6. detsember 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-32549
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXvastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4.4-1/992)
Tsiviilasja hind
3 058,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ilya Zuev, e-post [email protected] Kostja: XXX, isikukood XXX, elukohad XXX, e-post XXX Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Laura Laumets, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses, milles toimus ärakuulamine
21.novembril 2013, millel osalesid hageja lepinguline esindaja advokaat Ilya Zuev, kostja XXX ja kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Laura Laumets
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja OÜ XXX(registrikood XXX) hagi kostja XXX (isikukood XXX) vastu leppetrahvi 3 058,80 eurot nõudes. Rahuldada kostja 10. oktoobri 2013 taotlus ja võtta vastu sel kuupäeval esitatud dokumentaalsed tõendid. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-13-32549 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ XXX(edaspidi „hageja”) esitas 5. juulil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja”) vastu leppetrahvi 3 058,80 eurot nõudes. Seeläbi vaidlustas ta Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 7. juuni 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/992 osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata.
2.Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse
8.augusti 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 22. augustil 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 2. septembril 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja esitas
13.septembril 2013 täiendava vastuse.
3.Kohus määras 3. oktoobri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses, lahendas poolte senised taotlused ja andis pooltele kirjalikus menetluses asja lahendamiseks vajalikud tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavad seisukohad ja kostja taotles lisaks kahe dokumentaalse tõendi vastuvõtmist.
4.Kohus kuulas pooled nende taotlusel suuliselt ära 21. novembril 2013.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 3 058,80 eurot konkurentsipiirangu rikkumise eest. Hageja toob esile, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõppes 13. märtsil 2013 poolte kokkuleppel. Töölepingus sisaldus konkurentsipiirangu kokkulepe, mida kostja on hageja väitel rikkunud. Pooled leppisid töölepingus konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks kokku leppetrahvi 3 058,80 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab esiteks, et ta ei ole konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud; teiseks, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole esemeliselt piisavalt piiritletud ja on seetõttu tühine, ning kolmandaks, et konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest kostjale pärast töölepingu lõppemist makstud eritasu 50 eurot kuus ei ole mõistlik. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
2 (5)
2-13-32549
7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6 400 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 3 058,80 eurot. Seega vastab hagiavaldus TsMS § 404 lg 1 tingimustele ja kohus menetles hagi kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS §-ga 404. Kohus määras tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele. Kohus kuulas pooled suuliselt ära.
10.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 10. oktoobri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus rahuldab selle taotluse ja võtab viidatud kuupäeval esitatud registriväljavõtted toimikusse.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − kostja töötas hageja juures 27. detsembril 2011 sõlmitud töölepingu (edaspidi „tööleping”, TVK tlk 21–24) alusel ekspediitor-logistikuna; − töölepingu p 9.1 nägi ette konkurentsipiirangu, mille kohaselt kostjal kui töötajal oli keelatud lepingu kehtivuse ajal ja ühe aasta jooksul arvates lepingu lõppemisest töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi. Lepingu p 9.2 järgi on p 9.1 tähenduses tegevusalad, millel tööandja tegutseb faktiliselt lepingu sõlmimise hetkel, st 27. detsembril 2011; − pärast töölepingu lõppemist saatis kostja hagejale avalduse konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemiseks, mille hageja sai kätte 30. märtsil 2013 (TVK tlk 27); − hageja tasus 12. aprillil 2013 kostjale esimest korda pärast töölepingu lõppemist konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitist 305,88 eurot (TVK tlk 25).
12.Kui töölepingus sisalduv konkurentsipiirang on kehtiv ja kostja on seda rikkunud, siis võib hageja nõue töölepingu seaduse (TLS) § 26 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel olla põhjendatud. Sellest tulenevalt peab kohus käesolevas asjas esmalt hindama konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivust ja seejärel selle rikkumist. Kui töötaja suhtes kokku lepitud konkurentsipiirang ei kehti, siis VÕS § 163 järgi ei kehti ka leppetrahvi kokkulepe ja rikkumist eraldi tuvastada vaja ei ole.
13.Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eeldused pärast töölepingu lõppemist sätestab TLS § 24 lg 1. Viidatud sätte kohaselt peab kokkulepe vastama TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1), olema sõlmitud kirjalikult (p 2), selle eest tuleb maksta hüvitist vastavalt TLS § 24 lg-le 3 (p 3) ja olema sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Poolte väidete kohaselt ei ole kahtlust, et kokkuleppe vastab neist p-de 2 ja 4 tingimustele. Kohus kontrollib, kas täidetud on TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused.
