Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

MAAKOHTU LAHEND

uuele omanikule. Võlgnik ei andnud kinnisasja välja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. TMS § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse ning väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. TMS § 5 lg 1 järgi on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul oli võlgnikuks A. Põder. Kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel täitemenetluses toimus A. Põdra võlgnevuse Versobank AS, AS SEB Pank ja OÜ Arumäe Maja ees katteks. Seega oli põhjendatud märkida enampakkumise aktis võlgnikuna üksnes A. Põder. TMS § 180 lg 3 võimaldab tõsta välja kõik ruumis olevad isikud ja igaühe nimelist täitedokumendis märgituse nõuet seadus enam ei sisalda (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura, Tallinn 2010, lk 154). Seega ainuüksi asjaolu, et avaldajat ei olnud märgitud täitedokumendis, ei anna alust lugeda täitetoimingud ebaseaduslikeks. Siiski oli kohus seisukohal, et eraldi täitemenetluse algatamine avaldaja väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TMS § 180 lg 2 p 2 täpsustab väljatõstetavate isikute osas, et need on võlgnikuga koosolevad isikud. Seadusandja on lihtsustanud kohtutäituril ja sissenõudjal toimingute tegemist läbi selle, et ruumi omanikul ei ole kohustust tuvastada ja hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad, ning kohtutäituril ei ole vajadust hinnata ruumis viibimise õigustatust (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura, Tallinn 2010, lk 150). Seega kuulusid väljatõstmisele kõik võlgnik A. Põdraga koosolevad isikud ja esemed. Kuna kohtutäituril puudus vajadus hinnata isikute ruumis viibimise õigustatust, puudus täituril ka vajadus teha kindlaks need isikud, kes võlgnikuga koos kinnistut kasutavad, ja algatada iga isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks. Siinkohal tuleb arvestada kehtiva seaduse sõnastust, mis ei ole suunatud mitte isikule (enne 01.01.2006 kehtinud TMS väljatõstmist reguleeriv säte „TMS § 70. Väljatõstmine“) ja vajadusele kohtulahendi olemasolu järele iga isiku suhtes tema väljatõstmiseks, vaid kinnistule kui asjale, mis tuleb vabastada („TMS § 180. Kinnisasja väljaandmine“). Kuna kinnisasja väljaandmise kohustus on võlgnikul, s.o A. Põdral, siis tema suhtes kordusenampakkumise akti alusel toimuv täitemenetlus hõlmab temaga koosolevaid isikuid ja esemeid, mis vastavalt TMS § 180 lg-le 3 kuuluvad väljatõstmisele. Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos võlgnikuga, on väljatõstetavate isikute suhtes ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

