R K hagi Saaremaa Lihatööstus OÜ vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saaremaa Lihatööstus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1204,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R K (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja: Saaremaa Lihatööstus OÜ (registrikood 11323290), lepinguline esindaja Jüri Reede
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 05.novembri 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja, Saaremaa Lihatööstus OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R K pöördus 18.09.2012 avaldusega Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni Saaremaa Lihatööstus OÜ-lt hüvitise saamiseks 90 kalendripäeva eest TLS § 100 lg 5 alusel, kuna tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles etteteatamisaega järgimata. Töövaidluskomisjoni 18.10.2012 otsusega avaldus rahuldati ja R K kasuks mõisteti välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest suurusega 1204,36 eurot.
2.19.11.2012 esitas Saaremaa Lihatööstus OÜ Pärnu Maakohtule taotluse töötaja R K poolt töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras. 09.12.2012 esitas R K kohtule hagi, milles palus Saaremaa Lihatööstus OÜ-lt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 90 kalendripäeva eest suurusega 1204,36 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja õiguseelneja juurde tööle 1994. aastal ja hageja tööstaaž kostja juures on üle 18 aasta. Kostja andis 24.08.2012 hagejale kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles oli töölepingu lõpetamise päevaks märgitud 24.08.2012 ning lepingu lõpetamise aluseks töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3. Seega ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud 90 kalendripäevast etteteatamistähtaega järgimata. Etteteatamistähtaja eesmärgiks on, et töötajal oleks võimalik leida endale uus töökoht. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel etteteatamistähtaega järgimata puudus alus. Seega on hagejal TLS § 100 lg 5 kohaselt õigus hüvitisele 90 kalendripäeva eest.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele hagile leidis hageja, et kostja taotlus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjon ei ole lahendanud hageja kahte samal alusel ja sama nõudega töövaidlusasja.
5.29.08.2012 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks (TLS § 104 lg 1). Töövaidluskomisjon lahendas hageja avalduse töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 25.09.2012 otsusega, jättes avalduse rahuldamata. Samas avalduses palus hageja mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise summas 1242 eurot. Kuna hageja esitas töövaidlusasjas nr 4.32/1954 hüvitise nõude töölepingu alusetu ülesütlemise eest, esitas ta hüvitise nõude, mille maksmist reguleerib TLS § 109.
6.18.09.2012 esitas hageja töövaidluskomisjonile teise avalduse kostjalt hüvitise väljamõistmiseks 90 kalendripäeva ulatuses seaduses sätestatud etteteatamisaja mittejärgimise eest. Teise avalduse lahendas töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 18.10.2012 otsusega ning rahuldas hageja nõude. Nõude esitamisel tugines hageja TLS § 97 lg-le 1 ja lg 2 p-le 4 ning TLS § 100 lg-le 5.
7.Hageja ei vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kohtus, sest kaastöötajad ei julgenud kohtus tunnistada, kartes kaotada oma töökohta. TLS § 97 lg-s 3 sätestatud võimalus öelda töötaja tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata kuulub
rakendamisele vaid juhtumi korral, kus on tegemist eriti mõjuvate põhjustega, st töötaja on pannud toime teod, mille puhul on välistatud töösuhte jätkumine isegi etteteatamisaja võrra või tähtaja lõppemiseni. Hageja töötas töökoja koristajana ega koristanud tootmisruume ja ei puutunud toiduainete töötlemisega vahetult kokku. Hageja ei puudunud kunagi töölt ega viibinud tööl alkoholijoobes, tema poolt koristatavates ruumides polnud pinnad kunagi puhastamata tahtlikult või hooletusest, ta ei tekitanud kostjale kahju.
8.Enne töölepingu ülesütlemist oli kostja teinud hagejale paar aastat umbes kord aastas hoiatuse. Järelikult täitis hageja ülejäänud päevadel aastas oma kohustusi korralikult. Asjaolu, et varasematel aastatel tehti hagejale haldusjuhi ettekande põhjal hoiatusi ja pärast seda sai töösuhe jätkuda, tõendab, et hageja tööalased minetused ei olnud eriliselt rasked ja neid ei saanud lugeda olulisteks töölepingu rikkumisteks, samuti et need ei seadnud kostja vara või tootmist ohtu. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisnes hageja väidetava kohustuse rikkumise eriline raskus.
