Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul 1(35)

2-13-30293 loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

N B esitas 17.06.2013 Viru Maakohtule hagi AS Järve Bussipark vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Kohus võttis 18.06.2013 määrusega hagi menetlusse (tl 26). Hageja seisukohad 17.06.2013 hagiavaldus (tl 3-5) Hagiavalduse põhjendused Poolte vahel oli 31.03.2005 sõlmitud tööleping nr 282 (tl 8-9), mille järgi asus hageja 1.04.2005 tööle autobussijuhina põhipalgaga 3000 krooni kuus ja on sellest ajast töötanud Sillamäe linnaliinil nr 34. Töölepingu lisaga nr 9 (tl 20) muudeti töölepingut alates 1.05.2012 tööaja osas, leppides kokku osalises tööajas 0,95 koormusega. Töötasuks lepiti alates 1.07.2012 kokku 3 eurot tunnis. Kostja esitas hagejale 25.04.2013 maikuu tööajakava (tl 15), mille kohaselt oli hageja suunatud tööle Kohtla-Järve linnaliinile. Hageja töökorralduse muudatusega ei nõustunud, kuna elab XXX ja ühiskondliku transpordi sõidugraafik ei võimalda tööajakavas märgitud aegadel Kohtla-Järvel tööl käia. Hageja esitas dispetšerile sellekohased suulised vastuväited ning keeldus tööajakava allkirjastamisest. Aprilli lõpus hageja haigestus ja viibis haiguslehel kuni 13.05.2013 (kaasa arvatud). 13.05.2013 esitas hageja kostjale avalduse (tl 21, tõlge tl 12), milles palus kindlustada temale töökoht Sillamäel või teatada tööletuleku võimalustest väljaspool ühistranspordi liikumise aega, kuna tal ei ole võimalik kellaaegadel, millal ühistransport ei liigu, tööle tulla. Kostja vastas hageja pöördumisele 15.05.2013 (tl 13), et tööd hagejale Sillamäel pakkuda ei ole ning tööandja ei võimalda hagejale transporti Sillamäelt Kohtla-Järvele. Hageja peale haiguslehe lõppemist 14.05.2013 Kohtla-Järvel tööle ei asunud. Kostja ütles töölepingu 21.05.2013 ülesütlemisavaldusega (tl 18) üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel seoses töökohustuste rikkumisega. Ülesütlemisavalduse kohaselt ei ilmunud hageja 14.05.2013 omavoliliselt tööle, mida kostja tõlgendas lepingutingimuste olulise süülise rikkumisena, mis annab õiguse öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata. Töökohustuste rikkumine seisnes ülesütlemisavalduse kohaselt töölepingu p 3.3 (mis näeb ette tööülesannete täitmise tööajakava alusel) rikkumises ning TLS § 15 lõike 2 punktis 3 ettenähtud töötaja kohustuse teha töölepingus määratletud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning järgida tööandja seaduslikke korraldusi, rikkumises. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine viitega TLS § 88 lõike 1 punktile 3 on ülesütlemise aluste puudumise tõttu tühine. Vaidlust ei ole selles, et töötaja peale töövõimetuslehe lõppemist 13.05.2013 tõepoolest 14.05.2013 tööle ei asunud. Küll aga ei saa hageja nõustuda kostja hinnanguga tööle mitteilmumise põhjustele ja sellele eelnenud asjaoludele. 2(35)

2-13-30293 TLS § 17 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi ning korraldus, mis on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Tühist korraldust ei pea täitma. Hageja elukoht on Sillamäel, hageja asus kostja juures tööle teadmisega, et tema töökoht on samuti Sillamäel. Kostja teatas hagejale oma korraldusest asuda tööle Kohtla-Järvel viis päeva ette, pidamata vajalikuks eelnevalt välja selgitada, kas hagejal on objektiivselt võimalik seda korraldust täita ja kas selle korralduse täitmine ei ole talle ebamõistlikult koormav. Teise linna tööle asumine on inimese jaoks oluline muudatus elukorralduses ja viiepäevane etteteatamine ei ole antud juhul kindlasti piisav. Seetõttu ei saa ka nõuda, et hageja oleks pidanud viivitamatult esitama põhjendatud kirjalikke vastuväiteid olukorras, kus ta ei olnud jõudnud kostja korralduse mõju oma elukorraldusele veel põhjalikult analüüsida. Kostja koostatud maikuu tööajakava järgi lõppes töö Kohtla-Järvel viiel päeval kell 24.00, viiel päeval kell 00.25 ja kahel päeval kell 01.05. Pilet.ee sõiduplaani kohaselt (lisa 7, tl 16) väljub viimane buss Kohtla-Järvelt Sillamäele kell 0.45 ja seegi buss käib ainult reedeti ja pühapäeviti. Sellest eelmine buss, mis käib iga päev, väljub kell 23.35. Tööajakava kohaselt lõppeb töö 6.05., 16.05., 22.05. ja 28.05. kell 0.25 ning 7.05., 13.05., 23.05. ja 29.05. kell

2-13-30293

TLS § 107 lõike 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul vastavalt sama sätte lõikele 2 lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja ütles hageja töölepingu üles 21.05.2013 ülesütlemisavaldusega samast kuupäevast. TLS § 97 lõike 2 p 3 alusel peab tööandja töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat, erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 60 päeva ette teatama. Hageja töösuhe kestis 01.04.2005 kuni 21.05.2013 ehk kaheksa aastat, seega pidi kostja hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 60 päeva ette teatama. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes etteteatamistähtaega järgides, käesoleval juhul ülesütlemisavalduse teatavaks tegemisest 21.05.2013 60 päeva möödumisel ehk 19. juulil 2013. Seega kuulub tööleping nr 282 TLS § 107 lg 2 ja 97 lg 2 p 3 järgi lõpetamisele 19. juulil 2013. Eeltoodud tõlgenduse on TLS §-dele 97 lg 1 ja 2 ning 107 lg 2 andnud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12. Kostja ei ole hagejale ülesütlemisest etteteatamise tähtaega järginud. TLS § 100 lg 5 näeb ette, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Lähtudes eeltoodust on kostja kohustatud maksma hagejale töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada, kui tema tööleping lõppeks 19. juulil 2013 (21.05.2013 + 60 päeva). Viidatud ajavahemikku jääb 43 tööpäeva ning töötasu selle aja eest moodustab 1 456,13 eurot (arvestuskäik lisa 11, tl 7). Vastavalt TLS § 109 lõikele 1, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetab töölepingu ajast, millal see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja käsutuses ei ole andmeid keskmise töötasu arvestamiseks, lähtume antud juhul hageja töölepingujärgsest töötasust, mis vastavalt töölepingu p 5.1 on alates 01.07.2012 3,00 eurot tunnis ja kuutasu vastavalt Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud 01.02.2012 kehtima hakanud Riigisisese liiniveo üldtöökokkuleppe (edaspidi ÜTK) lisa 1 §-le 3 on normtundide eest vähemalt 700,00 eurot kuus. Hageja töötas osalise tööajaga koormusega 0,95, mistõttu tema kuutasu pidi ÜTK järgi moodustama vähemalt 665 eurot kuus (700 x 95 %). Seega moodustab hüvitis 1995 eurot (3 x 665), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitisena töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral. Esialgsed haginõuded Hageja palus kohtult tuvastada töölepingu nr 282 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada

2-13-30293 esitatud kolonniülema kirjalik seletus ei lükka ümber suuliste vastuväidete esitamise fakti. Kolonniülema Gokalo 15.05.13 seletusest ei nähtu, et hageja oleks keeldunud selgitustest tööle mittetulemise põhjuste kohta. Lähtudes põhjuse iseloomust – puudub ühistransport – ei saanud tööandjal tekkida küsimust keeldumise ajutisusest. Kuna hageja töö Kohtla-Järvel pidi algama 2. mail 2013, hageja aga oli aprilli lõpus haigestunud, pidi tööandja nagunii planeerima hageja asemel Kohtla-Järve liinile teise töötaja. Seega ei saanud kostjal tekkida segadust teadmises kuidas bussijuhtide tööaega planeerida. Kostjal puudus vajadus hageja suunamiseks tööle Kohtla-Järve liinile, kuna Sillamäe liin, kus hageja senimaani töötas, jäi endises mahus alles. Arvestades hageja varasemat keeldumist tööle tulla ning 13.05.2013 kirjas esitatud selgitusi, on üheselt mõistetav, et hageja keeldus oma töökohustuste täitmisest, kuna see oli võimatu transpordiprobleemide tõttu. Tööandja ei andnud hagejale võimalust töötada nendel päevadel, kui ühistransport ei liigu, mõne muu graafiku alusel mõnel teisel liinil. Kohtule kostja vastuse lisana nr 4 esitatud 15.05.2013 koosoleku protokollist (tl 44p) ei nähtu, et poolte kohtumisel 15.05.2013 selgitas kostja hagejale viimase Kohtla-Järve liinile suunamise põhjuseid. Kostja väited Eesti Energia Kaevandused AS poolt töögraafikute muutmise ja sellest tingitud kostja töökorralduse muutmise vajaduse kohta on paljasõnalised. Kostja ei põhjendanud, mille poolest on Sillamäe linnaliin nr 34 kõige lihtsam avaliku teenindamise liin. Kostja ei ole hagejale teatanud väidetava valvebussi marsruuti ega sõidugraafikut, viimast ei ole ka kohtule esitatud. Kostja väide valvebussi kasutamise võimaluse kohta on paljasõnaline. Hageja leiab, et hindamaks, kas tegu on olulise muudatusega elukorralduses, ei saa kriteeriumina lähtuda ainult töökoha kaugusest kilomeetrites. Määravaks saab ikkagi asjaolu, milliseid pingutusi peab töötaja tegema töökohale ja tagasi koju jõudmiseks. Otsustamaks, kas tööleping sõlmida või mitte, on potentsiaalse töötaja jaoks üks olulisi küsimusi kahtlemata töökoha asukoht. Kui töökoht on kohas, kuhu töötajal on aeganõudev, kulukas või ebamugav (mitme transpordivahendi kasutamise vajadus) jõuda, ei asu töötaja valiku olemasolul sellele töökohale. Hageja sõlmis kostjaga töölepingu 2005. aastal teadmisega, et ta asub tööle Sillamäe linnas, kus on ka hageja elukoht. Hageja töötaski 8 aastat linnaliinil nr 34, mistõttu oli tal tekkinud õiguspärane ootus, et kuni liinivedu sellel liinil samas mahus jätkub, jääb hageja töökoht muutumatuks. Isegi kui eeldada, et hagejal oleks olnud võimalik tööle ja töölt koju sõiduks kasutada ühistransporti ning osadel päevadel kaevanduse bussi ja valvebussi, muudab see töölkäimise hageja jaoks ajaliselt ebamugavamaks ehk hageja peaks kodunt väljuma tunni võrra varem ja jõuaks töölt koju tund kuni kaks tundi varasemast hiljem, mis arvestades tööpäeva lõppemist öisel ajal ei ole vähetähtis, samuti vähenenuks hageja vaba aeg ööpäevas umbes 3 tunni võrra. Sillamäe linnaliinil nr 34 töötades oli hagejal õhtul alates umbes kella 20.35 kuni 23.20 (puhkepäevadel 18.40 kuni 23.20) töötamise vaheaeg, mida tal oli võimalik kasutada kodus käimiseks. Kohtla-Järve liinil sõites eeltoodud võimalus puudub, mistõttu hageja vaba aeg vähenenuks veel 3 kuni 4 tunni võrra. Kokku väheneks hageja vaba aeg 6 – 7 tunni võrra ööpäevas. Seega on hageja suunamine tööle teise linna oluline muudatus tema elukorralduses, olgugi, et muudatus toimus töölepingus fikseeritud töötamise koha piires.

