Kostja: Saaremaa Lihatööstus OÜ (registrikood 11323290, asukoht Pikk 81, Kuressaare 93815) kostja lepinguline esindaja Jüri Reede (Tuulaja osaühing, e-post [email protected]). Asja läbivaatamise kuupäev
22.10. 2013
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista Saaremaa Lihatööstuse OÜ-lt R K kasuks TLS § 100 lg. 5 alusel hüvitis 90 kalendripäeva eest summas 1204,36 eurot (üks tuhat kakssada neli eurot 36 senti). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
19.novembril 2012. a esitas Saaremaa Lihatööstus OÜ kohtule taotluse töötaja R K poolt töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras. Kohus kohustas hageja R Ke esitama töövaidluskomisjonile esitatud
avalduse hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 20 päeva jooksul kostja taotluse menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Vastavalt esitatud hagile asus hageja Saaremaa Liha- ja Piimatootmiskoondisesse tööle 6. juunil 1994. a. Alates
1.aprillist 2007. a oli hageja tööandjaks kostja Saaremaa Lihatööstuse OÜ. Kostja andis 24. augustil 2012. a. hagejale kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses on töölepingu lõpetamise päevaks märgitud 24. august 2012. a. Töölepingu lõpetamise aluseks on märgitud Töölepingu seaduse (TLS) 88 lg 1 p 3. Seega ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt öelda üles üksnes Töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides Töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt öelda üles TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat. Töölepingu seaduses on kehtestatud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise korral tuleb järgida etteteatamistähtaegu. Tööandja poolt etteteatamistähtaja järgimise kohustus on seadusandja poolt kehtestatud selleks, et töötajal oleks võimalik leida endale võimalikult kiiresti uus töökoht. TLS § 99 kohaselt annab tööandja töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks, kui ta töölepingu erakorraliselt üles ütleb. Hageja tööstaaž sama tööandja juures on üle 18 aasta. Hageja on olnud tööandjale lojaalne. TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja on seisukohal, et tema töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata, puudus alus. TLS § 100 lg 5 kohaselt on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS paragrahvi 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat.
Kuna kostjast tööandja ei järginud seaduses ettenähtud töölepingu erakorralise ülesütlemise korral ette nähtud etteteatamistähtaega, on hagejal õigus hüvitisele. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja peab talle maksma hüvitist vähemalt 90 kalendripäeva eest, so 1 204 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1.Mõista Saaremaa Lihatööstuse OÜ-lt R K kasuks välja hüvitis 90 kalendripäeva eest summas 1 204,36 eurot.
2.Menetluskulud jätta kostja kanda.
10.09. 2013 esitatud seisukohas leidis hageja, et käesolevas kohtuasjas puudub alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata ja kostja 29. aprilli 2013 menetluse lõpetamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja eelmärgitud seisukoht kajastub põhjalikumalt hageja
28.mail 2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis. Menetluse lõpetamise taotluse p-s 11 on kostja märkinud paljusõnaliselt, et ..... hagi on alusetu, kuna asjaolusid arvestades, täpsemalt tööandja hoiatustest hoolimata hageja poolt korduvate töökohustuste rikkumiste toimepanemisest, oli kostjal TLS § 97 lg 3 alusel õigus hagejaga tööleping seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda".
