2-13-30557/18 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasi nr: 2-13-30557 alusel. Täiteasjad nr 052/2013/129 ja nr 052/2013/130 algatas avaldaja suhtes kohtutäitur Urmas Tärno sissenõudjate A M i ja A M i avalduste alusel Harju Maakohtu 19.12.2011.a kohtuotsuse nr 2-07-36869 täitmiseks. Nõude suuruseks on vastavalt 3431,62 eurot ja 2556,47 eurot. Kohtutäitur arestis avaldaja pangakonto. Täitemenetluste ajatamise avaldust põhjendab avaldaja sellega, et tema majanduslik seisund on raske. Avaldaja töötab Tallinna Haabersti linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas XXXXXXX keskmise sissetulekuga 480 eurot kuus. Avaldaja omandis on vallasasjana korter Liikuri 10-33 Tallinnas, mille suhtes kestab kohtuvaidlus ebaseaduslike valdajatega üheksandat aastat (tsiviilasi 2-04-1099), avaldajal on võlgnevus korteriühistu Kurepõllu ees 8354,93 eurot (Liikuri 10-33, tsiviilasi 2-12-49914). Kuni jaanuarini 2013 oli avaldaja omandis talu Saue vallas Alliku külas, mille omandamiseks oli võetud pangalaen, laenujääk on 113 917,13 eurot tagasimaksmise tähtajaga 09.09.2033.a. Avaldaja oli sunnitud kinkima talu pojale, kuna ei suutnud taluga seotud kulusid kanda, avaldaja kasutab talu oma elukohana. Avaldaja majanduslikule seisundile mõjuvad ka kohtu menetluses olevad tsiviilasjad. 02.05. ja 25.05.2013 tehti avaldajale silmalaugude operatsioonid, mis olid vajalikud elukvaliteedi parandamiseks ja töötamise võimaldamiseks, kogumaksumusega 1200 eurot, operatsioonideks võttis avaldaja laenu, mida peab tagastama 30 euroste kuumaksetena. Avaldaja põeb diabeeti, lülisamba osteokondroosi, hüpertooniatõbe ja polüartroosi. Avaldajale määratud hädavajalikele ravimitele ja protseduuridele kulub kuus 209,90 eurot. Kohtutäitur vabastas avaldaja konto aresti alt 320 euro ulatuses, kuid avaldaja vältimatud püsikulutused on 586,90 eurot kuus. Finantsasutustelt ei ole avaldaja laenu saanud, et puudutatud isikute ees võlgnevust kustutada. Avaldaja taotleb määrata igakuise makse suuruseks 40 eurot kummalegi sissenõudjale.

4.Harju Maakohus jättis 06.11.2013.a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ühtlasi mõistis maakohus avaldajalt välja menetluskuluna riigilõivu 50 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise. Kooskõlas TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu määruse järgi tsiviilasijas nr 3-2-1-79-12 tuleb TMS § 45 erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Õige on puudutatud isikute seisukoht, et käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles taotleb täitemenetluste ajatamist selliselt, et ta maksaks kummalegi sissenõudjale 40 eurot kuus, see tähendab, et ühel juhul toimuks täitmine üle 7 aasta, teisel juhul üle 5 aasta. Puudutatud isikud on avaldajast üks üle 10 aasta ja teine veidi alla 10 aasta vanemad. Arvestades asjas esile toodud asjaolusid kogumis oleks avalduse rahuldamine puudutatud isikute II ja III suhtes ebaõiglane. Arvestada tuleb ka asjaolu, et avaldaja asus oma kinnisasju võõrandama, kui sai teada, et Harju Maakohtu otsus tema suhtes jõustus.