5(35)

2-13-30293 TLS § 17 lõike 2 ja 3 kohaselt peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi ning korraldus, mis on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Tühist korraldust ei pea täitma. Hagejal ei olnud osadel maikuu graafikujärgsetel tööpäevadel võimalust ühistranspordiga töölt koju sõita. Seda asjaolu ei ole kostja suutnud ümber lükata. Kostja ei pidanud vajalikuks enne hageja Kohtla-Järvele tööle suunamist välja selgitada, kas hagejal on objektiivselt võimalik Kohtla-Järvel tööle asuda ja kas see ei ole talle ebamõistlikult koormav. Samuti ei selgitanud tööandja hagejale, miks on töökorralduse muudatus vajalik ning kas see on püsiv. Kostja ei ole hagejale korralduse andmisel asuda tööle Kohtla-Järve liinile arvestanud töötaja huve ja õigusi, mistõttu on viidatud korraldus vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hagejal oli vastavalt TLS § 17 lõikele 3 õigus keelduda tühise korralduse täitmisest. Hageja informeeris kostjat õigeaegselt, et ta Kohtla-Järvele tööle ei asu. Graafiku kättesaamisel ei saanud hagejalt mõistlikult eeldada viivitamatute kirjalike vastuväidete esitamist, küll aga esitas hageja graafiku kättesaamisel suulised vastuväited. Kirjalikud põhjendused esitas hageja 13.05.2013 kirjaga, mille mõte ehk keeldumine töö tegemisest ühistranspordi kasutamise võimaluse puudumise tõttu on üheselt mõistetav. Kostja oli juba enne graafiku kehtimahakkamist teadlik, et hageja Kohtla-Järvel tööle ei asu ja tal oli võimalus juba siis graafik ringi teha, otsides hageja asemele Kohtla-Järve liinile uue juhi. Hüvitise vähendamine TLS § 109 lg 1 teise lause alusel ei ole põhjendatud. Ülesütlemisel ei esine asjaolusid, mis annaksid alust tööandja huvides hüvitist vähendada. Kostja tõlgendab vääralt TLS § 100 lg 5, 107 lg 2 ja 109 lg 1. TLS § 100 lg 5 kuulub kohaldamisele ka juhul, kui töölepingu lõpetab töövaidlusorgan. Kostja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-10-46580 on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Tallinna Ringkonnakohus leiab nimetatud lahendis, et vastavalt TLS § 107 lõikele 1 kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seadusele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja vastavalt lõikele 2 lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tallinna ringkonnakohus leiab samas otsuses, et tööleping oleks lõppenud tööandja korralduse tegemise kuupäeval ilma etteteatamistähtaega järgimata. Selline seisukoht ei ole kooskõlas hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses viidatud Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-182-12, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes etteteatamistähtaega järgides. TLS § 107 lg 2 näeb ette töölepingu lõpetamise ajast, millal see oleks lõppenud selle kehtivuse korral, st etteteatamistähtaja möödudes. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele ka TSL § 100 lg 5. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-10-48154 seadust ka eeltoodud viisil kohaldanud, leides otsuse punktis 31, et „Kuna kostjal puudusid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamiseta, siis tuleb hageja tööleping lõpetada TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud etteteatamistähtaja möödumisel, see on 13.06.2010 ja maksta hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Käesoleval juhul pidi kostja teatama ette erakorralisest töölepingu lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevalt vähemalt 30 kalendripäeva.“ Antud tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hagejale kuulub või tal on võimalus kasutada töölkäimiseks isiklikku sõidukit. Hageja ei ole kohustatud kasutama tööl käimiseks isiklikku sõidukit. Hageja asus töölepingu sõlmimisel tööle oma elukohas Sillamäel, kus 6(35)

2-13-30293 töölkäimiseks ei olnud vajadust kasutada isiklikku autot. Seega ei olnud hageja tööle asudes arvestanud asjaoluga, et ta 8 aasta möödudes enam töökohale ilma isikliku autota ei pääse. Seega ei ole kostjal õigust hagejale ette heita, et ta ei kavatsenud kasutada Kohtla-Järvel töölkäimiseks isiklikku sõiduautot, isegi juhul kui tal selline võimalus oli. Hageja täiendavad nõuded (vähemmakstud töötasu ja viivis) Kostja esitatud hageja keskmise töötasu arvestusest nähtub, et kostja on arvestanud hagejale perioodil november 2012 kuni aprill 2013 vähem töötasu. Vastavalt ÜTK lisa 1 §-le 3 on bussijuhtide brutopalk töötatud normtundide eest koos määratud lisatasudega vähemalt 700,00 eurot kuus. Hageja töötas osalise tööajaga koormusega 0,95 %, mistõttu tema kuutasu pidi ÜTK järgi moodustama vähemalt 665,00 eurot kuus (700 x 0,95 %). Pooled on 14.07.2011 sõlminud kollektiivlepingu tähtajaga 01.07.2011 kuni 01.07.2013 (lisa 1, tl 64-66). Kollektiivlepingu p 2.1 kohaselt kehtib töötajatele summeeritud tööaja arvestus arvestusperioodiga 2 kuud. Seega arvestusperioodil peab hageja töötasu normtundide korral moodustama 1 330 eurot (2 x 665). Kostja arvestas ja maksis hagejale eeltoodud perioodil kokku vähem töötasu summas 421,11 eurot (arvestuskäik lisa 2, tl 63). Vastavalt TLS § 84 lõikele 1 muutuvad töölepingu lõppedes sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse § 94 järgi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 % aastas. Alates 01.07.2013 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,50 %, seega viivise määr on 8,5 % aastas. Alates töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast, 20.07.2013, kuni põhinõude täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 8,5 % põhinõudest. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise nõude täpsustus Arvestades kostja poolt esitatud hageja keskmise töötasu arvestust ja hageja täiendavat töötasu nõuet summas 421,11 eurot, moodustab hageja keskmine töötasu (arvestuskäik lisa 2) 664,13 eurot kuus ning hüvitise suuruseks on seega 1 992,39 eurot. Hageja täiendatud haginõuded Hageja täpsustas haginõuded ning palus oma 4.09.2013 vastuses kostja seisukohtadele kohtult:

7(35)

2-13-30293 Hageja 29.11.2013 täiendavad seisukohad (tl 124-127) Hageja Kohtla-Järve liinile suunamine ja hea usu põhimõte Hageja Kohtla-Järve liinile suunamise põhjendamine asjaoluga, et hageja näol on tegemist kogenud juhiga, kes on sõitnud mitmeid liine, ei ole asjakohane. Kohtu eelistungil 31.10.2013 selgitas hageja, et on varasemalt sõitnud Narva karjääri liinil, mis algas Sillamäelt ja kulges karjääri piires ning peale seda töötas kuni töölepingu ülesütlemiseni Sillamäe linnaliinil nr 34, mida kostja ise on nimetanud kõige lihtsamaks liiniks. Seega on hageja sõitnud kahte liini, millest kumbagi ei saa nimetada keeruliseks linnaliiniks. Seetõttu ei ole vajadus suunata Kohtla-Järve linnaliinile just nimelt hageja, tema väidetavate suurte kogemuste tõttu, põhjendatud. Hageja ei ole kunagi töötanud Kohtla-Järvel ning ei tunne linna ega selle bussiliinide marsruute. Hagejat isegi ei teavitatud maikuu graafiku saamisel, millisele liinile ta tööle peaks asuma. Viidatud asjaolu on tõendatud maikuu 2013 graafikuga, millele ei ole märgitud liini numbrit. Liini, millel hageja oleks pidanud alates 1. maist tööle asuma, ei osanud kohtu eelistungil 31.10.2013 nimetada ka kostja esindaja. Esimest korda sai hageja liini numbri teada alles 15.05.13 bussipargis toimunud kohtumisel tööandjaga. Kostja ei esitanud hagejale Kohtla-Järve liini marsruuti ega korraldanud võimalust liiniga tutvuda (seda teise juhi kõrval läbi sõita) ehk ei valmistanud hagejat uuel liinil töötamiseks ette ei maikuu graafiku üleandmisel ega 15.05.13 toimunud kohtumisel. Eeltoodust võib mõistlikult järeldada, et kostjal ei olnud tegelikult kavatsust hagejat reaalselt Kohtla-Järve liinile tööle panna. Ükski mõistlik inimene ei saa eeldada, et bussijuht istub vahetult peale liini numbri teadasaamist talle võõras linnas tundmatu marsruudiga liinil bussirooli. Kostja väited töö ümberkorraldamise vajaduse kohta Viru kaevanduse sulgemise tõttu on paljasõnalised. Kostja esitatud menetlusdokumentidest ega tõenditest ei selgu, kuidas täpsemalt töökorraldus muutus: milline oli juhtide koosseis Kohtla-Järve liinidel enne Viru kaevanduse sulgemist, millised muudatused toimusid seoses Estonia kaevanduse töögraafiku muutumisega ehk millistelt Kohtla-Järve liinidelt juhid Estonia kaevanduse liinile liikusid ning millistelt liinidelt liikusid juhid Kohtla-Järve liinidele. Ilma eeltoodud andmeteta ei ole hageja hinnangul võimalik hinnata, kas töökorralduse muutmine juhtide ümberpaigutamise mõttes oli üldse vajalik ja faktiliselt ka aset leidis või puudutas ümberpaigutus ainult hagejat. Hageja juhib tähelepanu Estonia kaevanduse liini marsruudile, milleks on kostja vastuse lisana 5 esitatud Estonia kaevanduse liini nr 621 sõidugraafiku kohaselt Sillamäe-JõhviEstonia kaevandus- Jõhvi-Sillamäe. Kui kostjal oli tõesti tekkinud vajadus suurendada Estonia kaevanduse liini teenindavate juhtide arvu, oleks sellele liinile sobinud just hageja, sest liin algab ja lõppeb tema kodulinnas Sillamäel. On väheusutav, et viidatud liini nr 621 marsruut oleks olnud keerulisem ära õppida kui Kohtla-Järve mistahes linnaliin, hagejale olid ühtviisi võõrad mõlemad liinid. Hageja avaldas kohtu eelistungil 31.10.2013, et 15.05.2013 ei toimunud koosolekut, kus oleks selgitatud Kohtla-Järvelt peale tööpäeva lõppu Sillamäele sõitmise võimalusi muu kui ühistranspordiga. Kohtumine seisnes hageja sõnul selles, et tööandja nimetas liini (22 või 23), kuhu hageja pidi tööle asuma. Hageja palvele jääda tööle Sillamäele vastas kostja, et see ei ole võimalik ja kui hageja tööle ei asu, siis lõpetatakse leping. Keegi asetleidnud vestlust ei protokollinud. Hageja arvates on kostja vastuse lisana 4 kohtule esitatud 15.05.13 koosoleku protokoll koostatud tagantjärele ja ei kajasta asetleidnud kohtumise tegelikku sisu. Eeltoodud väidet toetab kostja 15.05.13 dateeritud vastuskiri nr 140 (hagi lisa nr 5), milles kohustatakse 8(35)

2-13-30293 hagejat asuma tööle 14.05.13 vastavalt kuugraafikule ning kinnitatakse, et Sillamäel tööd pakkuda ei ole ning transporti hagejale ei võimaldata. Kui 15.05.13 oleks toimunud koosoleku protokollis fikseeritud sisuga kohtumine, puudunuks vajadus samal kuupäeval koostada ja anda hagejale kätte kirjalik vastus. Veelgi enam, kui protokoll kajastaks kohtumise sisu tõeselt, jääb mõistetamatuks kirjaliku vastuse teistsugune sisu ehk kui peeti vajalikuks hagejale veel ka kirjalikult vastata, miks ei olnud väidetavalt kohtumisel selgitatud transpordivõimalusi toodud ära ka kostja vastuskirjas. Töölepingu tingimus on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 282 punkt 4.1 näeb küll ette, et tööülesannete täitmise kohaks on Ida-Virumaa, kuid viidatud tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes ning hagejal puudus võimalus mõjutada selle tingimuse sisu. Hageja kinnitas kohtu eelistungil 31.10.13, et küll teab vastava tingimuse olemasolust, kuid lepingu allakirjutamisega oli kiire, leping oli eestikeelne, keegi seda ei tõlkinud ning öeldi, et muutub ainult töötasu, hageja lepingu tingimustega enne allakirjutamist ei tutvunud ega tegelikult sellise tingimusega ei arvestanud. Viidatud töölepingu punkti 4.1 kuulumist tüüptingimuse regulatsiooni alla tõendab identse tingimuse olemasolu kostja sõlmitud teistes töölepingutes (Lisa 1 – töölepingud nr 176 ja 65 - tl 129-132 ning töölepingu nr 283 väljavõte - tl 133). TLS § 20 kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Seega on kostja kehtestanud töölepingus tüüptingimuse, milles lepitakse kokku seaduses sätestatud eeldusliku töötamise kohaga võrreldes töötaja jaoks halvemas tingimuses. Töölepinguseaduse seletuskirja kohaselt on töö tegemise koht TLS-s määratletud kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega põhjusel, et eeldatavasti ei too töö tegemise koha muutus kohaliku omavalitsuse üksuse piires töötajale kaasa olulisi takistusi töölejõudmiseks, samuti ei kaasne sellega eeldatavasti ebamõistlikke kulutusi. Eelnevast nähtub, et mõistlikuks peetakse töötaja pingutusi ja kulutusi töökohale jõudmiseks kohaliku omavalitsusüksuse piires. Nii oli ka kostja kuni käesoleva vaidluse põhjustanud juhtumini seadust ja töölepingu vastavat tingimust rakendanud. Reeglina töötasid kostja bussijuhid oma kodulinnas, väljapoole kodulinna suunati bussijuhte tööle ainult nende nõusolekul. Eeltoodut tõendavad samad töölepingud, millede kohaselt elab V P (töölepingu nr 283 väljavõte - Lisa 1) XXXl ja sõitis Sillamäe liini nr 34 (Lisa 2 – sõiduleht 30.04.12, tl 134), V K (tööleping nr 176 - Lisa 1, tl 131-132) elab samuti XXX ja töötas Sillamäe liinil nr 34 (Lisa 3 – sõiduleht 10.11.12, tl 135) ja V K (tööleping nr 65 – Lisa 1, tl 129-130) elab XXX ja sõidab Kohtla-Järve liini nr 15 (Lisa 4 – hoiatus 12.03.13 nr 20, tl 136). Faktist, et kostjal on teenindatavaid bussiliine kogu Ida-Viru Maakonna piires, ei tulene, et töötajad peaksid igapäevaselt käima tööle teises vallas või linnas. Töötamise koha laiema määratluse aluseks saab ikkagi olla asjaolu, et töötaja täidab tööülesandeid mitme kohaliku omavalitsuse üksuse piires selliselt, et tööpäeva jooksul viibitakse mitmes erinevas kohaliku oamvalitsuse üksuses, kuid tööpäev algab ja lõppeb siiski ühes ja samas töötaja elukohaks olevas kohaliku omavalitsuse üksuses. Näiteks bussijuht, kes sõidab linnadevahelist liini alguse ja lõpuga elukoha kohaliku omavalitsuse üksuses või teostab tellimusvedu, mis läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust (alustades ja lõpetades siiski tööandja töövahendiga oma elukoha kohaliku omavalitsuse üksuses). Kostja kehtestatud tüüptingimus tõlgendatuna viisil, et töötaja on kohustatud igapäevaselt oma elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest käima tööle teistesse kohaliku omavalitsuse üksustesse, on ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 ja 2 mõttes, sest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning kaldutakse kõrvale seaduse