3.septembril 2013 esitas kostja kohtule seisukoha täpsustuse, mille p-s 1 esitab kostja väite, et ta jääb kõigi tema poolt 29.aprilli 2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ja esitab kohtule täiendavad tõendid. Kostja peamine väide, miks tema arvates võis töölepingu hagejaga öelda üles etteteatamisaega järgimata, on märgitud seisukoha täpsustuse p-s 8, kus on öeldud, et hageja seadis ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Hageja kostja seisukohaga ei nõustuja leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on töötanud samal töökohal alates 1994. a 6. juunist ja tal oli töölepingu ülesütlemise ajal tööstaaži 18 aastat. Hageja tööstaaž nähtub tema tööraamatu väljavõttest /vt TVK toimik, tl 9/. Lisaks eeltoodule on hageja töölepingu p-s 2.3 märgitud, et hagejal on ettevõttes pidevat tööstaaži alates 6. juunist 1994. Hageja on olnud tööandjale lojaalne. Tööandja ütles hageja töölepingu üles 23. augustil 2012. Hageja ei vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kohtus, sest tööandja töötajad, keda ta palus anda kohtus ütlusi selle kohta, kuidas ta tegelikkuses töötas, ei julgenud kohtusse tulla, sest nad kartsid kaotada tööandja juures oma töökohta. Töövaidlusasjade lahendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et töötaja puhul on töösuhtes tegemist nõrgema poolega. Töölepingu seaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes Töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 Ig-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat. Tööandjale kohustuslikke etteteatamistähtaegu kohaldatakse kõikidel töölepingu ülesütlemise juhtudel. Lisaks eeltoodule on pooled töölepingu p 9.4 teise lause kohaselt leppinud kokku, et seaduses ettenähtud juhtudel hüvitab pool, kes teatab lepingu lõpetamisest vähem ette, vähem
etteteatatud aja rahaliselt seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on kostjal töölepingu kohaselt kohustus maksta hagejale etteteatamistähtaja mittejärgimise tõttu hüvitist. TLS § 28 sätestab tööandja kohustused. TLS § 28 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. TLS § 97 lg-s 3 sätestatud võimalus, öelda töötaja tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata, kuulub rakendamisele vaid juhtumi korral, kus on eelkõige tegemist eriti mõjuvate põhjustega, st töötaja on pannud toime teod, mille puhul on välistatud töösuhte jätkumine isegi etteteatamisaja võrra või tähtaja lõppemiseni, mistõttu peab töösuhe lõppema koheselt. Hageja ei puudunud kunagi töölt ega viibinud tööl alkoholijoobes, tema poolt koristatavates ruumides polnud pinnad kunagi puhastamata tahtlikult või hooletusest. Ta ei tekitanud kostjale kahju. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisnes hageja väidetava kohustuse rikkumise eriline raskus, mis tingis vajaduse töölepingu ülesütlemiseks ilma etteteatamisaega järgimata. Seega polnud alust hageja töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata, sest ta ei pannud toime tegu, mis oleks välistanud töösuhte kestmise etteteatamisaja lõppemiseni. Hageja töölepingu nr 08/162 11. veebruarist 2008 p 2.4 kohaselt töötas hageja R. K töökoja koristaja ametikohal. Töökoja koristajana ei koristanud ta ühtki tootmisruumi ja ei puutunud toiduainete töötlemisega vahetult kokku. Enne töölepingu ülesütlemist oli kostja teinud hagejale paar aastat umbes kord aastas hoiatuse. Järelikult täitis hageja ülejäänud päevadel aastas oma töölepingust tulenevaid kohustusi korralikult. Käesolevas asjas omab tähtsust ka asjaolu, et töölepingu p 2.8 kohaselt andis hagejale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist puhastusteenistuse meister või tema poolt selleks volitatud isik. R. Ki vahetuse puhastusteenistuse meistrid olid R K ja L L, kes jäid hageja tööülesannete täitmisega rahule. Märgitud väidet tõendab asjaolu, et isikute poolt, kes vahetult kontrollisid hageja poolt tööülesannete täitmist, ei koostatud hageja töö kohta ühtki ettekannet. Asjaolu, et varasematel aastatel tehti hagejale haldusjuhi ettekande põhjal hoiatus ja pärast seda sai töösuhe jätkuda, tõendab, et hageja tööalased minetused ei olnud nii olulised, et oleks seadnud kostja vara või tootmise ohtu. Juhul, kui hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olnud väidetavad rikkumised olid eriliselt rasked ja neid saab lugeda olulisteks töölepingu rikkumisteks, mis tingisid vajaduse töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata, oleks kostja tõenäoliselt öelnud hageja töölepingu üles kohe pärast esimest või teist rikkumisi. Asjaolu, et kostja ütles töölepingu üles pärast mitut aastat, mil ta aastas korra töötajat hoiatas, tõendab, et töölepingu rikkumine töötaja poolt ei olnud oluline. Samas, kui tööandja arvates esines töötaja töökohustuste täitmises minetusi, ei olnud need minetused sellised, millega tekkis kostjale varaline kahju või varalise kahju tekkimise oht. Ei ole tõendatud, et etteteatamistähtaega järgides oleks hageja poolt töökohustuste rikkumine võinud tekitada kostjale suurema kahju tekkimise ohtu. Ei ole tõendatud, et hageja töökohustuste rikkumise tõttu on kostjale varem kahju tekkinud. Kostja tuginemine hügieeninõuetele tõendamaks hageja töökohustuste rikkumise raskust, ei ole asjakohane. Hügieeninõuetest mittekinnipidamine polnud aluseks tema töölepingu ülesütlemisel.
