Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-43107
Tsiviilasi
Tiina Masingu hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali, Nordea Bank Finland Plc ja Promano EST OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
79 900 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiina Masingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tiina Masing (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Li Uiga Vastustajad (kostjad):
1.Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (asukoht: Tartu Õpetaja 9)
2.Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaal), esindaja Paul Lukk
3.Promano EST OÜ (registrikood: 11681888; asukoht: Tallinn Liivalaia 45), esindaja Paul Lukk
1.Jätta Tartu Maakohtu 13. mai 2013. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Tiina Masingu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tiina Masing esitas 25.10.2011. a hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali, Nordea Bank Finland Plc ja Promano EST OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 03.08.2011. a kohtutäitur Reet Rosenthali büroos enampakkumine hageja kinnisvara võõrandamiseks. Enampakkumisel müüdi korteriomandid XXX ja XXX, sissenõudja Nordea Bank Finland Plc tütarettevõttele Promano EST OÜ-le. Hagejale ei edastatud enampakkumise toimumise teadet. Kohtutäitur helistas kolm tundi enne enampakkumise toimumist, kuid see ei ole ilmselgelt piisav aeg enampakkumise menetluses osalemiseks. Hageja viibis terve suve maal Lõuna-Eestis ning tähitud kirja teade temani ei jõudnud. Lisaks postiaadressile oli kohtutäiturile teada hageja telefoninumber ja meiliaadress. Hageja palus tunnistada 03.08.2011. a toimunud enampakkumine kehtetuks ja nõuda välja OÜ-lt Promano EST kinnistud XXX ja XXX Tiina Masingu omandisse taastades enampakkumiseelse olukorra. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Kohtutäitur Reet Rosenthal leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata (II kd, tl. 58-65). Hagejale on saadetud 11.07.2011. a tagastamisteatega tähtkirjaga teade täitetoimingust. Postiasutuse poolt tagastati teade hoiutähtaja möödumisel ja kohtutäituri büroosse jõudis see tagasi alles enampakkumise toimumise eel. Samuti on hagejale edastatud teade enampakkumise läbiviimise kohta aadressil XXX, teisel katsel 15.07.2011. a on jäetud teade kulleri poolt hagejale postkasti. Väidetavalt elas selles korteris hageja poeg, kellel oli võimalik teade hagejale edastada. Kohtutäitur leidis, et hageja oleks saanud organiseerida oma postisaadetiste vastuvõtmise kas mõne teise tema poolt volitatud isiku poolt või laskma edastada talle saadetud posti oma maal viibimise koha aadressile. Telefoni teel selgitas täitur hagejale enampakkumise edasilükkamise võimalusi ja rohkem hageja kohtutäituriga ühendust ei võtnud.
3.Nordea Bank Finland Plc ja Promano EST OÜ vaidlesid hagile vastu (I kd, tl 111-114). Läbiviidud enampakkumised vastavad seaduse nõuetele ning korterite võõrandamistehingud on kehtivad. Korteriomandite müük algas pikaajalise võla tõttu 2009. a. Kuna hageja keeldus koostööst, siis oli Nordea Bank Finland Plc sunnitud esitama avalduse täitemenetluse alustamiseks korteriomandite võõrandamiseks. Hageja on kogu müügiperioodi vältel takistanud korteriomandite müüki, keeldunud korteriomandeid ostjatele näitamast, koormanud korteriomandid üürilepinguga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 13.05.2013. a otsusega rahuldamata Tiina Masingu hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali, Nordea Bank Finland Plc ja Promano EST OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja väljanõudmiseks. Kohus tühistab kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 30.01.2012. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevates täiteasjades nr 186/2009/2452 ja 186/2011/2535. Kohus andis Tiina Masingule menetlusabi ja vabastas Tiina Masingu riigilõivu summas 4345,99 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jättis menetluskulud Tiina Masingu kanda. Kohus mõistis Tiina Masingult riigituludesse välja riigi õigusabi tasu katteks 240 eurot, mis tuleb Tiina Masingul tasuda osamaksetena 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 03.08.2011. a enampakkumise vaidlustamisel tugineb hageja asjaolule, et rikutud on enampakkumise läbiviimise korda, kuna hagejat enampakkumise läbiviimisest ei teavitatud. TMS § 10 lg 1 nimetab dokumendid täitemenetluses, millised peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama. Teated ja dokumendid, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutavad menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil vastavalt TMS § 10 lg-s 4 sätestatule. TMS § 10 lg 5 kohaselt, kui dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Seega on kohtutäituril õigus teavitada hagejat enampakkumise toimumisest ka lihtkirjaga või kullerposti vahendusel, sh dokumendi postkasti panemisega. Kohus oli seisukohal, et hageja viide TMS § 153 lg-le 2 ei ole antud juhul asjakohane. 