Harju Maakohtu 22.10.2013.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
menetluskulude
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühingu SGA Production määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/hageja (vastustaja): Aktsiaselts FRELOK (registrikood: 10041520, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Ksenia Kravtšenko Puudutatud isik/kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing SGA Production (registrikood: 11094843, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Janek Väli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.10.2013.a määrus osaliselt, so Osaühingult SGA Production Aktsiaseltsi FRELOK kasuks menetluskuluna väljamõistetud riigilõivu suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Osaühingult SGA Production Aktsiaseltsi FRELOK kasuks välja menetluskulud 8470,58 eurot, sh riigilõiv 2412,66 eurot.
Rahuldada Osaühingu SGA Production määruskaebus osaliselt.
4.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799 Asjaolud
1.Harju Maakohtu 30.05.2012.a otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 56 209,20 eurot, viivise 5620,92 eurot ja leppetrahvi 2081,55 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 03.07.2012.a.
2.30.07.2012.a esitas hageja kohtule menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramise avalduse. Avaldaja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 4822,13 eurot ja õigusabikulud 9083,67 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on kajastatud õigusabitoimingud ja neile kulutatud aeg. Arvestades tsiviilasja keerukust, kohtupraktika nappust sarnastes küsimustes, samuti kostja käitumist menetluse käigus, on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja kinnitas, et kõik arvetes ja nende lisades märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 13 905,80 eurot ja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt.
3.Kohus toimetas avalduse kostjale kätte, vastust ega vastuväidet kostja ei esitanud, menetlustähtaja ennistamist ei taotletud. Maakohus rahuldas 16.01.2013.a määrusega avalduse, mõistes kostjalt hagejale välja menetluskulud 13 810 eurot ja viivise. Maakohtu määruse peale esitas kostja määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus rahuldas, tühistas nii ringkonnakohtu kui maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et hagi esitati 08.11.2010.a, mil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 esimene lause kehtiva redaktsiooni kohaselt pidi kohus kontrollima menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel ja menetlusosalised said seda ette näha.
Kostja leidis, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud.
10.11.2010 arve nr 101106 on põhjendamatu seoses hagiavalduse koostamisega näidatud õigusabi ajaga 19,75 tundi, sest hagi oli 12 lehel, millest 6-8 lehekülge moodustas sissejuhatav tekst, faktiliste asjaolude kirjeldus ja lisade taotluste loetelu. Hageja oli enamuse hagi ettevalmistavat tööd ilmselt teinud OÜ MalMet pankrotitoimkonna liikmena, nii et hageja ei saa viidata ka lisade rohkusele hagiavalduse juures. Hageja esindaja kulutatud aeg kohtupraktika ja õiguskirjanduse uurimisele on põhjendamatu, sest vandeadvokaadi koolitust ei pea kostja hüvitama. Kostja hinnangul ei ole mõistlik summa 10.11.2010 arvel nr 101106 näidatud töö eest kokku suurem kui 8-10 h töö eest. 20.01.2011.a arvel nr 110102 näidatud aeg 5 tundi on määruskaebusele vastuse koostamise eest ebamõistlikult suur, mõistlik oleks maksimaalselt 2-3 tundi. Arusaamatu on viidatud arvel 09.12.2010.a koostatud hagi tagamise avaldusele kulunud 3 tundi, kostjale ei ole teada hagi tagamise avaldust nimetatud perioodist. Põhjendamatu on samal arvel esitatud töö arvestus 09.12.2010.a hagi täienduse koostamise eest 8 tundi summas 766,96 eurot. Hagi täiendus kordas faktiliste asjaolude osas põhihagi ning lisaks esitati selles nõue täiendavalt kolme füüsilise isiku vastu, kuid kohus jättis nimetatud nõude 21.09.2011.a määrusega menetlusse võtmata. Seega on nimetatud täienduse menetlemisega seotud kulude väljamõistmine kostjalt põhjendamatu. Viidatud arvelt on põhjendamatu kulu ka 30.12.2012.a kostjate seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi (47,95 eurot). Lisaks on menetlusse mittevõetud menetlusdokumentidega seonduv töö ka 04.07.2011.a arvel nr 110703 real „20.06.2011 hageja seisukoha koostamine jne.“ 8 tundi, täielikult 29.09.2011.a arve nr 110910 6 tundi (575,22 eurot), täielikult 18.11.2011.a arve nr 111108 10,5 tundi (503,32 eurot), täielikult
