lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-13376/31

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-13376/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-13376

Tsiviilasi

V K i hagi Makri Personnel OÜ vastu töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks 4344,70 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V K i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V K

XXXXXXXXX),

Fedjajeva

(IK XXXXXXX, elukoht lepinguline esindaja Jelena

Kostja Makri Personnel OÜ (registrikood 12118681, asukoht Kentmanni 8b, Tallinn), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 19.06.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta V K i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 20.03.2012 otsusega rahuldati osaliselt V K i avaldus Makri Personnel OÜ vastu.
2.Makri Personnel OÜ esitas 03.04.2012 Harju Maakohtusse avalduse hagimenetluse korras V K i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks.
3.27.04.2012 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus välja mõista Makri Personnel OÜ-lt 2011.a novembri töötasu 2952,60 eurot, detsembri töötasu 492,10 eurot ja puhkusehüvitise 900 eurot.
4.Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2011 töölepingu alusel ehitaja ametikohal. Töölepingu tingimused olid järgmised: töö tegemise koht Soome Vabariik, minimaalne töötundide arv kuus 160 tundi, põhitöötasu 13,30 eurot tunnis, eelneva kuu töötasu maksmise aeg iga kuu 20. kuupäev. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 08.12.2011.
5.Hageja väitel ei ole kostja maksnud talle 2011.a novembri töötasu 222 töötunni eest ja detsembri töötasu 37 töötunni eest, samuti ei hüvitanud kasutamata jäänud põhipuhkust.
6.08.12.2011 kokkuleppe allkirjastamine teostati tööandja poolt ebakorrektselt. Kostja oli teadlik hageja riigikeele mittevaldamisest ning ei ole selgitanud hagejale kokkuleppe sisu või tähendust. Hageja avaldas, et tegelikult töötas ta kuni 18.12.2011, töölepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti alles 2012.a märtsis ning kokkuleppes on märgitud ebaõige kuupäev. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled allkirjastasid töölepingu lõpetamise kokkuleppe, milles kinnitasid, et neil puuduvad üksteise suhtes mistahes varalised või mittevaralised nõuded, sh töölepingust tulenevad nõuded. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 19.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Vaidlus puudus selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, samuti selle üle, et tööleping oli poolte kokkuleppel lõpetatud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale töölepingu alusel raha.
10.Kohus leidis, et 08.12.2011 kuupäeva kandev töölepingu lõpetamise kokkulepe sisaldab poolte kinnitust varaliste ja mittevaraliste nõuete puudumise kohta, kusjuures eraldi on rõhutatud töölepingust tulenevate nõuete puudumist. Selline kinnitus vastab VÕS § 207 lg-s 2 kirjeldatud kinnituse tunnustele. Sellise kinnituse olemasolu korral tuleb kohaldada VÕS § 207 lg-t 1. Seega tuleb kokkuleppe kehtivuse korral lugeda hageja ja kostja vastastikusel kokkuleppel loobunuks kõigist kokkuleppe sõlmimise ajal olemasolevatest varalistest ja mittevaralistest nõuetest. Poolte kokkulepe on piisavalt

selge ning seetõttu puudus vajadus hinnata, millistest konkreetsetest nõuetest pooled vastastikuselt loobunud on. Kuigi sellise kokkuleppe sõnastus on üldsõnaline, on see lubatav, sest võimaldab lepingupooltel lõpetada õigussuhted lõplikult.

11.Hageja avaldas, et ta ei valda riigikeelt ning kostja ei ole selgitanud hagejale kokkuleppe sisu või tähendust ega katsetanud seda teostada teisiti. Kohus leidis, et ebapiisav keeleoskus on asjaoluks, mis võis luua hagejal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92 lg 1). Kui kostja oli teadlik hageja keeleoskuse tasemest ning ei selgitanud hagejale kokkuleppe tagajärgi, võib hagejal olla õigus tehtud tehing tühistada, kuid see ei too endaga kaasa lepingu tühisust. Hageja ei ole tühistanud kokkulepet nõuetest loobumise kohta. Selle asjaolu üle vaidlus puudus. Seega on kokkulepe jätkuvalt kehtiv.
12.08.12.2011 kuupäeva kandvas 2012.a märtsis sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkuleppes on hageja loobunud kõigist varalistest nõuetest kostja vastu, seega ka töötasu nõudest ning puhkusehüvitise tasumise nõudest. Leping on kehtiv, sest seda ei ole tühistatud. Eeltoodust tulenevalt tegi kohus vaheotsuse lõppotsusena, millega tunnustas nõude põhjendamatust. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Maakohus tuvastas kohtuistungil, et hageja töötas kostja juures kuni 18.12.2011, kuid töölepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti alles 2012.a märtsis ja kokkuleppes märgiti tahtlikult vale kuupäev. Tööandja oli teadlik kokkuleppe tagajärgedest ja tegutses hageja suhtes petlikult, seega on hagejal õigus tehtud tehing tühistada. Hageja ei saanud aga kokkulepet tühistada oma ebapiisava keeleoskuse tõttu, hageja ei olnud kokkuleppe sisust teadlik. Oma õiguste kaitseks tegutses hageja iseseisvalt ja pöördus töövaidluskomisjoni, mille istungile kostja ei ilmunud. Lepingulise esindaja poole pöördus hageja 2 päeva enne kohtuistungi toimumist ja kokkuleppe faktilisest sisust sai hageja teada alles kohtuistungil ning see oli tema jaoks üllatuslik. Vastustaja seisukoht
15.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
17.Ühe poole ebapiisav keeleoskus ei ole iseenesest tehingu tühisuse aluseks. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole tühistanud kokkulepet nõuetest loobumise kohta ja selle asjaolu üle puudub vaidlus. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et tühistamisavaldust ei ole kostjale esitatud.
18.Juba kokkulepet allkirjastades pidi hageja nägema, et see on eestikeelne. Miks pidi hageja kokkuleppe sisust aru saamata sellele alla kirjutama, hageja esile toonud ei ole. Ka teised hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumendid (tööleping, töövaidluskomisjoni otsus), on eestikeelsed, millest arusaamisega pole hagejal probleeme olnud.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

19.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja