Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 23.08.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt osaühing XXX on omandanud 07. novembril 2012.a. Osaühingu XXX, Osaühingu XXXning XXXOÜ ja Osaühingu XXXvahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel XXXOÜ-lt nõude XXXAS (pankrotis) vastu põhisummas 2 477 726,79 eurot (so 38 768 000 Eesti krooni). Nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud 07. novembril 2012. a XXXOÜ ja Osaühing XXXühise nõude loovutamise teatega, millega informeeriti võlgnikku ülaltoodud nõude loovutamisest ning asjaolust, et loovutatud on nõudele lisanduvad võimalikud muud kõrvalnõuded ning sissenõudmisega seotud kulud, viivised, trahvid jms. XXXOÜ oli samuti eelnevalt omandanud käesolevas nõudeavalduses esitatud nõude põhisummas 2 477 726,79 eurot (so 38 768 000 Eesti krooni) loovutamise teel Sihtasutuselt XXX kui Loovutajalt 07. septembri 2012. a nõude loovutamise lepingu alusel, millest võlgnikku on teavitatud 07. septembri 2012. a. teatega. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et XXX korraldamisel ning finantseerimisel on OÜ XXX poolt teostatud 30. detsembri 2010. a. Ehituse töövõtulepingu alusel OÜ XXX omandis oleva Tallinnas XXX-XXX asuva hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate hoonete rekonstrueerimistööd kogumaksumusega 2 477 726,79 eurot. Sisuliselt on viidatud summa ulatuses XXX vahendite arvel parendatud OÜ-le XXX kuuluvat asja –Tallinnas XXX-XXX asuval kinnistul lasuvat hoonestusõigust (rekonstrueeritud ning ehitatud ümber hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad hooned). Tulenevalt eeltoodud asjaolust on 25. juulil 2012. a sõlminud XXX ning OÜ XXX kokkuleppe Tallinnas XXX-XXX asuval kinnistul lasuva hoonestusõiguse parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. 25. juulil 2012. a XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 1 on välja toodud, et XXX on 30. detsembril 2010. a XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2 alusel teostanud kulutusi OÜ XXX omanduses olevale Tallinnas Laste tn 1 ehitistele kogusummas 2 477 726,79 eurot (so 38 768 000 Eesti krooni). Kokkuleppe punktis 2 oli XXX ja OÜ XXX vahel kokku lepitud, et OÜ XXX kohustub tasuma XXX ülaltoodud võlgnevusega summas 2 477 726,79 eurot (so 38 768 000 Eesti krooni) seoses intresse 12% aasta arvestuses. Intresside arvestamist alustatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2012. a. Kokkuleppe punkt 3 sätestas, et OÜ XXX kohustub tagastama XXX ülaltoodud võlgnevuse summas 2 477 726,79 eurot (so 38 768 000 Eesti krooni) koos intressidega hiljemalt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest, tasumisega viivitamise korral arvestatakse juurde viivis 0,25% tasumata summalt päevas.

päevane tähtaeg 19. septembril 2012. a. Seega on vaidlusalune võlgnevus olnud sissenõutav alates

hüvitamise kokkulepe on poolte õiguste ja kohustuste osas tasakaalustatud ja vastab mõlema poole õiguspärastele majanduslikele huvidele. Käendusleping, mille alusel on esitanud nõude Võlgniku suhtes Võlausaldaja, on kehtiv ning juhindudes VÕS § 145 lg 1 vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga, kes on rikkunud käendusega tagatud kohustust. Kuivõrd Võlausaldaja on seisukohal, et OÜ XXX on rikkunud 25. juuli 2012. a. kokkuleppest tulenevat kohustust hüvitada

