Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluse käik

2(9)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Arkadi Netšeporuk ja Larissa Netšeporuk on xxxxxxxxxx asuva korteriomandi (registriosa nr. xxxxxx) 58/100 mõttelise osa omanikud. Nad on abikaasadena kinnisturegistrisse kantud kui ühisomanikud. Natalja Bobinale kuulub kaasomandina 42/100 mõttelist osa korteriomandist. Arkadi Netšeporuk ja Larissa Netšeporuk on suurema osa kaasomanikud, kuid nende kasutuses on väiksem elamispind. Kuna pooltevahelised suhted on vaenulikud, segab see korteriomandi ühist kasutamist. Arkadi Netšeporuk ja Larissa Netšeporuk soovisid teha remonti ning kasutada korterit elamiseks, kuid arvestades kostja perega tekkinud suhteid, olid nad sunnitud andma toad üürile. 28. veebruaril 2011. a. esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt tuleb kaasomand asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 ja § 77 lg. 2 alusel lõpetada selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele või alternatiivselt anda korteriomand Arkadi Netšeporuki ja Larissa Netšeporuki ainuomandisse ning kohustada neid maksma kostjale rahalist hüvitist kaasomandiõiguse kaotamise eest. Kostja vastuväited Natalja Bobina ei nõustunud Arkadi Netšeporuki taotletud kaasomandi lõpetamise viisidega. Aastate jooksul välja kujunenud kaasomanike vahelise kokkuleppe kohaselt on hageja kasutuses teisel korrusel toad nr. 82, 83, 84 pinnaga 60, 4 m2 ja kostja kasutuses toad nr. 79, 80, 81, 85 pinnaga 64, 9 m2. Lähtudes kinnistu üldpinnast (171, 2 m2) on poolte ühiskasutuses mõtteline osa üldkasutatavast 45, 8 m2 pinnast. Vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele on hageja kasutuses üldkasutatavatest ruumidest 34, 4 m2 ja kostja kasutuses 11, 4 m2. Kostja kasutuses on 60, 4 m2 eluruumide pindalast (kolm tuba) ja 11, 4 m2 ühises kasutuses olevast pinnast, kokku 71, 4 m2 ehk 42/100 kaasomandist (171, 2 : 100 = 1, 712 ja 1, 712 x 42 = 71, 90). Hageja kasutuses on 64, 9 m2 eluruumide pindalast ja 34 m2 ühises kasutuses olevast pinnast, kokku 99, 2 m2 ehk 58/100 kaasomandist (171, 2 : 100 = 1, 712 ja 1, 712 x 58 = 99, 26). Kuna kaasomandi lõpetamisel tuleb mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestada ja poolte huve õiglusest lähtudes kaaluda, siis on kaasomandis oleva kinnistu puhul kõige otstarbekam moodustada kaks iseseisvat korteriomandit, mille on heaks kiitnud ka Tallinna Kesklinna Valitsus. Kaasomandi müümine avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamine vastavalt osa suurustele on ebaõiglane, ebaproportsionaalne ja kostja huve ebamõistlikult riivav. Hageja kaasomandi lõpetamise motiiviks on üksnes ärilise kasu saamine, mis ei kaalu üles kostja õigustatud huvi eluasemele, mida ta on kasutanud alates 1953. a. Äriliste huvide motiivil kaasomandi lõpetamine ei ole õiglane kostja suhtes, kostja soovib säilitada kümneid aastaid kasutatud kodu. Kostja ja tema perekonna elu on seotud vaidlusaluse korteriga, see on nende ainsaks koduks. Kostja ja tema vanemad elasid selles korteris (plaanil toad nr. 82, 83, 84) juba alates 1946. a. Nimetatud tubades on kostja teinud kapitaalremondi. OÜ Ehitusekspert 17. mail 2010. a. koostatud eksperthinnangu ja

3(9)

