Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-13-43177
Tsiviilasi
Silvia Merila hagi AS Erimell vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1 418.35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Silvia Merila, ik 48209102735, elukoht XXX, lepinguline esindaja Harri Paabo, osaü[email protected] kostja AS Erimell, rk 10006506, asukoht Vahi 5, Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige Tiit Laursoo, [email protected]; lepinguline esindaja Maia Ploom, [email protected] .
Silvia Merila hagi AS Erimell vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks 5.04.2004 sõlmitud töölepingu alusel 2013 aprillikuu eest saamata töötasu 450 eurot ja 2013 maikuu 12 tööpäeva eest keskmine töötasu 343.30 eurot, kokku 793 (seitsesada üheksakümmend kolm) eurot 30 senti, millelt arvestatakse maha töötaja maksukohustus. Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks kuni 13.09.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 22.62 eurot. Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks alates 13.09.2013 viivis VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni AS-i Erimell poolt. Jätta rahuldamata Silvia Merila hagi AS Erimell vastu 2010 detsembrikuu eest saamata töötasu 400 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta 64,83 % ulatuses AS-i Erimell kanda ja 35,17 % ulatuses Silvia Merila kanda. Määrata kindlaks AS-i Erimell menetluskulud summas 495 eurot ja Silvia Merila menetluskulud summas 495 eurot. Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks õigusabi tasu katteks 320.91 eurot. Välja mõista Silvia Merilalt AS-i Erimell kasuks õigusabi tasu katteks 174.09 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks õigusabi kulu 146.82 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 5.04.2004 töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle müügiassistendina. 19.04.2013 esitas hageja kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 20.05.2013. Ajavahemikul 1. maist 2013 kuni töölepingu lõppemiseni kostja hagejal tööülesandeid täita ei võimaldanud (hagejat ei lubatud tööle). Kostja ei ole hagejale arvestanud ja maksnud töötasu hulgas ajatasu (kostja raamatupidamise koodiga 1110) ajavahemiku eest 1.-31.12.2010. Kostja poolt hagejale makstav töötasu on alati sisaldanud regulaarse iseloomuga ajatöötasu koodiga 1110 ja regulaarse iseloomuga täiendtasu koodiga 1150 ja märksõnaga KOGU. Eesti krooni kehtivuse ajal arvestas kostja hagejale igakuuliselt ajatasu 6000 EEK kuus, alates euro kehtima hakkamisest – 400 eurot kuus. Täiendtasu on kostja arvestanud hagejale krooni kehtivuse ajal igakuuliselt 7000 krooni (477.38 eurot). Vaatamata kirjaliku kokkuleppe puudumisele täiendtasu igakuise maksmise kohustuse ja selle suuruse kohta tekitas kostja pikaaegne ja regulaarne käitumine hagejale töötasu maksmisel hagejal õiguspärase ootuse, et tal on õigus saada ja kostjal on kohustus tasuda igakuise töötasu hulgas lisaks ajatasule täiendtasu vähemalt 477.38 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale arvestanud ega maksnud töötasu hulgas täiendtasu (kostja raamatupidamise koodiga 1150 ja märksõnaga KOGU) ajavahemiku eest 1.