Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 17-20). Tiina Sokk töötas Stenströms Skjotfabrik Eesti OÜ-s alates 27.02.2013.a. Tööandja esitas 08.04.2013.a töötajale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel. Töölepingu ülesütlemise põhjenduseks oli tööandja poolt märgitud, et tootva üksusena ei saa olla kindel proua Sokk’u igapäevases osalemises tootval tööl, halb algus. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on alusetu ja ebaseaduslik, töölepingut ei saa üles öelda seetõttu, et töötaja viibib aegajalt haiguslehel. Ülesütlemisavaldus ei sisalda muid selgitusi vajaduse kohta töölepingu ülesütlemiseks. Samuti oli hageja sunnitud olema tööst eemal perioodil 25.03.2013 – 31.03.2013.a, kuna kostja ei kindlustanud sellel perioodil hagejat tööga. Hageja on seisukohal, et tõele ei vasta väide, nagu oleks ta jätnud oma puudumisest teatamata, ta teavitas tööandjat viivituseta esimesel võimalusel. Kuigi töösisekorraeeskirjad on hageja poolt allkirjastatud, ei olnud tal võimalik nendega sisuliselt tutvuda enne töölepingu ülesütlemist tööandja poolt. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1108,80 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu tööga mittekindlustamise eest perioodil 25.03.2013 – 31.03.2013.a 67,20 eurot TLS § 35 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (1-2).

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastusest nähtuvalt asus hageja tööle alates 27.02.2013.a tähtajatult katseajaga 4 kuud, katseaja viimaseks päevaks oli 21.06.2013.a, ehk kollektiivpuhkuseeelne viimane tööpäev. Kostjale tutvustati tööleasumise päeval töösisekorraeeskirju, tuleohutuse ja töökaitse nõudeid. Sisekorraeeskirjad luges pr. Sokk läbi meistri juuresolekul ning kinnitas seda ka oma allkirjaga. Töölepingu sõlmimisel informeeriti hagejat puhkusegraafikust e kollektiivpuhkusest. Seega oli Tiina Sokk teadlik, et ajavahemikul 25.03-31.03.2013.s ei ole temal võimalik üksi vabrikus töötada ning väljateenitud puhkusekompensatsiooni ta selle aja eest veel ei saa. Puhkusetasu 5 päeva eest summas 61,60 (bruto) eurot maksti Tiina Sokkule välja töölepingu lõpetamise päeval, 23.04.2013.a. Hageja ei tulnud tööle 05.04.2013.a ning tõendi perearstilt kontorisse alles keskpäeva paiku ning varasemalt meistrile oma puudumisest ei teatanud, kuigi teadis meistri telefoni numbrit. Kostja ei saa aktsepteerida hageja poolt esitatud perearsti tõendit, kuna see ei vasta ravikindlustuse seadusele. Seega on hageja puudunud töölt põhjuseta ning jättis vastavalt sisekorraeeskirjadele oma puudumisest teatamata. Kuna hageja on perioodil 27.02.2013.a kuni 23.04.2013.a tööl olnud ainult kaksteist päeva, siis leidis kostja, et vastavalt TLS § 6 lg 1, ei sobi hageja neile töötama.

KOHTUISTUNG

Hageja, Tiina Sokku, selgituste kohaselt lõpetati tööleping tööandja poolse ülesütlemisega 08.04.2013.a ning põhjenduseks toodi, et tööandja ei saa olla kindel tema töökindluses, rohkem põhjendusi ei olnud ja vastust töölepingu ülesütlemise põhjuse kohta ta ei saanud. Tal oli XXX ja ta küsis meistri käest luba töölt lahkumiseks ning hiljem, kui ta sai perearstilt tõendi, siis viis ta selle töö juurde esimesel võimalusel nagu sätestavad seda töösisekorraeeskirjad. Ta palub tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista välja hüvitis kahe kuu töötasu ulatuses ja tööga mittekindlustamise aja, 25.03-31.03.2013.a, eest mõista tööandjalt välja hüvitis 67,20 eurot. Kostja seadusliku esindaja, Veli Lahtmetsa, seletusest nähtuvalt töötas hageja ainult 12 tööpäeva 2 kuu jooksul, selle perioodi sisse jäi ka 2 nädalat kollektiivpuhkust. Töötaja jättis oma puudumisest vastavalt sisekorraeeskirjadele teatamata. Töövõimelise inimese töövõimetust tõendab mitte perearsti tõend, vaid töövõimetusleht. Perearst võib kirjutada igasuguseid tõendeid, aga töövõimetusleht on põhjus, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui tal on töövõimetusleht. Hageja ei teatanud telefoni teel ning tõi tõendi lõuna ajal kontorisse, kuid haiguslehte hageja ei esitanud. Hageja tööle mitteilmumine takistas ettevõtte tööd. Kostja pole samuti nõus hageja poolt esitatud nõudega 67,20 eurot, kuna hagejale tutvustati puhkuste ajakava. Kui hageja oleks nendel päevadel tööle tulnud, oleks ta tööga ka kindlustatud, hageja aga tööle ei tulnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub: - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, - välja mõista kostjalt Töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel ettenähtud hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses - välja mõista kostjalt TLS § 35 alusel 67,20 eurot Tiina Sokk ja Stenströms Skjotfabrik Eesti OÜ sõlmisid 27.02.2013.a töölepingu, mille kohaselt Tiina Sokk asus tööle Stenströmsi õmblusvabrikus särkide kontrollijana-õmblejana-juurdelõikajanadubleerijana-viimistlejana, tööleping on sõlmitud tähtajatuna. Töötaja võeti tööle katseajaga 4 kuud, katseaja viimaseks päevaks oli 21.06.2013.a. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja ja töötaja tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku TLS § 86 lg 1 sätestatud lühema aja, e hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtuvalt esitas Stenströms Skjotfabrik Eesti OÜ 08.04.2013.a hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel 15- kalendripäevase etteteatamisega ning tööleping loeti tööandja poolt lõppenuks 23.04.2013.a. Seega on tööandja poolt järgitud TLS § 96 sätestatud etteteatamistähtaega. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuvalt on tööleping üles öeldud põhjusel, et tööandja ei saa kindel olla, et tootval tööl hageja osaleb igapäevaselt tööl, samuti põhjusel, et töötaja jättis nõuetekohaselt 05.04.2013.a töölt puudumisest teatamata. Kohtule esitatud tööajaarvestusest (tl 10 ) nähtuvalt on hageja viibinud perioodil 05.03 - 08.03.2013.a hoolduslehel, perioodil 11.03-19.03.2013.a haiguslehel, 5.04.2013.a on töötaja esitanud tõendi töölt puudumise kohta ja perioodil 09.04-23.04.2013.a viibis hageja haiguslehel. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega on katseaja eesmärgiks teha kindlaks kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseajal on töösuhte ülesütlemine lihtsustatud ning ülesütlemiseks katseajal ei ole oluline mõjuva põhjuse eelduse olemasolu. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja järgima üksnes, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga.