Vastuhagi Natalja Bobina palus vastuhagis lõpetada kaasomand selliselt, et olemasoleva korteriomandi põhjal moodustataks kaks korteriomandit, mida toetab ka eksperthinnang. Kostja esitatud kaasomandi lõpetamise viis on põhjendatud, arvestab olulisel määral kõikide kaasomanike huve, riivab neid kõige vähesemal määral ning oleks ka õiglane. Selleks, et lõpetada kaasomand ja tekiks kaks korteriomandit, tuleks kostja kasutuses olev tuba nr. 82 jätta Arkadi Netšeporuki ja Larissa Netšeporuki kasutusse ning nende kasutuses olev tuba nr. 85 tuleks jätta kostja kasutusse. Eelnimetatud kahe toa kasutuse ümberjaotamise tulemusel jääksid kostja kasutusse toad nr. 83 (18, 4 m2), 84 (25 ,0 m2) ja 85 (16, 4 m2) ning üldkasutatavast pinnast 11, 6 m2, kokku jääks kostja kasutusse 71, 4 m2, mis vastab kostja kaasomandiosa suurusele. Nimetatud tubade vahetuse tulemusel tekkivatesse korteriomanditesse on korteriomandi kaasomanikul võimalik siseneda eraldi sissekäikudest, kuna elamul on kaks sissepääsu (hoovist ja tänavalt). Samuti on tehniliselt võimalik ehitada olemasoleva koridori vahele vahesein, poolitada vaheseinaga ka vannituba, teha ukseava tubade nr. 83 ja 84 vaheseina ja sulgeda ukseava tubade nr. 82 ja 83 vahel. Sealjuures ei ole vaja lõhkuda ühtegi vaheseina ega teha mingeid suuremaid juurdeehitusi. Sellisel moel saab ülisuurest ühiskorterist moodustada kaks normaalse suurusega korteriomandit. Kostja on nõus oma vahendite eest paigaldama vaheseinad, eraldamaks kahte korteriomandit. Kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et kaasomand tuleks lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel vastavalt kostja poolt esitatud variantidele, kusjuures kostja eelistab esimest varianti. Hagejatele jääks toa nr. 85 asemel tuba nr. 82 ja kostja saaks toa nr. 82 asemel toa nr.

kostja ilma päikesepoolsetest tubadest, võtaks hagejad endale aknata toa, mida praegu kasutab kostja. Kostja mõlemad variandid näevad ette uute seinte ehitamist, ehitusprahi väljaviimist, hageja variandi puhul ei ole vaja seinu lammutada ja uusi ehitada. Esimese astme kohtu otsus

5(9)