Tsiviilasi nr: 2-13-30557 (massaaž 30 eurot x 4) + 34,4 eurot (bassein 8,6 eurot x 4) + 12,5 eurot (kehakultuur – 150\12 kuud) + 18 eurot (statsionaarne taastusravi 100,28 x 2 korda aastas \ 12 kuud). Vajalike ravimite, dieettoidu ja protseduuride mittesaamise korral halveneb avaldaja tervis, mida ei ole enam hiljem võimalik taastada endisel tasemel. Raha puudumise tõttu võib avaldaja vähendada massaaži protseduuride arvu ja ujulas käimist, kuid ei saa nendest protseduuridest ja ravimitest loobuda, sest vastasel juhul halveneb tervis kuni töövõime kaotamiseni. Kohtutäituri poolt arestist vabastatud summast 320 eurot piisab ainult kommunaalkulude tasumiseks ja toidu ostmiseks. Täitemenetluse ajatamisel, määrates igakuise makse suuruseks 40 eurot kummalegi puudutatud isikule, jääb avaldajale ca 70-80 eurot ravimite ostmiseks ja arsti poolt määratud protseduuride tellimiseks minimaalses hädavajalikus koguses. 18.09.2013.a töökohas teostatud terviseuuringud näitasid, et avaldaja terviseseisund ei ole stabiilne. Arst soovitas avaldajale massaaži ja kehalist gümnastikat. Avaldaja ei nõustunud tööandja ettepanekuga töökoormuse vähendamiseks seoses ebastabiilse tervisseisundiga, kuna sellega kaasneb ka töötasu vähendamine. Avaldaja töökoormuse ja töötasu vähendamine viib selleni, et avaldaja saab töötasu alla miinimummäära ning kinnipidamised avaldaja sissetulekust lõpetatakse. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et avalduse rahuldamine oleks puudutatud isikute suhtes ebaõiglane, sest täitmine toimuks ühe puudutatud isiku suhtes üle 7 aasta ning teise puudutatud isiku suhtes üle 5 aasta. Kui avaldaja sissetulekust saadud raha arvelt rahuldatakse esmalt puudutatud isiku I nõudeid, siis juhul, kui avaldaja maksab 40 eurot kuus, toimub puudutatud isiku nõude rahuldamine ca 4 aastaga. Juhul, kui saadud raha arvelt rahuldatakse puudutatud isiku II nõuded, siis toimub nõuete täielik rahuldamine 2,3 aasta jooksul. Täitemenetluse ajatamine ei kahjusta sissenõudjate elustandardit ega riku olulisel määral sissenõudjate huvisid. Sissenõudjad on pensionärid, kuid neil on pereäri, mis tegeleb toitlustamisteenuste osutamisega alates 1999. aastast. Sissenõudjad elavad oma ärist saadud tulu arvelt. Sissenõudjate eesmärk ei saa olla üksnes täitemenetluse aluseks olevate nõuete kohene täitmine viisil, mis kahjustaks võlgniku olukorda, vaid tingimuste loomine, mis võimaldamaks lõpptulemusena nõude tasumise. Täitemenetluse ajatamine on üks sellistest võimalustest. Kui avaldaja jääb vajalikest ravimitest ja protseduuridest ilma, langeb avaldaja tervisekvaliteet ja töövõime ning avaldaja võib oma töökoha kaotada ning sattuda maksejõuetusse. Väär on maakohtu seisukoht, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et avaldaja asus oma kinnisasju võõrandama pärast seda, kui sai teada, et puudutatud isikute nõuded on avaldaja suhtes sissenõutavaks muutunud. Avaldaja oli sunnitud andma Saue vallas asuva talu (kinnistu oli jagatud kaheks kinnisasjaks) oma poja omandisse üle, kuna avaldaja ei suutnud kanda taluga seotud kulusid (eluasemelaen talu omandamiseks ja varakindlustuse makseid). Laenulepingu nr 04-502210-EL kohaselt on elamulaenu jääk novembrikuu seisuga 123606,85 eurot. Talu turuväärtus on käesoleva aja seisuga 135 000 eurot. Enne talu kinkimist maksid poeg ja kaaslaenusaaja Viktor Lehtmets laenu avaldaja asemel. Avaldaja ei ole oma vara vähendanud ega puudutatud isikute huvisid kahjustanud, kuna poeg võttis endale kõik antud kinnisasjadega seotud laenulepingust tulenevad kohustused ning avaldaja on antud laenukohustusest vaba proportsionaalses määras.

8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse väide, et käesoleval juhul on täitemenetluse ajatamise aluseks olevaks erandlikuks asjaoluks avaldaja halb tervislik seisund, mis võib tõenäoliselt veelgi halveneda, kui täitemenetlus jätkub senisel viisil, ei saa tingida teistsuguse lahendi tegemist. Iseenesest võib täitemenetluse läbiviimise tulemusena võlgniku tervise kahjustumise võimalikkus või ravimite muretsemise võimatus olla ringkonnakohtu arvates aluseks täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel, kuid seda siiski ainult juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga terviserikkega või näiteks võlgniku ajutistest makseraskustest tuleneva ravimite muretsemise võimetusega või ka võlgnikku ootamatult tabanud raske haigusega, mistõttu võlgnik vajab aega, et teha vajalikke ümberkorraldusi oma elukorralduses. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema võimalike püsivate makseraskuste või pikaajalise kroonilise haiguse korral ega ka täitmisdokumendist tuleneva nõude ümberkujundamine. Nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd täitemenetluse ajatamine kui erandlik ja üldjuhul võlausaldaja huve kahjustav toiming saab reeglina olla aktsepteeritav maksimaalselt kuudepikkuseks ajavahemikuks, siis peab ka täitemenetluse ajatamise aluseks olevate erandlike asjaolude esinemine olema ajutise iseloomuga või olukorra lahendamiseks vajalikud ümberkorraldused teostatavad eelnimetatud ajaperioodi jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist eeltoodud kriteeriumitele vastava olukorraga. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldaja terviseprobleemid ootamatult tekkinud ega ajutist laadi, vaid kroonilised. Samuti on avaldaja poolt esitatud andmete põhjal avaldaja makseraskused püsivad. Avaldaja on pakkunud, et tasub sundtäitmisele esitatud nõuded 3431,62 eurot ja 2556,47 eurot igakuiste maksetega kummalegi sissenõudjale 40 eurot, millisel juhul võtaks nõuete täitmine aega aastaid, kusjuures nõuetele lisanduksid veel ka viivised. Eeltoodu tõttu ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et vaidlusaluste täiteasjade täitmine avaldaja suhtes oleks ebaõiglane viisil, mis kaaluks üles sissenõudjate huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul. Sissenõudjatel on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuded võlgniku suhtes. Materiaalõigusest tulenevalt tekkis sissenõudjatel õigus nõuda vastavate nõuete rahuldamist juba alates nõuete sissenõutavaks muutumisest, st isegi juba enne seda, kui kohus tegi nõuete osas otsuse. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada seda, et täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudjate põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust. Selline kahjustamine saab olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Ka sissenõudjate ja võlgniku

Tsiviilasi nr: 2-13-30557 huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda sissenõudjate õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Sissenõudjate näol on tegemist vanemate inimestega, kes on pensionärid ning kes samuti vajavad rahalisi vahendeid ravimite ostmiseks. Lisaks tuleb sissenõudjatel veel tasuda ka vaidlusaluste täiteasjade algatamise tinginud avaldajaga sõlmitud kinnisasja tehinguks võetud laenu makseid pangale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et avaldaja asus oma kinnisasju võõrandama, kui sai teada täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 19.12.2011.a otsuse jõustumisest tema suhtes. Avaldaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärset põhjendust oma kolme kinnisasja korraga pojale kinkimise kohta enne vaidlusaluste täitemenetluste alustamist. Asja materjalidest nähtuvalt oleks nimetatud kinnisasjade realiseerimine võimaldanud avaldajal oma kohustuste kohest täitmist. Ka määruskaebuses märgitu kohaselt ületab avaldajale kuulunud talu turuväärtus pangale makstava laenu jääki. Korteriomandi pojale kinkimist ei ole avaldaja üldse põhjendanud. Asjakohane ei ole määruskaebuse väide, et sissenõudja eesmärk ei saa olla täitemenetluse aluseks oleva nõude kohene täitmine. Täitemenetluse eesmärgiks ongi võlausaldaja nõude rahuldamine ja seda võimalikult efektiivselt. Tulenevalt TMS §-st 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamatult tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega kehtib täitemenetluses põhimõte, et täitedokument tuleb täita nii kiiresti kui mõistlikult võimalik. Ka VÕS § 82 lg 7 kohaselt võib sissenõudja nõuda võlgnikult sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist, kusjuures seadus ei sätesta mingeid tingimusi, mis võimaldaks teha järeldust, et sissenõudja ei saa nõuda kohest täitmist. Vastupidine ei oleks loogiline ega ka põhjendatud ning tooks kaasa lubamatu ebamäärasuse ja ebakindluse tsiviilõigussuhetes. Arvestades kohtupraktikas välja kujunenud seisukohta, et TMS § 45 rakendamine on üldjuhul võimalik kuni kuudepikkuseks ajavahemikuks, märgib ringkonnakohus lisaks, et avalduse alusetust näitab muu hulgas ka asjaolu, et avaldajal oli piisavalt aega ja võimalusi kahe aasta jooksul pärast Harju Maakohtu 19.12.2011.a otsuse jõustumist korraldada oma kinnisasjade võõrandamist või majandamist selliselt, et oleks saanud täita oma kohustusi sissenõudjate ees. TMS § 45 eesmärgist tulenevalt saavad täitemenetluse ajatamise tingida erandlikud asjaolud, mis tekivad peale täitedokumendi jõustumist. Varem tekkinud asjaolud tuleks võlgnikul esile tuua kohtumenetluses, kus täitedokument tekib. Nii võib võlgnik kostjana taotleda kohtuotsusega väljamõistetava rahasumma maksmise kohustuse ajatamist aga paljudel juhtudel ka leppetrahvi, viiviste, kahju hüvitise vm hüvitise vähendamist. Püsiva maksejõuetuse korral võib võlgnik esitada enda suhtes pankrotiavalduse või võlgadest vabastamise menetluse avalduse. TMS § 45 eesmärgiks on võimaldada väga erandlike ja ettenägematute asjaolude korral leevendust võlgnikule probleemide eest, mis tekiksid võlgnikule konkreetse täitemenetluse raames ja mis võiksid tekitada võlgnikule ületamatuid takistusi. Vastava normi eesmärgiks ei saa aga olla võlgnikule, sissenõudjate põhiõiguste arvelt olukorra loomine, kus võlgnik saab säilitada senisega võrreldava elukorralduse. Samuti ei saa normi eesmärgiks olla see, et võlgnik esitab ajatamist taotledes asjaolud ja vastuväited alles täitemenetluses, st peale seda kui võlgniku suhtes on tehtud juba kohtuotsus, millest tuleneb võlgnikule kohustus tasuda koheselt sissenõudjatele kogu võlgnevus. Seega ei ole võlausaldajate huve arvestades põhjendatud täitmist ajatamisega veelgi pikendada. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.