2.Lõpetada hageja XXX (isikukood XXX), kostja XXX(isikukood XXX) ja kolmanda isiku XXX (isikukood XXX) kaasomand Tallinnas XXXasuvale kinnistule (registriosa nr XXX) sel viisil, et jätta kinnistu kostjale ning mõista temalt välja hüvitis hageja ja kolmanda isiku kasuks järgmiselt:
2.1.mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja 18 666,67 eurot;
2.2.tuvastada, et hageja XXX on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jao kande muutmiseks selliselt, et tema kohta tehtud 1/3 suuruse mõttelise osa omanikukanne kustutatakse ja tema asemel kantakse omanikuna sisse XXX(isikukood XXX);
2.3.resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud kohustused tuleb täita samaaegselt;
2.4.mõista kostjalt XXXkolmanda isiku XXX kasuks välja 18 666,67 eurot;
2.5.tuvastada, et kolmas isik XXX on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jao kande muutmiseks selliselt, et tema kohta tehtud 1/3 suuruse mõttelise osa omanikukanne kustutatakse ja tema asemel kantakse omanikuna sisse XXX(isikukood XXX);
2-13-8753
2.6.resolutsiooni punktides 2.4 ja 2.5 märgitud kohustused tuleb täita samaaegselt. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja XXX vastu nõudega lõpetada resolutsiooni punktis 2 märgitud kaasomand sel viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Rahuldada hageja 14. oktoobri 2013 taotlus ja kostja 15. novembri 2013 taotlus ning võtta nimetatud kuupäevadel esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse. Jätta rahuldamata kostja 22. novembri 2013 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX (edaspidi „hageja”) esitas 22. veebruaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX (edaspidi „kostja”) vastu nõudega lõpetada Tallinnas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX, edaspidi „kinnistu”) kaasomand sel viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2.Kohus võttis hagiavalduse 25. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse ja kaasas
1.aprilli 2013. aasta määrusega hageja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel XXX (edaspidi „kolmas isik”). Kostja esitas 23. aprillil 2013 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kolmas isik toetas hagi. Hageja esitas 2. mail 2013 arvamuse, milles jäi hagi juurde.
3.Kostja esitas 2. mail 2013 hagi tsiviilasjas nr 2-13-20359 hageja ja kolmanda isiku vastu, milles nõudis sama kaasomandi teisel viisil lõpetamist: kostja soovis jätta kinnistu endale ning tasuda hageja ja kolmandale isikule kummalegi 9 000 eurot 30 päeva jooksul kinnistusraamatusse kande tegemisest. Kohus võttis kostja hagi menetlusse ja liitis tsiviilasjad
26.augusti 2013. aasta määrusega.
4.Hageja vastas kostja hagile 10. septembril 2013 ja kolmas isik 22. septembril 2013 – mõlemad vaidlesid kostja nõudele vastu. Kostja esitas 27. septembri 2013 arvamuse vastuste kohta ja koos sellega tõendi kinnistu väärtuse kohta. Kolmas isik ja hageja esitasid vastavalt 2 (7)
2-13-8753
13.ja 14. oktoobril 2013 oma seisukohad, hageja koos seisukohaga ka omapoolse tõendi kinnistu väärtuse kohta.
5.Kohus määras 4. novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid ja seisukohti, lisaks esitas kostja täiendavaid tõendeid veel ka pärast tõendite ja taotluste esitamiseks antud tähtaja möödumist.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
6.Hageja nõuab Tallinnas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) kaasomandi lõpetamist sel viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu kaasomanikud on hageja, kostja ja kolmas isik, igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Kinnistu on ainult kostja kasutuses, teised kaasomanikud seda ei kasuta. Pooltel ei ole õnnestunud kaasomandit kohtuväliselt lõpetada. Kinnistu väärtus on 56 000 eurot, millest tuleb lähtuda kostja soovitud viisil kaasomandi lõpetamise korral, et tagada omandit kaotavatele kaasomanikele õiglane hüvitis. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
7.Kolmas isik toetab hagi. Kaasomand tuleb lõpetada ja selleks sobib kõige paremini hageja nõudes märgitud viis. Õige on hageja väide kinnistu väärtuse kohta. Menetluskulud palub kolmas isik panna kostja kanda. Kostja nõue ja väited
8.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub omakorda lõpetada kaasomand sel viisil, et kinnistu jääb kostjale, kes tasub kummalegi teisele kaasomanikule 14 000 eurot (vastavalt kostja 22. novembri 2013 seisukohale). Hüvitise maksmise palub kostja 30 päeva võrra edasi lükata. Kostja koos nelja pereliikmega kasutab kinnistut elamiseks ja kinnistu kasutamise võimaluse kaotamine oleks kostjale koormav. Kinnistu väärtus on 49 000 eurot. Hüvitise määramisel palub kostja arvestada, et ta on kaasomanikest ainsana teinud kinnistule kulutusi. Menetluskulud palub kostja panna hageja ja kolmanda isiku kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et kostja hagi saab rahuldada osaliselt, hageja hagi aga tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus iga menetlusosalise enda kanda.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist menetlusosalistele.
