimetatud korteriomand, mille omanikeks jäävad A N ja L N . Vastuhageja leidis, et sellisel juhul jääksid poolte kaasomandi osa suurused praktiliselt võrdseks, vastuhagejale jääks 68,25m2 ja vastaspooltele 93,95m2. Alternatiivselt palus vastuhageja jätta tema omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/1 üldpinnaga 72,50 m2, mille hulka kuuluvad tuba 16,15 m2, tuba 24,63 m2, esik 14,16 m2, WC/vannituba 7,89 m2, abiruum 7,46 m2, panipaik 2,19 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. A N i ja L N i omandisse palus vastuhageja jätta korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/2 üldpinnaga 89,98 m2, mille hulka kuuluvad tuba 18,20 m2, abiruum 8,60 m2, tuba 17,44 m2, tuba 21,59 m2, abiruum 10,28 m2, esik 4,00 m2, abiruum 7,42 m2, köök 10,78 m2, panipaik 1,00 m2, WC 0,95 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Moodustatavate korteriomandite reaalosade paiknemise palus vastuhageja määrata vastavalt eskiisplaanile nr 6. Lisaks palus vastuhageja kohustada A N ki ja L N ki andma nõusolek kinnistusregistriosa nr 15388201 esimese ja teise jao kannete muutmiseks selliselt, et nimetatud kinnistusregistriosa koosseisu jääb alles ülaltoodud korteriomand, mille ainuomanikuks jääb vastuhageja ning anda nõusolek kinnistusregistriossa nr 15388201 kantud korteriomandi jagamiseks selliselt, et nimetatud korteriomandi jagamisel tekib ülalnimetatud korteriomand, mille omanikeks jäävad A N ja L N . Samuti palus vastuhageja alternatiivselt jätta tema omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/1 üldpinnaga 70,29 m2, mille hulka kuuluvad tuba 16,15 m2, tuba 24,63 m2, esik 14,16 m2, WC/vannituba 7,89 m2, abiruum 7,46 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. A N i ja L N i omandisse palus vastuhageja jätta korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/2 üldpinnaga 89,98 m2, mille hulka kuuluvad tuba 18,20 m2, abiruum 8,60 m2, tuba 17,44 m2, tuba 21,59 m2, abiruum 8,62 m2, esik 4,00 m2, abiruum 7,42 m2, köök 10,78 m2, panipaik 1,00

m2, WC 0,95 m2, panipaik 2,19 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Moodustatavate korteriomandite reaalosade paiknemise palus vastuhageja määrata vastavalt eskiisplaanile nr 7. Lisaks palus vastuhageja kohustada A N ki ja L N ki andma nõusolek kinnistusregistriosa nr 15388201 esimese ja teise jao kannete muutmiseks selliselt, et nimetatud kinnistusregistriosa koosseisu jääb alles ülaltoodud korteriomand, mille ainuomanikuks jääb vastuhageja ning anda nõusolek kinnistusregistriossa nr 15388201 kantud korteriomandi jagamiseks selliselt, et nimetatud korteriomandi jagamisel tekib ülaltoodud korteriomand, mille omanikeks jäävad A N ja L N . Vastuväited vastuhagile A N ja L N vaidlesid hagile vastu, leides, et vastuhageja poolt pakutud viisid jätavad neid ilma võimalusest väljuda korterist peakoridori ja peaukse kaudu otse L. XXX tänavale. Maja tagapoolel asuv koridor on kitsas, remontimata ja avaneb vaid õue ning selle kaudu ei ole võimalik viia ruumidesse mööblit. Asja jagamine vastuhageja poolt soovitud viisidel tooks A N ile ja L N ile kaasa ebamõislikult suuri remondikulusid, milleks neil rahalised võimalused puuduvad. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 17.09.2013 otsusega vastuhagi ja lõpetas kaasomandi XXXxa XXX tn 7, Tallinn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 3, suhtes ja mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 15388201 ja määras moodustada nimetatud korteriomandi jagamise baasil kaks eraldi korteriomandit selliselt, et: 1) jätta vastuhageja omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/1 üldpinnaga 68,69 m2, mille hulka kuuluvad tuba 16,15 m2, tuba 24,64 m2, esik 14,16 m2, WC/vannituba 7,89 m2, abiruum 5,82 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist; 2) jätta A N i ja L N i omandisse korteriomandi jagamisel moodustatav iseseisev korteriomand nr 3/2 üldpinnaga 93,95 m2, mille hulka kuuluvad tuba 18,20 m2, abiruum 10,28 m2, tuba 17,44 m2, tuba 21,59 m2, abiruum 10,28 m2, esik 4,00 m2, abiruum 7,42 m2, köök 10,78 m2, panipaik 1,00 m2, WC 0,95 m2, panipaik 2,19 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Samuti tuvastas kohus A N i ja L N i kohustuse anda vastuhageja kasuks järgmise sisuga tahteavaldus: „A N il ja L N il on kohustus anda nõusolek N B kasuks kinnistusregistriosa nr 15388201 esimese ja teise jao kannete muutmiseks selliselt, et nimetatud kinnistusregistriosa koosseisu jääb alles ülalnimetatud punktis 1) toodud korteriomand, mille ainuomanikuks jääb N B , ning anda nõusolek kinnistusregistriossa nr 15388201 kantud korteriomandi jagamiseks, selliselt, et nimetatud korteriomandi jagamisel tekib ülalnimetatud punktis 2) nimetatud korteriomand, mille omanikeks jäävad A N (isikukood XXXXXXXXXX) ja L N (isikukood XXXXX)“. Kohus määras, et jõustunud otsus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel A N i ja L N i tahteavaldust ja otsuse lahutamatuks osaks on RAP Arhitektid töö 12-14 korteri jagamise plaan variant nr 5 (eskiis). Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on poolte kaasomandis korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistriossa nr 15388201 (XXXXXXX). Sellest nähtuvalt kuulub 42/100 suurune mõtteline osa vastuhagejale ja 58/100 mõtteline osa A N ile ja L N ile ühisomandina. Kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisiga on leidnud tõendamist, et vaidlusaluse L. XXX 7-3, Tallinn asuva korteromandi nr 15388201 tegelik üldpind on kohtuekspertiisiakti kohaselt 162,48m2 (mõõdistus on tehtud 06.09.2010). Seega oleks vastuhagejale kuuluva osa suurusele vastav reaalosa suurus 68,25m2 ja A N ile ja L N ile kuuluva osa suurusele vastav reaalosa suurus 94,23m2. Kinnistusraamatust ei nähtu, et

kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohus tugines otsuses asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-le 1, § 77 lg-tele 1 ja 2, korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg-tele 2-4 ja kinnisomandi korteriomanditeks jagamise eeldusi sätestavale KOS §-le 3. Kohus märkis, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Viidates AÕS § 77 lg-le 2 leidis kohus, et seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna menetluses on vaid vastuhagi, siis valis kohus vastuhageja poolt pakutud viisidest kõige vähem kaasomanikke koormava viisi ja sellise, mille kohaselt jääksid osade suurused sellisteks, millistes need praegu pooltele kuuluvad. Kohtuliku ekspertiisiga on leidnud tõendamist, et vaidlusaluse korteriomandi kaasomandi lõpetamine viisil, kus tekiksid 2 iseseisvat korteriomandit, ei ole takistatud, kuna see on ehitustehniliselt võimalik ja lubatav. Kohtule vastuhageja poolt esitatud RAP Projekt (lk 167jj) tööst nr 12/14 nähtuvalt on asja jagamiseks olemas mitu varianti, sh variant nr 5 (lk 168, III kd). Sellest plaanist nähtuvalt on võimalik jätta vastuhagejale iseseisev korteriomand üldpinnaga 68,69 m2, mille hulka kuuluvad plaanil ruumid 78,84,85,86 ja osaliselt ruum 82, mis jagatakse kergseinaga. Vastaspooltele jääks ruumi osa plaanil tähistatud tinglikult nr 87. Seega jääksid vastuhagejale tuba 16,15 m2, tuba 24,64 m2, esik 14,16 m2, WC/vannituba 7,89 m2, abiruum 5,82 m2 ning selle reaalosa juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Vastaspooltele jääksid plaani nr 5 järgi ruumid nr 73,74,75,76,77,79,80,81,83 ja osa ruumist 82, mis poolitatakse kergseinaga. Nende reaalosa suuruseks jääks 93,95 m2, mis vastaks praktiliselt nende osa suurusele 94,23m2. Selliselt jääks korteriomandi jagamisel neile iseseisev korteriomand üldpinnaga 93,95 m2, mille hulka kuuluvad tuba 18,20 m2, abiruum 10,28 m2, tuba 17,44 m2, tuba 21,59 m2, abiruum 10,28 m2, esik 4,00 m2, abiruum 7,42 m2, köök 10,78 m2, panipaik 1,00 m2, WC 0,95 m2, panipaik 2,19 m2 ning mille juurde kuulub 856/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Kohus leidis, et eeltoodud jagamise viisi korral oleks mõlemale poolele tagatud vesi ja kanalisatsioon. Esitatud eskiisiplaanidest ja ka vaatluse (lk 189jj, III kd, fotod 1-50) käigus selgus, et elamul on kaks sissepääsu nii L. XXX tänavalt kui õue poolt ning et L. XXX tn-poolne koridor ning sisenemine sealt korterisse on avaram kui maja tagapoolsest koridorist (fotod, lk 21-27, 28-141 IV kd). Samuti selgus vaatluse käigus, et maja tagapoolne koridor on remontimata, küll aga on tagatud sealtkaudu samuti sissepääs olemasolevasse korterisse nr 3 ning tulevikus tekkivasse korteriomandisse. Kohus ei tuvastanud vaatlusel, et maja tagahoovi välisukse ja koridori kaudu pole võimalik majja viia mööblit. Eeltoodu alusel leidis kohus, et osaliselt on õiged A N i ja L N i väited sellest, et kui lõpetada kaasomand vastuhageja poolt pakutud viisil nr 5, siis ei ole võimalik hagejatel väljuda/siseneda korterisse elamu XXX tn poolsest uksest ja vastavast koridorist, kuid märgitu ei tähenda seda, et nad ei saaks elamust väljuda ja elamusse siseneda ja pääseda ruumidesse, kui neile jääksid ruumid nii nagu see on eskiisil nr 5. Tagahoovi kaudu on võimalik tulla ka XXX tn-le ja vastupidi ja selles puudus ka vaidlus. Seega on A N ile ja L N ile tagatud pääs avalikule tänavale ja tänavalt elamusse ja juurdepääs oma omandile (korterisse). See, et elamu tagakoridor kui kõigi kaasomanike omandi osa on remontimata, ei välista pooltevahelise kaasomandi lõpetamist. Remontimata osa (elamu tagumine uks, koridor) kordategemine ja sellega seotud kulude kandmine on aga kõigi elamu mõtteliste osade kaasomanike huvi ja otsustus ning nende küsimuste otsustamine või otsustamata jätmine ei välista pooltevahelise kaasomandi lõpetamist.