poolte varasemate kokkulepetega, siis TsÜS § 131 lg-le 1 tuginedes tühistas OÜ XXX16. novembri 2012 avaldusega eelnimetatud tehingu. 25. juuli 2012 kokkuleppest nähtuvalt on kostja väidetavalt nõustunud tasuma SA’le XXX võlgnevuse summas 2 477 726,79 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleneb nimetatud võlgnevus omakorda asjaolust, et XXX on OÜ’ga XXX30. detsembril 2010 sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel teinud väidetavalt kulutusi kostja omanduses olevatele ehitistele. Ühtlasi võtab 25. juuli 2012 kokkuleppega kostja kohustuse tasuda võlgnevuselt intresse 12% aastas ning kohustub tagastama võlgnevuse 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Kokkuleppe on kostja ja XXX esindajana mõlemapoolselt allkirjastanud XXX. Kostja osanikel ja uuel juhatusel puudus kuni OÜ XXX pankrotiavalduse saamiseni igasugune teave pankrotiavalduse lisaks olnud 25. juuli 2012 kokkuleppe tegelikust olemasolust ja tingimustest, kuivõrd hoolimata kostja juhatuse korduvatest kirjalikest palvetest 25. juuli 2012 kokkulepet kostjale ei edastatud. Ei OÜ XXX ega ka XXX ei esitanud nimetatud kokkulepet pahatahtlikult ja seda vaatamata kostja korduvatele taotlustele. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 25. juulil 2012 kokkulepet allkirjastades on XXX kostja juhatuse liikmena jämedalt eiranud juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1) ning põhjustanud teadlikult ja tahtlikult kostjale suurt majanduslikku kahju või vähemalt teinud kõik endast oleneva, et tekitada sellist kahju. 25. juuli 2012 kokkuleppega on XXX võtnud kostjale täiesti põhjendamatuid suuri rahalisi kohustusi, mis ei ole ilmselgelt kostja huvides ning on täielikus vastuolus varasemate ja tegelike kokkulepetega ning mida ei oleks hoolsuskohustust järgiv juhatuse liige kindlasti teinud. Kõike eelnevat on XXX teinud kusjuures ainuisikuliselt tema endaga seonduvate ühingute (s.o. XXXAS ja SA XXX ) kasuks. Lisaks eeltoodule on XXX jämedalt eiranud juhatuse liikme lojaalsuskohustust (TsÜS § 35). Lojaalsuskohustuse üheks olulisemaks osaks on huvide konflikti vältimise kohustus. Esindaja tegutsemisel huvide konflikti situatsioonis eeldatakse alati esindaja poolt sisesuhte rikkumist. Seega rikkus XXX väidetava 25. juuli 2012 kokkuleppe allkirjastamisega kostja juhatuse liikmele seadusest laienevaid kohustusi. Kuna 25. juuli 2012 kokkuleppe on mõlema poole poolt allkirjastanud üks ja seesama isik XXX , siis lisaks eeltoodule eeldatakse antud juhul, et XXX rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Samuti on ilmselge, et 25. juulil 2012 sõlmitud kokkulepe ei ole kostja huvides, vastupidi, eelnimetatud kokkulepe on täielikus vastuolus kostja strateegiliste huvide ja eesmärkidega ning on täielikus vastuolus ka OÜ XXX ja XXX varasemate (ja tegelike) kokkulepetega. Kostja ei saa ju 25. juuli 2012 kokkuleppe (ehk käendatava põhikohustuse) sõlmimise tulemusel mingisugustki majanduslikku kasu (vastupidi võtab endale olulise kohustuse, kuigi pooltel oli varasemalt teistsugune kokkulepe), mistõttu ei ole sellise tehingu sõlmimise vajalikkus või põhjenduslikkus mingilgi määral kostja seisukohast selgitatav. Nimelt, sõlmisid kostja ja XXX 24. jaanuaril 2011 üürilepingu, millega kostja andis Laste 1 asuvad ehitised (haigla administratiivhoone ja peahoone) tasu eest tähtajaliselt kasutada SA’le XXX . Sealjuures leppisid aga pooled kokku, et üürnik (SA XXX ) teostab ehitistes kõik planeeritavad ja vajalikud remonditööd oma kulul. Lisaks sätestasid pooled, et üürileandjal (st kostjal) on kohustus maksta üürnikule (SA XXX ) tehtud remonditööde eest hüvitist üksnes juhul, kui pooled on vastava hüvitise maksmises ja selle ulatuses sõnaselgelt kirjalikult kokku leppinud enne remonditööde tegemist. Sellist kokkulepet enne remonditööde tegemist sõlmitud ei ole. Igale mõistlikule isikule arusaadavalt ei ole ju kostja huvides oluliselt hiljem peale ehitustööde lõppemist üürilepingus sätestatust vastupidise kokkuleppe sõlmimine, millega kostja võtab majanduslikult