9(35)

2-13-30293 olulisest põhimõttest, milleks on töötaja kaitse tagamine ühepoolse ebamõistliku töö tegemise koha muutmise vastu. TLS kohaldamine hüvitise väljamõistmisel TLS § 100 lg 5 kuulub kohaldamisele ka juhul, kui töölepingu lõpetab töövaidlusorgan. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 ei käsitle otsesõnu TLS § 105 kohaldamist, kuna antud kaasuses ei olnud vastavat nõuet esitatud. Küll aga on TLS § 100 lg 5 kohaldanud Tallinna Ringkonnakohus lahendis tsiviilasjas nr 2-10-48154 ja Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-56937 (jõustunud 12.06.2013 Riigikohtu määrusega mitte menetleda), kus kohus on lõpetanud pooltevahelise töölepingu ajast, millal see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimise korral ning mõistnud välja hüvitised töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ning ülesütlemisest vähem etteteatamise eest. Töötasu vähendamise alusetus Kostja on hagejale ettenähtust väiksema töötasu maksmist põhjendanud töökohustuste rikkumise tõttu lisatasu mittemaksmisega ning esitanud selle tõendamiseks oma 23.10.13 koostatud menetlusdokumendi lisadena 1-5 hagejale tehtud hoiatused 07.05.12, 14.08.12, 14.11.12,11.02.13 ja 23.04.13. Viidatud hoiatustes on kostja otsustanud mitte maksta hagejale lisatasu 3 kuud alates rikkumise kuupäevast. Esimesed neli hoiatust on tehtud seoses väidetava kütuse ülekuluga ning viimane (23.04.2013) hoiatus seoses hagejal vormiriietuse puudumisega. Hageja ei ole oma töökohustusi hoiatustes toodud viisil rikkunud ning töötasu vähendamine on sellest tulenevalt alusetu. Kütuse väidetavat ülekulu ei ole objektiivselt kindlaks tehtud. Kostja ei ole mõõtnud kütuse kogust ei enne hageja liinile sõitmist ega peale liinilt naasmist ehk hageja tööpäeva lõpul. Kostja väited kulutatud kütuse koguste kohta on meelevaldsed. Kostja arvates on väidetava kütuse ülekulu põhjuseks Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumine, mis seisneb ebaõigete sõiduvõtete kasutamises. Nimetatud säte näeb ette juhi kohustuse valida autobussi sõidukiirus ja mootori töörežiim selliselt, et oleks tagatud reisijate ohutus ja kõige ökonoomsem kütuse kulu, mis ei ületa kehtestatud kütuse kulu piirnormi. Kostja ei ole hoiatustes märkinud, milles seisnes hageja õigusvastane tegu või tegevusetus Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 täitmisel. Viidatud eeskiri ei sätesta norme ega täpseid juhiseid, milline sõidukiirus ja mootori töörežiim tagavad kõige ökonoomsema kütusekulu. Kostja ei ole toonud välja andmeid selle kohta, et hageja oleks ületanud lubatud sõidukiirust või pannud toime muid kütuse kulu suurenemist mõjutavaid õigusvastaseid tegusid. Kostja järeldus kütuse kulu piirnormi ületumise põhjuste kohta on meelevaldne ega põhine faktidel. Kütuse ülekulu ei ole seletatav ebaõigete sõiduvõtete kasutamisega – ei ole võimalik, et ühed ja samad bussijuhid ühel ja samal liinil mõnel päeval suudavad sõita nii, et kütuse ülekulu ei teki (kasutada „õigeid“ sõiduvõtteid), teistel päevadel aga miskipärast otsustavad sõita „hooletult“, ehk üleöö muuta oma sõidustiili kord säästlikuks ja siis jälle „hooletuks“. Peale selle on ebaselge, mille alusel kütuse kulu piirnormid on kostja poolt üldse kehtestatud. Kütusekulu tervikuna sõltub väga paljudest teguritest, milleks on muuhulgas läbitav liin, bussi vanus ja mark ning tehniline seisukord, ilmastiku- ja liiklusolud, reisijate hulk, tipptund jms. Praktiliselt ei olegi võimalik leida kahte eeltoodud tingimuste osas identset bussi ning identset 10(35)

2-13-30293 päeva. Seetõttu ei anna ka busside tootjad ametlikke kütuse kulunorme ning adekvaatsete kütuse kulunormide väljatöötamise võimalikkus on üleüldse küsitav. Seega ei ole ka võimalik öelda, kust algab ülekulu ehk millal on juht vahetuse läbimiseks kasutanud kütust ülemäära palju. Kostja ettevõttes kujunenud praktika kohaselt tangivad juhid kütust korra nädalas, kütuse kulu märgitakse vahetuse lõppedes vastavalt kulunormile, mitte tegelikule kulule. Puudujääk fikseeritakse paaki tangitud kütuse koguse ja nädala jooksul vastavalt normijärgsele kulule kirjapandud kütuse koguste võrdlemise teel juhil, kes nädala lõpul tangib. Tegelikku iga päev liini läbimiseks kulunud kütuse kogust ei ole kostja mõõdistanud, seega ei ole ka selge, kes ja kui palju kütuse kulunormi ületas. Hagejaga samasisulisi hoiatusi on saanud kõik hagejaga samal liinil ehk liinil 34-1 sõitvad bussijuhid, kelleks on Kaširin ja Pudovkin (hoiatused Lisad 5 - 10). Kütuse nn ülekulu on kostja ettevõttes üleüldine probleem. Kütuse ülekulu tuleb ette ka teistel liinidel – näiteks liinil nr 15-1 sõitvale V K on tehtud hoiatused kütuse ülekulu eest 02.01.2011 (Lisa 11, tl 143) ja 12.03.2013 (Lisa 4, tl 136) ning liinil 623 ja Kohtla-Järve linnaliinil nr 15 ja 21 sõitvale Vladim J on tehtud hoiatused kütuse ülekulu eest 15.11.2012 ja 11.02.2013 (Lisa 12, tl 144, 144p). Kütuse kulunormide mittevastavus tegelikule kulule on olnud probleemiks juba 2010. aastal, kui töötajad, nende hulgas ka hageja, on pöördunud kostja poole kütuse kulunormi korrigeerimiseks (Lisa 13, tl 145, tõlge tl 146). Kostja avaldusele reageerinud ei ole. Kuna kütuse koguseid paagis enne ega peale vahetuse lõppu ei ole mõõdistatud, ei ole võimalik kütuse kulu usaldusväärselt kindlaks teha, mistõttu ei saa ka väita, et kütust oleks kulutatud üle normi. Samuti puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kütuse väidetava ülekulu vahel. Seega ei ole töökohustuste süülise rikkumise inkrimineerimine hagejale põhjendatud ning õiguskaitsevahendina töötasu vähendamine on alusetu. Töötajale lisatasu mittemaksmine on töötasu vähendamine TLS § 73 ja VÕS § 112 mõttes. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasuks töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Hageja töölepingu nr 282 lisa nr 8 (Lisa 14, tl 147) punktiga 5 muudeti töölepingu punkti 5.2 redaktsiooni ning uue sõnastuse kohaselt makstakse töötajale lisatasu või juurdemakseid seaduses, haldusaktis, kollektiivlepingus, Üldtöökokkuleppes ja Tööandja poolt kehtestatud tasutingimustes ettenähtud juhtudel. Vastavalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ja AS Järve Bussipark vahel 14.07.2011 sõlmitud kollektiivlepingu (hageja 4.09.13 menetlusdokumendi lisa 1) lisa 2 punktile 2 on hageja töötasukokkuleppe osaks kokkulepe 0,45 eurose lisatasu maksmise kohta liinitunni, tellimusveotunni ja remondi paika sõidu tunni eest. Seega koosneb hageja töötasu töölepingujärgsest põhitasust ja kollektiivlepingust tulenevast lisatasust. TLS § 73 kohaselt võib tööandja töötasu alandada VÕS §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Vastavalt VÕS § 112 lõikele 1 võib lepingupool, kui ta võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Isegi juhul, kui kostja oleks usaldusväärselt tõendanud kütuse ülekulu tekkimise, ei ole kostja juhis 11(35)

2-13-30293 ehk kehtestatud kütuse kululimiit antud juhul mõistlik, kuna sellest ei ole võimalik kinni pidada. Seda fakti tõendavad nii töötajate kiri 20.10.2010, milles nad juhtisid tähelepanu kütuse kululimiitide ümbervaatamise vajadusele kui ka kõikidele liinil 34 sõitvatele bussijuhtidele ning ka teistel liinidel sõitvatele juhtidele tehtud korduvad hoiatused kütuselimiidi ületamise eest. Viimane omakorda annab tunnistust sellest, et kütuse ülekulu ei ole tingitud ühe konkreetse bussijuhi tegevusest või tegevusetusest. Mis puutub 23.04.2013 tehtud hoiatusse vormiriietuse puudumise eest, siis ei olnud kostja hagejale väidetava rikkumise toimepanemise päevaks vormiriietust väljastanud. Vormiriietus väljastati hagejale järgmisel päeval. TLS § 72 näeb printsiibina ette töötaja süülise vastutuse ehk tööandjal on õigus rakendada töötaja suhtes õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Vastavalt VÕS § 101 lõikele 1 on hinna alandamine (TLS-s töötasu vähendamine) õiguskaitsevahend. Seega peab õiguskaitsevahendi kasutaja ehk tööandja tõendama töötaja süü rikkumise toimepanemises. Kostja ei ole avaldajale tehtud töötasu alandamise avaldustes/hoiatustes toonud välja seda tegu, milles seisnes Autobussi ekspluatatsiooni eeskirjade p 15 rikkumine/ebaõigete sõiduvõtete kasutamine hageja poolt. Vormiriietuse puudumise eest tehtud hoiatuses ei ole viidet hagejale vormiriietuse väljastamise kohta, mistõttu puudub hagejal kohustus kanda olematut vormiriietust. Seega ei ole avaldaja oma töökohustusi rikkunud ja tuleb asuda seisukohale, et eeldused lisatasu saamiseks on täidetud ning tööandjal puudus alus lisatasu mitte maksta. Isegi kui kohus peaks leidma, et töötasu alandamine oli põhjendatud, ei ole kostja seda tehes järginud töötasu alandamise võrdelisuse põhimõtet ehk ei ole määranud mittekohase täitmise väärtust ega selle suhet kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamise eesmärk on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel ehk töötasu vähendamine peab olema vastavuses töötaja poolt tekitatud kahju tegeliku suurusega. Viivise nõue VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. TLS § 109 lg 1 ei sätesta, millal muutub sissenõutavaks tööandja kohustus maksta töötajale hüvitist, kui töölepingu lõpetab kohus. Riigikohus leiab lahendis 3-2-1-82-12, et „TLS § 84 lg 1 alusel muutub töölepingu lõppemise ajast sissenõutavaks ka töölepingu lõpetamise korral makstava hüvitise nõue. Seega muutub TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, s.o ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral“. Eeltoodud loogikast lähtudes muutub samast ajast sissenõutavaks ka TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest. Lähtudes eeltoodust algab viivise arvestus hüvitise nõuete osas kohtu poolt töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast, s.o. 20. juulist 2013. Töötasu väljamaksmise kuupäevaks oli töölepingu p 5.3 järgi iga kuu 17. kuupäev. Töötasu osas algab viivise arvestus järgnevalt: arvestusperioodi november/detsember 2012 eest vähemmakstud töötasu 101,51 eurot osas algab viivise arvestus 18.01.2013, arvestusperioodi jaanuar/veebruar 2013 eest vähemmakstud töötasu 234,74 euro osas 18.03.13, arvestusperioodi märts/aprill 2013 eest

12(35)

2-13-30293 vähemmakstud töötasu 84,86 eurot osas 18.05.13. Viivise määr kuni 14.04.2013 oli 7,75 % aastas, alates 15.04.13 8,75 % aastas ja alates 01.07.2013 8,5 % aastas. Hageja 29.11.2013 seisukohtadele oli lisatud 1.02.2008 tööleping nr 65 (tl 129-130), 17.04.2012 tööleping nr 176 (tl 131-132), 31.03.2005 tööleping nr 283 (tl 133), sõidulehtvolitused (tl 134-135), hoiatused (tl 136-144), 20.10.2010 avaldus (tl 145, tõlge – tl 146), töölepingu muudatus (tl 147).

