Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX esitas 17.03.2014 Harju Maakohule hagi 13.12.2012 täiteasjades nr 024/2009/1976-1977 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja XXX abielu 12.06.1981 ja lahutati 08.01.2013. Abielu ajal omandasid abikaasad korteriomandi aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Korter oli registreeritud XXX nimele, kuid tegemist oli ühisvaraga, mis jäi abielu lahutamisel jagamata. Oktoobris 2012 läks hageja teise kohta elama ja ei ole XXX suhelnud ega temaga kohtunud. 10.03.2014 kohtus hageja ammuse tuttavaga, kes teatas, et XXX jutu järgi on XXX korter enampakkumisel müüdud kolmandale isikule poja võlgade katteks. Kinnistusraamatuga tutvumisel sai hageja teada, et korteriomandi omanikuks on alates 16.01.2013 kostja II. Hageja ei olnud täitemenetlusest teadlik, mistõttu on tema õigusi rikutud ja korteriomand võõrandatud seadust rikkudes. Arestimisakt on tühine, kuna hageja ei olnud arestimise juures ega saanud arestimisakti ega täitmisteadet. Hageja ei saanud osaleda arestitud vara hindamisel, mis omakorda mõjutas vara realiseerimishinda. Enampakkumise kuulutus ei olnud avaldatud Ametlikes Väljaannetes ega internetis. Hageja arvamust kuulutuse avaldamise kohta mujal ei küsitud (TMS § 153 lg 2). Kostja III nõude aluseks oli laenuleping, mis oli sõlmitud kostja III ja hageja poja XXX vahel. Kuna XXX tekkis kostja III ees võlgnevus, pidasid XXX ja kostja III läbirääkimisi. 11.08.2011 teatas XXX hagejale, et tema on kostjaga III kokkuleppele jõudnud ning kuna hageja on käendaja, peab ka tema sellele kokkuleppele alla kirjutama. Hageja pole nimetatud kokkuleppe sisu arutanud ega lugenud, sest selle pidi täitma tema poeg. Nimetatud kokkuleppe allkirjastamine hageja poolt ei tähenda hageja teavitamise ega hagejale dokumentide kätte toimetamise kohustuste täitmist kostja I poolt. Isegi kui nõustuda sellega, et kohtutäitur võis hagejale saata dokumendid aadressil XXX, Tallinn, pidi kostja I need hagejale isiklikult kätte toimetama. Hageja ja XXX abielu lahutati 08.01.2013, seega kordusenampakkumise akti XXX kättetoimetamise hetkel (11.01.2013) polnud nad enam abielus. Hageja taotleb tunnistada kehtetuks 13.12.2012 toimunud kordusenampakkumine Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) suhtes. Kostja I vastuväited Hageja väide, et ta polnud täitemenetlusest teadlik, on väär ja pahatahtlik. Täitemenetlus algatati 06.12.2009, mil XXX toimetati kätte täitmisteade täiteasjas nr 024/2009/1977. Hageja sai

kinnisasja arestimisakti kätte 28.12.2009, kui see toimetati talle kätte postkasti jätmise teel. Enampakkumised vara müügiks olid välja kuulutatud 10.02.2010, 22.03.2010, 03.05.2010, 01.08.2011, 29.08.2011 ja 13.12.2012. Täitemenetluse kestel sõlmisid võlgnikud XXX ja XXX võlausaldajaga kohtutäituri juures 11.08.2011 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Kokkuleppele kirjutas omakäeliselt alla ka XXX. Kokkulepe sõlmiti ajal, mil oli nurjunud juba 4 enampakkumist ning viies oli välja kuulutatud. Kostja I pole rikkunud hagejale täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise menetluslikke nõudeid. Arestimine pole tühine. Kohtutäitur Arvi Pink toimetas XXX ja XXX täitmisteated kätte 06.12.2009 kell 11.03. Võlgnik keeldus seadusliku aluseta täitmisteadet vastu võtmast ning käitus ebaviisakalt. Kohtutäitur pani täitmisteated võlgnike postkasti aadressil XXX ning tegi täitmisteate kättetoimetamise aktidesse täiteasjades nr 024/2009/1976 ja 024/2009/1977 sellekohased märked. 