14.TLS § 23 lg 2 näeb ette, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Loetletud eelduste täidetuse peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes kokkuleppe kehtivusele tugineb ehk käesoleval juhul hageja. Mitte igasugune 3 (5)
2-13-32549 kokkupuude tööandja käsutuses olevate andmetega, sh klientide või nende andmetega ei tarvitse olla selline, mis on kvalifitseeritav erilise majandusliku huvina eeltoodud tähenduses. Kuigi TLS § 23 lg 2 kirjeldab vaid ühte sellise huvi esinemise võimalust, siis on kohtu hinnangul ka muudel juhtudel asjakohane lähtuda põhimõttest, et töötajale kättesaadavaks muutunud teabe kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
15.Hageja väidab, et tema eriline majanduslik huvi konkurentsipiirangu kehtestamiseks kostja suhtes seisneb järgnevas. Kostjal kui hageja töötajal oli juurdepääs kliendibaasile. Tööandja õigustatud huvi on ärisaladuste ja kliendibaasi kaitse. Kui hageja ärisaladusi ja konfidentsiaalset teavet kasutatakse konkureerivas äriühingus, siis konkurent saab selle abil ärilise eelise hageja ees. Kui konkurendile edastatakse hageja ärisaladusi, saab ta kasutada hagejast madalamaid tariife, manipuleerida nendega, vajadusel võtta ühendust hageja klientidega ja ise pakkuda neile koostööd. Kuivõrd kostja töötas hageja juures ekspediitorlogistikuna, siis talle oli kättesaadav hageja kogu teave, sh konfidentsiaalne teave klientide, tariifide ja marsruutide kohta. Lisaks sellele oli kostjal ligipääs hageja žurnaalile, kus oli kajastati asjaajamiseks vajalik informatsioon. Hageja on seisukohal, et töötajale kättesaadavaks muutunud teabe kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada, kuna töötajale usaldatud teabe kasutamine konkureerivas äriühingus annab konkurendile hageja ees ärilise eelise. Kohus nõustub hagejaga, et ekspedeerimisteenust pakkuvas ettevõttes on klientuuri, veotariifide ja –marsruutide andmed olemuselt sellised, mida tuleb pidada ettevõtja ärisaladuseks. Kostja ei ole hageja eeltoodud väidetele teabe kättesaadavuse osas vastu vaielnud, see asjaolu on osaliselt ka tõendatud hageja esitatud e-kirjadega (tlk 39–51). Seega tuvastab kohus, et kostjal oli võimalik tutvuda hageja klientidega ning tootmis- ja ärisaladusega, samuti, et nende teadmiste kasutamine võib hagejat oluliselt kahjustada. Järelikult on TLS § 23 lg-s 2 ette nähtud eeldus täidetud.
16.TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kohtu hinnangul hõlmab viidatud nõue muu hulgas nende tegevusalade väga selget nimetamist, millel töötaja vabadusi piiratakse. Konkurentsikeeld on Põhiseaduse § 29 esimesest lõigust tuleneva isiku põhiõiguse riive (Riigikohtu 12. jaanuari 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-06, p 19). Seetõttu on TLS § 23 lg 3 eesmärk tagada töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisel selge arusaam oma tegevuse piirangutest töölepingu kehtivuse ajal ja pärast seda. TLS eelnõus märgitakse selle kohta: „Erinevalt kehtivast õigusest on nimetatud valdkond reguleeritud eelnõus üksikasjalikumalt, et vältida töötaja töölepingust väljapoole jäävate töösuhete tekkimise võimaluste ebamõistlikku piiramist, mis on oluline töötaja vaba eneseteostuse ja sissetuleku kaitsmiseks” (299 SE III, lk 28). Pooled on erimeelsed küsimuses, kas töölepingu p 9.1 on konkurentsipiiranguga hõlmatud tegevusalade osas mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Lisaks väidab kostja, et talle ei olnud teada viidatud punktis märgitud tegevusalad, millel hageja tegutses faktiliselt töölepingu sõlmimise ajal.