Kostja seisukohad Kostja 3.07.2013 vastus hagile (tl 33-38) Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja põhjenduste kohaselt oli hageja tööülesannete täitmise kohaks Ida-Virumaa, mitte Sillamäe linn. Kostja tegutseb mitmes kohalikus omavalitsuses Ida-Virumaal ning kostja bussijuhid täidavad oma tööülesandeid vastavalt vajadusele kõikjal Ida-Virumaal. Maikuu tööajakava võttis hageja vastu ja teatas, et ei hakka töötama Kohtla-Järve liinidel, esitamata selle kohta ühtegi põhjendust, mh ei põhjendanud hageja seda transpordiprobleemidega, mis on tõendatud kolonniülema 25.04.2013 kirjaliku seletusega (tl 40p, tõlge tl 41p). Nimetatud tõend lükkab ümber hageja väited, et hageja ei nõustunud uue tööajakavaga ning esitas selle kohta vastuväited, kuna tal puudus võimalus ühistranspordiga Kohtla-Järvel tööl käia. Enne 13.05.2013 kirja, mille kostja sai kätte 15.05.2013, ei teavitanud hageja kostjat väidetavatest põhjustest, miks hageja ei saa käia tööl Kohtla-Järvel. 13.05.2013 telefonivestluses kolonniülemaga teatas hageja, et ei tule tööle ning keeldus keeldumise põhjusi selgitamast. 13.05.2013 seisuga kostja ei olnud teadlik tööle ilmumisest keeldumise põhjustest, kas see on ajutine soov või hageja ei soovi enam kostja juures töötada. Oma käitumisega seadis hageja kostjat keerulisse olukorda, ei olnud teada, kuidas planeerida teiste bussijuhtide tööaega, kas liinile tuleb otsida uus bussijuht või hageja jätkab oma töökohustuste täitmist. 13.05.2013 telefonivestluses kolonniülemaga teatas hageja, et ei tule tööle ning taaskord keeldus selgitamast keeldumise põhjuseid, väites, et põhjused on märgitud kostjale saadetud kirjas (tl kostja vastuse lisa 2, tl 42, tõlge tl 42p). Kiri ei ole aga veel kostjani jõudnud ehk hageja hoidis kostjat jätkuvalt teadmatuses. 15.05.2013 sai kostja hageja 13.05.2013 kirja kätte. Kirjast nähtus, et hagejal ei ole võimalik jõuda töökohale ja töölt koju aegadel, mil ühistransport ei liigu. Hageja ei esitanud vastuväiteid töötamisele päevadel, mil ühistransport võimaldab tööle ja töölt koju sõita. Hagejal oli võimalus sõita tööpäeva lõpus koju ühistransportiga, mõnedel päevadel bussiga, mis veab Estonia kaevanduse töötajaid. Hagi lisaks oleva maikuu graafiku järgi pidi hageja tööpäev lõppema 14.05.2013 kell 21.50 ja 15.05.2013 kell 22.20. Hageja enda esitatud ühistranspordi graafiku kohaselt oli tal võimalik 14. ja 15.05.2013 koju sõita ühistranspordiga. Hageja ei esitanud selgitusi, miks ei saanud ta neil päevadel oma töökohustusi täita. 13.05.2013 kirja viimasest lausest nähtub, et hageja peamiseks probleemiks oli töökohale ehk Sillamäelt Kohtla-Järvele jõudmine, mitte tööpäeva lõppedes Kohtla-Järvelt Sillamäele liikumine. 13(35)

2-13-30293

Kostja leiab, et puudub vaidlus selles, et ühistranspordi graafik võimaldas hagejal kõikidel päevadel tööle tulla. Hageja tööpäeva algus oli 14.30 ja 15.50 vahel. Sel ajal liigub mitmeid liinibusse (tl 43p). 13.05.2013 kirjast ei nähtu, et hageja keeldub töökohustuste täitmisest, pigem nähtub sellest, et tööl käimine muutus hageja jaoks keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. 15.05.2013 kirjaga selgitas kostja hagejale, et kinnitatud graafikut kuu keskel enam muuta ei saa. Hageja oleks pidanud kostjat teavitama töögraafiku mittesobivusest esimesel võimalusel enne 1.05.2013, mil hakkas kehtima maikuu graafik. Kostja leiab, et viivitades mittesobivuse ja selle väidetavate põhjuste avalikustamisega kuni 15.05.2013 on hageja käitunud pahatahtlikult. Hageja väited tööle sõitmise ja koju jõudmise võimatuse kohta on faktiliselt ebaõiged. 15.05.2013 toimus kohtumine hagejaga (tl 44p). Kostja selgitas hagejale töögraafiku muutmise põhjuseid ja selgitas võimalusi tööpäeva lõpus koju jõudmiseks. Kostja märgib, et Estonia kaevanduse bussiliini nr 621 korraldab kostja ning kuigi tegemist ei ole avaliku bussiliiniga on kostja töötajatel võimalus seda kasutada. Seetõttu tööpäevadel, mil tööpäeva lõpus ühistransport enam ei sõitnud võis hageja kasutada Estonia kaevanduse liini nr 621 (tl 45p). Jõhvi oleks hageja saanud sõita kostja valvebussiga (kostja töötajate veoks mõeldud bussiga, mis sõidab marsruudil Kohtla-Järve-Jõhvi-Iidla. Valvebuss väljub Kohtla-Järve bussipargist mh kell 1.00. Tööpäeva lõppemisel kell 01.05 oleks valvebuss oodanud hagejat viis minutit. Valvebuss ja kaevandusest väljuv buss oleksid kohtunud Jõhvist väljasõidul kell

14(35)

2-13-30293 TLS § 17 lg 3 kohaselt tühine, mh põhjusel, et hagejal oli faktiliselt võimalik käia KohtlaJärvel tööl. Hageja sai töögraafiku kätte 25.04.2013. Viivitades kostja teavitamisega ligi kolm nädalat käitus hageja kostja suhtes pahatahtlikult, sest graafikute ringitegemine oleks olnud väga keeruline ja teiste bussijuhtide suhtes ebaõiglane. Hageja on rikkunud TLS § 15 lg 2 p 8. Hageja eeldus, et kostja teeb päevapealt töögraafikud ringi on ebamõistlik ja teiste isikutega mittearvestav. Kuna hagejal oli võimalik ühistranspordiga tööle sõita, puudus kostjal igasugune mõistlik põhjus korraldada hagejale tööle sõitmiseks eraldi transport. Kostja arvestas graafiku koostamisel hageja huvidega ja määras teda tööle teisse vahetusse, mitte esimesse, kus hagejal oleks tõepoolest võimatu tööl käia. Kuigi tööle mitteilmumine on oluline töölepingu rikkumine, ei lõpetanud kostja koheselt hagejaga töölepingut, vaid soovis kohtuda hagejaga, et tekkinud olukord rahumeelselt lahendada. 15.05.2013 kohtumisel keeldus hageja koostööst ja ei nõustunud jätkama oma töökohustuste täitmist ning kostjal ei olnud alternatiivi peale töölepingu erakorralise ülesütlemise. TLS § 88 lg 1 p 3 annab selleks aluse. Kostja korraldus oli kooskõlas TLS § 15 lg 2 p-ga 2. Töölepingu kohaselt oli töö tegemise kohaks Ida-Virumaa ning ajaks - vahetuse ajakavaga määratud tööaeg. Hageja sai tööajakava 25.04.2013 kätte ning oli teadlik nii tööülesannete täitmise kohast kui ajast. Hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustusi kui ei ilmunud tööle. 15.05.2013 koosoleku protokollist nähtuvalt andis kostja hagejale võimaluse asuda 16.05.2013 tööle ja alles 21.05.2013 lõpetati tööleping ära, mil kostja oli veendunud, et hageja enam tööle ei ilmu. Hageja keskmine töötasu on 582,61 eurot (tl 46p). Keskmise töötasu arvutamisel tuleb lähtuda kostja poolt tegelikkuses hagejale tasutud töötasust. Erakorraline ülesütlemine toimus õiguspäraselt ja hüvitisenõuded tuleb jätta rahuldamata. Isegi ülesütlemise õigusvastasuse korral ei saa kostjalt välja mõista hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel etteteatamise aja rikkumise tõttu (kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-10-46580 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-12, p 17). TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise korral töötajal on õigus saada hüvitist vaid TLS § 109 lg 1 alusel, mitte täiendavalt § 100 lg 5 alusel. Kui kohus tuvastab töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse või lubamatuse palub kostja vähendada TLS § 109 lg 1 ls 2 alusel töölepingu ülesütlemise hüvitist nullini. Kostja 23.10.2013 täiendavad seisukohad (tl 82-86) Hageja 04.09.2013 allkirjastatud seisukohas on hageja esitanud kostja vastu täiendavalt uue nõude väidetavalt saamata jäänud töötasu ja viiviste saamiseks. Seega on tegemist hagi eseme muutmisega TsMS § 363 lg 1 p 1 ja § 376 lg 1 mõttes. Kooskõlas TsMS § 376 lg-ga 1 esitab kostja käesolevaga vastuväite hagi muutmisele. Kostja on seisukohal, et hageja pidi olema hagi esitamise ajal teadlik oma töötasu suurusest ehk hageja oleks pidanud oma kõik nõuded esitama 17.06.2013. a hagiavalduses. Kostja esitas kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) 07.05.2012. a hoiatus nr 17 koos lisaga (lisa nr 1, tl 88p); 2) 14.08.2012. a hoiatus nr 32 (lisa nr 2, tl 90) 3) 14.11.2012. a hoiatus nr 50 (lisa nr 3, tl 91); 15(35)

2-13-30293 4) 11.02.2013. a hoiatus nr 13 (lisa nr 4, tl 92); 5) 23.04.2013. a hoiatus nr 32 (lisa nr 5, tl 93); 6) Uudis Viru kaevanduse sulgemise kohta (lisa nr 6, tl 94); 7) Sillamäe linnaliini nr 34 sõiduplaan (lisa nr 7, tl 95p-96); (lisad 8-10 võttis kostja eelistungil tagasi) 11) Riigisisese liiniveo üldtöökokkulepe (lisa nr 11, tl 100p-102); 12) Ametlikud kommentaarid 31.01.2012 sõlmitud riigisisese liiniveo üldtöökokkuleppe kohta (lisa nr 12, tl 103-104); 13) Hageja töötasu arvestuskäik (lisa nr 13, tl 105p); 14) Sillamäe linnaliini nr 34 marsruut (lisa nr 14, tl 106p). Kostja poolt hagejale esitatud hoiatused (lisad nr 1-5) tõendavad, et hageja rikkus pidevalt oma töökohustusi, mistõttu puudus tal õigus saada lisatasu ehk kostja pole tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem. Lisaks nr 6 olev uudis Viru kaevanduse sulgemise kohta tõendab, et kostjal oli vajadus muuta kostja bussijuhtide töögraafikuid. Lisaks nr 7 olev Sillamäe linnaliini nr 34 sõiduplaan tõendab nimetatud liini lihtsust. Lisad nr 8-10 tõendavad, et hageja töötas kuni 2010. a märtsini Narva karjääris ja alles alates 2010. a aprillist Sillamäe liinil nr 34. Lisadeks nr 11 ja 12 olevad riigisisese liiniveo üldtöökokkulepe ning selle ametlikud kommentaarid ja lisaks nr 13 olev hageja töötasu arvestuskäik tõendavad, et kostja on tasunud hagejale töötasu kokkulepitud summas. Lisaks nr 14 olev Sillamäe linnaliini nr 34 marsruut tõendab nimetatud liini lihtsust. Kostja vastuväited hageja täiendavatele nõuetele Riigisisese liiniveo üldtöökokkulepe (edaspidi ka ÜTK; lisa nr 11, kättesaadav ka: www.etta.ee/ytk) lisa 1 § 2 lg 1 kohaselt on bussijuhtide põhitasu alammäär alates 1.07.2012 3 eurot tunnis. ÜTK lisa 1 § 3 kohaselt on liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel liinidel töötavate bussijuhtide töötasu töötatud normtundide (vastavalt ÜTK Lisale 2) eest koos määratud lisatasudega (sh seadusest, kollektiivlepingust, töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) vähemalt 700 eurot kuus. Samas sätestavad ÜTK ametlikud kommentaarid (lisa nr 12, kättesaadav ka: www.etta.ee/ytk_kommentaarid), et TLS §-de 72 ja 73 ja VÕS § 112 kohaselt kui töötaja on oma töökohustusi süüliselt rikkunud, st rikkunud tööandja poolt antud juhist, võib tema töötasu alandada. Alandada saab rikkumise aset leidmise kuu eest väljamaksmisele kuuluvat töötasu. Kui kollektiivlepingutes on töökohustuste rikkumise eest ette nähtud lisatasu vähendamine tuleb töötajale välja maksta vähemalt ÜTK-s sätestatud tunnitasu alammäär või kui pooled on kokku leppinud suuremas põhitasus, siis vastavalt kokkulepitud põhitasu. ÜTK ametlike kommentaaride p-s 7 on rõhutatud, et üldjuhul pole ainult tunnitasu alammäära kohaldamine lubatud, kuid see ei kehti olukorras, kus töötaja töötasu on vähendatud töökohustuste rikkumise tõttu. Viidatud kommentaaris on öeldud, et miinimum tunnitasu on sätestatud just juhtudeks, kui ettevõtte kollektiivlepingus on kokku lepitud lisatasu vähendamine töökohustuste rikkumise eest. Töökohustuste rikkumise korral tuleb töötajale välja maksta vaid tunnitasu alammäär. Kuutasu alammäär sellistes olukordades ei kohaldu. Kostja ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel 14.07.2011. a sõlmitud kollektiivlepingu (hageja 4.09.2013. a seisukoha lisa nr 1) lisa nr 2 p 1 kohaselt makstakse töötajatele lisatasu üksnes juhul, kui on täidetud kõiki kostja eeskirju. Sama punkti teise lause 16(35)