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799 30.12.2011.a arve nr 111215 summas 365,34 eurot (koos määruskaebemenetluse riigilõivudega). Seega on hageja esitanud hüvitamiseks arved, mis on seotud kolmandate isikute vastu nõude esitamise menetlusdokumentidega, mida kohus keeldus menetlusse võtmast ning milles edasises määruskaebemenetluses jäi maakohtu määrus muutmata ehk hageja täiendav nõue menetlusse võtmata. Nimetatud hageja poolt tekitatud põhjendamatu menetluse õigusabikulu (koos vastavate riigilõivudega) moodustab 2258,79 eurot, mille väljamõistmiseks kostjalt puudub igasugune alus. Arvel nr 110102 on ebamõistlikult suur summa ka 05.01.2011.a määruskaebuse koostamise eest (4 tundi), mõistlik oleks maksimaalselt 1,5-2 tundi. 16.04.2012.a arvel nr 120408 on ebamõistlikult suur õigusabi maht hageja 27.03.2012.a seisukoha koostamisel (7 tundi), võttes arvesse, et nimetatud menetlusdokument enamuses kordas juba hagiavalduses öeldut ja üksnes muutis või veidi täiendas rõhuasetusi. Kostja hinnangul ei ole mõistlik summa nimetatud töö eest kokku suurem kui 3-5 h töö eest. Selgelt põhjendamatu ja ülepaisutatud on 15.05.2012.a arvel nr 120508 õigusabi maht hageja 11.05.2012.a seisukoha koostamisel (8 tundi), võttes arvesse, et nimetatud menetlusdokument kordas juba hagiavalduses ja eelnevates menetlusdokumentidest öeldut ehk sisuliselt võttis kokku hageja eelnevad menetlusdokumendid ja seisukohad. Kostja hinnangul ei saa mõistlik summa nimetatud töö eest olla kokku suurem kui 2-4 tundi. Eeltoodu alusel mõistis kohus alusetult kostjalt hageja kasuks välja menetluskulusid vähemalt 4900 eurot.
Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega.
Hageja menetluskulude suurus oli tingitud asja keerukusest ja kohtupraktika nappusest ettevõtte üleminekuga seotud asjades (seda eriti hagi esitamise ajal 2010.a lõpus) – seega ei olnud tegemist advokaadi koolitusega, vaid õigusliku positsiooni kujundamisega kvaliteetse õigusabi osutamiseks ning hageja õiguste parimaks kaitseks. Arvestades seda, et vaidlus esimeses kohtuastmes kestis 1,5a, kuid lõpptulemusena rahuldati hagi täies ulatuses, oli hageja esindaja töö hageja jaoks vajalik ja vältimatu. See, et hageja esindaja oli võlgniku pankrotitoimkonna liige, ei vähenda hageja kulusid, sest pankrotitoimkonna liige ei ole kohustatud koguma võlgnikuga seonduvaid dokumente ega koostama hagiavalduste projekte. Nõuete esitamiseks kostja vastu nõudis hageja dokumente OÜ MalMet (kustutatud) pankrotihaldurilt. Kostja etteheited, et 13.12.2010.a vastuse (5 lk) koostamiseks pidi hageja esindajal kuluma 5 tunni asemel 2-3 tundi, 05.01.2011.a määruskaebuseks (8 lehte) 4 tunni asemel 1,5-2 tundi, 27.03.2012.a seisukohaks (7 lk) 7 tunni asemel 3-5 tundi ning 11.05.2012.a seisukoha (11 lk) koostamiseks 8 tunni asemel 2-4 tundi, näitab, et kostjal puudub ettekujutus menetlusdokumentide koostamise protsessist ja tsiviilasja keerukusest. Eeldus, et 11 lehel koostatud dokumenti, millega analüüsitakse uusi kohtu poolt kogutud tõendeid, on võimalik kirjutada 2 tunniga, on ilmselgelt ebamõistlik. Hageja poolt koostatud dokumentide eest on arved esitatud sellise arvestusega, et ühe dokumendilehe koostamiseks kulus maksimaalselt üks tund hinnaga 95,87 eurot, samas on tema poolt koostatud menetlusdokumentides ligikaudu 3000 tähemärki ühel lehel – seega ei suurendanud hageja esindaja meelega menetlusdokumentide pikkust. Hageja leidis, et selline õigusabikulu on mõistlik.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799 Hageja viitas TsMS § 173 lg-le 1, leides et käesoleval juhul jättis maakohus oma 30.05.2012.a otsusega kõik tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. 21.09.2011.a määruses, millega kohus keeldus hagi täienduse menetlusse võtmisest, menetluskulude jaotust ei sisaldunud, ning kostja pole nimetatud määrust vaidlustanud ega täiendava määruse tegemist taotlenud. Kostja 30.05.2012.a kohtuotsust vaidlustanud ei ole, kuigi oleks võinud paluda menetluskulude kandmise erisuste märkimist seoses nõuetega kaaskostjate vastu. Samas ka juhul, kui kostja etteheited oleks põhjendatud, kuuluks väljamõistetud summa vähendamisele vaid 2210,84 euro (766,96 + 47,95 + 575,22 + 503,32 + 365,34), mitte aga 4900 euro võrra.