nad kasutaksid tänavapoolset sissepääsu ning kostja kasutusse jääksid ruumid nr. 73, 74, 75, 76, 77, 79, 80, 81 ja ta kasutaks hoovipoolset sissepääsu. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Kostja huvidele vastav ei ole kaasomandi lõpetamine avaliku enampakkumise teel, kuna poolte majanduslik olukord ja sellest tulenevalt ka võimalused enampakkumisel võistelda ning oma pakkumist finantseerida ei ole võrreldavad. Sestap juhul, kui avaliku enampakkumise tagajärjel saaks kinnisasja omanikuks hageja või kolmas isik, oleks kostjal raskendatud uue elukoha saamine. Kostja on 56-aastane, töötab ettekandjana, peale jagatava kaasomandiosa muud märkimisväärset vara tal ei ole. Hagejad on kostjast paarkümmend aastat nooremad inimesed, Arkadi Netšeporukile kuulub kostja väitel hulgaliselt teisi kinnisasju, neid väiteid Arkadi Netšeporuk ümber ei lükanud. Kaasomandi lõpetamise korral hagejate poolt pakutud viisidel jääks kostja ilma kodust, kus ta on elanud alates 1950. a., tema vanemad alates 1946. a. (kd. I, tl. 85). Omandiõigus on konstitutsiooniliselt kaitstud hüve ning seetõttu on kostja vastuseis aastakümneid tema koduks olnud korteriomandi kaotamisele mõistetav. Hagejad kaasomandiks olevas korteriomandis ei ela. Oma elukoha kohta on Arkadi Netšeporuk esitanud kohtule erinevaid andmeid (hagiavalduses märgitud Tallinn, Laulu 9, kohtuistungil teatatud Tallinn, Läänemere 20 173). Eeltoodust tulenevalt on õiglane ja mõlema poole huve arvestav jagada kaasomand kostja poolt pakutud viisil selliselt, et korteriomand jagatakse reaalosadeks. Õiglane ei oleks kõiki seni kostja kasutuses olevaid eluruume ümber jagada selliselt, et need saaksid endale hagejad. Õiglane on vaid kahe ruumi (nr. 85 ja 82) ümberjagamine selliselt, et kahe korteriomandi moodustamise tagajärjel saaksid hagejad ruumi nr. 85 asemel ruumi nr. 82 ja kostja ruumi nr. 82 asemel ruumi nr. 85, vastasel juhul ei oleks võimalik kahte korteriomandit moodustada. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kaasomandi lõpetamisel ei saa kaaluda Arkadi Netšeporuki pakutud kaasomandi reaalosaks jagamise varianti. Tegemist ei ole kaasomandi jagamise viisiga, mis tuleb esitada hagiavalduses. Kaasomandi jagamise üheks viisiks, mis on sätestatud AÕS § 77 lõikes 2, on asja jagamine kaasomanike vahel reaalosadeks, sellise viisi kaasomandi lõpetamiseks esitas vastuhagis kostja. See ei tähenda, et Arkadi Netšeporukil puuduks õigus taolise viisi kohaldamisel teha ettepanekut konkreetsete ruumide ühele või teisele poolele eraldatava korteriomandi koosseisu jätmise kohta. Konkreetsete ruumide ühe või teise korteriomandi kooseisu määramine ei ole kaasomandi jagamise viisiks AÕS § 77 lg. 2 mõistes. Kostja poolt taotletud viisidel ning ka kohtuistungil Arkadi Netšeporuki poolt ette pandud viisil on korteriomand reaalosadeks jagatav, kuna reaalosa esemesse kuuluvad eluruumid moodustaksid ühtse terviku, mis võimaldaks kortereid kasutada vastavalt sihtotstarbele ja olemusele. Mõlemad tekkivad korterid on kasutatavad eraldi korteritena. Selline seisukoht on tõendatud 17. mai 2010. a. eksperthinnanguga (kd. II, tl. 1 - 68), eskiisprojektiga (kd. II, tl. 110 - 149) ja kohtuistungil üle kuulatud ekspertiisi teinud riiklikult tunnustatud eksperdi Ülo Lainsalu ütlustega. Eksperthinnangu kohaselt on vaidlusalusest korteriomandist ehitustehniliselt võimalik vajaduse korral moodustada kaks korteriomandit, kusjuures ruumide kujunemise selgitab välja ehitus-remondiprojekt, võimalikud on eraldi sissepääsud. Eskiisprojekt on kooskõlastatud Tallinna Kesklinna Valitsusega ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (tegemist on miljööväärtusliku hoonega). Eksperdi kohtuistungil antud ütluste kohaselt koostas ta eskiisprojekti, kindlustamaks võimaluse tõendada, et vaidlusaluse korteriomandi baasil on võimalik moodustada kaks korteriomandit, mida kohalik omavalitsus aktsepteerib. Eksperdi ütluste kohaselt on kaks korteriomandit võimalik moodustada selliselt, nagu soovib Arkadi Netšeporuk ja ka selliselt, nagu soovib kostja (mõlemad variandid) ning see oleks võimalik ka ruume jagades sellisel viisil, mida pooled ei ole esitanud, mõlema kaasomandi omaniku omandi täpset suurust arvestades. 6(9)