2-13-30293 kohaselt on kostjal õigus vähendada töötaja poolt kostja eeskirjade mittejärgmisel töötaja lisatasu kuni 100% ja kuni kolmeks kuuks. Eeltoodust nähtub, et hagejal oli õigus saada lisatasu üksnes juhul, kui hageja polnud rikkunud kostja eeskirju ja kostja polnud vähendatud hageja lisatasu. Lisadest nr 1-5 (kostja poolt hagejale esitatud hoiatused) nähtuvalt on aga hageja korduvalt rikkunud kostja poolt kehtestatud eeskirju, mille tulemusena on vähendatud kostja lisatasu. Hageja pole nimetatud hoiatusi kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustanud, millest tulenevalt on hageja nõustunud nii rikkumise fakti olemasoluga kui ka lisatasu vähendamisega. Eeltoodut tõendab ka asjaolu, et hageja ei käsitlenud lisatasu vähendamist oma 17.06.2013 hagiavalduses. Samuti pole hageja vaidlustanud viidatud hoiatusi oma 04.09.2013 seisukohtades, mis kostja arvates pole ka võimalik, kuna TsMS § 376 lg 1 kohaselt on erandjuhtudel lubatud muuta üksnes hagi eset või alust. Kui aga hageja esitaks kostja vastu töötasu nõude, mida ta põhjendaks hoiatustega mittenõustumisega, siis oleks tegemist nii hagi aluse ja eseme muutmisega, mis TsMS § 376 lg 1 kohaselt pole lubatud. Kostja on tasunud hagejale töötasu lähtudes ÜTK-s sätestatud ning hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lisas (hagiavalduse lisa nr 2) kokkulepitud summast – 3 eurot tunnis bruto (lisa nr 13, tl 105p). Hagejal puudus õigus saada lisatasu, mistõttu tuleb hageja esitatud täiendava töötasu nõue jätta rahuldamata. Olukorras, kus kostja pole oma rahalisi kohustusi rikkunud, tuleb hageja viivisenõue jätta igal juhul rahuldamata. Kostja vastu esitatud viivisenõue on formuleeritud ebaõigesti. Hageja 04.09.2013 seisukoha p-s 6 on viivise määraks 8,5% aastas. Samas lõpptaotlustes on viivisemääraks 8,75%. Ei ole arusaadav, millisest sättest tulenevalt on viivise määraks 8,75% ega millise perioodi kohta see viivise määr käib (viivise protsent päevas, kuus või aastas?). Lisaks viitab VÕS § 113 lg 1 VÕS §-le 94 mis omakorda viitab poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimasele intressimäärale enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist ajas muutuva viivisemääraga ehk kohtuotsuse resolutsiooniga pole võimalik kohustada kostjat tasuma fikseeritud arvulise suurusega viivist. Hageja viivisenõue on vastuolus nii materiaal- kui ka menetlusõiguse normidega ning see tuleb jätta rahuldamata. Kui viivisenõude rahuldamine oleks õiguslikult võimalik, tuleks käesoleval juhul vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel 0-ni. Viivisenõude vähendamine 0-ni on põhjendatud, kuna hageja pole kordagi esitanud kohtuväliselt kostja vastu saamata jäänud töötasu nõuet, seda pole nõutud ka 17.06.2013. a hagiavalduses ning hageja pole vaidlustanud hageja poolt töökohustuste rikkumisest tulenevat lisatasu vähendamist. Tõendamata on hageja väited hageja poolt dispetšerile suuliste põhjenduste esitamise kohta. Hageja pole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, samuti pole hageja taotlenud tõendite kogumist. Hageja väited on ümber lükatud mh kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Ebaõige on ka hageja väide (04.09.2013. a seisukoha p 2.1), mille kohaselt töötas ta 8 aastat ehk alates 2005. a linnaliinil nr 34. Tegelikkuses töötas hageja linnaliinil nr 34 alates 01.04.2010. a ning perioodil 2005. a kuni 2010. a märtsini töötas hageja Narva karjääris. Nimetatud asjaolu on tõendatud lisadega nr 8-10 (tl 97p-99p). Seetõttu hageja väited õiguspärase ootuse kohta 17(35)

2-13-30293 jäävad kostjale arusaamatuks, eriti olukorras, kus 31.03.2005 sõlmitud töölepingu (hagiavalduse lisa nr 1) p 4.1 kohaselt oli hageja tööülesannete täitmise kohaks Ida-Virumaa ning ka faktiliselt on hageja töötanud nii Sillamäe linnaliinil nr 34 kui ka Narva karjääris. Kostja ja hageja pole kunagi kokku leppinud, et hageja tööülesannete täitmise kohaks on Sillamäe. See poleks ka võimalik, kuna kostja tegutseb Ida-Virumaa mitmes kohalikus omavalitsuses ning kostja poolt teenindavad kohalikud omavalitsused aeg-ajalt muutuvad. Eeltoodust tulenevalt täidavad ka kostja bussijuhid oma tööülesandeid vastavalt vajadusele kõikjal Ida-Virumaal. Valvebussi puhul on tegemist kostja töötajate veoks mõeldud bussiga, mitte ametliku bussiliiniga, mistõttu pole võimalik esitada ka valvebussi ametlikku sõidugraafikut. Maanteeameti vastustest kohtu järelepärimisele nähtub, et hagejale kuulub kaks sõiduautot: Ford Mondeo ning Opel Vectra. Eeltoodu lükkab ümber hageja väited selle kohta, et tal pole võimalik Kohtla-Järvel tööl käia. Kostja arvates oli võimalik nii ühistranspordiga (täpsemalt on seda käsitletud kostja 3.07.2013. a vastuse p-des 1.21-1.27) kui ka kahe hageja omandis oleva sõiduautoga. Eesti Energia Kaevandused AS töögraafikute muutumise kohta märgib kostja, et Estonia kaevanduse busside liikumisgraafikuid on 3 tüüpi: tööpäeva-, remondi- ja puhkepäeva graafik. Kuni 2013. a aprillikuu lõpuni töötas Estonia kaevandus kahes vahetuses 5 + 2 (1 + 1) režiimis, see tähendab 5 tööpäeva, 1 remondipäev ja 1 puhkepäev nädalas. Igal tööpäeval oli kaks vahetust – päevane ja öine. Tööpäeva ja puhkepäeva vahel oli spetsiaalselt üleminekupäev ehk remondipäev, mis võimaldas öisel vahetusel lõpetada enne puhkepäeva. Seoses Viru kaevanduse sulgemisega (lisa nr 6, tl 94) hakkas alates 2013. a maikuust Estonia kaevandus tööle 3 vahetusega 6 + 1 režiimis (Eestis vajalik põlevkivi kogus ei muutunud), see tähendab nädalas kuus tööpäeva ja üks puhkepäev. Igal tööpäeval oli kolm vahetust. Estonia kaevanduse töörežiimi muudatus tõi kaasa ka kostja bussijuhtide töögraafikute olulise muudatuse, sest ka Estonia kaevandust teenindavate busside juhid töötasid 5 + 2 graafiku lausel. Töökorralduse muudatusest teatati kostjale alles 2013. a aprillikuu teisel poolel. Estonia kaevanduse juhtkonnaga vesteldes selgus, et muudatused on ajutised ja ei pruugi olla lõplikud. Oli suur tõenäosus, et võidakse taastada endine olukord (tänaseks päevaks on leitud vahepealne režiim). Kuna kostjale ei olnud teada, kui kauaks antud muudatused tehakse, tuli kiiresti leida kõige optimaalsem lahendus, s.t. tuli muuta kostja bussijuhtide töögraafikuid selliselt, et võimalikult palju kasutada kostja olemasolevaid bussijuhte ning võtta juurde võimalikult vähe uusi bussijuhte. Eeltoodust tulenevalt suunati ka hageja, kes oli kogenud bussijuht, tööle keerulisematele liinidele. Sillamäe linnaliini nr 34 lihtsuse kohta soovib kostja täiendavalt märkida, et tegemist on liiniga, kus buss väljub Gagarini tänavalt ja sõidab mööda peatänavat kolm kilomeetrit teise linna otsa ning tagasi. Seda tõendab ka Sillamäe linnaliini nr 34 sõiduplaan ja marsruut, mis on käesoleva menetlusdokumendi lisad nr 7 ning 14. On aga üheselt mõistetav, et uuel bussijuhil on kõige lihtsam alustada tööd just sellisel liinil, mis sõidab linna peatänaval. Hageja pole kostja hinnangul mõistnud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendi sisu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendis kinnitanud, et TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (otsuse p 16). Samas rõhutas Riigikohus 18(35)

2-13-30293 oma otsuse p-s 17 lisaks järgmist: „Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja kooskõlas TLS § 109 lg-ga 1 töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja poolte huve, võib kohus hüvitise suurust muuta. Kolleegium selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega.“ Riigikohus on viidatud lahendis selgelt öelnud, et töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise korral on töötajal õigus saada hüvitist ainult TLS § 109 lg 1 alusel. Töötajal ei ole töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise korral õigust saada hüvitist täiendavalt TLS § 100 lg 5 alusel. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka TLS mõttega, kuna TLS § 100 lg 5 reguleerib olukorda, kus tööandja teatab töölepingu ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud. TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise korral lõpetab töölepingu aga kohus või töövaidluskomisjon, mitte tööandja, ja sellisel juhul reguleerib töötajale makstava hüvitise suurust vaid TLS § 109 lg 1. Seega ka juhul, kui kohus peaks tuvastama hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse, tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel. Kostja palus kohtul jätta kõik haginõuded täielikult rahuldamata. Alternatiivselt kui kohus tuvastab töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, palus kostja vähendada töölepingu ülesütlemise hüvitist 0-ni. Alternatiivselt kui kohus tuvastab kostja poolt rahaliste kohustuste rikkumise, palus kostja vähendada viivist 0-ni. Kostja 31.12.2013 täiendavad seisukohad (tl 150-158) Vastuväide hagi korduvale muutmisele Hageja 04.09.2013 allkirjastatud seisukohas esitas hageja kostja vastu uue nõude väidetavalt saamata jäänud töötasu ja viiviste saamiseks. Seega oli tegemist hagi eseme muutmisega TsMS § 363 lg 1 p 1 ja § 376 lg 1 mõttes. 31.10.2013. a kohtuistungil nõustus kohus hagi eseme muutmisega. Hageja 29.11.2013 seisukohast soovib hageja lisaks hagi eseme muutmisele muuta ka hagi alust, kuna hageja poolt kostja vastu esitatud muudetud hagi esemega hagi põhineb ka uutel asjaoludel, mida pole hageja oma esialgses hagiavalduses vähimalgi määral kajastanud. Kooskõlas TsMS § 376 lg-ga 1 esitas kostja vastuväite hagi muutmisele. Kostja on seisukohal, et TsMS § 206 lg-st 1 ja 376 lg-st 1 nähtub üheselt mõistetavalt, et hagejal on õigus muuta üksnes hagi alust või eset. Kostja leidis, et kohus ei tohi aktsepteerida hageja poolt menetlusõiguse normide rikkumist. Hagejat esindab lepinguline esindaja, kes peab esindajatele esitatavatest nõuetest tulenevalt olema teadlik menetlusõiguse normidest ning olema suuteline neid järgima. Lisaks kalduks kohus olukorras, kus hagejal võimaldatakse rikkuda menetlusõiguse norme, kõrvale TsMS § 7 tulenevast poolte võrduse põhimõttest. Kostja palus kohtul mitte nõustuda hagi teistkordse muutmisega ning sellest tulenevalt jätta mh tähelepanuta hageja 29.11.2013. a seisukoha p-d 4 kuni 4.5. 19(35)