03.08.2011. a kehtinud TMS § 153 lg 2 sõnastuse kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Seega reguleerib eelnimetatud säte aega, mis peab olema enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise läbiviimise vahel. Kuna hageja tugineb asjaolule, et teda ei teavitatud enampakkumise läbiviimise ajast, siis kohaldub käesoleval juhul dokumendi kättetoimetamise kohta TMS § 10 lg 5. Kohtutäitur, kui riikliku sunni kohaldaja, peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ette nähtud menetlusdokumendid. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale saadetud tähitud kiri 12.07.2011. a aadressile XXX (II kd, tl 66) - aadressile, mis oli hageja elukohaks ning mille hageja oli ise kohtutäiturile avaldanud. Kohtutäituri poolt on teadet proovitud kätte toimetada 13.07.2011. a kell 13.15 ja 15.07.2011. a kell 17.05 ka aadressile XXX ning teade on jäetud postkasti 15.07.2011. a kell 17.05 aadressil XXX. Kohtutäitur on teated saatnud nii hageja elukohta, kui ka lähikondse elukohta, seega on kohtutäitur usutavalt tõendanud dokumendi kättetoimetamise. Hinnates tõendeid kogumis oli kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist hageja väide selle kohta, et temal ei olnud võimalik vastavat teadet kätte saada.
Hageja on küll väitnud, et ta viibis suvel oma elukohast eemal, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Kohtule esitatud saatelehest (II kd, tl 68) nähtub, et teated on proovitud hagejale kätte toimetada 13.07.2011. a kell 13.15 ja 15.07.2011. a kell 17.05. Teade on jäetud postkasti 15.07.2011. a. Tähitud kiri on hagejale saadetud 12.07.2011. a ja postkasti on teade pandud 15.07.2011. a, enampakkumine toimus 03.08.2011. a. Seega, arvestades TMS § 10 lg 5, on kohtutäituri poolt seadusega ettenähtud tähtaegu järgitud. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja tõendeid kogumis jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 30.01.2012. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevates täiteasjades nr 186/2009/2452 ja 186/2011/2535.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Tiina Masing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohtu otsus õiglane. Täitemenetluse käigus peaks kohtutäitur kaitsma nii võlausaldaja kui ka võlgniku õigusi ja huve. Apellant sai enampakkumise toimumisest teada kolm tundi enne enampakkumise toimumist, kui kohtutäitur apellandile helistas. Kuna tegemist oli suveajaga, elas Tiina Masing maakodus ja ta ei saanud kohtutäituri kirjalikke teateid kätte. Samas oli kohtutäituril olemas Tiina Masingu telefoni number (millele ta kolm tundi enne enampakkumise toimumist helistas), samuti oli kohtutäiturile teada Tiina Masingu e-posti aadress, kuhu oleks saanud teateid saata. Apellant leiab, et kohtutäitur ei ole teinud kõike, et võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitada ja sel viisil tagada võlgniku õigus osaleda enampakkumisel; 2) ei nõustu apellant kohtu järeldusega, et kohaldada tuleb TMS § 10 lg 5 ning TMS § 153 lg 2 ei ole asjakohane. Apellant on seisukohal, et TMS § 10 lg 5 on üldsäte, kuid kinnisasja enampakkumisele täitemenetluses kohalduvad erisätted (§-d 150 jj). Kinnisasja sundvõõrandamist reguleerib TMS-i 8. peatükk; 3) ei ole õige kohtu viide TMS § 84 lg-le 3, sest nimetatud säte reguleerib vallasasjade müüki täitemenetluses. Kinnisasja müüki reguleeris (enampakkumise ajal kehtinud redaktsioonis) TMS § 84 lg 21, mille kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi korral kuulutus vähemalt 20 päeva enne enampakkumise algust väljaandes Ametlikud Teadaanded, Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis ja vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes; 4) on arusaamatu maakohtu väide selles, et hageja ei ole tõendanud, et ta viibis suvel elukohast eemal. Kuivõrd kostja ei ole seda väidet vaidlustanud, ei pidanud hageja seda asjaolu tõendama (TsMS § 231 lg 4). Maakohus oleks pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima.