Kaasomandi (korteriomandi) jagamine on võimalik ning kaasomand tuleb lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel. Korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg. 2 kohaselt võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. KOS § 4 lg. 3 järgi tekivad korteriomandid § 4 lõigetes 1 või 2 ettenähtud alusel kinnistusraamatusse kandmisega. Lõike 4 kohaselt võib korteriomandeid ühendada ja jagada AÕS § 54 alusel. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamise eeldused on sätestatud KOS §-s 3, käesoleval juhul on seaduses sätestatud eeldused täidetud. Vaidlusaluse korteriomandi baasil kahe korteriomandi tekkimise aluseks ei ole KOS märgitud sätetest tulenevalt kohtuotsus, pooled peavad esitama kinnistusosakonnale vastava avalduse. Seega asendab kohtuotsus hagejate tahet kahe korteriomandi moodustamiseks selliselt, et hagejatele jäävad plaanil (kd. II, tl. 121) märgitud ruumid nr. 73, 74, 75, 77, 79, 80, 81, 82, 86 ja sissepääs nii hoovi kui tänava poolt ning kostjale ruumid nr. 78, 83, 84, 85, 86a ja sissepääs tänava poolt. Seejuures peab projekti tegemisel arvestama poolte kaasomandi osade suurust - hagejatel 58/100 ja kostjal 42/100. Apellatsioonkaebus Arkadi Netšeporuk palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas, mille kohaselt kohtuotsus asendab Arkadi ja Larissa Netšeporuki tahet kahe korteriomandi moodustamiseks otsuses märgitud viisil ja eskiisprojekti lisaks olev plaan on kohtuotsuse osaks, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaasomand tuleb lõpetada kaheks reaalosaks jagamise teel, kuid vaidlus on selles, kuidas uued korteriomandid tuleks moodustada. Hageja ei nõustu maakohtuga, et talle jäävad korteriomandi jagamisel OÜ Ehitusekspert eskiisprojekti lisaks oleval plaanil "korteri jagamise plaan variant 2" (kd. II, tl. 121) märgitud ruumid nr. 73, 74, 75, 77, 79, 80, 81, 82, 86 ja sissepääs nii hoovi kui tänava poolt ning kostjale ruumid nr. 78, 83, 84, 85, 86a ja sissepääs tänava poolt. Kohus ei arvesta hageja huve võimalikult suures ulatuses, vaid ainult kostja huve. Kohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata hageja esitatud korteriomandi mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingud (kd. I, tl. 11 - 24), mille alusel hagejad korteriomandi osa ostsid. Hagejad tasusid 17/100 korteromandi ja toa nr. 85 kasutamise eest V M 925.000 krooni ja peavad tasuma kuni 2038. a. pangalaenu. Pooltel puudub vaidlus, et hagejad kasutavad tuba nr. 85. Kuid kohus jättis selle kostjale ja asendas aknata toaga nr. 82, mis on garderoob või panipaik. See ei ole ekvivalentne vahetus. Korteriomandit ei ole võimalik jagada maakohtu otsustatud viisil, see toob kaasa hagejatele suuri kulutusi. Kui jagada korteriomand kostja pakutud viisil, jääb talle korteri kolm parimat, elamu päiksepoolses osas asuvat elutuba (nr. 83, 84 ja 85) üldpinnaga 58, 98 m2 eraldi sissepääsuga tänava poolt ning ruumidest nr. 86 ja 78 osad üldpinnaga 12, 92 m2 WC, vanni ja köögi ehitamiseks. Hagejatele jäävad kõik teised toad, millest elutoad on nr. 79, 80 ja 81 üldpinnaga 46, 45 m2, kõik teised ruumid pinnaga 52, 85 m2 on abiruumid. Kohast, kus praegu on vannituba (nr 78, pinnaga 7, 89 m2), tuleks esik (pindalaga 9, 6 m2), kusjuures vannitoa osa pinnaga 3, 36 m2 jääb kostjale. Ruumist nr. 76, kus praegu asub WC, peaks hageja ehitama esiku, aga WC ja vannitoa viima tuppa nr. 73 (pindalaga 2, 19 m2), kus praegu asub panipaik. Põrand ruumis nr. 78, kus praegu asub vannituba, on 15 cm üle kogu korteris paigaldatud põranda ja kui sellest ehitada esik sissepääsuga tänava poolt, on vaja tõsta põrandaid kogu korteris, kuna vannitoa põranda all on torud. Lisaks on vannitoa nurgas kanalisatsioonitoru ja veepüstik, mida üle viia ei saa, kuna korteris, mis asub esimesel korrusel korteri nr. 3 all, asub selles kohas WC. Sissepääsu ukse laiuseks jääks mitte rohkem kui 70 cm, mis ei vasta ehitusnormidele. Builder&Joilie OÜ kalkulatsioonist tööde maksumuse kohta järeldub, et minimaalsed kulud on 34.700 eurot. Hagejatel ei ole rahaliselt võimalik kanda selliseid kulusid. 7(9)