Kohus on seisukohal, et nähtuvalt töölepingu ülesütlemise avaldusest ei ole tööleping üles öeldud seonduvalt hageja töövõimetusega, vaid tööandja on põhjendanud, et hageja ei sobi tootval tööl tööd tegema, kuna hageja alates tööle asumisest 27.02.2013.a kuni 23.04.2013.a on tegelikult töötanud ainult 12 päeva. Töölepingut ei ole lõpetatud haiguse tõttu vaid põhjusel, et katseajal on tööandjal õigus hinnata kas töötaja tervis vastab nõutud tasemele ning kostja on leidnud, et hageja ei ole võimeline kokkulepitud tööd oma tervise tõttu tegema. Stenströms Skjotfabrik Eesti OÜ töösisekorra eeskirjade p 2.8 kohaselt (tl 12-15) on töötaja kohustatud teatama ajutisest töövõimetusest (ja võimalusel selle eelduslikust kestusest) telefoni teel esimesel võimalusel meistrile või raamatupidajatele. Teatamata jätmise korral tõlgendatakse seda kui jämedat töökohustuste rikkumist, mis toob paksu pahandust. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 ja 2 kohaselt töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et perearsti tõend 05.04.2013.a hageja poolt esitati, märgib kohus, et õige ei ole kostja seisukoht selle kohta, et nimetatud tõendit ei saa käsitleda tõendina ravikindlustuse seaduse mõtte kohaselt. Kuigi ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 ja 2 näeb ette, et isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastust tõendavaks dokumendiks on töövõimetusleht, ei tähenda see seda, et perearst ei või väljastada tõendit isiku viibimise kohta arsti vastuvõtul või isiku töövõimetuse kohta isegi siis, kui see kestab vaid ühe päeva. Seega oli töötaja poolt eelpoolnimetatud tõend lubatav. Töötajate instrueerimise lehest nähtuvalt on hageja kinnitanud oma allkirjaga 27.02.2013.a, et ta on teadlik töökaitse, tuleohutuse ja töösisekorraeeskirjade nõuetest ja kohustub neid täitma. Seega oli hageja teadlik, et oma puudumisest tuleb tööandjat telefoni teel teavitada. Nii hageja kui ka kostja on kohtus kinnitanud, et 05.04.2013.a töötaja oma tööle mittetulekust ei teatanud, vaid tõi tööandjale arsti tõendi alles peale lõunat. Seega jättis töötaja nõuetekohaselt teatamata oma võimetusest 05.04.2013 tööd teha. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et töötaja oleks sellel päeval tööle asunud. Arvestades töölepingu ülesütlemise avalduse sisu, eeltoodud põhjendusi ja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et antud juhul oli tööandjal õigus hinnata kas töötaja on sobiv osalema tootmistööl või mitte ning mittesobivusel oli tööandjal õigus tööleping üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu TLS § 86 lg 1 alusel ning hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata töötasu 67,20 eurot, kuna tööandja ei kindlustanud hagejat tööga perioodil 25.03.- 31.03.2013.a. TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS 69 lg 2 sätestab, et tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. Tiina Sokk ja Stenströms Skjotfabrik Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingust ega töösisekorra eeskirjadest ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kollektiivpuhkuse aega oleks töötajale tutvustatud või see oleks vastavalt TLS § 69 kindlaks määratud.

Seega on hageja nõue, saamata jäänud töötasu summas 67,20 euro nõudes, põhjendatud ja kuulub kostjalt TLS § 35 alusel välja mõistmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.