11.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 14. oktoobri 2013 ning kostja 15. novembri 2013 ja 22. novembri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused. Kohus rahuldab tähtaegselt esitatud taotlused, st võtab
14.oktoobril 2013 ja 15. novembril 2013 esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse. Kostja
22.novembri 2013 taotluse jätab kohus TsMS § 237 lg 1 teise lause alusel rahuldamata. Kohus andis 4. novembri 2013. aasta määrusega tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks kuni
15.novembrini 2013, teiste menetlusosaliste taotlustele oli võimalik vastata kuni
22.novembrini 2013. Taotlustele vastamise õigus ei tähenda omakorda tõendite ja taotluste 3 (7)
2-13-8753 esitamise võimalust, kostja ei ole ka taotlenud 15. novembrini 2013 kulgenud tähtaja pikendamist. TsMS § 66 esimese lause näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab taotluse või tõendi, siis menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul põhjustaks kostja 22. novembri 2013 taotluse menetlemine asja lahendamise viibimist, sest kohus peaks TsMS § 328 lg 2 kohaselt teised menetlusosalised taotluste kohta ära kuulama. Hilinemise põhjust kostja ei põhistanud. Neil kaalutlustel keeldub kohus kostja täiendavaid tõendeid vastu võtmast, st kostja vastav taotlus jääb rahuldamata. Kostja tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid kostjale tagastada (Riigikohtu 5. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 29).
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − menetlusosalised on kinnistu kaasomanikud selliselt, et igaühele kuulub sellest 1/3 suurune mõtteline osa (tlk 8); − kinnistut kasutab kostja oma perekonnaga; − menetlusosalised on soovinud kaasomandit ka kohtuväliselt lõpetada, aga see ei ole õnnestunud (tlk 31).
13.Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaasomandi lõpetamine on põhjendatud, aga vaidlusalune on lõpetamise viis. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15, ja selles viidatud 4. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-40-05). Hageja nõuab kinnistu müümist enampakkumisel, kostja aga selle jätmist talle koos teistele kaasomanikele hüvitise väljamõistmisega. Mõlemad nimetatud viisid sisalduvad AÕS § 77 lg-s 2, st kohus saab kaaluda, kummal viisil on kaasomandi lõpetamine põhjendatud. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt Riigikohtu 29. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 9. mai 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Menetlusosalised on üksmeelsed, et kinnistu on kostja kasutuses. Kostja on lisaks täpsustanud, et elab koos nelja pereliikmega kinnistul asuvas majas - seda asjaolu hageja ja kolmas isik ei vaidlustanud. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus üks kaasomanikest kasutab kaasomandi eset eluruumina, eelistada kaasomandi lõpetamist sel viisil, et senine kasutus saab jätkuda. Eelkõige tagab senise kasutuse jätkumise käesoleval juhul kinnistu jätmine kostjale. Hageja ja kolmanda isiku huvi on saada oma kaasomandiosa eest õiglane hüvitis, mida on võimalik tagada ka kaasomandi lõpetamisel kostja hagis soovitud viisil. Neil kaalutlustel jääb hagi kaasomandi lõpetamiseks hageja soovitud viisil rahuldamata ja kostja hagi kaasomandi lõpetamiseks tema soovitud viisil kuulub kaasomandi lõpetamise viisi valiku osas rahuldamisele.