6.Maakohus rahuldas 22.10.2013.a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 10 880,05 eurot ning viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt. Määruse põhjenduste kohaselt peab menetluskulude suurus ja nende kujunemine olema vastaspoolele ettenähtav, mistõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda hagi esitamise seisuga kehtivast menetluskulude kindlaksmääramise korrast. 08.11.2010.a, mil hagi esitati, kehtis TsMS § 175 lg 1 esimene lause järgmises redaktsioonis: „Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.“ Seega peab kohus kontrollima, kas taotletavad menetluskulud on esitatud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd 09.12.2010.a hagi täiendus oli suunatud täiendavalt kolme isiku menetlusse kaasamisele ja kohus keeldus nimetatud nõude 21.09.2011.a määrusega menetlusse võtmisest, siis nõudega seonduvate kulude vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Seega tuleb hageja nõutud menetluskuludest maha arvestada järgmised kulud: 20.01.2011.a arvel nr 110102 hagi täienduse koostamise kulu 8 tundi (766,96 eurot); 20.01.2011.a arvel nr 110102 30.12.2012.a kostjate seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi (47,95 eurot); 04.07.2011.a arvel nr 110703 real „20.06.2011 hageja seisukoha koostamine.“ 8 tundi (766,96 eurot); 29.09.2011.a arve nr 110910 – 6 tundi summas 575,22 eurot; 18.11.2011.a arve nr 111108 – 10,5 tundi summas 503,32 eurot; 30.12.2011.a arve nr 111215 summas 365,34 eurot koos määruskaebemenetluse riigilõivudega, kokku 3025,75 eurot. Arvel nr 101106 märgitud ajakulu 19,75 tundi on kohtu hinnanul usutav ja vajalik hagi koostamisel, arvestades asja keerukust. Õiguspraktika ja õigusalase kirjanduse analüüsi ei saa antud juhul pidada vandeadvokaadi koolituseks, sest vastav analüüs on seotud konkreetse tsiviilasjaga ning osutus vajalikuks hagejale eduka õigusabi osutamisel. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et Riigikohus on määruskaebuse rahuldanud, pidas kohus arvel nr 110102 märgitud ajakulu 4 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kohtul puudub alus pidada nimetud ajakulu ebamõistlikult suureks. Arvel 120408 märgitud ajakulu 7 tundi seoses 27.03.2012.a seisukoha koostamisega summas 671,09 eurot on esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et nimetatud seisukoha koostamiseks oleks piisanud 3-5 tunnist. 15.05.2012.a arvel nr 120508 õigusabi maht 8 tundi hageja 11.05.2012.a seisukoha koostamisel on kohtu hinnangul kooskõlas esitatud dokumendi sisu ja mahuga ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799 Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega. Kuivõrd hageja tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõiv summas 4822,13 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 10 880,05 eurot (so riigilõiv 4822,13 eurot ja õigusabikulud 5962,05 euro ulatuses) ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Maakohtu määruse peale esitas kostja 18.11.2013.a määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus määrus, millega jätta hageja avaldus rahuldamata õigusabikulude osas ulatuses, mis vastab suuremale summale kui 16,5–22 tunni töö eest, ja riigilõivu osas summas üle 900 euro. Kostja vaidlustas määruse tervikuna, v.a osas, millega hageja taotletavaid õigusabikulusid vähendati 3025,75 euro ulatuses. Kostja jäi arvel nr 101106 toodud hagiavalduse koostamisele kulutatud aja 19,75 põhjendamatuse osas oma varasemalt esitatud väidete juurde, leides, et põhjendatud ajakulu vastavaks toiminguks on maksimaalselt 8–10 tundi. Samuti jäi kostja oma varasemate väidete juurde, et arvel nr 110102 on põhjendatud ajakulu vastuse koostamise eest määruskaebusele maksimaalselt 2–3 tundi ning 05.01.2011.a määruskaebuse koostamiseks maksimaalselt 1,5–2 tundi, ning arusaamatuks jääb, millise hagi tagamise avalduse koostamiseks on 09.12.2010.a kulutatud 3 tundi (võttes ka arvesse, et eelmisel arvel oli juba näidatud töö hagi tagamise avalduse eest). Ka arve nr 12048 osas jäi kostja varasemalt öeldu juurde, et 7 tundi on ebamõistlik hageja 27.03.2012.a seisukoha koostamiseks, arvestades, et nimetatud menetlusdokument enamuses kordas juba hagis öeldut ja üksnes muutis või täiendas veidi rõhuasetusi. Kohus ei ole kostja vastavat väidet ümber lükanud, vaid ilmselt lugenud mehhaaniliselt menetlusdokumendi lehekülgi, mitte hinnanud sisulist tööd selle koostamiseks. Mõistlik ajakulu on kostja hinnangul 3–5 tundi. Kohus ei ole lükanud ümber ka kostja väidet arvel nr 120508 märgitud ajakulu 8 tunni hageja 11.05.2012.a seisukoha koostamiseks põhjendamatuse osas. Mõistlik ajakulu viidatud dokumendi koostamiseks on maksimaalselt 2–4 tundi. Lisaks leidis kostja, et kuivõrd riigilõiv 4822,13 eurot hagilt hinnaga 56 209,20 eurot on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 04.11.2013.a otsuse nr 3-4-1-28-13 järgi põhiseadusvastane, ei ole võimalik kostjalt välja mõista hageja poolt makstud põhiseadusega vastuolus olevat riigilõivu osa.
