Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile esitas A K Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Taraska vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõudes. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon tegi 19.02.2013.a. avalikul istungil eelnimetatud töövaidluses nr 4.3-1/190 otsuse, millega rahuldas hageja nõude täielikult ning mõistis kostjalt OÜ Taraska hageja kasuks välja kokku 4 906.76 eurot. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni eelnimetatud otsuse Pärnu maakohtus. Kohus algatas kostja kõnealuse taotluse alusel tsiviilasja nr 2-13-13239. Kostja vaidlustas Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 19.02.2013.a. otsuse töövaidlusasjas nr 4.3-1/190 täies ulatuses paludes tühistada Lääne Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4.3-1/190, rahuldada OÜ Taraska vastuhagi summas 4 906,76 eurot ja tunnustada OÜ Taraska õigust mitte tasuda hagejale saamata jäänud töötasu, koondamishüvitis ning puhkusekompensatsioon kokku summas 4 906,76 eurot. Pooled on kohtule esitanud oma seisukohad, milles mõlemad pooled on väljendanud veendumust, et käesolevat tsiviilasja saab lahendada kokkuleppega. 22.04.2013.a. edastas kohtus hageja A Kile OÜ Taraska vastuse ning palus hageja seisukohta eelnimetatud kostja vastusele tähtajaga 30.aprill 2013.a. Peale läbirääkimisi OÜ-ga Taraska saatis A K’i esindaja 23.04.2013.a. OÜ-le Taraska teate, et A K on nõus sõlmima kompromissi meilis toodud tingimustel. OÜ Taraska vastas samal kuupäeval, et soovib A K’i esindaja poolt kompromissi projekti koostamist. Lubatud kuupäeval- 25.05.2013.a.- saatis A K’i esindaja OÜ-le Taraska kompromissi projekti. OÜ Taraska ei ole seda allkirjastanud ega sellele vastanud, vaatamata täiendavale A K’i esindaja järelepärimisele ja kohtu poolt kompromissi sõlmimiseks antud täiendavale tähtajale.

VASTUVÄITED KOSTJA TAOTLUSELE

Ülaltoodust tulenevalt esitab A K alltoodud sisulised vastuväited kostja OÜ Taraska taotlusele töövaidluse 4.3-1/190 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. A K’i vastuväited on alljärgnevad. 1) OÜ Taraska väidab, et peale Nasva külmhoones tegevuse lõpetamist tekkis OÜ-le Taraska kahju külmhoone veevarustuse sulgemata jätmise tõttu. Kehtiva TsMS § 230 lg 1 ja § 238 lg 2 kohaselt peab kumbki pool tõendama tsiviilasjas esitatatavaid väiteid, kusjuures seaduses sätestatud juhtudel peavad tõendid teatud asjaolude tõendamiseks olema nõutavas vormis. Kahju tekkimine ja selle suurus on ilmselgelt sellised faktid, mida tuleb tõendada dokumentaalselt ning tõendid peab esitama selle väite esitaja. OÜ Taraska väidab paljasõnaliselt, et talle on I

