Täitmine › Muud täitmisasjad

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused. Pärnu Maakohtu otsusega 07.06.2002.a. tsiviilasjas nr. 2-193/2002 rahuldati R.K.`i hagi M. ja J.N. vastu solidaarselt 155000 krooni nõudmiseks. Tegelikkuses laenas R.K. antud summa oma endisele töökaaslasele J. N.`le isiklikuks tarbeks, M. N. ei ole kunagi midagi sellest rahast saanud ega tunne R.K.`i. Hageja teab, et J. N., kes peaks ainuisikuliselt saadud laenusumma tagastama, elab Ameerika Ühendriikides. 2002.a. toimunud kohtuistungile J. N. samuti kohale ei ilmunud. Sisuliselt laenuvõtmise ajal Ta veenis oma abikaasat võlakirja allkirjastama, kus oli kirjas et kui ühega laenuvõtjatest midagi juhtub, peab võla tasuma teine. Tegelikkuses ei ole aga laenusaaja, J. N.`ga midagi juhtunud, ta on elus ja terve ning elab USA-s. J. N. sai kogu laenusumma enda kasutusse ja lahkus Eestist, jättes M. N. enda eest võlausaldaja, R.K.`i ees vastutama. Hageja suhtes on algatatud kostja avalduse alusel täitemenetlused (täiteasi nr. 176/2002/2118 ja 176/2002/2116) ning M. N. arveldusarve on arestitud. Täitemenetluste läbiviijaks on Pärnu kohtutäitur Rocki Albert. 07.02.2013.a. esitas hageja kohtutäitur Rocki Albert`ile taotluse, tulenevalt TSÜS § 157 lõpetada M. N. täiteasjad seoses aegumisega. Kohtutäitur vastas, et hetkel puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ja arestide tühistamiseks. Täitemenetlused pole katkenud ning võlgnik pole menetlusest kõrvale hoidunud. Hageja on seisukohal, et VÕS , TsÜS RES rakendamise seaduse § 9 lg.4 alusel kohaldub TsÜS § 157 lg.1 käesolevale juhtumile. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes Eesti Vabariigi õigusaktidele palutakse tunnistada kohtu poolt lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlused ja lõpetada sundtäitmised täiteasjas nr. 176/2002/2118 ja 176/2002/2116 seoses aegumisega ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja ei vaidle käesoleva tsiviilasja Pärnu Maakohtu menetlusse võtmise vastu, samuti ei ole kostjale teada asjaolusid, mis annaksid aluse jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asjas menetlus. Kostja hagi õigeks ei võta ja tema vastu suunatud hagiavalduses esitatud nõuet ei tunnista. Kostja ei soovi esitada vastuhagi, küll aga vaidleb ta hageja seisukohtadele vastu ja esitab selle osas oma seisukohad käesolevas kirjalikus vastuses hagile. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega . Puutuvalt kompromissi või muud kokkulepet ,teatab kostja, et tema ei ole käesoleva hagi esitamist põhjustanud ja leiab, et sõltuvalt hageja seisukohtadest on ka sellised lahendid siiski võimalikud. Üheks eelduseks on kindlasti hageja poolt kostja menetluskulude katmine ja nõudest loobumine. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude kohta asub kostja järgmisele seisukohale. Hageja poolt hagiavalduses esitatud seisukohad ei ole asjakohased. Kostja arvates on ainetu käesoleval ajal tõstatada vaidlust sellest, kas ja millisel otstarbel kostjalt M. N. ja J. N. poolt laenu võeti. Kuidas hageja ja J. N. laenusummat kasutasid ja kuidas selles kokku leppisid, ei saa olla käesoleva hagi puhul määravaks. Nende asjaolude esiletoomine ei mõjuta kostja arvates Pärnu Maakohtu 7. juuni 2002.a. kohtuotsust ja selle täitmist. Juhul, kui hageja leidis, et laenu ei võetud tema huvides, tulnuks tal esitada vastavad seisukohad ja tõendid tsiviilasjas nr 2-193/2002.a. Pärnu Maakohtule. M. N. kinnitab hagiavalduses, et J. N. on elus ja terve. Sellisel juhul, kui üks solidaarvõlgnikest (M. N.) on teostanud makseid teise solidaarvõlgniku eest , saab ta esitada omakorda nõude J. N. vastu. Hagiavalduses väidab hageja, et temal puuduvad kohustused kostja ees ja palub kohtul seda tuvastada. Selline taotlus ei ole põhjendatud. Hageja kohustused ei ole siiani täidetud ja kostja on seisukohal, et neid tuleb edasi täita. Hageja suhtes algatatud täitemenetlused nr 176/2002/2118 ja 176/2002/2116 ei ole kostja hinnangul aegunud ja nendes täiteasjades algatatud sundtäitmiste lõpetamiseks ei ole seaduslikku alust. Hageja on esmalt märkinud seda , et 07.02.2013.a. esitas ta kohtutäitur Rocki Albert’ile taotluse täitemenetluste