9.Töölepingu p 2.8 kohaselt andis hagejale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist puhastusteenistuse meister või tema poolt selleks volitatud isik. Vahetuse puhastusteenistuse meistrid jäid hageja tööülesannete täitmisega rahule, kuna nad ei koostatud hageja töö kohta ühtki ettekannet. Kostja tuginemine hügieeninõuetele tõendamaks hageja töökohustuste rikkumise raskust, ei ole asjakohane, kuna hügieeninõuetest mittekinnipidamine polnud aluseks töölepingu ülesütlemisel. Haldusjuhi 09.08.2012 esildises on märgitud, et hageja koolitab välja uut inimest, mis tõendab, et hageja tööga oldi rahul. Kostja poolt 23.08.2012 tehtud tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tunnistab tööandja, et ta on märganud hageja töös olukorra paranemist pärast talle märkuste tegemist. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel pidanuks kostja TLS § 16 lg 2 alusel arvestama hageja võimeid ja omadusi, mis olid talle aastaid juba teada ja ütlema töölepingu üles etteteatamisaega järgides. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et asjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 29.08.2012 pöördus hageja töövaidluskomisjoni poole nõuetega tuvastada töölepingu lõpetamise tühisus ning välja mõista hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 1242 eurot. Seejuures ei toonud hageja välja hüvitise väljamõistmise taotluse õiguslikku alust. 18.09.2012 täpsustas hageja rahalise hüvitise taotluse õiguslikku alust. 18.09.2012 vaatas töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 hageja taotlused läbi ja jättis 25.09.2012 otsusega avalduse täies ulatuses rahuldamata. Nimetatud otsusest nähtub selgesõnaliselt, et töövaidlusasi on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja rahalise hüvitise nõuetes. Otsus jõustus 26.10.2012.
11.11.10.2012 lahendas töövaidluskomisjon ebaseaduslikult töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 teistkordselt hageja poolt esitatud rahalise hüvitise taotlust, mis oli esitatud juba 29.08.2012 ja töövaidluskomisjoni poolt jäetud rahuldamata. 18.10.2012 tegi töövaidluskomisjon teatavaks ebaseadusliku otsuse töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171, millega otsustati hageja avaldus rahuldada.
12.Lisaks eeltoodule on hagi ka alusetu, kuna tööandja hoiatustest hoolimata hageja poolt korduvate töökohustuste rikkumiste toimepanemise tõttu oli kostjal TLS § 97 lg 3 alusel õigus hagejaga tööleping seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.
13.Hagejat on neljal eelneval aastal korduvalt kirjalikult hoiatatud töökohustuste hooletu täitmise eest. Toiduainetööstuses kehtivad eriti ranged hügieeninõuded, mis on
kehtestatud mitte niivõrd tootja huvidest lähtuvalt, vaid just avaliku huvi aspektist. Hügieeninormid peavad tagama, et mitte ükski isik ei ostaks saastunud lihatooteid, mis võivad tõsiselt ohustada inimese elu ja tervist. Kostja ei pidanud pärast järjekordset rikkumist olema veel 90 päeva ohuolukorras, et ettevõtte ruumid on ebahügieenilised, mis võib põhjustada saastunud lihatoodete näol ohu kogu Eesti elanikkonna elule ja tervisele. Toiduainetööstuses hügieeninormide rikkumine on ka igal üksikul juhtumil raske rikkumine ning ka sellisel juhul võiks tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna tööandja ei pea taluma teadlikku pikaajalist ohtu paljude inimeste elule ja tervisele ka üksikrikkumise korral. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 90 kalendripäeva eest suurusega 1204,36 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejal on pidev tööstaaž kostja juures alates 06.06.1994. Alates 01.02.2008 töötas hageja töölepingu nr 08/162 alusel töökoja koristajana. Tema ülesandeks oli töökoja, lukkseppade maja riietus- duši- ja tualettruumide, tehnikateenistuse ja müügisekretäride tööruumide, suitsetamisruumi, riikliku järelevalve inspektori, tapaosakonna puhtapoole olmeruumide ja tehnikateenistuse ruumide, nugade teritusruumi ja elektrikilbi ruumi ning tapaosakonna galerii koristus.
16.23.08.2012 andis kostja hagejale üle töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töötajast tulenevatel põhjustel (TLS § 88 lg 1 p 3). Avalduses on hagejale ette heidetud, et ta täidab oma tööülesandeid hooletult ja talle on eelnevalt korduvalt tehtud suulisi hoiatusi ja korduvalt ka käskkirjalisi hoiatusi. Olukorra paranemist on ajutiselt olnud, kuid üsna kohe muutub töötaja jälle hooletuks. Puudub vaidlus selle üle, et kostjal tööandjana oli õigus tööleping üles öelda.