lk 3 tekkinud kahju ning, et selle suurus ületab 15 000 eurot. Need OÜ Taraska väited on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja väidet kahju tekkimise kohta üldse usutavaks ega tõendatuks lugeda. 2) A K ei nõustu OÜ Taraska väitega nagu oleks A K tahtlikult või hooletuse tõttu rikkunud oma töölepingut nr 1/2011-12, sest Saaremaa Kala OÜ ja OÜ Taraska juhatuse liikme Tarmo Ratas’e poolt 07.11.2011.a. kinnitatud käskkirja nr 12011/12 kohaselt ei olnud A Ki tööülesanneteks mitte mingisuguste tootmise väliste tehnoloogiliste protsesside eest vastutamine. Kõnealused dokumendidkäskkiri ja tööleping on lisatud A K’i poolt Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele. A Ki töölepingu ja ametijuhendi kohaselt võeti A K tööle Nasva Külmhoone tootmisjuhi ametikohale. A K’i ametijuhendis sisaldus küll järgmine hageja kohustus „tootmisprotsessi tehnoloogiline kontrollsüsteemi korraldamine, tootmiskvaliteedi juhtimine“, kuid see töökohustus puudutas konkreetselt tootmisprotsessi. Kostja kirjutab ise oma taotluses töövaidlusasja nr 4.3-1/190, et tootmistegevus Nasva külmhoones lõppes septembris 2012.a. Taraska OÜ enda rikkumise põhjusel (tasumata arved Eesti Energiale). Samuti märgib OÜ Taraska: „külmhoones tegevuse lõpetamisel oli jäänud sulgemata külmhoone veevarustus ning veevarustuse- kanalisatsiooni ning küttesüsteem veest tühjendamata“. Seega ei olnud veevarustuse sulgemine seotud mitte tootmistegevuse vaid tehase sulgemise ning konserveerimisega ning see tegevus ei kuulunud hageja töökohustuste hulka. 3) TLS § 16 lg 2 kohaselt „Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi“. A K võeti tööle tootmisjuhina tootmise korraldamiseks, mitte aga likvideerijana tehase konserveerimise korraldamiseks. Seega ei laienenud hageja kui töötaja vastutuse määr tootmise väliste juhtumite eest vastutamisele. Hagejalt ei nõutud tööle asumisel tehnilisi teadmisi tehase konserveerimise kohta. A Ki’le ei tehtud töölepingu kehtivuse ajal väljaõpet, mis puudutas tehase konserveerimist. Ülaltoodust tulenevalt ei olnud hageja töökohustuseks tehase sulgemise tehniline korraldamine ja seega ei vastuta. Tulenevalt kehtiva TLS § 16 lg 2 ja § 74 A K mingite sündmuste eest, mis võisid Nasva külmhoones toimuda peale tehase sulgemist. 4) A K kuulis OÜ Taraska süüdistusest tema suhtes alles kostja poolt esitatud taotlusest töövaidlusasja nr 4.3-1/190 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Juba 10.aprilli 2013.a. vastuses kinnitas hageja, et ei tunnista mingeid OÜ Taraska väiteid nagu vastutaks hageja OÜ Taraska väidetava kahju eest või nagu oleks hageja töölepingut rikkunud. Siit tulenevalt pidi OÜ Taraska olema teadlik, et A K OÜ Taraska väiteid ei tunnista. Mingeid nõudeid ega tõendeid OÜ Taraska hagejale esitanud ei ole. Kehtiva TLS § 72 kohaselt saab juhul, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust võib tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Õiguskaitsevahendiks, millega tuvastatakse töötaja süü ja vastutus ning kahju hüvitamise kohustus ei ole taotlus töövaidlusasja hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. OÜ Taraska peaks tasuma riigilõivu ja esitama hagi või vastuhagi A Ki vastutuse kindlaks tegemiseks ja kahju

lk 4 väljamõistmiseks. Sellises tsiviilasjas tehtud otsus saaks olla nõuete tasaarveldamise alus käesolevas tsiviilasjas. Praeguses olukorras puudub igasugune protsessiõiguslik alus arutleda OÜ-le Taraska võimalikult tekkinud kahju, selle suuruse, vastutava isiku jms kohta, sest see ei ole käesoleva vaidluse ese. 5) OÜ-l Taraska ei olnud õigust tasaarveldada hageja lõpparvet. Kostja pidi hagejale lõpparve välja maksma hagejaga töölepingu lõpetamise päeval 19.10.2012.a. Sel ajal ei olnud OÜ-l Taraska A K’i vastu mingeid nõudeid, mida tasaarvestada ega mingit põhjust, miks lõpparvet hagejale mitte välja maksta. 6) OÜ-l Taraska puudub õigus ükskõik milliseid summasid A K’iga tasaarveldada, sest kehtiva TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarveldada ainult ja ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses pole käesoleva juhu kohta sätestatud midagi teisiti. TLS § 78 lg 2 kohaselt on enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek tühine. Eeltoodud põhjendustest ja seaduse sätetest tulenevalt ei ole OÜ Taraska väited põhjendatud ning kuuluvad tähelepanuta jätmisele. Tõendatud ei ole OÜ-le Taraska kahju tekkimine ega selle suurus, A K’il töökohustuse laiendamine OÜ Taraska poolt väidetud ulatuses, kahju ja rikkumise seos. Tühine on OÜ Taraska poolt tasaarvelduse tegemine. II