Vastuhageja esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjast 21.12.2012 nr 4-1/1894 (lk 160, III) nähtuvalt tagab RAP Arhitektid poolt töös nr 12/14 (Tallinn 2012, arhitekt R K) pakutud korteri jagamise ettepanek, eskiis nr 5, eluruumidele esitatavad nõuded kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Eskiisi 5 järgi on tagatud ruumides välja- ja sissepääs, loomulik valgus, tuulutamine, vee ja kanalisatsiooni kasutamine ja lisaks on tagatud normikohane isolatsioon. Arvamusest nähtuvalt ei taga eskiisivariandid nr 6 ja 7 neid nõudeid nii hästi kui variant nr 5. Kirjast nähtuvalt tuleb eskiisivariantides nr 6 ja 7 muuta osad ruumid (ruum nr 79, 82) abiruumideks, sest siis on tagatud moodustatavate korterite isolatsiooninõuded. RAP Arhitektid töö nr 12/14 eskiisiplaanidest nr 6 ja 7 nähtuvalt toimuks aga nende järgi jagamine selliselt, kus jagamise tulemusel muutuksid poolte kaasomandi suurused olulisemalt A N i ja L N i kahjuks vastavalt 4,25m2 ja 2,04m2 ulatuses (lk 169, 170, III kd). Arvestades kohtulikku ekspertiisi, mille käigus on tuvastatud, et kaasomandi lõpetamine korteriomanditeks jagamise teel on võimalik, Linnaplaneerimise Ameti kirja 21.12.2012 nr 41/1894, RAP Arhitektid töös nr 12/14 pakutud korteri jagamise eskiise nr 5-7 ning vaatluse käigus tuvastatut, leidis kohus, et kaasomandi lõpetamine vastuhageja pakutud viisil nii, nagu see on tehtud RAP Arhitektid töö nr 12/14 eskiisis nr 5, on põhjendatud ja mõistlik ja koormab kaasomanikke kõige vähem, sest tagab jagamise vastavalt omandi osade suurusele ning selle tulemusel tekkivad ruumid vastaksid ka eluruumidele esitatavatele nõuetele Vabariigi Valitsuse määruse nr 38 järgi. Kohus ei nõustunud vastaspoolte väitega, et eskiisis nr 5 toodud variant põhjustab suuri muudatusi ja kulusid. Vastuhageja poolt esitatud hinnapakkumistest nr 2013014M, nr 2013015, nr 20131016M 17.04.12 (lk 74-76, IV kd) nähtuvalt on võimalike tööde maksumus 2454,12-2682,96 eurot. Eskiisi nr 5 järgi tuleb vaid osa ruumidest isoleerida, ruumi nr 82 vahele tuleb teha kergsein ja osaliselt tuleb teha ka mõningaid vee- ja torustikutöid. Arvestades eelnimetatud hinnapakkumisi, on tegemist mõistlike töödega olukorras, kus ühest tervikust tehakse kaks korterit. Vaatluse käigus ei selgunud, et A N i ja L N i kasutuses oleva korteriomandi osa oleks olnud vastremonditud ja uuendatud ning et kaasomandi lõpetamisega seotud tööde käigus rikutaks ära allesvalminud ja tehtud sisustus. Asjaolu, et A N ja L N ei soovi märgitud korteriosa remontida, ei tähenda, et kaasomandi lõpetamine vastuhageja poolt pakutud viisil oleks võimatu, välistatud ja ebamõislike kuludega. Seoses tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamisega märkis kohus, et kuivõrd kaasomand kuulub lõpetamisele ja reaalosadeks jagamisele ning eeldab vastavalt ka kinnistusraamatusse tehtavaid kandeid AÕS § 54, KOS § 4, siis on selleks vajalik ka vastaspoole vastavasisuline tahteavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse. A N ja L N vaidlesid vastuhagile vastu ja seega tuleb tuvastada TsÜS § 68 lg 5 järgi, et neil on kohustus anda vastuhageja kasuks otsuse resolutsioonis märgitud sisuga tahteavaldus. Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus, et vaidlus on lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades ning seetõttu ei saa pidada poolte kantud menetluskulusid kummalgi juhul tarbetuks. Menetluskulude A N i ja L N i kanda jätmist ei õigusta asjaolu, et nende poolt pakutud hagi kaasomandi jagamise viisi määramiseks jäi maakohtu 21.09.2011 otsusega rahuldamata. Samuti märkis kohus, et kohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on kooskõlas Riigikohtu otsustes nr 3-2-1-70-10 ja nr 3-2-1-138-08 märgitud seisukohtadega. Apellatsioonkaebus 17.10.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub A N tühistada Harju Maakohtu 17.09.2013 otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti palub appellant