lk 5 Haldusjuht U Hu 9. augusti 2012 aasta esildises, on märgitud, et R. K koolitab välja uut inimest. Asjaolu, et hageja pidi välja õpetama uut töötajat tõendab, et hageja tööga oldi rahul. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kostja poolt 23. augustil 2012. a tehtud tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tunnistab tööandja, et ta on märganud hageja töös olukorra paranemist pärast talle märkuste tegemist. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel pidanuks kostja arvestama hageja võimeid ja omadusi, mis olid talle aastaid juba teada ja ütlema töölepingu üles etteteatamisaega järgides.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.11. 2012 esitas kostja kohtule taotluse vaadata R K (K) töövaidlusasjas nr 4.32/2171 esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Esitatud taotluse kohaselt töövaidluses nr 4.3-2/2171 otsustati 18.10.2012.a. töötaja avaldus rahuldada ja mõisteti R Ki (hageja) kasuks Saaremaa Lihatööstus OÜ-lt (kostja) välja kokku hüvitisi summas 1204,36 eurot (tuhat kakssada neli koma kolmkümmend kuus eurot). Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 18. oktoober 2012. Seega on käesolev taotlus esitatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. ITVS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 29.08.2012 pöördus hageja Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni poole (TVK) nõuetega: 1) tuvastada töölepingu lõpetamise tühisus ning 2) välja mõista hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 1’242.- eurot (Lisa 1). Seejuures ei toonud hageja välja hüvitise väljamõistmise taotluse õiguslikku alust, vaid lihtsalt palus eraldiseisva taotlusena see välja mõista. Nimetatud taotluste mitteseotust näitab ka asjaolu, et TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega töölepingu tühisuse tuvastamine ei anna alust rahalise hüvitise nõudmiseks ja hageja poolt esitatud kaks nõuet ei olnud seotud.
lk 6
18.09.2012, so avalduse lahendamise päeval, täpsustas hageja rahalise hüvitise taotluse õiguslikku alust ning esitas selle TVK-le (Lisa 2). Seejuures ei ole tegemist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 20 lg 2 tähenduses nõude täiendamisega, vaid juba esitatud rahalise hüvitise nõude õigusliku aluse kirjaliku täpsustamisega. 18.09.2012 vaatas TVK töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 hageja taotlused läbi ning jättis avalduse täies mahus rahuldamata, st jättis rahuldamata ka hageja rahalise hüvitise taotluse (Lisa 3). Nimetatud otsusest nähtub selgesõnaliselt, et töövaidlusasi on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja rahalise hüvitise nõudes (otsuses „rasvaselt“ esile toodud).
1.25.09.2012 tegi TVK töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 otsuse teatavaks.