2-13-30293

Kostja esitas kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) Kohtla-Järve linnaliini nr 15 peatustega kaart (lisa nr 1); (tl 160p) 2) Kohtla-Järve linnaliini nr 21 peatustega kaart (lisa nr 2); (tl 161p) 3) Kohtla-Järve linnaliini nr 28 peatustega kaart (lisa nr 3); (tl 162p) 4) 12.07.2010. a vormiriietuse üleandmise-vastuvõtmise akt (lisa nr 4); (tl 163p) 5) 30.12.2010. a vormiriietuse üleandmise-vastuvõtmise akt (lisa nr 5); (tl 164p) 6) 12.12.2011. a akt kütuse kontrollmõõtmise kohta koos lisadega (lisa nr 6); (tl 165p-166) 7) 26.10.2010. a vastus avaldusele (lisa nr 7); (tl 167p) 8) Autobussi ekspluatatsiooni eeskiri (lisa nr 8); (tl 168p-170) 9) Sõiduleht-volitus nr 4078 (lisa nr 9); (tl 171) 10) 04.09.2012. a vastus kirjale (lisa nr 10); (tl 172) 11) 27.06.2013. a akt kütuse kontrollmõõtmise kohta (lisa nr 11); (tl 173p) 12) Sõiduleht-volitus nr 6691 (lisa nr 12); (tl 174p) 13) Tabel autobussi 973BFJ kütusekulu kohta mais 2013. a (lisa nr 13); (tl 175) 14) Hageja kutsetunnistus (lisa nr 14); (tl 176) 15) Sõiduleht-volitus nr 39557 (lisa nr 15); (tl 177) 16) Sõiduleht-volitus nr 42846 (lisa nr 16); (tl 178) 17) Sõiduleht-volitus nr 47286 (lisa nr 17); (tl 179-180) 18) Sõiduleht-volitus nr 47609 (lisa nr 18); (tl 181) 19) Sõiduleht-volitus nr 51907 (lisa nr 19); (tl 182p-183) 20) Sõiduleht-volitus nr 52542 (lisa nr 20); (tl 184) 21) Sõiduleht-volitus nr 52544 (lisa nr 21) (tl 185-186). Kohtla-Järve linnaliinide peatustega kaardid (lisad nr 1-3) tõendavad Kohtla-Järve linnaliinide keerukust. Viidatud tõenditest nähtub, et kostjal oli mõistlik saata Kohtla-Järve linnaliinidele tööle just hageja, kes oli varem töötanud nii linnaliinil (Sillamäel) kui ka kaevanduse liinil. Täpsemalt selgitab kostja oma väiteid järgmises peatükis. Vormiriietuse üleandmise-vastuvõtmise aktid (lisad nr 4 ja 5) lükkavad umber hageja väited, mille kohaselt väljastati hagejale vormiriietus esmakordselt alles 24.04.2013. a (hageja 29.11.2013. a menetlusdokumendi p 4.5). Tegelikkuses väljastati hagejale vormiriietus juba 02.05.2011. a (lisa nr 4, p 5 ja lisa nr 5, p 52). Lisaks nr 6 olev kütuse kontrollmõõtmise akt tõendab, et kostja poolt kehtestatud kütuse kulunormid on suure varuga ehk bussijuhid on suutelised saavutama kütuse kulunormidega võrreldes oluliselt väiksema kütusekulu. Lisaks nr 7 olev 26.10.2010. a kiri tõendab, et kütuse kulunorm Sillamäe linnaliinil nr 34 oli 38 l 100 km kohta. Lisaks nr 8 olev autobussi ekspluatatsiooni eeskiri tõendab, et hageja oli kohustatud kontrollima tööpäeva alguses kütusepaagis olevat kütust ning samuti oli hageja kohustatud valima sellise sõidukiiruse ning mootori töörežiimi, et tagatud oleks kõige ökonoomsem kütusekulu, mis ei ületa kehtestatud kütuse kulu piirnorme. Lisaks nr 9 olev sõiduleht-volitus nr 4078 tõendab, et olukorras, kus bussijuht avastab tööpäeva alguses, et kütusepaak pole täis, tangib ta enne liinile minekut kütusepaagi täis. Lisaks nr 10 olev 04.09.2012. a kiri tõendab, et kütuse kulunorm Sillamäe linnaliinil nr 34 oli 38 l 100 km kohta ning kostja küsis hagejalt kirjalikult selgitusi kütuse kulunormide ületamise põhjuste kohta. Lisaks nr 11 olev kütuse koguse kontrollmõõtmise akt tõendab, et autobussi kütusepaagis olev kütuse kogus vastab sõiduleht-volituse nr 6691 andmetele. Lisaks nr 12 olev sõiduleht-volitus nr 6691 tõendab, et kostja poolt kehtestatud kütuse kulunorme on võimalik järgida. Lisad 11 ja 12 koos tõendavad, et hageja kasutatav kütusekulu mõõtmise meetod on õige ehk sellega tuvastatakse autobusside tegelik kütusekulu. 20(35)

2-13-30293 Lisaks nr 13 olev tabel autobussi 973BFJ kütusekulu kohta mais 2013. a tõendab samuti, et kostja poolt kehtestatud kütuse kulunorme on võimalik järgida ehk ka hageja pidi olema suuteline neid järgima. Lisaks 14 olev hageja kutsetunnistus tõendab, et hageja näol on tegemist professionaalse bussijuhiga, kes peab olema läbinud mh säästliku sõidu koolituse. Lisadeks nr 15-21 olevad sõiduleht-volitused tõendavad, et hageja poolt sõidetud busside kütusekulu arvutamisel on kostja lähtunud hageja poolt täidetud sõiduleht-volitustest. Vastuväited hageja täiendavatele väidetele Hagi lisaks nr 3 on hageja maikuu tööajakava ning istungil väitis hageja, et talle polnud arusaadav nimetatud liin, kus hageja pidi töötama. Kostja on kasutanud samas stiilis tööajakavasid juba aastaid ning hageja jaoks on need alati olnud arusaadavad. Liini number nähtub tööajakava tabeli teiselt realt (lahtrid, mis järgneb bussijuhi nimele). Lahtrites olevad esimesed kaks numbrit on liini number, järgmised numbrid on info kostja jaoks (kui on ühe bussiga liin, siis vahetus või kui mitme bussiga liin, siis mitmes buss). Seega hageja pidi hagi lisaks nr 3 on olevast hageja tööajakavast nähtuvalt töötama 2013. a maikuus järgmistel Kohtla-Järve liinidel: 1) 02.05 – liin 21 2) 03.05 – liin 15 3) 06.05 – liin 28 4) 07.05 – liin 28 5) 08.05 – liin 21 6) 09.05 – liin 15 7) 10.05 – liin 28 8) 13.05 – liin 28 9) 14.05 – liin 21 10) 15.05 – liin 15 11) 16.05 – liin 28 12) 17.05 – liin 28 13) 20.05 – liin 37 (Jõhvi-Viru kaevandus, nimetatud liin algab ja lõpeb Kohtla-Järvel ehk liini teenindavad autobussid paiknevad Kohtla-Järvel asuvas bussipargis) 14) 21.05 – liin 15 15) 22.05 – liin 28 16) 23.05 – liin 28 17) 24.05 – liin 37 (Jõhvi-Viru kaevandus, nimetatud liin algab ja lõpeb Kohtla-Järvel ehk liini teenindavad autobussid paiknevad Kohtla-Järvel asuvas bussipargis) 18) 27.05 – liin 15 19) 28.05 – liin 28 20) 29.05 – liin 28 21) 30.05 – liin 21 22) 31.05 – liin 15 Hageja poolt kohtuistungil esitatud väited pole võimalik käsitleda tõenditena, kuna menetlusosalise ütlused saavad tõendiks olla üksnes juhul, kui menetlusosaline on seletusi andnud vande all (TsMS § 229 lg 2 ja § 267). Hageja seletused on vastuolulised. Näiteks kohtuistungil väitis hageja, et 15.05.2013 koosolek (kohtumine) toimus eesti keeles ja ta ei saanud seal räägitust aru (protokolli lk 3, all). Samas kirjeldas hageja kohtuistungil koosolekul arutatut. 21(35)

2-13-30293

Hagi lisaks nr 3 olevast hageja maikuu tööajakavast nähtusid kõik liinid, kus hageja pidid töötama. Hageja väited tööle ilmumata jäämise põhjuste kohta on ebausutavad, kuna hageja pole neid käsitlenud oma 13.05.2013 kirjas, kus hageja selgitas, miks ta ei saa Kohtla-Järvele tööle ilmuda (viidatud kirja viimasest lausest nähtuvalt hageja probleemiks hoopis töökohale ehk Sillamäelt Kohtla-Järvele jõudmine). Samuti polnud hageja selliseid põhjendusi käsitlenud ei oma 17.06.2013 hagiavalduses ega ka 04.09.2013 menetlusdokumendis. Väited, mille kohaselt polnud hagejal võimalik sõita ühistranspordiga Kohtla-Järve bussipargist bussijaama, on samuti ebaõiged. Kuigi Kohtla-Järve bussijaam asub Kohtla-Järve bussipargist kõigest kahe kilomeetri kaugusel, oli hagejal võimalik sõita bussipargist bussijaama ka ühistranspordiga. Bussipargist u 700 m kaugusel asub Kunstide kooli peatus. Päevadel, mil tööpäev lõppeb kell 21:50, oleks hageja saanud sõita bussijaama bussiga liinil nr 900, mis peatub Kunstide kooli peatuses 22:03 (nähtub mh veebiportaalis peatus.ee avaldatud sõiduplaanist). Järgmised peatused on Kohtla-Järve bussijaam, Jõhvi postkontor, Jõhvi bussijaam, Sillamäe bussijaam. Päevadel, mil tööpäev lõppeb kell 22:20, oleks hageja saanud sõita bussiga liinil nr 868, mis peatub Kunstide kooli peatuses 23:33 (nähtub mh veebiportaalis peatus.ee avaldatud sõiduplaanist). Järgmised peatused on Kohtla-Järve bussijaam, Jõhvi postkontor, Jõhvi bussijaam, Kõrve, Oru rist, Voka rist, Sillamäe bussijaam. Päevadel, mil tööpäev lõppeb kell 0:25 või 24:00, oleks hageja saanud sõita bussiga liinil nr

2-13-30293

Kostja hinnangul saa olla kahtlust selles, et hageja näol on tegemist kogenud bussijuhiga. Sellest tulenevalt oli ka Sillamäe liin nr 34 hageja töökogemust arvestades liiga lihtne ning olukorras, kus tekkis vajadus teha muudatusi kostja töökorralduses, oli mõistlik just Sillamäe liinile nr 34 võtta tööle uus ehk väiksemate kogemustega bussijuht. Hageja saadeti aga tööle Kohtla-Järve liinidele, mis olid Sillamäe liinist nr 34 keerukamad, kuid kindlasti ei saa väita, et tegemist oli nii keeruliste liinidega, kus sõitmiseks on vaja enamat kui 12-13-aastast töökogemust. Käesoleva menetlusdokumendi lisadeks nr 1-3 (nimetatud plaanid on kättesaadavad ka veebiportaalis peatus.ee) on Kohtla-Järve liinide nr 15, 21 ja 27 plaanid koos peatustega, milledest nähtuvad ka nimetatud liinide keerukused. Plaane vaadates pole objektiivselt võimalik väita, et tegemist on niivõrd keeruliste liinidega, et 12-13-aastast töökogemusega hageja jaoks pidi olema nendele liinidele suunamine ebamõistlikult keerulise tööülesandega. Kokkuvõttes oli mõistlik saata uus ning väiksemate kogemustega bussijuht Sillamäe liinile nr 34 ja hageja kogenud bussijuhina Kohtla-Järve liinidele, mis olid Sillamäe liinist nr 34 keerukamad. Uus juht alustas kostja juures tööd alates 01.05.2013. Varem oli see bussijuht küll kostja juures töötanud, kuid töötamise vahe oli peaaegu aasta. Selle bussijuhiga lõpetati töösuhe 17.08.2012. a eelkõige seepärast, et teda ei saanud puudulike oskuste tõttu kõikidel liinidel kasutada. Ta soovis sõita ainult ühel kindlal liinil, mida on lihtne selgeks õppida. Sillamäe linnaliin nr 34 seda võimaldab. Nagu kostja on juba korduvalt viidanud, võimaldas hagejaga sõlmitud tööleping saata hagejat tööle kõikjale Ida-Virumaa piires. Ka hageja tunnistas kohtuistungil, et ta teadis töölepingu sõlmimisel seda, et ta võidakse suunata tööle mõnele Ida-Virumaa teisele liinile (kohtuistungi protokolli lk 2 all). Estonia kaevanduse liin nr 621 algab ja lõppeb Kohtla-Järvel (liini teenindavad autobussid paiknevad Kohtla-Järvel asuvas bussipargis). Liini nr 621 teenindavad lõõtsbussid ja nende busside brigaadid on aastate jooksul koos tööd teinud. Neid meeskondi lõhkuma hakata ei olnud (ei ole ka praegu) mõistlik, sest juhid tunnevad ja usaldavad üksteist. Need juhid hoolitsevad busside eest väga hästi, seepärast on nendel bussidel ka väga vähe tehnilisi probleeme. Kuni septembrini 2012. a teenindasid lõõtsbussid ka Kohtla-Järve linnaliine s.t. graafikud olid koostatud selliselt, et bussijuhid töötasid nii kaevanduse kui ka Kohtla-Järve linnaliinidel. Alates septembrist ei olnud enam lõõtsbusse Kohtla-Järve linnaliinidel vaja. Pärast seda moodustati eraldi liinigrupid: kaevandused ja Kohtla-Järve linnaliinid. Kuna enne seda töötasid bussijuhid nii kaevanduse kui ka Kohtla-Järve linnaliinidel, siis tunnevad nad võrdselt nii kaevanduse kui Kohtla-Järve linnaliine. Eeltoodust tulenevalt oli kostja jaoks mõistlik suunata mais 2013. a täiendavalt Estonia kaevanduse liini nr 621 teenindama just Kohtla-Järve liinidel sõitnud bussijuhid. Hageja 29.11.2013. a seisukohtades esitatud väited 15.05.2013. a koosolekul/kohtumisel toimunu kohta on ebaõiged ja paljasõnalised. Koosolekul toimunu on tõendatud kirjalike tõenditega (03.07.2013. a kostja vastuse lisa nr 4), mis on allkirjastatud 3 isiku poolt. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mh pole hageja taotlenud protokolli allkirjastanud isikute tunnistajana ülekuulamist. Hageja väited töölepingus märgitud tööülesannete täitmise koha mittevastavusega hageja tahtele on ümber lükatud hageja poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt hageja