võtta tsiviilasja materjalide juurde tõendina fotod, millelt on näha elumaja asukohaga L. XXX tn 7 Tallinn tegelik olukord, mis lükkab ümber esimese astme kohtu järeldused. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et talle, kellele kuulub 58/100 mõttelist osa ehk suurem osa korteriomandist, jääb korter sissepääsuga maja tagapoolse koridori kaudu. Apellant märgib, et kõik korteriomanikud kasutasid varem ja kasutavad siiani sissepääsu L. XXX tänava poolt. Hoovis asuvat sissepääsu on võimalik kasutada ainult majapidamise eesmärgiga, näiteks kuurist või keldrist küttepuude toomiseks. Apellant pööras vaatluse käigus kohtu tähelepanu sellele, et maja tagapoolne koridor on väga kitsas. Tagumise sissepääsu trepi laius on 0,90 m ning 1 ja 2 korruse trepi vaheplatvorm 0,90 m х 2 m. Peasissepääsu ukse laius on 1,20 m, aga hoovi pool oleva tagumise ukse laius on 0,70 m, mis ei vasta ehitusnormidele. Apellant leiab, et kuna korter asub teisel korrusel ja tagapoolne koridor on kohandatud ainult majapidamise vajadustele, ei ole nimetatud koridori kaudu võimalik tuua korterisse mööblit, näiteks ei mahu koridori kaheinimese diivan. Lisaks kitsale trepile takistab mööbli korterisse toomist ka väike korrustevaheline vaheplatvorm. Seoses kohtu poolt otsuses märgituga, mille kohaselt tuleb eskiisi nr 5 järgi vaid osa ruumidest isoleerida, ruumi nr 82 vahele tuleb kergsein ja osaliselt tuleb teha ka mõningaid vee- ja torustikutöid, märgib apellant, et tegelikult jääb maakohtu poolt kinnitatud kaasomandi jagamise variandi alusel apellandile korter ilma esikuta. Otsuses märgitud 4,00 m2 on tegelikult koridor, mis asub köögi, WC ja toa 21,59 m2 vahel. Sisenedes korterisse tagapoolsest koridorist, pääseb koheselt kööki, mille pindala on 10,78 m2. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” punkti 5 alusel peab köök olema eraldi ruumis. Seega on esiku köögist eraldamiseks vaja ümber planeerida ja välja ehitada uus köök ja selleks teha uued vee- ja torustikutööd, pärast mida jääb korterisse ainult WC 0,95 m2. Samuti on vaja ehitada vannituba või duširuum. Apellant leiab, et maakohtu otsuse alusel moodustatavate iseseisvate korteriomandite reaalosade hulka kuuluvad ruumid ei vasta KOS § 2 lg 1 tingimustele. Korteriomandit nr 3/2 ei ole võimalik vannitoa ja esikuta kasutada ning nimetatud korteriomandit saaks muuta ainult apellandi õiguste kahjustamisega, kuna apellant peab välja ehitama vannitoa, ümber paigaldama köögi, välja ehitama esiku, ümber planeerima toa nr 80 selleks, et saada isoleeridud tuba, ümber paigaldama esiku nr 86 abiruumi nr 82 vahel seina ning teostama trepi remondi. Pärast seda jääks korteriomandi jagamisel korter nr 3/1 ilma köögita, mille ehitamine oleks seotud uue gaasitorustiku väljaehitamisega. Samuti märgib apellant, et kuivõrd vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjale 21.12.2012 nr 4-1/1894 Lydia XXX kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” miljööväärtuslikus piirkonnas, siis ei ole põhjendatud kohustada apellanti kasutama hoovipoolset sissepääsu. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kaasomandi lõpetamine vastuhageja poolt pakutud viisil on seotud apellandi jaoks väiksemate kuludega. Maakohtu poolt kinnitatud korteriomandi jagamise tulemusena jääb apellandile korter, mis koosneb kolmest läbikäidavast toast nr 80, 81 ja 83. Läbikäik abiruumi nr 82 puudub ning selleks et pääseda tuppa nr 83, on vaja teha uks ruumi nr 81 seina. Apellandi hinnangul on korteri planeering eskiisi nr 5 alusel ebamugav, ebaloogiline ning korteri ümberplaneerimisega kaasnevad suured kulutused. Kohtu poolt on jäetud tähelepanuta apellandi poolt pakutud alternatiivne variant, mille alusel kõikidele kaasomanikele jääks võimalus pääseda korterisse L. XXX tänava poolt. Nimetatud

korteri jagamise plaani alusel jääks olemasoleva eestoa osa 2,6 m2 kaasomanikke kaasomandisse. Nimetatud variant annab pooltele võimaluse kasutada sissepääsu L. XXX tänava poolt, mis on väga oluline apellandile, kuna ta ostis oma perekonnale korteriomandi eliitses rajoonis elamiseks, mitte selleks, et kasutada korterit maja tagapoolse koridori kaudu. Nimetatud variandi alusel oleks vaja seinad ümber paigaldada ja välja ehitada uued sanitaarruumid. Sellise ümberplaneerimise tulemusena ehk koridori laiendamise arvelt saaks apellant mitte 3 ühitatud tuba, vaid 2 isoleeritud ja 1 läbikäidava toa. Arvestades seda, et ilma ümberplaneeringuta ei ole korteri jagamine võimalik, siis korteri jagamisel apellandi poolt pakutud plaani alusel jääks vastuhagejale 60,57 m2, mis on 6 m2 vähem ja mille eest apellant on andnud nõusoleku maksta kompensatsiooni. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-45-06 tuleneb, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Apellant leiab, et tema poolt pakutud korteri jagamise plaan on tehtud vastuhageja poolt pakutud variandi nr 5 alusel ning on kõige optimaalsem, arvestab mõlema poole huve ega piira kaasomanike õigusi. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 5 leiab apellant, et maakohtu otsus ei ole täidetav, kuna maakohtu poolt määratud viisil korteriomandi jagamine ei ole võimalik ilma ümberehituseta, mis toob poolele kaasa suuri kulutusi. Kohus on arvestanud üksnes vastuhageja huve. Apellant leiab, et talle ja L N ile peaks korteriomandi jagamisel jääma korteriomand üldpinnaga 104,13 m2, mille juurde kuulub 1025/6518 suurune mõtteline osa kaasomandist. Vastavalt vastuhagejale jääva korteriomandi üldpinnale peaks temale kuuluva kaasomandi mõtteline osa olema 687/6518. 25.11.2013 esitas apellant apellatsioonkaebuse täienduse, milles palub kohtul kohapeal vaadelda ja hinnata erinevust vastuhageja pakutava ja apellandi pakutava korteriomandi jagamise variandi vahel. Lisaks kaebuses varasemalt märgitule leiab apellant, et nõuded, millele korter peab vastama, on arvesse võetud üksnes tema poolt pakutud projektis. Juhul kui kohus leiab, et kaasomandi jagamine ei ole võimalik selliselt, et pooltele jääksid võrdsed elamistingimused, palub apellant jätta kaasomandi kasutamise selliseks nagu see on praegu, st igaüks kasutab neid ruume, mida on siiani aastaid kasutanud. Kaasomandi jagamisel apellandi plaani järgi on apellant ja L N nõus maksma rahalist hüvitist vastuhagejale, kuna pärast korteri jagamist kaheks korteriomandiks ei vasta korterite pindala õiglase jagamise põhimõttele. Vastus apellatsioonkaebusele L N on apellatsioonkaebusega täielikult nõus. Vastuhageja leiab, et esitatud apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.09.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse

norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust, kuna menetluses oli jätkuvalt vaid Natalia Bobina vastuhagi, milles taotleti kaasomandi lõpetamist kahe korteriomandi moodustamise teel. Apellatsioonkaebuses kordab apellant juba maakohtule esitatud menetlusdokumentides väljendatud seisukohti. Kõigile neile on maakohus andnud põhjaliku hinnangu. Maakohus rahuldas hagi põhjendatult, tuginedes kohtulikule ekspertiisiaktile, millega on tuvastatud, et kaasomandi lõpetamine korteriomanditeks jagamise teel on võimalik. Samuti võttis maakohus otsuse tegemisel aluseks Linnaplaneerimise Ameti kirja 21.12.2012 nr 4-1/1894, RAP Arhitektid töös nr 12/14 pakutud korteri jagamise eskiisid nr 5-7 ning vaatluse käigus tuvastatu. Maakohus leidis põhjendatult, et kaasomandi lõpetamine vastuhageja pakutud viisil nii, nagu see on tehtud RAP Arhitektid töö nr 12/14 eskiisis nr 5, on põhjendatud ja mõistlik ja koormab kaasomanikke kõige vähem, sest tagab jagamise vastavalt omandi osade suurusele ning selle tulemusel tekkivad ruumid vastaksid ka eluruumidele esitatavatele nõuetele Vabariigi Valitsuse määruse nr 38 järgi. Kohus leidis, et eeltoodud jagamise viisi korral oleks mõlemale poolele tagatud vesi ja kanalisatsioon. Esitatud eskiisiplaanidest ja ka vaatluse (lk 189 jj, III kd, fotod 1-50) käigus selgus, et elamul on kaks sissepääsu nii L. XXX tänavalt kui õue poolt ning et L. XXX tänava poolne koridor ning sisenemine sealt korterisse on avaram kui maja tagapoolsest koridorist (fotod, lk 21-27, 28-141 IV kd). Samuti selgus vaatluse käigus, et maja tagapoolne koridor on remontimata, küll aga on tagatud sealtkaudu samuti sissepääs olemasolevasse korterisse nr 3 ning tulevikus tekkivasse korteriomandisse. Maakohus ei tuvastanud vaatlusel, et maja tagahoovi välisukse ja koridori kaudu pole võimalik majja viia mööblit. Seega on apellatsioonkaebuses toodud väited paljasõnalised ja tõendamata. Apellant ei ole ümber lükanud maakohtu poolt vaatluse käigus tuvastatut. Maakohus vaatluse käigus ei tuvastanud, et A N i ja L N i kasutuses oleva korteriomandi osa oleks olnud vastremonditud ja uuendatud ning et kaasomandi lõpetamisega seotud tööde käigus rikutaks ära allesvalminud ja tehtud sisustus. Asjaolu, et A N ja L N ei soovi märgitud korteriosa remontida, ei tähenda, et kaasomandi lõpetamine vastuhageja poolt pakutud viisil oleks võimatu, välistatud ja seotud ebamõistlike kuludega. Apellatsioonkaebuses toodud paljasõnalised vastuväited maakohtu otsuses toodud tõendite hinnangule ja sellest tehtud järeldustele ei anna alust kaevatava otsuse muutmiseks. Kolleegium jätab tähelepanuta apellandi poolt 25.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuse täiendused, kuna TsMS § 634 lg 1 alusel võib apellatsioonkaebust täiendada vaid apellatsioonitähtaja lõpuni. Nimetatud täiendus on aga esitatud peale apellatsioonitähtaja lõppu. Apellant on lisanud apellatsioonkaebusele 9 fotot. TsMS § 652 lg 4 kohaselt, kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool selle vastuvõtmisega on nõus. Apellant ei ole uute tõendite hilinenult esitamise lubatavust põhjendanud ning vastustaja ei ole tõendite vastuvõtmiseks nõusolekut andnud. Eeltoodu alusel keeldub kolleegium TsMS § 237 lg 1 ja 238 lg 3 p 3 alusel vastu võtmast apellatsioonkaebusele lisatud 9 fotot ning tagastab need esitajale. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel A N i kanda.