6.Nordea Bank Finland Plc ja Promano EST OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja õigusi rikutud. Hageja teadmine enampakkumise läbiviimisest ei saa kuidagi takistada kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Esimese astme kohtuistungil esitas hageja väite, et kui ta oleks enampakkumisest varem teadnud, siis oleks ta otsinud mõne sugulase, kes oleks enampakkumisel osalenud ja korterid ära ostnud. Kostjad peavad seda väidet põhjendamatuks ja paljasõnaliseks. Tegemist oli kordusenampakkumisega. Ühelgi varasemal enampakkumisel hageja või temaga seotud isikud ei osalenud ning enampakkumised nurjusid; 2) on hageja nõue ühe korteriomandi suhtes ebaselge. XXX korteriomandi omanikuks olid Tiina Masing, M. M. ja J. M., kelle kõigi suhtes toimus täitemenetlus. Korteriomandi enampakkumise tühistamise nõude on seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud vaid Tiina Masing. Arvestades, et M. M. ja J. M. ei ole enampakkumise toimumist vaidlustanud, siis on M. M. ja J. M. suhtes enampakkumise toimumine ja seonduvad tagajärjed kehtivad sõltumata käesoleva vaidluse lahendist. Seetõttu ei saa XXX korteriomandi enampakkumist täies ulatuses kehtetuks tunnistada, seda on võimalik menetleda vaid Tiina Masingu 1/3 kaasomandi osa suhtes.
7.Kohtutäitur Reet Rosenthal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et e-posti aadressi ja telefoni teel teadete edastamise võimaluse kasutamata jätmisega on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) on hageja poolt enampakkumisest õigeaegselt mitteteadasaamine olnud tingitud asjaolust, et hageja ei viibinud registrijärgse elukoha aadressil vaid maakodus XXX. Kohtuistungil on hageja öelnud, et ta otseselt ei teatanud kohtutäiturile, et ta on XXX. Hageja poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et hageja eeldas, et suvel enampakkumist ei toimu. Kohtutäitur jääb oma seisukoha juurde, et hageja oleks saanud organiseerida oma postisaadetiste vastuvõtmise kas mõne teise tema poolt volitatud isiku poolt või laskma edastada talle saadetud posti oma maal viibimise koha aadressile. Seega lasus teadete mittesaamisega seotud risk hagejal, sest tal oli võimalik selle riski realiseerumist ära hoida; 3) ei saa kohaseks pidada apellandi poolt väljendatud asjaolu, et maakodus elamise fakti tõendamatuks lugemine tuli talle üllatusena. Hageja on juba hagiavalduses väitnud, et ta viibis kohtutäituri poolt teate saatmise ajal maal. Arvestades asjaolu, et hagejat esindas kohtumenetluses professionaalse esindajana vandeadvokaat, ei saanud hagejale olla teadmata tõendamine ja tõendite esitamise kohustus; 4) on ebaõige apellandi seisukoht osas, milles ta ei pea õigeks kohtu viidet TMS § 84 lg-le 3. TMS 137 kohaselt kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäitur nõustub maakohtu seisukohaga, et kohaldada tuli TMS § 10 lg 5 sätestatut ja TMS § 153 lg 2 ei ole asjakohane.