14.Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb kohtul AÕS § 76 ja 77 kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis (vt nt 17. oktoobri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 16, ja 28. oktoobri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-09, p 17 esimene lõik). Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu 9. veebruari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või 4 (7)
2-13-8753 tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
15.Poolte esitatud kinnistu hindamisaktide järgi on kinnistu turuhind 42 000 eurot (kostja esialgne seisukoht, tlk 65–72), 49 000 eurot (kostja hilisem seisukoht, tlk 121–144) või 56 000 eurot (hageja ja kolmanda isiku seisukoht, tlk 85–106). Kohus võib erinevate hindamisaktide puhul muu hulgas lähtuda sellest, milline neist on esitatud ajaliselt lähedasemana kohtulahendi tegemisele, hindaja kvalifikatsioonist ja hindaja rollist riiklikult tunnustatud eksperdina, samuti hindamisel kajastatud asjaoludest ja võrdlustehinguga valikust. Kohus ei arvuta väärtust esitatud hindamisaktide keskmisena (Riigikohtu 3. oktoobri 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14 viies lõik).
16.Kohus ei tuvasta kinnistu väärtust 15. aprilli 2013 hindamisakti (tlk 65–72) järgi, sest selle koostamise ja kohtlahendi tegemise vahele jääb ligi 7,5 kuu pikkune periood ja kohtule on esitatud hilisemad hindamisaktid, sh samade hindajate poolt. Hageja esitatud
11.oktoobri 2013 hindamisakt (tlk 85–106) ja kostja esitatud 15. novembri 2013 hindamisakt (tlk 121–144) sobivad seevastu ajaliselt mõlemad kinnistu väärtuse tuvastamiseks. Hindamisakti ajaline lähedus kohtuotsuse tegemise ajale ei ole absoluutne ja ainus kriteerium, st kohtul ei tule alati eelistada just ajaliselt kõige lähedasemat hinnangut.
17.Kohtule ei ole esitatud andmeid hindajate erinevate kvalifikatsioonide kohta, kummagi võrreldava akti koostajad ega kinnitajad ei ole kohtu andmetel riiklikult tunnustatud eksperdid. Tegemist on kutseliste hindajate koostatud aktidega, mis mõlemad on koostatud asjatundlikult ja võttes arvesse kinnisasja hinnakujundust mõjutavaid tegureid.
18.Järgmiseks analüüsib kohus hindamisaktides kajastatud asjaolusid ja võrdlustehinguid. Hageja esitatud hindamisaktis lähtus hindaja 13 toimunud müügitehingust, millest valis võrdlustehinguteks kolm ajaliselt ja oluliste asjaolude poolest sarnast tehingut. Asjaolude poolest sarnaseks on loetud tehingud, kus müügiese oli nii maaüksuse kui ka elamu pindala poolest lähedase suurusega, siseruumide seisukord ja kommunikatsioonid võrreldavad. Asjaolude erinevuse tasakaalustas hindaja kohaldamise teel, kusjuures vähendas kõigi võrdlustehingute hindasid 15–38%. Hinnatavast kinnistust ja elamust suuruse poolest kõige olulisemalt erineva tehingu osakaal kogu hinnangus moodustas 20%, ülejäänud kummagi tehingu puhul oli see 40%. Kostja esitatud hindamisaktist ei nähtu, milliste tehingute seast ja millistel alustel tegi hindaja võrdlustehingute valiku. Kõik võrdlustehingud kostja esitatud aktis on tehtud remonti vajavas seisukorras hoonetega, kuigi mõlemad hindajad on üksmeelsed, et vaidlusaluse kinnistu hooned on rahuldavas seisukorras. Asjaolude erinevuse tasakaalustas hindaja ka siin kohaldamise teel, kusjuures suurendas kõigi võrdlustehingute hindasid 10–20%. Hinnatava kinnistu elamu pindala poolest kõige sarnasema tehingu osakaal kogu hinnangus moodustas 40%, ülejäänud kummagi tehingu puhul oli see 30%. Eeltoodust järeldab kohus, et hageja esitatud hindamisakt kajastab selgemalt ja täpsemalt võrdlustehingute valikut ning võrdlustehingute müügiobjektid sarnanevad enam vaidlusaluse kinnistuga. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esitatud hindamisaktiga arvestamist takistab kahe võrdlustehingu esemeks olnud kinnistute külgnemine metsaga. Hindaja on selle asjaoluga arvestanud kohandades hinda vastavalt –10% võrra.