HAGEJA NÕUE VIIVISE VÄLJAMÕISTMISEKS

Hageja A K esitas nõude mõista OÜ-lt Taraska välja viivis lõpparve tasumisega viivitamise eest alljärgmiselt. 1) Kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (käesoleval juhul hageja A K) nõuda võlgnikult (käesoleval juhul kostjalt OÜ Taraska) viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: „Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti“. 2) Avalikult kättesaadav Eesti Panga koduleht www.eestipank.ee teatab: „Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 oli 0,75%“. Seega on käesolevas vaidluses kohaldatavaks viivise määraks 0,75 % + 7 = 7,75 % aastas. 3) OÜ Taraska pidi hagejale lõpparve välja maksma 19.oktoobril 2012.a. Käesoleva hagi esitamise seisuga on OÜ Taraska viivitanud lõpparve maksmisega kokku 406 päeva (okt 2012.a. 12 p; nov 2012 30 p; dets 2012 31 p; jaan 2013 31 p; veebr 2013 28 p; märts 2013 31 p; apr 2013 30 p; mai 2013 31 p; juuni 2013 30 p; juuli 2013 31 p; august 2013 31 p; september 2013 30 p; oktoober 2013 31 p; kuni 29.11.2013.a. 29 p). Viivise suuruse arvutuskäik on järgmine: 7,75 % summast 4 906.76 = 380.27 eurot (s.o. aastane viivis lõpparvelt)

lk 5 380.27 eurot : 365 = 1.04 eurot 1.04 * 406 = 422.24 eurot Seega on viivise suurus ajavahemiku 20.10.2012.a. kuni 29.11.2013.a. k.a. lõpparvelt summas 4 906.76 eurot kokku 422.24 eurot. 4) Tuginedes kehtiva VÕS § 113 lg-le 1, TsMS § 367 võib võlausaldaja nõuda ka viiviste, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu ning arvestades asjaolu, et hageja ei ole saanud töötasu juba alates augustist 2012.a, esitab hageja ka nõude mõista välja viivised alates 30.11.2013.a. kuni põhinõude 4 906.76 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja:

nr 2-13-13239 kostja OÜ Taraska kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Avaldaja A K esitas Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõudes. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon arutas 12.02.2013.a. avalikul istungil Töövaidluses nr. 4.3-1/190 A K avaldust ilma vastustaja osavõtuta. Otsus töövaidluses tehti Lääne Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poolt teatavaks 19.02.2013..a. kell 00:00 ja vastustaja sai selle kätte 27.02.2013.a. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

lk 6 Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Lääne Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon mõistis töövaidluses nr. 4.3-1/190 vastustajalt avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu, koondamishüvitise ning hüvitise kasutamata puhkuse eest kokku summas 4 906,76 eurot. Kostja (vastustaja) vaidlustab töövaidluskomisjoni otsusega töövaidluses nr. 4.3-1/190 määratud rahalise hüvitise kogu ulatuses allpool toodud õiguslikel põhjendustel. Hageja ja kostja sõlmisid 24.10.2011.a. töölepingu nr.1/2011-12 ( avalduse lisa nr. 1 ) hageja töötamiseks Nasva Külmhoone tootmisjuhi ametikohal. Töötaja põhilisteks tööülesanneteks olid tööandjale kuuluvas külmhoones ettevõtte tööprotsesside korraldamine ning juhatusele aruandluse koostamine. Vastavalt TLS § 15 lg 1 sätestatule kohustub töötaja täitma oma töökohustusi tööandja vastu lojaalselt. Sama paragrahvi lg 2 p 5 järgselt kohustub töötaja hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandjale kuuluvas külmhoones lõppes keerulise majandusliku olukorra tõttu tootmistegevus septembris 2012.a. Hagejaga lõpetas kostja töölepingu koondamise tõttu alates 19.10.2012.a. Oktoobri alguses sulges Eesti Energia AS võlgnevuse tõttu külmhoone elektrivarustuse. Veebruaris 2013.a. plaanis kostja alustada taas Nasva Külmhoones tootmistegevusega, suudeti taastada elektrivarustus ning sõlmida vajalikud tarnelepingud toorme hankimiseks. Juhtkonna esmasel külmhoone külastamisel selgus, et sügisel külmhoones tegevuse lõpetamisel oli jäänud sulgemata külmhoone veevarustus ning veevarustusekanalisatsiooni ning küttesüsteem veest tühjendamata. Selle tulemusel oli külmhoones purunenud kogu vee ja kanalisatsiooni torustik ning muutunud kasutuskõlbmatuks kõik katlamajas asuvad küttekehad. Esialgsel hinnangul on kostja rahaline kahju suurem kui 15 000 eurot, mis kulub veevarustuse- ja küttesüsteemi taastamiseks, millised tööd on Nasva külmhoones hetkel käimas. Vastustaja leiab, et A K oli vastutav Nasva Külmhoones veevarustussüsteemi tühjenduse organiseerimise eest enne talveperioodi, kui oli teada tootmistegevuse seiskumisest või siis vähemalt antud asjaolu juhtkonnale teavitamisest. Seetõttu leiab vastustaja, et A K on vastutav ametialase lohakuse tõttu tööandjale tekitatud rahalise kahju eest. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama §§-i lg 2 kohaselt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Eelpool toodud asjaoludele tuginedes palub vastustaja kohtul anda hinnang A K vastutuse ulatuse suurusele tööandja ees ning tunnustada kostja õigust TLS § 74 lg 1 või