8.Tiina Masing esitas 24.12.2013. a ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, mille kohaselt: 1) puudutas hagi vaid ühte enampakkumist, mis toimus 03.08.2011. a;
2) ei ole hageja kunagi rääkinud võlgade ümberkujundamisest ega sugulaste otsimisest; 3) ei ole J. ja M. M. enampakkumise teadet saanud. J. ja M. M. nõue ühtib hageja nõudega ning vajadusel võivad nad astuda menetlusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. mai 2013. a otsus muutmata.
10.Vastavalt TMS § 153 lg 2 teisele lausele tuleb enampakkumise teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul kohaldub enampakkumise teate edastamisele TMS § 10 lg 5 ning enampakkumise teade on edastatud hagejale TMS § 10 lg-tes 4 ja 5 ettenähtud nõudeid järgides. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Kohtutäitur on edastanud enampakkumise teate hageja registrijärgse elukoha aadressile nii XXX kui ka XXX. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi.
11.Apellandi väide, et kohtutäitur ei ole teinud kõike, et võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitada, ei ole põhjendatud. TMS § 10 lg 1 sätestab dokumendid täitemenetluses, millised peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama, sh peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Teated ja dokumendid, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutavad menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 4). TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Seega oli kohtutäituril õigus teavitada hagejat enampakkumise kuulutuse sisust ka lihtkirjaga või kullerposti vahendusel, sh dokumendi postkasti panemisega. Kohtutäitur on edastanud hagejale enampakkumise teate TMS § 10 lg-tes 4 ja 5 ettenähtud nõudeid järgides.
12.Õige ei ole apellandi seisukoht selles, et tema ei pea tõendama, et ta viibis suvel registrijärgsest elukohast eemal. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 10 lg-st 5 tuleneb kättetoimetamine fiktsioonina ning saajal on võimalus tõendada, et temast mitteolenevatel põhjustel ei saa kättetoimetamist toimunuks lugeda. Käesolevas asjas on kohtutäitur edastanud hagejale enampakkumise teate kooskõlas seadusega, ning hageja ei ole tõendanud, et saatmisel oleks rikutud seadusest tulenevaid nõuideid või dokument oleks temast sõltumatutel asjaoludel kaotsi läinud. Kohtutäitur on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti leidnud, et kui võlgnik on jätnud kohtutäiturile teatamata oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada temale menetlusdokumenti kättetoimetada, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub võlgnikul endal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole temale edastatud enampakkumise teadet kätte saanud. Pelgalt väide, et ta viibis suvel maakodus Lõuna-Eestis, ei tõenda seda, et ta ei ole saanud enampakkumise teatega tutvuda. Hageja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus tõendada, et ta ei ole enampakkumise teadet kätte saanud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja teadma, et vastav tõendamiskoormis lasub hagejal, samuti oli hagejal võimalus soovitud tõendid esitada ringkonnakohtule, kuid ta ei ole seda teinud. Apellandi väide, et kohtutäitur oleks pidanud teda teavitama e-posti kaudu, ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus möönab, et kui e-posti aadress on
teada, siis tuleks edastada teade ka e-postiga. Samas ei saa välistada, et võlgnik ei ole huvitatud teadete kättesaamisest ja ei edasta e-kirja kättesaamise kohta kinnitust. Seadusest ei tulene, et elektroonilise kättetoimetamise ebaõnnestumine oleks eelduseks muudele lubatud viisidele.
13.Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 153 lg 2 ei ole asjakohane, sest nimetatud säte reguleerib aega, mis peab olema enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise läbiviimise vahel. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 153 lg 2. Hageja väitel on kohtutäitur rikkunud enampakkumise läbiviimise korda sellega, et hagejale ei toimetatud enampakkumise teadet kätte. Enampakkumise teate edastamise korda reguleerivad TMS § 10 lg-d 1, 4 ja 5.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige apellandi seisukoht selles, et maakohus on ebaõigesti viidanud TMS § 84 lg-le 3. TMS § 137 kohaselt kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva seaduse peatüki sätetest ei tulene teisiti. Järelikult kuuluvad kinnisasjale sissenõude pööramisele kohaldamisele vallasasjadele sissenõude pööramise sätted, sh TMS § 84 lg 3.
15.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt Tiina Masingu kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.