17.Kohus leiab, et töölepingu p 9.1 ei ole konkurentsipiiranguga hõlmatud tegevusalade osas mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal keelatud töötada „tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi” (TVK tlk 23). Töölepingu p 9.2 järgi on p 9.1 tähenduses tegevusalad, millel tööandja tegutseb faktiliselt lepingu sõlmimise hetkel, st 27. detsembril 2011. Hageja väidab, et tema tegevusvaldkonnad olid suunatud teenuste osutamisele ekspeditsiooni ja logistika alal ega ole aja jooksul muutunud (tlk 91, p 5). Hageja kohta äriregistris avaldatud andmetest nähtub, et hageja põhitegevusala on veoste ekspedeerimine ja lisategevusala metallide ja metallimaakide hulgimüük (tlk 86). Vastavate EMTAK koodide (52291 ja 46721) selgitavate märkuste järgi on nende kahe tegevusalaga hõlmatud: veoste ekspedeerimine, maantee-, raudtee- või õhuvedude
4 (5)
2-13-32549 korraldamine kauba saatja või vastuvõtja nimel, kaubaveoagentide (k.a lennukaup) tegevus, kaupade veoks kaubalennukite lastiruumi vahendusmüük (maaklerlus), kaubapartiide komplekteerimine maantee-, raudtee- või lennutranspordiga edasitoimetamiseks ning raudmetalli- ja mitteraudmetallimaakide hulgimüük, raudmetallide ja mitteraudmetallide esmavormide hulgimüük, raudmetallist ja mitteraudmetallist mujal liigitamata pooltoodete hulgimüük, mulla ja teiste väärismetallide hulgimüük (https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/ klassifikaatorOtsing.jspx). Kohtu hinnangul ei ole hageja tegevusaladega seonduvate tegevuste loetelu mõistlikult piiritletud. Töölepingus saab järgida TLS § 23 lg-s 3 sätestatud esemelise piiritlemise nõuet pelgalt viitega tööandja tegevusalale vaid juhul, kui selline tegevusala on oma sisult selge ja piirdub ülevaatliku valikuga tegevustest. Käesoleval juhul see nii ei ole. Järelikult ei piisa hageja tegevusalade puhul konkurentsipiirangus neile üldsõnaliselt viitamisest, vaid konkurentsipiirangu kehtivuseks tuleks nimetada konkreetsed kutsetegevused, millel töötaja vabadust töökohta valida piiratakse. Kohtu järeldust kinnitab ka tõsiasi, et ettevõttel osaühing XXX, keda hageja peab oma konkurendiks ja kelle juures töötamist ta kostjale ette heidab, on äriregistri andmetel mõneti erinevalt formuleeritud tegevusalad (EMTAK koodid 52299 ja 52292, tlk 87, TVK tlk 28–45). EMTAK struktuuri järgi kuuluvad tegevusalad 52299, 52292 ja 52291 kõik muude veondust abistavate tegevuste alla. Hageja tõlgenduse järgi oleks kostjal keelatud töötada kõigis ettevõtetes, kes tegelevad viidatud rubriiki liigitatavatel aladel. Sel juhul ei ole konkurentsipiirangu kokkulepe mõistlikult ja töötajale äratuntavalt esemeliselt piiritletud.
18.Hageja väidab lisaks, et kostja pidi aru saama, et tal on keelatud töötada ekspedeerimise valdkonnas. VÕS § 854 lg-st 1 ja § 855 lg-st 1 nähtub, et ekspedeerimine hõlmab eelkõige sõiduki ja veotee määramist; vedaja valikut; vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Lisaks võib ekspedeerimine VÕS § 855 lg 2 järgi hõlmata muid tegevusi ja toiminguid. Sellest tuleneb, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei oleks kehtiv ka juhul, kui selles viidatakse üldsõnaliselt ekspedeerimisele. Järelikult ei ole TLS § 23 lg-s 3 ette nähtud eeldus täidetud ja poolte konkurentsipiirangu kokkulepe on TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimene lause sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tulenevalt TsÜS §-st 85 ei mõjuta konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisus ülejäänud töölepingu kehtivust, aga vastavalt VÕS §-le 163 on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist ja hagi jääb rahuldamata.
19.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja diplomi (tlk 52–53), Maksu- ja Tolliameti vastused päringutele (tlk 75–76 ja 79–81, TVK tlk 66) ning transiidideklaratsioonide nimekirja (TVK tlk 46), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, aga samal alusel ka kostja 25. märtsi 2013 e-kirja (TVK tlk 26), mis on lisaks võõrkeelne (osaline tõlge TVK tlk 15, p 1.8).
20.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 3 058,80 eurot.
21.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.