2-13-6647/40 - Täitmine - Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja 11.02.2013 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt seadsid hageja XXXja tema eksabikaasa XXXoma poja XXXja sissenõudja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sissenõudja kasuks tagatiseks XXXja XXXkuuluva kinnisasja aadressil XXX. Kuna XXXei täitnud laenu tasumise kohustust, algatati võla sissenõudmiseks täitemenetlused nr 024/2009/1976-1977. Täitemenetluse raames võõrandati korteriomand aadressil XXX13.12.2012 toimunud enampakkumisel 45 000 euro eest. Korteri alghinnaks oli 35 000 eurot. Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100 lg 5 seab enampakkumisele mineva vara allahindamise eelduseks eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukoha küsimise. Võlgniku seisukohta kinnisasja allahindamise kohta ei küsitud. Keegi võlgnikest ei viibinud korteri arestimise ega hindamise juures. Arestimisakti pole keegi võlgnikest saanud. Tegemist on heas asukohas oleva kolmetoalise korteriga kivimajas, mille reaalne turuhind on vähemalt 60 000 eurot. Võlgnik pole saanud korteri allahindamisakti, mistõttu pole tal võimalik kohtutäituri määratud hinda vaidlustada. TMS § 153 lg-d 1 ja 2 seavad tingimused enampakkumise kuulutuse avaldamisele. Hageja ei näinud ühtegi enampakkumise kuulutust, mis puudutaks XXXkorterit. Enampakkumise kuulutust ei olnud avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ega internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kordusenampakkumise aktis on võlgnikeks märgitud XXXja XXX. XXXpole võlgnikuna märgitud. Samas puudutab täitemenetlus otseselt XXXõigusi. TMS § 10 lg-s 1 nimetatud täitemenetluse olulised dokumendid polnud kätte toimetatud kõikidele võlgnikele. Seega viidi täitemenetlus läbi, kaasamata sellesse XXX. Kuna kõikidele võlgnikele polnud saadetud täitmisteadet ega kinnisasja arestimise akti, rikuti enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses. Väär on kohtutäituri seisukoht, et hageja sai enampakkumise akti kätte 11.01.2013. Vaidlusaluse enampakkumise akti sai hageja (täpsemini hageja korraldusel tema poeg) kätte 23.01.2013

kohtutäituri büroos. Jaanuari keskel tuli hageja korterisse kostja III, kes teatas hagejale, et tema olevat korteri enampakkumisel ostnud. Seejärel saatis hageja oma poja kohtutäituri büroosse asjaolude väljaselgitamiseks. XXXsai 23.01.2013 kostja I büroos kätte 13.12.2012 enampakkumise akti. Vastav kviitung on kohtule esitatud. Hageja vaidlustab kostja I esitatud lisa I ehtsuse. Hageja taotleb TMS § 223 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks 13.12.2012 toimunud enampakkumine aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi suhtes. Kostja I vastus Hageja nõue on aegunud. TMS § 223 lg 1 kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg 30 päeva alates enampakkumise akti kättetoimetamisest. Kordusenampakkumise akt toimetati hagejale kätte 11.01.2012, mille kohta on hageja andnud allkirja postisaadetise väljastusteatele. Hagi esitamise tähtaeg möödus 10.02.2013, kuid hagi esitati 11.02.2013. Kohtutäitur pole rikkunud hagejale täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise menetlusnõudeid. Kostja I toimetas XXX täitmisteate kätte 06.12.2009 kell 11:03. Võlgnik keeldus täitmisteadet seadusliku aluseta vastu võtmast ning käitus ebaviisakalt. Kohtutäitur pani täitmisteate võlgniku postkasti aadressil XXX ja tegi täitmisteate kättetoimetamise akti sellekohase märke. Seega on ebaõige hageja väide, et talle pole täitmisteadet kätte toimetatud. Kohtutäitur arestis 21.12.2009 võlgnike kohalviibimiseta mh XXX asuva kinnisasja. Kohtutäitur toimetas võlgnikule 28.12.2009 kell 18:25 kätte ka kinnisasja arestimisakti, mille vastuvõtmisest võlgnik seadusliku aluseta keeldus. Seetõttu jättis kohtutäitur arestimisakti võlgniku postkasti aadressil XXX. Seega on ebaõige hageja väide, et talle pole arestimisakti kätte toimetatud. Hageja on minetanud õiguse vaidlustada vara arestimisaktis määratud kinnisasjade alghinda, samuti kordusenampakkumisteks vara ümberhindamise korras määratud hindu. Hageja sai vara arestimisakti kätte 28.12.2009, kui see toimetati talle kätte postkasti jätmise teel. Hageja ei esitanud 10 päeva jooksul (TMS § 217 lg 1) kaebust vara arestimisel määratud liiga madala hinna kohta. 10.02.2010 väljakuulutatud enampakkumise alghind oli 1 000 000 krooni, 22.03.2010 kordusenampakkumise alghind 800 000 krooni, 03.05.2010 enampakkumise alghind 600 000 krooni, 01.08.2011 kordusenampakkumise alghind 38 500 eurot, 29.08.2011 kordusenampakkumise alghind 35 000 eurot ja 13.12.2012 kordusenampakkumise alghind 35 000 eurot. Enampakkumise teated edastas kohtutäitur TMS § 10 lg-te 4 ja 5 kohaselt. Kui hageja ei olnud nõus kohtutäituri toiminguga vara ümberhindamiseks kordusenampakkumisteks, tulnuks tal esitada kaebus toimingust teadasaamisest arvates 10 päeva jooksul TMS § 217 korras. Samuti oli võlgnikul võimalus teatada kohtutäiturile 3 päeva jooksul pärast enampakkumist oma arvamus kinnisasja allahindamise kohta, millest võlgnikule teatati enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti edastamisel. Hageja sai varade ümberhindamisest teada hiljemalt kordusenampakkumise teate kättesaamisel. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korda ei ole rikutud. Seda tõendab väljavõte väljaandest Ametlikud Teadaanded, millelt nähtub, et Arvi Pink on esitanud 21.11.2012 enampakkumise teated, sh lk 4 kordusenampakkumise teate XXX müügi kohta 31.12.2012. Kuulutuse aegumistähtaja 21.12.2012 möödumise tõttu ei ole kuulutus enam kõigile soovijatele nähtav, küll aga saab hageja kui kuulutusega seotud isik kontrollida päringuga kõiki XXX korteriga seonduvaid kuulutusi. Täitemenetluse osaliste ring on õige. XXX korterile aadressil XXX ning XXX ja XXX