8.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 22.10.2013.a määrus tuleb osaliselt tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada.
11.Määruskaebuses vaidlustab kostja maakohtu 22.10.2013.a määrust osaliselt nii õigusabikulude kui ka riigilõivu vastavas ulatuses kostjalt väljamõistmise osas. Seonduvalt kostja väidetega kostjalt väljamõistetud õigusabikulude põhjendatuse osas leiab kolleegium,
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799 et kostja kordab kaebuses oma varasemalt maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele tuginedes on maakohus kaevatavas määruses analüüsinud ja hinnanud hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Vastuseks kostja väitele, et arusaamatuks jääb, millise hagi tagamise avalduse koostamiseks on arve nr 110102 järgi 09.12.2010.a kulutatud 3 tundi, võttes arvesse, et ka arvel nr 101106 on näidatud töö hagi tagamise avalduselt, märgib kohus järgmist. Tõepoolest on ka arve nr 101106 järgi 05.11.2010.a kulunud hagi tagamise avalduse koostamiseks 2,5 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt ongi hageja esitanud tsiviilasjas kaks hagi tagamise avaldust, vastavalt 08.11.2010.a ja 10.12.2010.a. Seega on mõlemal arvel märgitud õigusabitoimingud reaalselt aset leidnud ning maakohus on õigustatult neid toiminguid menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud.
12.Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja taotlusega vähendada temalt väljamõistmisele kuuluvat riigilõivu. Nimelt on peale maakohtu määruse tegemist, so 04.11.2013.a Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teinud lahendi nr 3-4-1-28-13, millega tunnistati käesolevas asjas hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagi esitamisel 08.11.2010.a riigilõivu 75 000 krooni (maksekorraldus t I kd lk 46), seega hiljem põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud määras. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-3-1-22-11 (p-d 31–34) toodud seisukohast, mille kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009.a aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest, oleks käesolevas asjas hagi esitamisel tasutav põhiseaduspärane riigilõiv 2412,66 eurot. RLS lisa 1 enne 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni kohaselt oleks hagejal hagilt hinnaga 1 000 000 krooni tulnud tasuda riigilõivu 37 750 krooni (2412,66 eurot). Hagejale pidid teada olema riigilõivuseaduse osas tõstatatud taotlused põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Et menetlus praeguses tsiviilasjas lõppes 03.07.2012.a, kui Harju Maakohtu 30.05.2012.a otsus jõustus, oleks hageja olnud õigustatud enamtasutud riigilõivu tagastamiseks pöörduma kohtu poole enne lahendi jõustumist, tuginedes TsMS § 150 lg 1 p-le 1, lg-le 4 ja lg-le 6 (Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12). Kuna hageja riigilõivu tagastamist ei taotlenud, jääb selles osas kulu tema enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus enamtasutud riigilõivu panna kostja kanda. Kostja ei pea teadma, kui palju hageja hagi esitamisel lõivu maksis. Kostjal ei ole õigust hagimenetluse ajal nõuda, et kohus tagastaks hagejale enam makstud riigilõivu jne. Seega ei saanud ka kostja menetluse ajal ja peale seda, kuni käesoleva ajahetkeni tõstatada küsimust riigilõivu maksmist ettenägeva seadusesätte põhiseadusega vastuolust. Seega tuleb selles osas maakohtu määrust muuta ning vähendada kostjalt väljamõistetava riigilõivu suurust. Maakohus mõistis kostjalt hagejale menetluskuluna välja riigilõivu summas 4822,13 eurot, kostja poolt hüvitatava riigilõivu põhiseaduspärane määr on 2412,66 eurot, seega mõistis maakohus kostjalt hagejale välja 2409,47 eurot enam. Eespool toodu tõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud kogusummas 8470,58 eurot, millest õigusabikulud on 5962,05 eurot ja riigilõiv 2412,66 eurot.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-55799
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.