21.12.2009 arestis kohtutäitur täiteasjades nr 014/2009/1975,1976,1977 võlgnike XXX, XXX ja XXX kohalviibimiseta Tallinnas, XXX asuva XXX kuuva korteriomandi, määrates kinnisasja hinnaks 1 000 000 krooni, ning Tallinnas, XXX asuva võlgnik XXX kuuluva kinnisasja, määrates kinnisasja hinnaks 1 000 000 krooni. Kohtutäitur toimetas võlgnikele XXX ja XXX 28.12.2009 kell 18.25 kätte arestimisakti, mille vastuvõtmisest võlgnik seadusliku aluseta keeldus. Kinnisasja arestimise 21.12.2009 akt pandi 28.12.2009 XXX postkasti. Seega on arestimise akt võlgnikele kätte toimetatud TsMS § 325 ja § 322 lg 1 kohaselt. Hageja on minetanud õiguse vaidlustada arestimise aktis määratud kinnisasja alghinda, samuti kordusenampakkumisteks vara ümberhindamise korras määratud hindu. Hageja sai vara arestimisakti kätte 28.12.2009, kui see toimetati talle kätte postkasti jätmise teel. Hageja ei esitanud tähtaegset kohtutäiturile kaebust arestimisaktis varale määratud hinna osas. Kordusenampakkumistel on kinnisasi vastavalt seadusele alla hinnatud. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korda ei ole rikutud. Ametlike Teadaannete väljavõttest nähtub, et Arvi Pink on esitanud 21.11.2012 enampakkumise teated, sh enampakkumise teate XXX korteri müügi kohta. Kuulutuse aegumistähtaja (21.12.2012) möödumise tõttu ei ole kuulutus enam nähtav kõigile soovijatele. Lisaks Ametlikele Teadaannetele avaldati kuulutus ka internetiportaalis varad.ee ja kinnisvaraportaalis kv.ee. Haginõue on aegunud. 11.08.2011 sõlmitud kokkuleppes teatas hageja XXX oma elukohaks XXX, Tallinn, ning kohustus informeerima kohtutäiturit kõikidest muudatustest oma isikuandmetes kirjalikult. Hageja pole teavitanud kohtutäiturit elukohaandmete muutumisest. Registriandmete kohaselt oli XXX elukoht Tallinnas, XXX kuni 25.03.2013. Hageja XXX sai kordusenampakkumise akti kätte 11.01.2013 aadressil XXX, mille kohta on XXX andnud allkirja postisaadetise väljastusteatele. Kohtutäitur oli õigustatud toimetama XXX kätte kordusenampakkumise akti aadressil XXX, so tema registrijärgsel aadressil TsMS § 322 lg 1 kohase üleandmisega. Hagi esitamise tähtaeg möödus 10.02.2013. Hagi on esitatud hilinenult.

Kostja II vastuväited Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest hageja pole täitemenetluse osaline ja tema õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-6647 kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamisel, et hageja polnud täiteasjas nr 024/2009/1976-1977 menetlusosaline. Hageja ei saa end nimetada korteriomanikuks, sest kinnistusraamatusse oli korteri omanikuna sisse kantud üksnes XXX. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise eesmärgiks on enampakkumise tagajärgede kõrvaldamine, so omanikukande taastamine. Kuna hageja polnud

omanikuna kinnistusraamatusse kantud, pole tema suhtes kande taastamine võimalik. Hageja pole esitanud nõudeid ei kinnistusraamatus kande parandamiseks ega ühisvara jagamiseks. Sisuliselt on hageja nõue suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Pole selge, mis tulemust hageja kohtuvaidlusega taotleb. Õige on kostja I märkus, et hageja nõude rahuldamisel tekiks olukord, kus sundenampakkumise akt on XXX jaoks kehtiv ja hageja jaoks mitte. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on kujundushagi ning lahend peab olema kõigi menetlusosaliste jaoks ühine, saavutamaks õigusrahu võimalikult kiiresti. Kui tunnistada hageja täitemenetluse osaliseks, on kinnistusraamatu andmed ebaõiged, mis kummutab ilma kohtuotsuseta AÕS § 56 lg-s 1 sätestatud eeldust ja loob olukorra, mis on vastuolus kehtiva asjaõiguse ja kinnistusraamatu põhimõtetega. Hageja pidi esmalt tõendama, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Hageja väide, et ta kuulis täitemenetlusest alles 10.03.2014, on vale ja pahatahtlik. Arvestades hageja ja võlgnike isiklikke suhteid, on väheusutav, et hageja ei teadnud poja rahalistest probleemidest, panga nõuetest poja ja abikaasa suhtes, täitemenetluse algatamisest ja võlgnikele kuuluvate korterite võõrandamisest. Kostja II toetab teiste kostjate esitatud aegumise vastuväidet. Kostja III vastuväited Abikaasadest korteriomanikud saavad tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-st 1 esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi üksnes ühiselt. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-12 p-s 14 selgitanud, et abikaasad saavad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostada üksnes ühiselt. Hagile pole lisatud XXX kui teise ühisomaniku nõusolekut hagi esitamiseks. Seega tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Arvestades, et vaidlusaluse korteriomandi ühisomaniku XXX hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jäeti jõustunud Harju Maakohtu 10.02.