lõpetamiseks seoses aegumisega. Hageja esindaja viitas seejuures üksnes TsÜS § 157 sätetele. Kohtutäitur keeldus, väites et selleks puudub alus ,toimides kostja hinnangul täiesti seaduspäraselt. Ilmselt juhtis ka maakohus hageja esindaja tähelepanu hagiavalduse puudustele ,sest puuduste kõrvaldamises (16.04.2013.a.) märgib hageja esindaja, et asub seisukohale , et VÕS , TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 4 alusel kohaldub TsÜS § 157 lg 1 käesolevale juhtumile. Hageja esindaja seisukoht on äärmiselt lakooniline ja ei ava tema arusaama sellest, kuidas konkreetselt antud nõude suhtes aegumist kohaldada. Kostja esindajana leian, et hageja esindaja poolt esitatud seisukoht on ekslik. Kuni 05.aprillini 2011.a. kehtinud TsÜS –i § 157 lg 1 kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. 05.aprillil 2011.a. jõustus TsÜS § 157 lg 1 muudatus, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nüüdsest 10 aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 4 kohaldatakse uut regulatsiooni (10 aastane aegumistähtaeg) jõustunud kohtuotsustest, kohtulikest kompromissidest ja muudest täitedokumentidest tulenevatele ning samuti enne 2011.a. 01.märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kuivõrd TsÜS § 157 lg-ga 1 lühendatakse täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale (on asjakohane võrdlus, sest nimetatud seadusega koos muudeti ka kõnealust tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätet) kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud täitedokumendist tulenevate nõuete osas VÕSRS § 9 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 4 sätestatust ei tulene küll selgelt, millisest põhimõttest lähtuvalt arvutada varasemast täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaegu. Nii võiksidki 2002.a. jõustunud kohtuotsustest tulenevad nõuded aeguda juba 2012.a. , samuti kerkiks küsimus sellest, kas näiteks 2000.a. koostatud muust täitedokumendist tulenevad nõuded on tänaseks juba automaatselt aegunud. Käesoleval ajal ei saa asuda seisukohale, et seadusandja on selliseid lahendusi silmas pidanud. Allakirjutanu on kindlalt seisukohal, et selline lahend oleks ebaloogiline nii elulises kui ka seaduse analoogiast tulenevas mõttes. Õigusalases kirjanduses (vt. näiteks advokaat K. Tuulmägi artikkel „Oluline seadusemuudatus nõuete aegumise regulatsioonis“ http://apilv.ee/2011/04 ) on asutud seisukohale, et antud küsimuses tuleks kohaldada analoogia korras VÕSRS § 9 lg-t 2,millest tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a. Tuginevalt sellele põhimõttele, tuleks arvestada ka jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kompromissist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 01.märtsist 2011.a. Seega kõikide enne 01.märtsi 2011.a. jõustunud täitedokumentide aegumistähtajad algavad 01.märtsist 2011.a. uuesti. Sellised nõuded aeguvad 01.märtsist 2021.a. sõltumata sellest, millal on täitedokument väljastatud. Siiski ei saa unustada seda, et VÕSRS § 9 lg-s 4 on sätestatud ka erand, mis näeb ette , et kui enne 2011.a. 1.märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks enne 01.märtsi 2021.a. siis kohaldatakse aegumisele enne 2011.a. 01.märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Seega aeguvad eelmises lauses nimetatud nõuded tavapäraselt samal ajal, kui nad oleksid aegunud ilma seadusemuudatuseta. Allakirjutanu leiab, et kostja nõue hageja vastu aegub alles 2021.aastal. Kostja esindaja leiab, et antud juhtumi puhul puudub vajadus käsitleda TsÜS 5 jao ehk aegumise katkemise ja peatumisega seonduvaid sätteid. Eeltoodu alusel palutakse jätta M. N. hagi tema vastu algatatud täitemenetluste lubamatuks tunnistamiseks ja täiteasjades nr 176/2002/2118 ja 176/2002/2116 sundtäitmiste lõpetamiseks seoses aegumisega, rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Pärnu Maakohtu otsusega 07.06.2002.a. tsiviilasjas nr. 2-193/2002 rahuldati R.K.`i hagi M. ja J. N. vastu solidaarselt 155000 krooni nõudmiseks. Kohtuotsusega on M. ja J. N.lt solidaarselt välja mõistetud 155000.- krooni ning M. N.lt on välja mõistetud kohtukulu 6000.- krooni. Hageja on seisukohal, et kohtuotsusega tunnustatud nõue on aegunud ja seetõttu tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Kohtuotsus on jõustunud 17.06.2002.a. Kohtuotsuse täitmiseks võla osas on täitemenetlus 176/2002/2116 algatatud 08.07.2002.a. ja kohtukulu osas on täitemenetlus 176/2002/2118 algatatud 08.07.2002.a. (täitekutsed tl 34, 35). TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Enne seda kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. 30aastane aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 1 järgi kehtestati alates 01.07.2002.a. (varem TsÜS § 123 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest; lg 2 järgi täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata.). TsÜS 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002; lg 4 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta

Ülaltoodu alusel kohus jätab rahuldamata M. N. hagi R.K.i vastu tunnistada Pärnu Maakohtu otsusega 07.06.2002.a. tsiviilasjas nr. 2-193/2002 tunnustatud nõude sundtäitmine täiteasjas nr. 176/2002/2118 ja 176/2002/2116 lubamatuks. TMS § 48 lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega kohtutäitur lõpetab täitemenetluse vastava kohtulahendi saamisel ning hageja nõue kui selline lõpetada täiteasjades nr 176/2002/2118 ja 176/2002/2116 sundtäitmine kohtus läbivaatamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodut arvestades kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Pärnu Maakohtu 22. mai 2013.a. määrusega on rahuldatud M. N. menetlusabi taotlus hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja otsustatud vabastada M. N. hagiavalduse esitamiselt ettenähtud riigilõivu summas 350 eurot tasumisest täielikult. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus on jätnud hagi rahuldamata, mistõttu riigilõiv 350.- € tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus arvestades hageja varalist seisu määrab hagejale riigilõivu tasumise tähtajaks 150 päeva (TsMS § 190 lg 7). Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2013.a. määrusega tsiviilasjas 2-12-56332 rahuldati M. N. riigi õigusabi taotlus ja anti M. N.le riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 23 lg 1 alusel kohus jätab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.