täiesti arusaamatutel ja põhjendamatutel kaalutlustel enda kanda kohustused, millised on poolte kokkuleppe kohaselt jäetud XXX kanda. Seda enam on täielikult pahauskne ning räiges vastuolus kostja huvidega sellises ulatuses kohustuste võtmine, arvestades asjaoluga, et Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatava meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ alusel on SA’le XXX Laste 1 hoonete renoveerimiseks makstud toetust summas 1 617 403,22 eurot. Seega isegi kui SA’l XXX oleks ehitustöödest tulenev rahaline nõue kostja vastu on enamuses ulatuses ehitustööde eest SA’le XXX (ehk esialgsele võlausaldajale) juba tasutud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Seega ei ole hageja nõudel juba eeltoodust tulenevalt õiguslikku alust. OÜ XXX leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole põhivõlgnikul (XXXAS (pankrotis)) kohustust täita 25. juuli 2012 käenduslepingust tulenevaid mis tahes kohustusi XXX või mis tahes kolmandate isikute (sh hageja) ees, kuivõrd võlgniku poolt käendatav põhikohustus (kostja ja XXX vaheline väidetavalt 25.07.2012 sõlmitud põhikokkulepe) on lõppenud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 28. veebruari 2013. a määrusega välja XXXASi (pankrotis) pankroti (I kd tl 64). Hageja esitas 18.03.2013. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 3 070 830 euro tunnustamiseks (I kd tl 11). Nõude aluseks on asjaolu, et XXX korraldamisel ning finantseerimisel on OÜ XXX poolt teostatud 30. detsembri 2010. a. ehituse töövõtulepingu alusel OÜ XXX omandis oleva Tallinnas XXX-XXX asuva hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate hoonete rekonstrueerimistööd kogumaksumusega 2 477 726,79 eurot (I kd tl 12). Hageja on omandanud nõude 07. novembril 2012. a. Osaühingu XXX, Osaühingu XXX ning XXXOÜ ja Osaühingu XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel XXXOÜ-lt. Nõude loovutamisest on XXXAS-le teatatud 07. novembril 2012. a XXXOÜ ja Osaühing XXX ühise nõude loovutamise teatega (I kd tl 15-16). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (I kd tl 84). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et XXX korraldamisel ning finantseerimisel on OÜ XXX poolt teostatud 30. detsembri 2010. a. ehituse töövõtulepingu alusel OÜ XXX omandis oleva Tallinnas XXX-XXX asuva hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate hoonete rekonstrueerimistööd kogumaksumusega 2 477 726,79 eurot (I kd tl 17-33). 25. juulil 2012. a on XXX ning OÜ XXX sõlminud kokkuleppe Tallinnas XXX-XXX asuval kinnistul lasuva hoonestusõiguse parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks (I kd tl 34). 25. juulil 2012. a sõlmiti ka käendusleping XXX ja XXXAS (pankrotis) vahel, millega XXXAS (pankrotis) käendas XXX ees ülaltoodud OÜ XXX kohustuste täitmist (I kd tl 35-37). Kostja vastuväite kohaselt on 25. juuli 2012 kokkulepe täielikus vastuolus kostja strateegiliste huvide ja eesmärkidega, samuti vastuolus igasuguse majandusliku loogika ja põhjendatusega ning poolte varasemate kokkulepetega, TsÜS § 131 lg-le 1 tuginedes tühistas OÜ XXX16. novembri 2012 avaldusega eelnimetatud tehingu (I kd tl 97, 122).

VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab kohustatud isiku antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub hagejaga selles, et 25. juuli 2012. a kokkulepe on oma sisult võlatunnistus. Kuigi võlatunnistus ei nõua õigustatud isiku poolt allkirjastamist, ei muuda kohtu hinnangul õigustatud isiku allkiri võlatunnistusel selle õiguslikku olemust. Hageja on kohtule esitanud OÜ-ga XXX sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2 ning maksekorraldused, mis tõendavad ehituse töövõtulepingu nr. 2 alusel OÜ XXX poolt esitatud arvete tasumist XXX poolt. Ehituse töövõtulepingu nr. 2 alusel on esialgne võlausaldaja XXX kandnud kulutusi kokku summas 2 477 726,79 eurot ( I kd 45-59). 25. juulil 2012. a vormistati kokkulepe XXX poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks, mille punkt 2 järgi OÜ XXX kohustub tasuma XXX le 2 477 726.79 eurot (I kd tl 34). Kohtu hinnangul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mida kostjal ei ole võimalik avaldusega tühistada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-101-04 leidnud, et võlatunnistuse järgi kohustatud isikul on võimalik hagi korras VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 1 järgi võlausaldajalt nõuda viimasele võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist juhul, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustust tegelikult ei ole. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et võlatunnistuse andja oleks hagimenetluses nõudnud võlatunnistuses antud õiguse tagasiandmist. Kuivõrd 16.11.2012. a tühistamisavaldus ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest ei lõpeta see ka 25.07.2012. a võetud käenduskohustust ning AS Hiiu Ravikeskus (pankrotis) vastutab kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada teises järgus summas 3 070 830 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.