2.11.10.2012 lahendas TVK ebaseaduslikult töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 teistkordselt hageja poolt esitatud rahalise hüvitise taotlust, mis oli esitatud juba 29.08.2012 ning TVK istungil 18.09.2012 lahendatud, st rahuldamata jäetud. 18.10.2012 tegi TVK teatavaks ebaseadusliku otsuse töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171, millega otsustati hageja avaldus rahuldada ja mõisteti R K (hageja) kasuks Saaremaa Lihatööstus OÜ-lt (kostja) välja kokku hüvitisi summas 1204,36 eurot (tuhat kakssada neli koma kolmkümmend kuus eurot). 26.10.2012 jõustus TVK otsus töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954, millega jäeti rahuldamata hageja eraldiseisvad taotlused töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning rahalise hüvitise välja mõistmiseks. 19.11.2012 oli kostja sunnitud pöörduma kohtusse taotlusega asja lahendamiseks hagimenetluse korras, et mitte lasta jõustuda töövaidlusasjas nr 4.3-2/2171 tehtud ebaseaduslikul lahendil, mis oleks muutunud täitedokumendiks. 26.10.2012 töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954 jõustunud TVK otsuse näol on tegemist lahendiga kohtueelses menetluses, millega on lahendatud samade poolte vaidlus samal alusel sama hagieseme üle, mis on menetluse lõpetamise aluseks käesolevas tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et mõiste "sama nõue samal alusel" all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). TVK jõustunud otsusega töövaidlusasjas nr 4.32/1954 jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu rahalise hüvitise välja mõistmiseks. Kostja leiab, et lisaks eeltoodule on hagi ka alusetu, kuna asjaolusid arvestades, täpsemalt tööandja hoiatustest hoolimata hageja poolt korduvate töökohustuste rikkumiste toimepanemisest, oli kostjal TLS § 97 lg 3 alusel õigus hagejaga tööleping seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. Hoolimata eeltoodust on kostja nõus asja lõpetama kompromissiga selliselt, et maksab õigusrahu huvides hagejale kolmsada (300) eurot ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Käesoleva menetlusdokumendiga soovib kostja täpsustada varem avaldatud seisukohta, et lisaks menetluse lõpetamise alusele on hagi ka alusetu, kuna asjaolusid arvestades, täpsemalt tööandja hoiatustest hoolimata hageja poolt korduvate töökohustuste rikkumiste
lk 7 toimepanemisest, oli kostjal TLS § 97 lg 3 alusel õigus hagejaga tööleping seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. TLS § 97 lg 3 lubab töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hagejat on neljal eelneval aastal korduvalt kirjalikult hoiatatud töökohustuste hooletu täitmise eest. See on tuvastamist leidnud ka kostja poolt esitatud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/1954. Kostja esitab selle faktiväite tõendamiseks koopiad hoiatustest ning juhul, kui neid juba asjas juures ei ole, siis palub need täiendavate tõenditena asja juurde võtta (Lisa 1). Kostja tööruumid asuvad toiduainetööstuses, kus kehtivad eriti ranged hügieeninõuded, mille tõendamiseks soovib kostja esitada kehtiva hügieenieeskirja redaktsiooni ning hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal kehtinud redaktsiooni, mis on praktiliselt identsed ning erinevad vaid väga väikeses mahus tervisekontrolli puudutavas osas (Lisa 2 ja 3). Eriti ranged hügieeninormid on toiduainetööstuses kehtestatud mitte niivõrd tootja huvidest lähtuvalt, vaid just avaliku huvi aspektist. Hügieeninormid peavad tagama, et mitte ükski isik ei ostaks saastunud lihatooteid, mis võivad tõsiselt ohustada inimese elu ja tervist. Käesoleva kohtuasja puhul peabki kohus hagi sisulise lahendamise juhul vastuse andma küsimusele, kas tööandja olukorras, kus ettevõttes kehtivad eriti ranged hügieeninormid ja ta on koristajat vähemalt neljal korral nende rikkumise eest kirjalikult hoiatanud, peab pärast järjekordset rikkumist olema veel 90 päeva ohuolukorras, et toiduainetööstuse ruumid on ebahügieenilised, mis võib põhjustada saastunud lihatoodete näol ohu kogu Eesti elanikkonna elule ja tervisele, või on tööandjal õigus koheselt kõrvaldada oht paljude inimeste elule ja tervisele ning vabastada etteteatamistähtajata töölt hügieeninorme mittejärgiva koristaja, keda on varem neljal korral kirjalikult hoiatanud. Kostja on seisukohal, et toiduainetööstuses hügieeninormide rikkumine on ka igal üksikul juhtumil raske rikkumine ning ka sellisel juhul võiks tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna tööandja ei pea taluma teadlikku pikaajalist ohtu paljude inimeste elule ja tervisele ka üksikrikkumise korral.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: I Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja R K töötas kostja Saaremaa Lihatööstus OÜ-s alates 01. 02. 2008 töölepingu nr. 08/162 alusel töökoja koristajana. Pidev tööstaaž ettevõttes alates 06. 06. 1994, kuna hageja töötas ka kostja õiguseellase Saaremaa Liha ja Piimatootmiskoondises. Tema ülesandeks oli töökoja, lukkseppade maja riietus- dušši- ja tualettruumide , tehnikateenistuse ja müügisekretäride tööruumide, suitsetamisruumi, riikliku järelevalve inspektori, tapaosakonna puhtapoole olmeruumide ja tehnikateenistuse ruumide, nugade teritusruumi ja elektrikilbi ruumi ja tapaosakonna galerii koristus.