Hagejad taotlesid 25. augusti 2011. a. avalduses kohtuistungi edasilükkamist seoses hagejate esindaja Natalja Perova volituste lõppemisega. Kohus taotlust ei rahuldanud. Hagejatele tuleks jätta ruumid nr. 82, 83, 84, 85, 86 ja 78 üldpinnaga 97 m2 ja kostjale ruumid nr. 73, 74, 75, 76, 77, 79, 80 ja 81 üldpinnaga 65, 37 m2. Selliselt säiliks pooltele kuuluvate osade suurus ja kostja kannaks vaheseinte ja vannitoa ehitamisega minimaalseid kulutusi. Vastustajate seisukoht Larissa Netšeporuk toetab apellatsioonkaebusele vastu.

apellatsioonkaebust.

Natalja

Bobina

vaidleb

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega Arkadi Netšeporuki ja Larissa Netšeporuki poolt Natalja Bobina vastu kaasomandi lõpetamiseks esitatud hagi rahuldamata jäeti. Kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, millega rahuldati Natalja Bobina vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks pooltele kuuluva korteriomandi kaheks uueks korteriomandiks jagamise teel. Kolleegium leiab, et vastuhagi rahuldavas osas ei ole kohtuotsus õige ja tuleb tühistada, vastuhagi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Sellega seoses tuleb tühistada otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on kolleegiumi hinnangul vaidlust lahendades kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning on rikkunud ka menetlusõiguse norme. Poolte kaasomandis on xxxxxxxxx asuv korteriomand (registriosa nr. xxxxxxx), millest Arkadi Netšeporukile ja Larissa Netšeporukile kuulub ühisomandina 58/100 osa ning Natalja Bobinale 42/100 osa. Mõlemad pooled on esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks ning apellatsioonimenetluses on mõlemad pooled nõustunud kaasomandi lõpetamisega selle reaalosadeks jagamise teel nii, et moodustuks kaks korteriomandit. AÕS § 77 lg. 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikult või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega võimaldab osundatud säte iseenesest lõpetada kaasomandit kaasomandis oleva asja reaalosadeks jagamise teel, kusjuures üheks elamu reaalosadeks jagamise viisiks on ka selle jagamine korteriomanditeks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka kaasomandis oleva korteriomandi jagamine kaheks korteriomandiks vastab AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud asja reaalosadeks jagamise viisile. Vaidlevad pooled selle üle, millised kaasomandi osad peaksid jääma moodustatavate korteriomandite reaalosadeks. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kui üks kaasomanikest on esitanud hagi kinnisasja jagamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, siis on ka teisel kaasomanikul õigus pakkuda selle viisi sees välja oma ettepanek selle kohta, millisteks konkreetseteks reaalosadeks kinnisasi jagada. Et nii vastuhageja kui vastukostjad esitasid oma ettepanekud selle kohta, millised kaasomandis oleva korteri osad võiksid jääda moodustatavate korteriomandite reaalosadeks, tuli kohtul esmalt hinnata, kas korteriomandite moodustamine poolte poolt pakutud viisidel oleks seaduse kohaselt võimalik. Korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg. 1 lause 1 kohaselt piiritletud eluruumid ja samas hoones eluruumist lahus paiknevad eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid (lahuspind) või piiritletud mitteeluruumid mitteeluruumide erastamise seaduse mõttes ja samas hoones mitteeluruumist lahus paiknevad mitteeluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid (lahuspind) või piiritletud ruumid hoones, mis ei ole elamu, ja samas hoones ruumist lahus paiknevad selle ruumi teenindamiseks vajalikud ruumid (lahuspind). Sama lõike lause 2 8(9)