17.Kostja taotlus tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. 29.08.2012 ja 18.09.2012 töövaidluskomisjonile esitatud avalduste puhul oli tegemist kahel erineval alusel esitatud nõuetega hüvitise saamiseks ja asjaolu, et komisjon ei pidanud vajalikuks neid nõudeid menetleda ühes menetluses, ei anna alust käesoleva hagimenetluse lõpetamiseks ilma otsust tegemata. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et esimeses avalduses komisjonile esitatud nõuded ei ole omavahel seotud.
18.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli õigustatud töölepingu hagejaga üles ütlema ilma etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel.
19.Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud, et tööandjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seda põhjusel, et juba alates 2009. a oli tööandja korduvalt juhtinud töötaja tähelepanu vajakajäämistele tema töös, ka oli talle korduvalt tehtud käskkirjalisi hoiatusi.
20.Kohus leidis, et kostja ei ole hagimenetluse käigus tõendanud, et erakorralise ülesütlemise alusena välja toodud rikkumised oleksid olnud oluliselt raskemad kui rikkumised, mille puhul pidas tööandja võimalikuks piirduda hoiatusega ja ei soovinud töölepingut lõpetada. Vaatamata kohtu korduvatele tähelepanu juhtimistele ei esitanud kostja ülesütlemise aluseks olevaid tõendeid hagejapoolsete tööülesannete rikkumise kohta, samuti asjaolude kohta, mis annaks aluse põhjendatud kahtluseks, et hageja tegevus oli ohuks Eesti elanikkonnale.
21.Kuigi tegemist oli töötaja korduvate rikkumistega, pidas tööandja vajalikuks juhtida nendele tähelepanu keskmiselt kord aastas. Seega võib öelda, et rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et annaksid aluse töölepingu ülesütlemiseks ilma etteteatamise tähtaega järgimata. Puuduste fikseerimise dünaamikat arvesse võttes võis olukord olla ka selline, et peale hoiatuse tegemist jätkas hageja oma tööülesannete täitmist pikka
aega oma kohustusi rikkumata. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et hageja ei puutunud oma töös otseselt kokku tootmisprotsessi ega toodanguga. Ka ei ole isikute poolt, kes hageja tööülesannete täitmist otseselt kontrollisid (puhastusteenistuse meistrid), talle etteheiteid tehtud.
22.Kostja seisukoht, et hageja tegemata jätmised seadsid ohtu Eesti elanike elu ja tervise, on jäänud paljasõnaliseks ja põhjendamata ka põhjusel, et kohtule ei ole esitatud ülesütlemise aluseks olnud tõendeid. Töölepingu ülesütlemise vaidluse materjale ei soovinud kostja asja juurde võtta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja palub tsiviilasjas menetluse lõpetada. Juhul kui ringkonnakohus ei lõpeta menetlust, siis tühistada maakohtu otsus, teha asjas uus otsus ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
24.Maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel asjas menetluse lõpetamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused ühtivad selle väite osas kostja poolt maakohtu menetluses avaldatuga.
25.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TLS § 97 lg 3, mis lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kostja tegutseb toiduainetetööstuses, kus kehtivad avalikes huvides eriti ranged hügieeninõuded, et ükski isik ei ostaks saastunud lihatooteid, mis võivad tõsiselt ohustada inimese elu ja tervist. Olukorras, kus ettevõttes kehtivad eriti ranged hügieeninormid ja koristajat on vähemalt neljal korral nende rikkumise eest kirjalikult hoiatatud, ei pea tööandja pärast järjekordset rikkumist olema veel 90 päeva ohuolukorras, sest ettevõtte ruumid on ebahügieenilised.
26.Maakohus rikkus TsMS §-s 436 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning eiras kohustust rajada otsus üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Maakohus märgib lahendis, et vaatamata kohtu korduvatele tähelepanu juhtimistele ei esitanud kostja ülesütlemise aluseks olevaid tõendeid hagejapoolsete tööülesannete rikkumise kohta, samuti asjaolude kohta, mis annaks aluse põhjendatud kahtluseks, et hageja tegevus oli ohuks Eesti elanikkonnale. Maakohus ei ole kostja tähelepanu nimetatule kordagi juhtinud. Kostja ei olekski pidanud käesolevas asjas tõendama töölepingu ülesütlemise alust, kuna selle üle asjas vaidlus puudub ning ülesütlemise alus ja õiguspärasus on tõendamist leidnud jõustunud otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954. Lisaks on esitatud dokumentaalseid tõendeid, nt töötajale eelnevalt tehtud 4 kirjalikku hoiatust.