19.Lisaks analüüsib kohus hindamisaktides esitatud muid andmeid kinnistu võimaliku väärtuse kohta. Hageja esitatud hindamisaktist nähtub, et sarnaste hoonestatud kinnistute müügipakkumiste hinnad jäävad vahemikku 45 000 – 100 000 eurot, kusjuures hinnaga 49 000 eurot pakutakse müüa remonti vajavat suvilat, mille elamu pindala on võrreldav vaidlusalusel kinnistul asuva elamuga, ja aastaringselt elatavat aiamaja näiteks hinnaga 57 900 eurot. Käesoleva aasta esimesel poolel müüdi 600 m2 suurusel krundil asuv suvila enampakkumisel 55 200 euro eest ja amortiseerunud suvila tehinguga 55 000 euro eest. Mõlemast hindamisaktist nähtub, et kinnistute müügitehingute arv on 2013. aastal võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Neist andmetest järeldab kohus, et hageja esitatud hindamisaktis 5 (7)
2-13-8753 kajastatud hind 56 000 eurot vastab täpsemalt kohalikule keskmisele turuhinnale kui kostja esitatud hindamisaktis märgitud 49 000 eurot. Kohtu jaoks ei ole usutav, et rahuldavas korras suvila müügihind peaks kujunema väiksemaks kas enampakkumisel saadud hinnast või remonti vajava suvila hinnast samas piirkonnas.
20.Kohus tuvastab kahes eelmises punktis tehtud analüüsi tulemusel ja hageja esitatud hindamisakti alusel, et kinnistu väärtus on 56 000 eurot. Iga kaasomaniku mõttelisele osale vastab sellest 18 666,67 eurot ( = 56 000 / 3 ).
21.Kostja taotleb hageja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistetava summa vähendamist kostja väidetavate kulutuste katteks. Kohus saab asja lahendamisel võtta arvesse üksnes selliseid nõudeid, mis on kohtule nõudena esitatud ja mis on kohtus menetlusse võetud. Kostja ei ole esitanud nõuet kinnistuga seotud kulutuste hüvitamiseks ja kohus ei ole sellist nõuet ka menetlusse võtnud. Kohtu hinnangul ei saa kaasomandi lõpetamist taotlev pool esitada nn menetluslikku tasaarvestust vastaspoole hüvitisnõudega omandi kaotamise eest. Seetõttu puudub alus kostjalt hageja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistetavat hüvitist vähendada.
22.Kostja on oma hagis taotlenud hüvitise maksmise kohustuse edasilükkamist. Kohus ei pea põhjendatuks määrata otsuse täitmise korrana hüvitise maksmise ajalist viivitamist. Kostjal on võimalik teha vajalikud ettevalmistused hüvitise maksmiseks otsuse jõustumiseks ette nähtud tähtaja jooksul, mis on sama pikk kui kostja soovitud tähtaeg.
23.Eelneva põhjal saab kohus rahuldada kostja hagi hageja ja kolmanda isiku vastu osaliselt, st lõpetada kaasomandi kostja soovitud viisil, kuid mõista välja kostja nimetatust suurema hüvitise summas 18 666,67 eurot kummalegi teisele kaasomanikule. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine (Riigikohtu 29. septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-165-10, p 20 teine lõik, ja 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas lõik). Kohus tuvastab seetõttu hageja ja kolmanda isiku kohustuse anda nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks sel viisil, et kostja saab kinnistu omanikuks, kui ta tasub teistele menetlusosalistele kohtu välja mõistetud hüvitise. TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 alusel saab kohus asendada üksnes nende isikute tahteavaldused, kelle vastu suunatud nõue rahuldatakse. Kui kinnistusraamatukande tegemiseks on vajalik nõude esitanud isiku või muu puudutatud isiku avaldus, tuleb need kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga (Riigikohtu
27.jaanuari 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 16 neljas lõik).
24.Tsiviilasja hind tuleb määrata TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel. Hageja nõude hind 3 500 eurot ja kostja nõude hind samuti 3 500 eurot.
25.Kuna kaasomandi lõpetamine on kõigi kaasomanike huvides, siis jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda sõltumata asja lahendamise tulemusest (vt Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik, samuti selles viidatud 21. jaanuari 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja 8. märtsi 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Kohus ei jaota kulusid TsMS § 163 lg 2 alusel, sest poolte kompromissettepanekud ei ole kohtu hinnangul otsusega piisavalt sarnased. Nimelt pakkus kostja oluliselt väiksemat hüvitist (tlk 73, 120, 151), aga hageja seadis kokkuleppe eelduseks kostja eelneva kinnituse esitamise (tlk 83, 154). Juhindudes lisaks TsMS § 190 lg-st 7 ei mõista kohus kostjalt riigituludesse riigilõivu summat, mille tasumisest oli kostja riigipoolse menetlusabi korras vabastatud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing 6 (7)
2-13-8753 kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.