23(35)

2-13-30293 teadis töölepingu sõlmimisel seda, et ta võidakse suunata tööle mõnele Ida-Virumaa teisele liinile (kohtuistungi protokolli lk 2 all). TLS § 20 ls 2 sätestab küll eelduse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid sellest ei nähtu, et tööülesannete täitmise koha sätestamine töölepingus maakonna täpsusega on keelatud. Hageja on märkinud, et kostja bussijuhte on suunatud tööle väljapoole kodulinna ainult nende nõusolekul. Hageja on aga nõustunud enda suunamisega tööle väljapoole oma kodulinna. Hageja on kinnitanud seda mh töölepingu allkirjastamisega, mille p 4.1 kohaselt nõustus ta oma tööülesandeid täitma kõikjal Ida-Virumaa maakonna piires. Lisaks on hageja sellega nõustunud ka konkludentselt – hageja on aastaid töötanud Narva karjääris ning ka sel perioodil algas tema tööpäev väljaspool kodulinna – Narva karjääris. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt Kohtla-Järvele tööle asumine oli hageja jaoks ületamatult keeruline. Sillamäe ja Kohtla-Järve vaheline kaugus on vaid 30 km ja ühistranspordil kulub selliseks sõiduks orienteeruvalt 40 minutit. Kui hageja oleks kasutanud tööl käimiseks isiklikku sõidukit (hagejale kuulub Maanteeameti vastuse kohaselt 2 isiklikku sõiduautot), kuluks tööl käimiseks veelgi vähem aega (kuni 20-25 minutit). Olukorda, kus isikul kulub töökohta sõitmiseks orineteeruvalt 40 minutit, ei saa pidada töötaja jaoks erakorraliseks või ebamõistlikuks olukorraks. Näiteks Tallinnas kulub (eriti õhtuste tipptundide ajal) eri linnaosade vahel liikumiseks ummikute tõttu sageli oluliselt rohkem aega. Samuti olukorras, kus näiteks tööandja asukoha muutumise tõttu peab töötaja hakkama käima tööl kaugemal asuvas linnaosas, pole võimalik väita, et selline muudatus on töötaja jaoks nii koormav, et ta võib keelduda TLS § 17 lg-te 2 ja 3 alusel oma töökohustuste täitmisest. Samamoodi ei saanud hageja keelduda oma töökohustuste täitmisest seetõttu, et tal kulub tööle sõitmiseks aega 40 minutit (ühega oma isiklikest sõiduautodest tööl käies kuni 20-25 minutit). Näiteks suur osa Viimsi valla elanikest töötab Tallinnas ning neil kulub hommikuti tööle ja õhtul koju sõitmiseks hagejast oluliselt rohkem aega. Hageja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja Viru Maakohtu otsused on aga tehtud enne Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendit ning on kostja hinnangul Riigikohtu juhistega vastuolus. Vastuväited hageja täiendavatele nõuetele Kostja näol on tegemist ühistransporditeenust pakkuva ettevõttega. Ühistransporditeenuse valdkonna puhul on üldteada, et ettevõtted peavad mh hangetel osalemisel hindama põhjalikult teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid. Bussidega reisijate veo puhul moodustavad üldjuhul kõigist kuludest 1/3 töötasud, 1/3 kütus ja 1/3 kõik muud kulud. Seega on ühistransporditeenust pakkuva ettevõtte puhul busside kütusekulu jälgimine erakordselt oluline, kuna vastasel korral poleks ettevõte konkurentsivõimeline. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjalikult analüüsinud oma bussiparki kuuluvate autobusside kütusekulu. Selleks korraldati kontrollsõite ja nii tuvastati autobusside keskmine kütusekulu (lähtudes konkreetsest liinist ja sel liinil sõitvate busside tüübist). Lisaks korraldab kostja aegajalt täiendavaid kütuse kontrollmõõtmisi, et kontrollida kütuse kulunormide ajakohasust. Näiteks 12.12.2011. a toimunud kütusekulu kontrollmõõtmisel tuvastas kostja, et autobussi Volvo B10 (reg nr 972 BFJ) keskmine kütusekulu on 27 l 100 km kohta (lisa nr 6). Ka 24(35)

2-13-30293 autobuss reg nr-ga 973 BFJ, millega sõitis hageja, on Volvo B10 ehk ka hageja oleks säästliku sõidustiiliga ning oma töökohustusse hoolikalt suhtudes pidanud olema suuteline saavutama samaväärse kütusekulu. Volvo B10 kütuse kulunorm on Sillamäe liinidel, kus sõitis ka hageja, 38 l 100 km kohta, mitte 27 l 100 km kohta. Seega on kostja poolt kehtestatud kütuse kulunormid bussijuhtide jaoks väga soodsad ning tegelikkuses on bussijuhid suutelised saavutama oluliselt suurema kütusesäästu. Kontrollmõõtmine toimus ka aastal 2010, mil see teostati bussiga Scania CN94 UB6X2, reg nr 419 MNG (lisa nr 7). 08.09.2010. a kontrollmõõtmisel tuvastati, et bussi kütusekulu linnaliinidel on 38 l 100 km kohta. Scania CN94 UB6X2 on aga Volvo B10-ga sarnane buss ehk ka Volvo B10 kütusekulu ei ole säästliku sõidustiili korral linnaliinidel üle 38 l 100 km kohta. Viidatud 26.10.2010. a dokumendis rõhutati bussijuhtidele (sh hagejale) ka asjaolu, et kütuse kulunormi ületamine tekitab ettevõttele materiaalset kahju. Kostja reageeris ka hageja 2010. a kirjale (hageja 29.11.2013. a seisukoha lisa nr 13) ning kütuse kulunorme suurendati sel liinil 10%. Kostja vastus koos uute kütuse kulunormidega on lisa nr

2-13-30293 3 p 1 kohaselt peab autojuht (sh bussijuht) oskama juhtida autot (sh bussi) ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale ka võimalust osaleda säästliku sõidu koolitustel, millest hageja keeldus. Samuti leppis kostja juulis 2011. a Alexander Martynenkoga Transpordi Ametiühingust kokku, et Transpordi Ametiühing otsib säästliku sõidu koolitaja ja kindlustab kostja töötajate osavõtu. Koolituse kulud oleks kandnud kostja. Nii oktoobris 2011. a kui ka mais 2012. a väitis aga Transpordi Ametiühing, et keegi töötajatest (sh hageja) ei soovi koolitusel osaleda ning seetõttu koolitusi ka ei toimunud. Kostja on küsinud 04.09.2012. a hagejalt ka kirjalikke selgitusi kütuse ülekulu kohta ning kohustas hagejat vastama hiljemalt 10.09.2012. a (lisa nr 10). Nimetatud dokumendist nähtuvalt on hageja kostja 04.09.2012. a vastusega tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Hageja aga kostja 04.09.2012. a korraldust ei täitnud ning (kirjalikke) põhjendusi ei esitanud. Hageja pole ka käesoleva tsiviilasja raames põhjendanud kütuse kulunormide ületamise põhjuseid. Kostja on kütuse kulunormide järgitavuse võimalikkust kontrollinud ka 2013. a. Kostja korraldas 27.06.2013. a liinil nr 34-1 sõitva autobussi Volvo B10M, reg nr 973BFJ kütusepaaki mahtuva kütusekoguse kontrollmõõtmise (vastav kontrollakt on lisa nr 11). Viidatud tõendist nähtub, et 27.06.2013. a sõiduleht-volitusele (lisa nr 12) märgitud tangitud kütusekogus on sama, mis kütuse kontrollmõõtmise aktiga (lisa nr 11) tuvastatud kütusepaaki mahtuv kütusekogus. Seega on tõendatud, et bussijuhid tangivad ka tegelikkuses liinilt tulles autobussi kütusepaagi täis ja selliselt arvutatud kütusekulu kajastab tegelikku olukorda. Nimetatud asjaolu aga kinnitab, et kostja poolt kasutusel olev kütusekulu arvestus (täispaagist täispaagini) on põhjendatud ja täpne. Lisa nr 12 tõendab täiendavalt, et liinil nr 34-1 sõitva autobussi Volvo B10M, reg nr 973BFJ kütusekulu oli 27.06.2013. a 34,74 l (23,00÷66,2×100=34,74). Seega oli autobussi kütusekulu 27.06.2013. a 3,26 l võrra kütuse kulunormist madalam. Lisadeks nr 11 ja 12 olevad tõendid tõendavad kogumis, et käesoleval ajal liinil 34-1 sõitvad bussijuhid suudavad järgida kostja poolt kehtestatud kütuse kulunorme ning seega oli hageja juhitud autobussi üleliigne kütusekulu põhjustatud vaid ja ainult hagejast tingitud asjaoludest. Bussi kütusekulu sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest, mistõttu pole võimalik tuvastada üleüldist autobusside kütuse kulunormi (sh tehase poolt). Viidatud põhimõttest on kostja ka lähtunud ja seetõttu on kehtestatud kütuse kulunorm eraldi igale liinile ning sel liinil sõitvale bussitüübile ja sellest tulenevalt faktiliselt ka igale autobussile (eri liinidel sõidavad erineva suurusega autobussid, millele kehtivad erinevad kütuse kulunormid). Asjaolu, et Sillamäe liini 34-1 kütuse kulunormid on mõistlikud, tõendab täiendavalt ka hetkel liinil nr 34-1 sõitvate bussijuhtide 2013. a maikuu kütusekulu ülevaade, mis on käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 13. Viidatud tõenditest nähtuvalt suudavad käesoleval ajal liinil nr 34-1 sõitvad bussijuhid järgida kostja poolt kehtestatud kütuse kulunorme. Tõendatud on, et bussijuhid suudavad sõita kütuse kulunormidega võrreldes veelgi säästlikumalt, kuna maikuu keskmine kütusekulu oli 37,80 l. Kütuse kulunorm on liinil 34-1 aga 38 l. Lisaks viibis autobuss Volvo B10M, reg nr 973BFJ lisast nr 13 nähtuvalt kuni 23.05.2013. a Kohtla-Järvel ning sõitis sealsetel liinidel 15, 21 ja 28. Neist liinid 21 ja 28 on aga eriti suure koormusena ning sel ajal toimus ka ulatuslik teeremont. Isegi nendel tingimustel jäi autobussi kütusekulu enamasti alla kütuse kulunormi, milleks on 35 l, ja kütusekulu ei ületanud kordagi 35,5 l (dispetšeril õigus kütuse kulunormi 10% suurendada

26(35)

2-13-30293 (ehk 35 l-lt 38,5 l-ni), kui tekib vajadus enne liinile minekut bussi soojendada või on tegemist raskete teeoludega). Liinil nr 34-1 sõidab alates 24.05.2013. a täpselt sama autobuss (Volvo B10M, reg nr 973BFJ), mis oli hageja kasutuses. Autobussi pole vahepeal läbinud olulist remonti (remonditud pole mootorit või toitesüsteemi, mis võiks mõjutada autobussi kütusekulu), samuti on samaks jäänud liini nr 34-1 pikkus jm tingimused. Lisaks on autobussi vanus ja läbisõit vahepeal hoopis suurenenud, mis kindlasti ei vähenda kütusekulu, vaid pigem võib kütusekulu suurendada. Nimetatud asjaolud nii eraldi kui ka kogumis aga kinnitavad, et hageja poolt juhitud autobussi kütusekulu oli nii suur vaid hagejast tingitud põhjustel. Olukorras, kus kõik tingimused on jäänud samaks ning vahetunud on vaid bussijuht ning selle tulemusena on vähenenud autobussi kütusekulu, on sellega tõendatud, et autobussi kütusekulu vähenemine on põhjuslikus seoses bussijuhi isikuga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul tõendatud, et hageja juhitud autobussi liigselt suur kütusekulu oli põhjuslikus seoses hagejaga – suure tõenäosusega hageja sõidustiiliga (ning üldise hoolimatu suhtumisega oma töökohustuste täitmisesse). Samuti olukorras, kus bussijuhi vahetamine vähendab autobussi kütusekulu ning muud tingimused jäävad samaks, ei ole võimalik väita, et üleliigne kütusekulu ei olnud tingitud bussijuhist ehk hagejast. Vastupidi – on üheselt mõistetav, et üleliigse kütusekulu põhjustas vaid ja ainult hageja. Lisaks on oluline rõhutada, et hagejale juhitud bussi kütusekulu ületas kütuse kulunorme väga suures ulatuses. Näiteks: 1) 24.04.2012. a kulus kütust 23 l asemel 32 l ehk ülekulu oli 11 l ehk ligi 50% (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 1); 2) 30.06.2012. a kulus kütust 15 l asemel 49 l ehk ülekulu oli 34 l ehk üle 300% (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 2); 3) 08.01.2013. a kulus kütust 21 l asemel 31,5 l ehk ülekulu oli 10,5 l ehk 50% (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 4); 4) 24.01.2013. a kulus kütust 22 l asemel 34 l ehk ülekulu oli 12 l ehk üle 50% (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 4); 5) 25.01.2013. a kulus kütust 22 l asemel 34 l ehk ülekulu oli 12 l ehk üle 50% (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 4). Olukorras, kus kütust on kulunud 50% või isegi kordades rohkem, on üheselt mõistetav, et bussijuht peab olema oma töökohustusi oluliselt rikkunud. Selline kütusekulu on saavutatav eelkõige olukorras, kus buss on tehniliselt täielikult töökorrast ära, bussijuht eemaldab (varastab) ise kütusepaagist kütust või bussijuht raiskab kütust (näiteks bussi mootor töötab tööpäeva algusest tööpäeva lõpuni, sh pauside ajal, mil buss seisab). Hageja pole aga kordagi üleliigset kütusekulu selgitanud. Kui üleliigne kütusekulu oleks tingitud nt bussi seisukorrast, siis on üheselt mõistetav, et hageja oleks pidanud sellise probleemiga pöörduma koheselt meistri poole (vastav kohustus tuleneb ka kostja „Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja“ p-st 4 – lisa nr 8). Seega on kütuse kulunormide tingitud hageja tähtlikust käitumisest või raskest hooletusest (täielikust hoolimatusest kostja vara suhtes). Ebaõiged, paljasõnalised ja eluliselt ebaustutavad on hageja väited, mille kohaselt autobusse tangitakse korra nädalas ning kütuse kulu märgitakse vahetuse lõppedes vastavalt kütuse kulunormile.