27.Maakohus asus spekuleerimise teele ja rajas kohtuotsuse oletustele, mitte asjas kogutud ja esitatud tõenditele. Kohtu paljasõnaline väide, et hagejale ei olnud etteheiteid kolmandate isikute poolt, on spekulatiivne ning ei rajane ühelegi tõendile. Jääb mõistetamatuks, miks kahtleb maakohus kostja haldusjuhi pädevuses kontrollida koristajate tööd, kuigi see on haldusjuhi vastutusalas ning tema vahetu töökohustus.
28.Kostja esitas hügieenieeskirjade näol dokumentaalsed tõendid kõrgendatud puhtuse nõuete kohta lihatööstuses. Keskmise sotsiaalse elukogemusega inimesele peaks olema mõistetav, et mustus ja bakteriaalne reostatus võib põhjustada lihatoodete riknemise ning kostja palub ringkonnakohtul lugeda see üldteada asjaoluks. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Maakohus jättis menetluse õigesti lõpetamata ja sellekohast kostja taotlust ei rahulda ka ringkonnakohus. Hageja esitas 29.08.2012 avalduses töövaidluskomisjonile taotlused töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks 3 kuu keskmise palga ulatuses (t lk 40). Nõue põhineb TLS § 109 lg-l 1. Töövaidluskomisjon lahendas selle nõude töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 25.09.2012 otsusega, jättes avalduse rahuldamata (t lk 42). Otsus on jõustunud.
32.18.09.2012 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tööandjalt välja mõista ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitise 90 kalendripäeva eest TLS § 100 lg 5 alusel (t lk 41). Töövaidluskomisjon lahendas selle nõude töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 18.10.2012 otsusega, millega rahuldas avalduse ja mõistis avaldaja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest summas 1204,36 eurot (t lk 5). Tegemist on erinevate hüvitisnõuetega, mistõttu ei kuulu TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamisele. Käesolevas tsiviilasjas vaatab kohus kostja taotluse alusel hagimenetluses läbi hageja nõude kostjalt hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 5 alusel, kuna kostja töövaidluskomisjoni 18.10.2012 otsusega ei nõustunud.
33.Kostja ütles töölepingu 23.08.2012 avaldusega erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Erinorm on sätestatud TLS § 97 lg-s 3, mille järgi võib tööandjal töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis oleks andnud aluse TLS § 97 lg 3 kui erinormi kohaldamiseks. Iseenesest asjaolud, et kostja tegutseb toiduainetetööstuses, kus kehtivad eriti ranged hügieeninõuded ja et hagejat on korduvalt hoiatatud töökohustuste puuduliku täitmise eest, selleks alust ei anna. Tööandja ei pea leppima sellega, et tööülesandeid ei täideta nõuetekohaselt ja ta on õigustatud eeltoodu alusel töölepingu erakorraliselt üles ütlema, kuid sellest ette teatamata jätmiseks peavad olema erandlikud asjaolud, mida käesoleva asja materjalist ei nähtu.
34.Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei juhtinud kostja tähelepanu asja lahendamiseks oluliste asjaolude ja tõendite esitamise vajadusele. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et kohus tegi ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ja juhtis korduvalt tähelepanu vajadusele võtta juurde töövaidlusasja nr 4.3-2/1954 toimik. Kostja ei olnud sellega nõus (t lk-d 83, 91d).
35.Maakohus ei rajanud otsust oletustele. Hageja tugines muu hulgas asjaoludele, et ta ei puutunud oma töös tootmisprotsessi ja toodanguga kokku ning töölepingu p 2.8 järgi andis hagejale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist puhastusteenistuse meister või tema poolt selleks volitatud isik, kes ei teinud hageja töö kohta ühtegi ettekannet, samuti ei teinud hagejale etteheiteid teised töötajad, kes ruume kasutasid (t lk-d 79, 91b). Vastupidist oleks pidanud tõendama kostja. Asjaolu, et pärast hagejale märkuste
tegemist olukord paranes, on kajastatud kostja töölepingu ülesütlemise avalduses (töövaidluskomisjoni toimiku lk 8).
36.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
37.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda, kuna otsus tehti tema kahjuks. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
38.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.