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6647 rahuldamata, pole õiguslikult võimalik olukord, kus enampakkumine hageja XXX kui korteriomaniku suhtes ei kehtiks. Hageja väide, et ta ei teadnud täitemenetlusest kuni 10.03.2014 midagi, on ebaõige ja kohut eksitav, kuna hageja on 11.08.2011 sõlminud kohtutäituri juures võla ajatamise kokkuleppe. Samuti on ebaõige hageja väide, et talle ei toimetatud kätte enampakkumise akti. Täitetoimikus oleva tähtkirja väljastusteate kohaselt on hageja ja XXX11.01.2013 kätte saanud 13.12.2012 kordusenampakkumise akti. Seega tulnuks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada kohtule hiljemalt 11.01.2014. Hagiavaldus esitati kohtule alles 17.03.2014. Hageja on TMS § 217 lg 6 alusel minetanud õiguse tugineda arestimise tühisuse väitele. Kinnisasja arestimise akt koostati 21.09.2009 ning see toimetati hagejale ja XXX 28.12.2009 kätte kirja postkasti panemise teel. Hageja on väitnud, et Tallinnas XXX asuv korter oli tema elukoht kuni 2012. a oktoobrini. Järelikult on ka hagejale kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud hiljemalt 28.12.2009. Seega pidi ta 10 päeva jooksul esitama kaebuse kohtutäituri tegevusele (TMS § 217 lg 1). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-69-11 p-s 13 rõhutanud, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud tähtaegselt esitada kaebuses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlus puudub selles, et täiteasjades nr 024/2009/1976-1977 müüdi 13.12.2012 toimunud kordusenampakkumisel kinnistusraamatus hageja endise abikaasa XXX nimele kantud korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Korteriomandi müügihinnaks kujunes 45 000 eurot. Pooled on eri meelel selles, kas hageja nõue on lubatav, kas hageja nõue on aegunud ning kas täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimisel tehti selliseid menetluslikke vigu, mis tingivad enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Esmalt käsitleb kohus kostjate väiteid hagi lubatavuse osas. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et hageja polnud menetlusosaline täiteasjas, milles arestiti ja müüdi vaidlusalune korter aadressil XXX, Tallinn, ning tal polnud seetõttu enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise õigust. Kohtule esitatud 21.12.2009 kinnisasja arestimisaktist (t lk 45) ning 07.12.2009 täitmisteate kättetoimetamise aktist (t lk 100) nähtub, et XXX on võlgnikuks, so menetlusosaliseks täiteasjas nr 024/2009/1977, milles ülalviidatud korter arestiti ja enampakkumine korraldati. Samuti on hageja kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et nimetatud korter kuulus tema ja XXX ühisvara hulka. Kostjad pole kahtluse alla seadnud, et hageja ja XXX abielu sõlmiti 12.06.1981. Kinnistusraamatu väljavõttest (t lk 5) nähtub, et korteriomand aadressil XXX kanti XXX nimele 01.04.2004. Abielu lahutati 08.01.2013 (t lk 4). Korteriomandi XXX nimele kandmise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestas eelduse, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on ühisvara. Kostjad pole toonud välja seda eeldust ümberlükkavaid asjaolusid. Seega võib eeldada, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, oli hageja ja XXX ühisomandis. Asjaolu, et kinnistusraamatus oli omanikuks märgitud üksnes XXX(st kanne on ebaõige), ei saa väärata hageja kui seaduse järgi ühisomaniku õigusi selle ühisvara osas. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1127-13 rõhutanud, et abielu kestel ühe abikaasa tehingute tulemusena omandatud kinnisasjad on abikaasade ühisvara, sõltumata sellest, kas kinnisasi kantakse kinnistusraamatus mõlema abikaasa nimele (p 18). Kohus ei nõustu ka kostjate II ja III väitega, et hagi menetlemine pole võimalik, sest nõude rahuldamise korral tekiks olukord, milles enampakkumine on ühe võlgniku suhtes kehtiv ja teise suhtes mitte. Kohus on seisukohal, et kui mitu isikut vaidlustavad enampakkumise kehtivuse, tuleb enampakkumise kehtivuse eeldusi kontrollida kõigi võlgnike osas eraldi. Kui asjas on mitu võlgnikku, peavad enampakkumise olulised tingimused olema täidetud nende kõigi jaoks – kui need on täidetud vaid ühe võlgniku osas, tuleb enampakkumine tunnistada tervikuna kehtetuks. Tsiviilasjas nr 2-13-6647 kontrolliti enampakkumise kehtivuse tingimusi üksnes XXX suhtes. Ekslik on kostja III seisukoht, nagu saaks ühisomanikud esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi üksnes ühiselt. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kohus leiab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi puhul ei kuulu PKS § 29 lg 1 kohaldamisele. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse osaline. XXX oli võlgnikuks tema suhtes eraldi algatatud täiteasjas (kuigi neid täiteasju menetleti koos). Seega kuulub kohtu arvates ka õigus esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamisele XXX isiklikult. Lisaks riivaks ühisomanikust võlgniku õigusi liigselt see, kui tema õigusi enampakkumise läbiviimisel oluliselt rikutaks, kuid tal poleks võimalik teise ühisomaniku vastuseisu või nendevaheliste keeruliste suhete tõttu enampakkumist iseseisvalt kohtus vaidlustada. Kõik kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TMS § 223 lg 1 sätestab, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest arvates. Riigikohus on kinnitanud, et tegemist on aegumistähtajaga (Riigikohtu 22.02.2007 määrus nr 3-2-1-8-07, p 11).

Poolte vahel on vaidlus selles, millal toimetati hagejale kätte 13.12.2012 toimunud kordusenampakkumise akt. Kostja I on vastuse lisana esitanud postisaadetise väljastusteate (t lk 44), millest nähtuvalt on üleantavaks dokumendiks olnud 13.12.2012 kordusenampakkumise akt täiteasjades nr 024/2009/1976-1977 ning see on suunatud nii XXX kui ka XXX . Akt on üle antud XXX allkirja vastu 11.01.2013 aadressil XXX, Tallinn. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Sama sätte lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumist kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus leiab, et 13.12.2012 kordusenampakkumise akti saab lugeda hagejale 11.01.2013 kättetoimetatuks. Kohtutäituril polnud põhjust eeldada, et XXX on oma elukohta vahetanud ning seetõttu ei pruugi XXX olla temaga samas eluruumis elav isik TsMS § 322 lg 1 mõttes. XXX oli oma elukohta kinnitanud 11.08.2011 sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppes (t lk 143-144). Kokkuleppe p-s 8 oli muu hulgas sätestatud, et võlgnik on kohustatud informeerima sissenõudjat ja kohtutäiturit kõigist muudatustest isikuandmetes (sealhulgas elu- ja töökoha muutumisest) kirjalikult. Kohus on seisukohal, et risk, mis selle kohustuse täitmata jätmisest tuleneb, on hageja kanda. Asjakohane on ka kostja I väljatoodu, et ta rahvastikuregistri kohaselt oli XXX elukoht kuni 25.02.2013 XXX (t lk 146). Mainitud asjaolud viitavad selgelt, et XXX ka 11.01.2013 aadressil XXX elas. Vastupidist pole hageja tõendanud. Ka asjaolu, et hageja ja XXX olid mõni päev varem oma abielu lahutanud, ei tähenda, et see lükanuks ümber eelduse XXX samas korteris elamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 13.12.2012 kordusenampakkumise akt toimetati hagejale kätte 11.01.2013. Seetõttu hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 12.01.2013. Aegumistähtaeg lõppes 30 päeva möödudes 10.02.2013. Kuna hagi esitati kohtusse 17.03.2014, oli hageja nõue selleks hetkeks aegunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hageja nõue 13.12.2012 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Sel põhjusel ei analüüsi kohus poolte sisulisi väiteid enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta. Käesoleva hagi hind TsMS § 125 alusel 45 000 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 850 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võivad kostjad nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.