27(35)

2-13-30293 Esiteks lähtutakse kütusekulu arvutamisel bussijuhtide poolt sõidulehtedele märgitud kütusekulust (ja selle õigus tagatakse bussijuhtide kohustusega kontrollida tööpäeva alguses, kas eelmine bussijuht on tööpäeva lõpus kütusepaagi täis tankinud) ehk kui hageja ebaõiged väited oleksid õiged, siis peaks kõikide bussijuhtide kütusekulu olema vastavuses kütuse kulunormidega. Näiteks hagejale on ka tehtud hoiatus kütuse kulunormide ületamise eest kahel järjestikkusel päeval: 24.01.2013. a ja 25.01.2013. a (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 4), kusjuures mõlemal päeval oli tegemist väga suure ülekuluga – 22 l asemel oli kütust kulunud 34 l. Hageja on aga ise esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on 2012. a aprillis tuvastatud bussijuht K poolt kütuse kulunormide rikkumine isegi neljal järgneval päeval (kostja 29.11.2013. a seisukoha lisa nr 8), mis veelgi ilmekamalt lükkab ümber hageja paljasõnalised väited. Samuti on järjestikkustel päevadel tuvastatud kütuse kulunormide rikkumine teistelgi kordadel ning teistegi bussijuhtide poolt (kostja 29.11.2013. a seisukoha lisad nr 6, 9, 10, 12 (11.02.2013. a hoiatus nr 14)). Kõikide hagejale tehtud kütuse ülekulust põhjustatud hoiatuste (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisad nr 1-4) puhul on kostja lähtunud hageja poolt sõiduleht-volitustele märgitud andmetest ja sellele lisatud kütuse tšekkidest: 1) 07.05.2012. a hoiatus (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 1) põhines sõiduleht-volitusel nr 39557 (lisa nr 15); 2) 14.08.2012. a hoiatus (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 2) põhines sõiduleht-volitusel nr 42846 (lisa nr 16); 3) 14.11.2012. a hoiatus (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 3) põhines sõiduleht-volitustel nr 47286 (lisa nr 17) ja 47609 (lisa nr 18); 4) 11.02.2013. a hoiatus (kostja 23.10.2013. a seisukoha lisa nr 4) põhines sõiduleht-volitustel nr 51907 (lisa nr 19), 52542 (lisa nr 20) ja 52544 (lisa nr 21). Teiseks on kostja selgitanud, et olukorras, kus tööpäeva alguses pole kütusepaak kütust täis, tangib bussijuht paagi enne liinile minekut täis ja selle kohta tehakse sõidulehele ka vastav märge (sellise sõidulehe näidis on lisa nr 9). Seega on hageja väited ümber lükatud juba kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Olukorras, kui hageja väited eelnimetatud praktika kohta oleksid tõesed, oleksid bussijuhid, kellele hoiatusi tehti, sellele kindlasti tähelepanu juhtinud ja palunud midagi ette võtta. Ka hageja, kes on hoiatusi saanud pikema perioodi jooksul, pole kordagi selliseid vastuväiteid esitanud. Siinkohal rõhutab kostja uuesti, et kostja on mh oma 04.09.2012. a kirjalikus pöördumises hagejalt ka vastavaid selgitusi küsinud (lisa nr 10), kuid hageja jättis kostjale vastamata. Vormiriietuse osas on hageja väited ebaõiged. Tegelikkuses oli hagejal 23.04.2013. a vajalik vormirõivastus olemas – see väljastati hagejale juba 02.05.2011. a (lisa nr 4, p 5 ja lisa nr 5, p 52). Kostja leiab, et pole rikkunud hagejale töötasu maksmise kohustust ja hageja töötasu nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on ka seisukohal, et töötasu alandamine oli kooskõlas TLS § 73 lg-ga 1 ja VÕS § 112 lg-ga 1. Kostja on tõendanud, et kütuse kulunormide kehtestamine on kostja majandustegevuse valdkonda arvestades hädavajalik – teisiti pole kostja mh riigihangetele konkurentsivõimeline. 28(35)

2-13-30293 Lisaks on tõendatud, et kütuse kulunormid on mõistlikud ehk neid on võimalik järgida. Veelgi enam, kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hoolikal bussijuhul võimalik saavutada veelgi suurem kütusesääst (lisa nr 12). Seega on hageja rikkunud kostja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik (TLS § 73 lg 1). Kostja on järginud ka VÕS § 112 lg 1. Käesoleval juhul pole faktilisi asjaolusid arvestades võimalik kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täpselt (summaliselt) kindlaks teha ehk vaidluse korral otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus (VÕS § 112 lg 1 viimane lause). Kostja on aga järginud kostja ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel 14.07.2011. a sõlmitud kollektiivlepingu (hageja 04.09.2013. a seisukoha lisa nr 1) lisa nr 2 p 1 teises lauses sätestatud piirangut, mille kohaselt on kostjal õigus vähendada töötaja poolt kostja eeskirjade mittejärgmisel töötaja lisatasu kuni 100% ja kuni kolmeks kuuks. Hageja vaidleb hagi muutmisele vastu, on seisukohal, et hagi on võimalik muuta vaid hagi eseme või hagi aluse osas ning olukorras, kus kohus on aktsepteerinud hagi eseme muutmist, tuleb hagi lahendada üksnes hagiavalduses toodud hagi alustest lähtudes. Kostja palus jätta hageja nõuded täielikult rahuldamata. Alternatiivselt kui kohus tuvastab töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, palus kostja vähendada töölepingu ülesütlemise hüvitist 0-ni. Alternatiivselt kui kohus tuvastab kostja poolt rahaliste kohustuste rikkumise, palus kostja vähendada viivist 0-ni. Kohtu toimingud tõendite kogumiseks Kohus rahuldas kostja taotluse teha päring Maanteeametile hageja nimele registreeritud sõidukite kohta ning edastas eelistungil 31.10.2013 Maanteameti vastuse (tl 55-56) pooltele tutvumiseks. 31.10.2013 eelistung (tl 110-112) Eelistungil 31.10.2013 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja leidis, et kostja korraldus ei olnud mõistlik ja hageja võis seda eirata. Hagejale anti ainult töögraafik ega andnud teavet, mis liinile peab minema ja kuhu peaks sõitma. Liinide 22 ja 23 tingimused ei olnud hagejale tutvustatud, muud võimalust tutvuda liinidega ei olnud ka. Sellest, et peab minema liinile 22 või 23 sai hageja teada suuliselt, mitte graafikust. Valvebussist ei ole kostja midagi seletanud. Hageja oli nõus kasutama ühistransporti töölt koju jõudmiseks, kui selline võimalus oleks olemas. Sillamäe liinil on hageja töötanud alates 2010.a. Enne seda töötas Narva karjääril, samuti kostja juures ning sinna ta sai tööbussiga. 15.05.2013 koosolek toimus eesti keeles, M (G) tõlkis hagejale paar sõna ja kõik, muust jutust ei saanud hageja aru. Direktor ütles hagejale ühe lause vene keeles, et lõpetatakse leping. Arutelu ei olnud, hageja palus võimalust jääda Sillamäe liinile ja temale öeldi et sellist võimalust ei ole ning anti kätte 15.05.2013 kiri.

29(35)

2-13-30293 Vähemmakstud töötasu osas selgitas hageja, et ei ole kontrollinud, kas talle makstakse palka õigesti ja kui leping lõpetati sai teada, et on töötanud 0,95 koormusega. Pidi saama 665 eurot kuus, tegelikult sai vähem – 3 eurot tunnis bruto. Töötasu vähendati seoses töökohustuse rikkumisega. Vaidlustada saab vaid tagajärgi, mitte kostja hoiatused. Viivisemääraks tuleb võtta seadusjärgse viivise määr ja põhinõudeks on kõik nõuded kostja vastu (hüvitis lepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, kolme kuu keskmine töötasu, hüvitis etteteatamise tähtaja rikkumise eest, vähemmakstud töötasu nõue). Kostja leidis eelistungil, et hageja esitas temale põhjendusi tööle ilmumisest keeldumise kohta alles 13.05.2013 kirjaga, mida kostja sai kätte 15.05.2013 ning selle kirja järgi on probleemiks hageja töökohale jõudmine, mitte tagasi sõitmine. Hageja ei ole varem esitanud ka põhjendusi, et ei tunne Kohtla-Järve liini või ei saa jõuda töökohalt bussijaama. Kostja ei saa esitada kirjalikke tõendeid selle kohta, et Eesti Energia Kaevandused AS muutis ootamatult töögraafikut 2013.a aprilli lõpus ja kostjal oli lühike aeg ümberkorralduste tegemiseks. Kostja ei saa esitada tõendeid ka selle kohta, et Kohtla-Järve liinide bussijuhid tunnevad kaevanduse marsruute ning seetõttu tuli nad suunata kaevanduse liinidele. Uuel bussijuhil, keda määrati Sillamäe liinile nr 34 ei olnud niipalju kogemust kui hagejal ja hageja tuli suunata KohtlaJärve liinile, kuna tal oli rohkem kogemust ning ta on töötanud ka Narva karjääris. Kostja esitab tõendeid, et Kohtla-Järve liin oli keeruline ja vajas kogenud inimest. Hageja haiguse ajaks leiti temale asendaja. Kostja on hagejat teavitanud Estonia Kaevanduse liini kasutamise võimalusest ning see on kajastatud 15.05.2013 koosoleku protokollis. Pooled ei vaidle selle üle, et Sillamäe bussiliinile nr 34 võeti pärast hagejaga töölepingu üles ütlemist tööle uus bussijuht hageja asemele ning selle liini töömaht ei ole muutunud. Hageja võttis eelistungil omaks asjaolu, et on töötanud Narva karjääris aastatel 2005-2010 ja siis asus tööle Sillamäele. Eelistungil nõustusid pooled jätkata kirjalikus menetluses. Kohus määras täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 31.12.2013. Kostja esitas 5.11.2013 eelistungi protokolli parandamise taotluse (tl 115). Hageja esindaja ei vaielnud protokolli parandamisele vastu (tl 121). Nõuete liitmine Kohus võttis menetlusse ja liitis 20.01.2014 määrusega hageja esialgsed haginõuded, mis on esitatud 17.06.2013 hagiavalduses ja hageja täiendavad nõuded, mis olid esitatud kohtule koos hageja 4.09.2013 seisukohtadega kostja vastuse suhtes (tl 59, seisukohtade lõpposa punktid 5 ja 6 – vähemmakstud töötasu ja viivis sellelt).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõuded

2-13-30293

2-13-30293 võimatus). Need põhjendused on kohtu arvates mõistlikud ning kohus ei tuvasta nende vastuolu hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.

2-13-30293 VÕS § 42 lg 1 ja 2 tähenduses, sest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, milleks on töötaja kaitse tagamine ühepoolse ebamõistliku töö tegemise koha muutmise vastu.

33(35)

2-13-30293

34(35)

2-13-30293 maksmata jätmise otsuse tõttu tõttu ei pidanud kostja maksma hagejale töötasu vähemalt üldtöökokkuleppe lisa 1 §-s 3 sätestatud kuutasu alamäära ulatuses (700 eurot).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et olenemata haginõuete suhtes tehtavast otsusest, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kõik menetluskulud (s.h. ka kostja menetluskulud) hageja kanda ning jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

35(35)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.