-30.04.2013. Hageja on seisukohal, et temal on saamata 2010 detsembrikuu eest töötasu 400 eurot ja 2013 aprillikuu eest täiendtasu 477.38 eurot. Kostja on hagejale arvestanud lõpparve koosseisus töötasu 12 päeva eest mais 2013 kokku 218.18 eurot. Kostja on jätnud arvesse võtmata hageja õiguse saada 2013 aprillikuu eest täiendtasu 477.38 eurot, millest tulenevalt on vale maikuu keskmise töötasu arvestus. Hageja arvutuste kohaselt on tal õigus saada maikuu 12 tööpäeva eest töötasu kokku 564.53 eurot. Kostja on maksnud seega 346.35 eurot vähem. Hageja nõuab kostjalt saamata töötasudelt sissenõuavaks muutunud viivist summas 105.29 eurot ja lisanduvat viivist kuni kohustuse täitmiseni. Vastuseks kostja vastuväidetele on hageja seisukohal, et tema ei pea jääma 2010 detsembrikuu ajatöö tasuta ainuüksi sellel põhjusel, et kostja raamatupidamisporogramm ei töötanud. Hagejale makstud tasud ei olnud igas kuus erinevad, nt 2012. aastal oli seitsmel kuul tasu täpselt ühesugune: 450 eurot. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes ebalojaalselt, ta ei ole mingeid andmeid, eriti veel salajasi andeid varastada püüdnud. Hagejale ei ole arusaadav, missugused konkreetsed andmed on kostja määratlenud oma äri-, kommerts-, finants- ja/või tootmissaladuseks. Hageja ilmus 2.05.2013 tööle, kuid T. Laursoo ei lubanud tal tööd tegema hakata ja palus hagejal mitte kunagi enam kostja ruumides olevale töökohale tulla. Hageja ei ole toime pannud ühtegi süülist tegu. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, nagu oleks üksnes kostja õigustatud oma suva järgi igal konkreetsel kuul iseseisvalt määrama, kas töötasu osaks olevat tulemustasu makstakse või mitte. Kostja vastus hagile
Kostja hagi ei tunnista. S. Merila (tol ajal perekonnanimega Moltšanova) töötas 2010 detsembris 20 tööpäeva, lisandus tööandja poolt antud vaba päev palga säilitamisega 31.12.2010 ning talle arvestati töötasu 5 727.27 krooni, sest ta võttis endale 22.12.2010 vaba päeva palga säilitamiseta. Lisaks töötasule maksti hagejale preemiat 6 681.82 krooni. Seoses euro kasutuselevõtuga 01.01.2011 ei võimaldanud raamatupidamisprogramm trükkida korrektset palgateatist, mistõttu hagejale väljastatud teatisel on ainult üks rida selgitusega KOGU. Brutotöötasuna arvestati hagejale 2010 detsembrikuu eest töötasu ja preemiat kokku 793.08 eurot. Töölepingu nr 4.2. kohaselt võib töötajale maksta lisatasu või preemiat vastavalt juhatuse otsusele. Antud juhul on töötajale makstud preemiat hea töö eest. Summad on erinevad ning sõltuvad töötaja töössesuhtumisest ja kostja majanduslikest võimalustest. Sõna KOGU all väljamakstavad summad ei ole kaugeltki ühesugused. 2013. a aprilli- ja maikuu eest maksis kostja hagejale ainult lepingujärgset töötasu. Hagejal ei ole preemia saamise õigust, sest ta ei olnud kostja vastu lojaalne. Kostja väitel hageja püüdis 30.04.2013 varastada kostja eriti salajast ainult tööalaseks kasutamiseks ettenähtud infot. Hagejal puudus vajadus sellise info kopeerimiseks oma tööülesannete täitmiseks. Kostja on seisukohal, et hageja kavatses andmeid edastada konkurendile või kellelegi teisele, kellel oli sellise info vastu huvi. Hiljem selgus, et hageja asus peale kostja juures töösuhte lõppemist tööle Konetex Grupp OÜ-sse turundusjuhi ametikohale. Tegemist on kostja konkurentfirmaga, mis nähtub äriühingu kodulehelt. Hageja tööülesanded selle firmas on sarnased kostja juures täidetud tööülesannetega. Töötaja rikkus töölepingu p 6.3. järgset kohustust ja töölepingu seaduses sätestatud töötaja kohustusi, mistõttu ei saa mõistlikult eeldada, et kostja maksab hagejale veel preemiat. Kuna juhataja ei olnud 30.04.2013 Tartus, kõrvaldasid kaastöötajad S. Merila sel päeval arvuti juurest.