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et täiteasjas nr 024/2009/1976-1977 müüdi 13.12.2012 toimunud kordusenampakkumisel hageja ja hageja endise abikaasa ühisomandisse kuuluv korteriomand aadressil XXX Tallinn (I kd, t lk 10-13). Korteriomandi müügihinnaks kujunes 45 000 eurot. Pooled on eri meelel selles, kas hageja nõue on aegunud ning kas enampakkumise läbiviimisel tehti selliseid menetluslikke vigu, mis tingivad enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kõik kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Poolte vahel on vaidlus selles, millal toimetati hagejale kätte 13.12.2012 toimunud kordusenampakkumise akt. Hageja on hagiavaldusele lisanud Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi poolt 23.01.2013 väljastatud kviitungi (I kd, t lk 13), millest nähtuvalt on XXX tasunud kordusenampakkumise akti väljastamise eest 1,11 eurot. Kostja I on vastuse lisana esitanud postisaadetise väljastusteate (II kd, t lk 30), millest nähtuvalt on XXX kordusenampakkumise akt üle antud allkirja vastu 11.01.2013. Kohus leiab, et pole põhjust kahelda kohtutäituri esitatud postisaadetise väljastusteate ehtsuses. Kohtu toimikus on hageja poolt 29.01.2013 allkirjastatud volikiri (I kd, t lk 16), millel olev allkiri on visuaalsel vaatlusel sarnane 11.01.2013 väljastusteatel olevaga. Igal juhul ei ole tuvastatav selline allkirjade erinevus, mis annaks alust väita, et hageja allkirja on võltsitud. Hageja on küll taotlenud väljastusteatel oleva allkirja ehtsuse vaidlustamiseks ekspertiisi läbiviimist, kuid ta ei täitnud kohtu nõudmist esitada ekspertiisi läbiviimiseks vajalik võrdlusmaterjal, mistõttu kohus ekspertiisi ei määranud. Lisaks tuleb arvestada, et hageja esitatud 23.01.2013 kviitungist nähtuvalt on enampakkumise akt väljastatud mitte hagejale, vaid XXX, mistõttu ei tõenda see enampakkumise akti kättetoimetamise aega hagejale. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 13.12.2012 kordusenampakkumise akt toimetati hagejale kätte 11.01.2013. TMS § 223 lg 1 sätestab, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest arvates. Riigikohus on kinnitanud, et tegemist on aegumistähtajaga (Riigikohtu 22.02.2007 määrus nr 3-2-1-8-07, p 11). Kuna hagejale toimetati 13.12.2012 kordusenampakkumise akt kätte 11.01.2013, hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 12.01.2013. Aegumistähtaeg lõppes 30 päeva möödudes

10.02.2013. Kuna hagi esitati kohtusse 11.02.2013, oli hageja nõue selleks hetkeks aegunud, ning seda hoolimata asjaolust, et 10.02.2013 oli pühapäev – kostja III on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-47-12, milles sedastati, et aegumistähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale (p 14). Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hageja nõue 13.12.2012 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Sel põhjusel ei analüüsi kohus poolte sisulisi väiteid enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta. Käesoleva hagi hind on 45 000 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 850 eurot. Hageja tasus riigilõivu 60 eurot ning ülejäänu (790 euro) ulatuses vabastas kohus ta riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras 23.04.2013 määrusega (I kd, t lk 47). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 790 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama sätte lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võivad kostjad nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.