lk 7 alternatiivselt § 74 lg 2 alusel mitte tasuda hagejale saamata jäänud töötasu ning koondamishüvitisi. Eelpool toodud asjaolude kirjeldust palub kostja kohtul käsitleda TsMS 373 lg 1 p 1 alusel esitatud vastuhagi avaldusena summale 4 906,76 eurot ( neli tuhat üheksasada kuus eurot ja 76 eurosenti ). Tuginedes TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p5 ; § 16 lg 1 ; § 74 lg 1 või lg 2 ning TsMS § 373 lg 1 p 1 –le palub kostja:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja A K ja kostja Taraska OÜ vahel oli 24.

lk 8

lk 9 et sügisel on külmhoone tegevuse lõpetamisel jäänud sulgemata külmhoone veevarustus veevarustuse- kanalisatsiooni ning küttesüsteem tühjendamata. Selle tulemusena oli külmhoones purunenud kogu vee ja kanalisatsiooni torustik ning muutunud kasutamiskõlbmatuks kõik katlamajas asuvad küttekehad. Kostja hinnangul on talle tekitatud kahju rohkem kui 15 000 eurot. Kostja leiab, et A K oli vastutav külmhoone veevarustussüsteemi tühjendamise organiseerimise eest enne talveperioodi, kui oli teada tootmistegevuse seiskumine või vähemalt antud asjaolust juhtkonnale teavitamisest. Seetõttu leiab kostja, et hageja on vastutav ametialase lohakuse tõttu tööandjale tekitatud rahalise kahju eest. Kostja palub kohtul anda hinnangu A K vastutuse ulatusele tööandja ees ning tunnustada tööandja õigust mitte tasuda hagejale saamata jäänud töötasu ning koondamishüvitist. Hageja vaidleb kostja sellisele käsitlusele vastu ja leiab, et ei ole tööandjale kahju tekitanud kuna veevarutuse sulgemine ja vee ja küttesüsteemide tühjendamine ei ole tootmistegevus, mille eest kostja oma ametiülesannetest tulenevalt pidi vastutama, vaid külmhoone sulgemise ja konserveerimise protsessi kuuluv tegevus ja see ei kuulunud hageja töökohustuste hulka. Kohus nõustub hagejaga: esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja pidi vastutama vee- ja kanalisatsioonitrasside, kütteseadmete ja trasside tehnilise korrasoleku eest. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja juhatus oleks andnud konkreetseid korraldusi seoses külmhoone sulgemisega. Hageja töökohustuseks ei olnud külmhoone sulgemine ja konserveerimine ja tõendamata on talle sellekohaste korralduste andmine juhtkonna poolt. Pigem võib eeldada, et sellega tegelesid töötajad kelle tööülesannete hulka kuulus tehniliste seadmete ja trasside tehniline korrashoid ja hooldus. TsMS § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja oma nõuet ei tõendanud. Tõendamata on kahju suurus ja hagejapoolte töölepingu rikkumine ja süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjal ei ole õigust tasaarvestada töötaja töötasu väidetava kahjunõudega ja saamata töötasu ja hüvitis tuleb hagejale välja maksta.. Hageja esitas kohtusse ka viivise nõude. Riigikohus ma otsuses 3-2-1-41-11 leiab, et kui teine pool esitab kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 5 kohaselt hagiavalduseks. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ja asjaolud ka hagiavalduse nõueteks ja asjaoludeks. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et ITLS § 24 lg 5 ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 11)) ning hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja seega lubatavad. VÕS§ 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

lk 10 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg. 1 järgi Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotleb viivise väljamõistmist seaduses ettenähtud määras summas 422,24 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 toodud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud tss § 162 lg. 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.