täitedokumendiks ka kõige teiste kinnisasja kaasvaldajate suhtes, arvestades TMS § 2 lg-s 3 sätestatud piiranguid koos nende realiseerimise korraga. Esitatud seisukohta kinnitab ka TMS § 2 lg 3, mille kohaselt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. TMS § 2 lg 3 täpsustab, millisel juhul kehtib sundenampakkumise akt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja suhtes – see kehtib siis, kui valdaja valdus muutus ebaseaduslikuks eelneva kinnisasja omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on XXX kinnisasja kaasvaldaja ja tema õigus kinnisasja vallata lõppes kinnisasja endise omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena. Ülatoodust tulenevalt on 01.04.2013 kordusenampakkumise akt vastustaja suhtes TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks ning TMS § 23 lg 1 ja § 7 lg 1 järgi pidi kohtutäitur nimetatud akti ja sissenõudja avalduse alusel algatama vastustaja suhtes täitemenetluse; 2) ei ole kinnisasja kaasvaldajate käsitlemine võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevate isikutena TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses põhjendatud. Mõistet „võlgnikuga koosolevad isikud“ tuleb tõlgendada kitsendavalt. Kohtupraktikas (näiteks Harju Maakohtu 13.01.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-76400) on leitud, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt. Võlgnikuga koosolevateks isikuteks on võimalik pidada nn valduse teenijaid (näiteks koduabilisi). Võlgnikuga koosolevateks isikuteks TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes ei saa pidada kinnisasja kaasvaldajaid. Eelistada tuleb olukorda, kus igale väljatõstmisele kuuluvale isikule on tagatud võlgniku menetluslik positsioon. TMS § 5 lg-st 1 ning § 180 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud teavitama kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise vajadusest (sh toimetama kätte täitmisteate koos täitedokumendi ärakirjaga) ja kavandatavast väljatõstmisest üksnes võlgnikku, mitte aga võlgnikuga koosolevaid isikuid. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 18.07.2013 lahendis nr 7177/10, et igaühele, kelle vastu on antud väljatõstmise korraldus, tuleb tagada juurdepääs kohtule selle meetme seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks. Selleks, et kinnisasja kaasvaldajale oleks tagatud juurdepääs kohtule väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks, peab ta omama täielikku informatsiooni väljatõstmise korralduse kohta. TMS § 24 ning § 180 lg-te 1 ja 2 kohaselt on väljatõstmise korralduse kohta täieliku informatsiooni saamise õigus tagatud üksnes võlgnikule. TMS §-s 45 sätestatud avalduse esitamise õigus on üksnes võlgnikul; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille järgi juhul, kui vastustajat oleks võimalik välja tõsta kinnisasja endise omanikuga koosoleva isikuna, peaks selline võimalus olema eelistatud, sest ebaõiglane on vastustaja käest väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine. KTS § 32 lg-st 2 tulenevalt muutub kohtutäituri põhitasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Kui kohtutäitur väljatõstmiseks täitetoiminguid teinud ei ole, ei ole kohtutäituril ka õigust kohtutäituri tasule (v.a menetluse alustamise tasu). Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel sõltub täitetoimingute arv otseselt väljatõstmisele kuuluvate isikute arvust. Iga väljatõstmisele kuuluva isikuga suureneb ka väljatõstmisele kuuluvate asjade arv. Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel tuleks kohtutäituril teha toiminguid, mille tegemise vajadus on põhjuslikus seoses sellega, et vastustaja on kinnisasja kaasvaldaja; 4) tugines kohus lahendis asjaoludele, mida kohus ei ole tuvastanud. Kohus nimetab võlgnikuks kinnisasja endist omanikku. TMS § 180 lg 3 ja lg 2 p 2 mõttes on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmisele esitatud kinnisasja valduse väljanõudmise nõue. Kohus ei ole tuvastanud, et A. Põdra suhtes on kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus algatatud. Kohtutäitur möönab, et 01.04.2013 kordusenampakkumise akti ja sissenõudja J. J. avalduse alusel on A. Põdra suhtes tõepoolest alustatud täitemenetlus kinnisasja valduse

väljanõudmiseks täiteasjas nr 084/2013/1797. Samas nimetab kohus A. Põtra võlgnikuks ekslikult tuginedes sellele, et 01.04.2013 kordusenampakkumise akt on koostatud A. Põdra kui võlgniku suhtes eelnevalt toimunud täitemenetluses (täiteasjades nr 084/2009/4700, 084/2011/1870 ja 084/2010/1359). Ainuüksi asjaolu, et kinnisasja endine omanik A. Põder on võlgnikuks mingis teises kohtutäituri menetluses olnud või olevas täiteasjas, ei anna alust käsitleda teda võlgnikuna TMS § 180 lg 3 ja lg 2 p 2 mõttes käesolevas vaidluses.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Lähtudes täitedokumendist (kinnisasja kordusenampakkumise akt) ja TMS § 180 lg-st 1 on võlgnikuks kinnisasja väljaandmise täitemenetluses A. Põder kui endine kinnisasja omanik, kes valdas kinnisasja, sest temal lasub TMS § 180 lg-st 1 tulenev kohustus välja anda ja vabastada kinnisasi ning ta on ka isikuks, kellele kohtutäitur annab tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikuks ei ole kinnisasja väljaandmise täitemenetluses N. Tselikova. Võlgnike ringi laiendamise õigus kohtutäituri poolt ei tulene TMS § 2 lg-st 3, mille kohaselt selle paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu; vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. N. Tselikova ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt 15.07.2013 tehtud otsuses märgitut, et N. Tselikova kasutab kinnisasja A. Põdra elukaaslase ja pereliikmena, ega väitnud, et tal on kõnealuse kinnisasja valdamiseks iseseisev õigus, mis ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda (näiteks üürileping). Seega on tegemist võlgnikuga (A. Põder) koosoleva isikuga (TMS § 180 lg 2 p 2), kes kuulub TMS § 180 lg 3 kohaselt väljatõstmisele koos võlgnikuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.