lk 8
23.08. 2012 andis kostja hagejale üle töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töötajast tulenevatel põhjustel. Avalduses on hagejale ette heidetud, et ta täidab oma tööülesandeid hooletult ja talle on eelnevalt korduvalt tehtud suulisi hoiatusi ja korduvalt ka käskkirjalisi hoiatusi. Olukorra paranemist on ajutiselt olnud, kuid üsna kohe muutub töötaja jälle hooletuks. Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg. 1 p. 3 alusel alates 24.
08.2012. Seega puudub vaidlus selle üle, et kostjal tööandjana oli õigus töölepingut üles öelda.
29.08. 2012 esitas hageja Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi ka komisjon) avalduse /t.l, 40/ töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõude summas 1242 eurot. Töövaidlusasjas nr. 4.3-2/1954 tehtud 25. 09. 2012 .a. otsusega jättis komisjon hageja avalduse rahuldamata, kuna leidis, et tööandjal oli olemas alus töölepingu ülesütlemiseks.
18.septembril 2012 esitas hageja komisjonile teise avalduse hüvitise nõudes seoses sellega, et tööandja ei järginud TLS § 100 lg. 5 ettenähtud kolmekuulist etteteatamistähtaega /t.l. 41/. Hageja taotleb hüvitise väljamõistmist 90 kalendripäeva eest, 1242 eurot.
18.10. 2012.a. otsusega 4.3-2/2171 rahuldas komisjon hageja taotluse kuna leidis, et tööandja oleks pidanud järgima etteteatamise tähtaega, sest puudujäägid hageja töös ei olnud sedavõrd suured, et need oleksid tinginud töölepingu ülesütlemise päevapealt. Seda enam, et hoiatused tuginesid ühe isiku hinnangule, kelleks oli haldusjuht. Hageja otsene ülemus ega kaastöötajad oma rahulolematust ei väljendanud.
19.novembril 2012 pöördus tööandja kohtusse avaldusega vaadata R K töövaidlusasjas nr. 4.3-2/2171 esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. II Kostja taotles hagi menetluse lõpetamist ilma otsust tegemata põhjusel, et samade poolte vahel, samal alusel, on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Nimelt on töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr. 4.3-2/1954 vaadanud läbi hageja nõude hüvitiste saamiseks ja jätnud selle rahuldamata, otsus on jõustunud.
18.09. 2012 esitas hageja töövaidluskomisjonile nõude täpsustuse, millega andis oma nõudele õigusliku aluse, mille komisjon pidi liitma eelneva avaldusega kuid algatas selle läbivaatamiseks uue menetluse, mida ei saa lugeda õiguspäraseks. Hageja sellega ei nõustunud ja leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks alusetu ülesütlemise eest TLS § 109 tulenevalt. TLS § 107 lg. 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
lk 9 TLS § 109 lg. 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
18.09. 2012 esitas hageja uue avalduse, nüüd juba hüvitise nõudes etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest TLS § 100 lg. 5 alusel, mille kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem aega, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna hageja staaž tööandja juures oli 18 aastat, leidis ta, et on õigustatud saama hüvitist 90 kalendripäeva eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegemist on kahe erineva, erineval alusel esitatud nõudega hüvitise saamiseks ja asjaolu, et komisjon ei pidanud vajalikuks neid nõudeid menetleda ühes menetluses, ei anna alust käesoleva hagimenetluse lõpetamiseks ilma otsust tegemata. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et esimeses avalduses komisjonile esitatud nõuded ei ole omavahel seotud. III Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli õigustatud töölepingu hagejaga üles ütlema ilma etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg. 3 alusel, mis annab tööandjale võimaluse töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 88 lg. 1 p. 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 97 lg. 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja rohkem aastat- 90 kalendripäeva. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud, et tööandjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seda põhjusel, et juba alates 2009.aastast oli tööandja korduvalt juhtinud töötaja tähelepanu vajakajäämistele tema töös, ka oli talle korduvalt tehtud käskkirjalisi hoiatusi (2009 ühel korral, 2010 ühel korral ja 2011 ühel korral), kahel korral on ta tööülesannete lohaka täitmise eest ilma jäetud preemiast.