eurot). Lisatasu on hagejale arvestatud augustist kuni novembrini 2010 (kaasa arvatud) igas kuus 447.38 eurot (7000 krooni), töötasu kokku 830.85 eurot. Hageja esitatud palgalipiku järgi detsembris 2010 arvestati hagejale töötasu 793.08 eurot. Kostja esindaja seletuse järgi võttis hageja selle kuul ühe tasustamata puhkepäeva. Kostja esitatud palgalehe kohaselt (tl 43) arvestati hagejale põhipalka detsembrikuu 21 tööpäeva eest 366.04 eurot ja preemiat 427.04 eurot, kokku 793.08 eurot. Tl 55 oleva käskkirja nr 030111 kohaselt on tööandja otsustanud hagejale maksta 2010 detsembrikuu eest lisatasu 6681.82 krooni (427.04 eurot vastavalt kostja esitatud palgalehele tl-l 43). Kohus on seisukohal, et hageja nõue väidetavalt saamata põhitöötasu osas 2010 detsembrikuu eest on põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et hagejale antud palgalipikul ei ole eraldi välja toodud põhi- ja lisatasu ridu, ei tähenda seda, et hagejal jäi põhitöötasu selle kuu eest saamata. Hagejale on arvestatud ja välja makstud tema tavapärane töötasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et tema töötasu 2010 detsembris pidi olema tööandja poolt arvestatust, so 793 eurost 400 euro võrra suurem. Hageja esitatud palgalipikutest ja tööandja poolt esitatud käskkirjadest AS-i Erimell töötajatele preemiate maksmise kohta nähtub, et tegemist on olnud regulaarse tasuga, mille suurus ületab igal kuul hageja töölepingus kokkulepitud põhitöötasu. 2012 aprillist kuni novembrini on hagejale arvestatud põhitasu 400 eurot ja lisatasu 450 eurot, töötasu kokku 850 eurot või puhkuse ajal samas ulatuses proportsionaalselt töötatud ajaga. Detsembris 2012 on lisatasu olnud 672 eurot, 2013 jaanuaris – 476 eurot, veebruaris 496 eurot ja märtsis 612 eurot. Töölepingu p
mida leppetrahv ei katnud. Isegi kui kohtule oleks tõendatud asjaolu, et hageja rikkus temale selgelt arusaadavaks tehtud ärisaladuse hoidmise kohustust, ei näe seadus ette töötasu alandamise võimalust selle kohustuse rikkumise korral. Leppetrahvi maksmise kokkulepe puudub. Tööandja ei ole omalt poolt midagi ette võtnud, et lõpetada töösuhe töötajaga, kelle vastu ei ole tööandjal enam usaldust, nt ei ole lõpetanud töölepingut tööandaja algatusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Arvestades asjaolu, et hagejale kostja poolt makstav lisatasu on olnud erinevatel kuudel erineva suurusega, kuid mitte vähem kui 450 eurot kuus ning hageja ei ole tõendanud, et temal on aprillikuu eest saamata lisatasu nimelt 477.38 eurot (7000 krooni), asub kohus seisukohale, et kostjal on hagejale maksmata töötasu 450 eurot brutotöötasuna 2013 aprillikuu eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei teinud tööd maikuus kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja saabumiseni, kokku 12 tööpäeva. Hageja väitel kostja ei lubanud teda tööle, kostja väitel ei ilmunud hageja ise töökohale. Kui töötaja ei ilmu tööle mõjuva põhjuseta, siis on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel: töötaja on rikkunud töökohustusi. Tööandja ei ole ka seda teinud. Vastavalt töötajale antud palgalipikule on tööandja arvestanud ja maksnud hagejale töötasu 12 tööpäeva eest 400 euro suuruselt töötasult. Kohus on seisukohal, et tööandja on aktsepteerinud töötaja tööle ilmumata jäämist. Kostja ei ole kummutanud hageja väidet, et tema töökohas viibimine tunnistati ebasoovitavaks. Seega on tegemist TLS §-s 35 sätestatud olukorraga: tööandjal tuleb töö tegemiseks valmis olevale töötajale, kellele ei ole tööd antud, maksta tema keskmine töötasu. Tööandja ei ole tõendanud, et töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü: töötajale ei ole teatavaks tehtud ärisaladuse sisu ning tööandja ei ole fikseerinud töötaja poolt ärisaladuse väärkasutust. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada 2013 maikuu eest keskmist töötasu. Vastavalt keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale, kinnitatud VV määrusega nr 91, 11.06.2009, on S. Merila keskmine päevatöötasu (arvestades hageja õigust saada 2013 aprillikuu eest tasu kokku 850 eurot) [(850+850+876+896+1012+850):(22+8+22+20+20+22)] 46.79 eurot. 2013 maikuu 12 tööpäeva eest on hagejal õigus saada keskmist töötasu seega (46.79x12) 561.48 eurot. Hagejale on arvestatud 2013 maikuu eest töötasu 218.18 eurot, saamata on seega (561.48-218.18) 343.30 eurot brutotöötasuna. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja saamata töötasu ja keskmise töötasu katteks kokku 793.30 eurot, millelt arvestatakse maha töötaja maksukohustus, tulenevalt TLS §-s 29 lg 3 sätestatust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 (alates 15.04.2013 kehtiva redaktsiooni) kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Töölepingu p 4.3. kohaselt oli töötasu maksmise kuupäevaks kokku lepitud 10-nes. Aprillikuu töötasu osa 450 eurot väljamaksmisega on hageja olnud viivituses alates 11.05.2013 kuni hagi kohtusse esitamiseni 13.09.2013. VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivis kuni 01.07.2013 (51 päeva) oli 8,75 % aastas, alates 01.07.2013 (74 päeva) – 8,5 % aastas. Viivis on seega (8,75%:365x51x450+8,5%:365x74x450) 13.25 eurot. Maikuu keskmise töötasu maksmata jäänud osa 343.30 eurot maksmisega on kostja olnud viivituses alates 20. maist 2013 kuni hagi esitamiseni 13.09.2013. TLS § 84 lg 1 kohaselt Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113
lg 1 sätestatud viivis kuni 01.07.2013 (42 päeva) oli 8,75 % aastas, alates 01.07.2013 (74 päeva) – 8,5 % aastas. Viivis on seega (8,75%:365x42x343.30+8,5%:365x74x343.30) 9.37 eurot. Hagejal on õigus saada hagi esitamise kuupäevani sissenõutavaks muutunud viivist summas 22.62 eurot ja alates 13.09.2013 viivist seadusega sätestatud määras kuni 793.30 euro suuruse brutotöötasu maksmiseni kostja poolt. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud nõude menetluskuluna õigusabi kulu 615 eurot väljamõistmiseks. Kostja esindaja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja esitatud õigusabikulude taotluse kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 540 euro eest. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus 120 euro ulatuses õigusabi kulude hüvitamiseks on põhjendamatu. Esitatud arve nr 140613 1 kohaselt on teenuse sisuks kohtueelsete läbirääkimiste pidamine töötasu saamiseks. Õigusabikulud kohtueelses menetluses on käsitletavad menetluskuluna ainult TsMS §-s 144 p 4 sätestatud juhul: kohtuväline kulu on muuhulgas ka seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulu. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kohtumenetluses 495 eurot. Hageja esindaja on vaielnud vastu kostja õigusabikulude suurusele, leides, et 5 tunni ulatuses õigusabi osutamine ei ole mõistlik. Esitatud ja kohtu poolt aktsepteeritud arvete kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 4,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja esindaja vastuväidet kosta esindaja töömahu kohta ja poolte võrdset kohtlemist, on mõistlik ja põhjendatud lugeda ka kostja esindaja asjakohaseks töömahuks 4,5 tundi, millest tulenevalt on õigusabi kulu (540-45) 495 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue kostja vastu (ilma viiviseta) oli (877.38+346.35) 1 223.73 eurot. Hagi rahuldati 793.30 euro, so 64,83 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 64,83 % ulatuses kostja kanda ja 35,17 % ulatuses hageja kanda. Rahalises suuruses on see vastavalt 320.91 eurot ja 174.09 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja õigusabi kulu (320.91-174.09) 146.82 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.