kohaselt korteriomandi eseme reaalosaks samuti piiritletud eluruumide, mitteeluruumide ja elamuks mitteolevas hoones asuvate ruumide juurde kuuluvad hoone või selle konstruktsiooni osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata ja hoone välist kuju muutmata. Lause 3 kohaselt võib korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Seega võivad korteriomandi reaalosa hulka kuuluda ruumid, mis vastavad KOS § 2 lõikes 1 sätestatule. Maakohus on vaidlustatud otsusega arvanud moodustatavate korteriomandite reaalosade hulka ruume, mis ei vasta KOS § 2 lg. 1 tingimustele. Nii on moodustatavate korteriomandite reaalosade hulka arvatud ruume, mis võiksid küll tulevikus kaasomandi ümberehitamise tulemusena tekkida, kuid mida kaasomandit lõpetava kohtuotsuse tegemise ajal ei eksisteeri. Tegelikkuses ei ole olemas kohtuotsuse lahutamatuks lisaks oleval OÜ Ehitusekspert eskiisprojekti lisana esitatud „korteri jagamise plaanil variant 2“ (kd. III, tl. 74) märgitud ruume 77, 78, 86 ja 86a, mis otsuse kohaselt tuleks moodustada kaasomandis oleva korteri ümberehitamise teel. Samas on tegelikkuses olemas ruum, mis hooneregistri plaanil (ruumide eksplikatsioon – kd. I, tl. 25) on tähistatud numbriga 76 ja millega kui piiritletud ruumiga korteriomandite moodustamisel ei ole arvestatud, sest see peaks kohtuotsuse kohaselt ümberehituse tulemusena kaduma. Kolleegium leiab, et AÕS § 77 lg. 2 ei anna alust kohustada kaasomanikku kaasomandis olevat asja ümber ehitama selliselt, et seda oleks võimalik jagada korteriomanditeks. Vaidlusalust korterit ümber ehitamata ei ole selle korteriomanditeks jagamine vaidlustatud otsuses märgitud viisil võimalik. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-10 leidnud, et kohus saab tulevaste korteriomandite omanike vahel neile kuuluva ehitise reaal- ja mõttelisi osi määrata üksnes tegelikkusele vastava plaani alusel (p. 20). Et maakohus pidas võimalikuks jagada korteriomand kaheks uueks korteriomandiks selliselt, et selle reaalosadeks saaksid hüpoteetilised, tulevikus ümberehituse tulemusena võimalikult moodustatavad piiritletud ruumid, siis ei pidanud ta vajalikuks selgitada pooltele, et õiguslikust seisukohast ei ole see võimalik (TsMS § 351 lg. 1 rikkumine). Kuigi mõlema poole ettepanek uute korteriomandite moodustamiseks eeldab kaasomandi teatud määral ümberehitamist, mis kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik, tuleb tsiviilasi vastuhagi osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks seetõttu, et iseenesest on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisiga – kaasomandi jagamisega reaalosadeks – on mõlemad pooled nõustunud, konkreetsema seadusele vastava viisi valik on võinud aga jääda maakohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise taha. Ringkonnakohtus hagi muutmine ei ole iseenesest võimalik (TsMS §-de 376, 651 ja 652 koosmõju). Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada asja uuel läbivaatamisel, arvestades kõigi menetluses esitatud nõuete ja nende lahendamise tulemusega.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.