08.08. 2012 leiti hageja töös taas rida puudusi, mille kohta osakonna juhataja on teinud esildise.
09.08- 23. 08. 2012 viibis hageja korralisel puhkusel. Alates 24. 08. 2012 ütles tööandja lepingu üles ilma etteteatamiseta kuna leidis, et tööandjapoolset huvi järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist. Tööandja oli seisukohal, et kuna tegemist on toiduainetetööstusega, siis vajakajäämised kasvõi olmeruumide koristamisel seavad ohtu tarbijate tervise.
lk 10 Hageja on seisukohal, et tema poolt toimepandud rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et oleks olnud aluseks temaga töölepingu lõpetamiseks ilma etteteatamise tähtaega järgimata. Samale seisukohale asus ka komisjon, kes leidis, et kõikides hoiatustes on olnud juttu millega koristamata jätmisest või halvasti koristamisest. Peaaegu kõigil juhtudel oli tegu ühe inimese, haldusjuhi , hinnanguga. Samas ei ole töötaja tööga rahulolematust üles näidanud tema otsesed ülemused ega kaastöötajad, kes nendes ruumides töötasid. Kuna tööandja on varasemalt piirdunud hoiatustega, siis järeldas komisjon, et rikkumisi ei saa pidada sedavõrd rasketeks, et need tingiksid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Ka ei ole tõendatud, et töötaja tegevusega oleks tööandjale tekkinud kahju või sellega oleks kaasnenud muu raske tagajärg või oht selle tekkimiseks. Kohus nõustub komisjoni käsitlusega ja leiab, et kostja ei ole hagimenetluse käigus tõendanud, et erakorralise ülesütlemise alusena välja toodud rikkumised oleksid olnud oluliselt raskemad kui rikkumised, mille puhul pidas tööandja võimalikuks piirduda hoiatusega ja ei soovinud töölepingut lõpetada. Vaatamata kohtu korduvatele tähelepanu juhtimistele ei esitanud kostja ülesütlemise aluseks olevaid tõendeid hagejapoolsete tööülesannete rikkumise kohta samuti asjaolude kohta mis annaks aluse põhjendatud kahtluseks, et hageja tegevus oli ohuks Eesti elanikkonnale. Kuigi tegemist oli töötaja poolsete korduvate rikkumistega, pidas tööandja vajalikuks juhtida nendele tähelepanu keskmiselt kord aastas. Seega võib öelda, et rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et annaksid aluse töölepingu ülesütlemiseks ilma etteteatamise tähtaega järgimata. Puuduste fikseerimise dünaamikat arvesse võttes võis olukord olla ka selline, et peale hoiatuse tegemist jätkas hageja oma tööülesannete täitmist pikka aega oma kohustusi rikkumata. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et hageja ei puutunud oma töös otseselt kokku tootmisprotsessi ega toodanguga. Ka ei ole isikute poolt, kes hageja tööülesannete täitmist otseselt kontrollisid (puhastusteenistuse meistrid), talle etteheiteid tehtud. Kostja oma seiskohta, et hageja tegemata jätmised seadsid ohtu Eesti elanike elu ja tervise on jäänud paljasõnaliseks ja põhjendamata ka põhjusel, et kohtule ei ole esitatud ülesütlemise aluseks olnud tõendeid. Töölepingu ülesütlemise vaidluse materjale ei soovinud kostja käesoleva asja juurde võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.