XXXhagi XXXOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
6677,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Lea X (Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Kalju 7-1, 10414 Tallinn, e-post XXX) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX(X ) kasuks ajavahemiku 2010 aprill kuni 2012 jaanuar eest täiendav töötasu summas 3959,58 EUR (kolm tuhat üheksasada viiskümmend üheksa eurot ja 58 senti).
3.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX(X ) kasuks seisuga 10.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivised summas 946,99 EUR ( üheksasada nelikümmend kuus eurot ja 99 senti) ja alates 11.05.2013 viivised 8,75% aastas põhinõudest (3 959,58 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni Menetluskulude jaotus Poolte menetluskuludest jätta XXXkanda 23 % ulatuses menetluskulud ja XXXOÜ kanda kanda 77 % ulatuses menetluskulud. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja XXX esitas 10.05.2013 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja XXXOÜ vastu saamata jäänud töötasu 5317,72 euro perioodi eest 01.12.2009 kuni 01.02.2012 ja 10.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 957,68 euro saamiseks.
2.07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 rahuldas TVK osaliselt XXX avalduse ja mõistis XXXOÜ-lt XXX kasuks välja saamata jäänud töötasu 2010 aprill – 2012 jaanuar eest summas 3959,58 eurot ja viivised 946,99 eurot. TVK kohaldas XXX nõudes XXXOÜ vastu 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude täiendavate töötasude kokku 637,98 euro ja 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude töötasude maksmisega viivitamise eest viiviste 10,69 euro nõudes ning telefonikõnede limiiti ületava 720,16 euro väljamõistmiseks aegumist ning jättis nimetatud nõuete osas avalduse rahuldamata.
3.XXXOÜ ei nõustunud TVK 07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 ja esitas kohtule 04.07.2013 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi-vaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon XXX avalduse rahuldas. Kohus võttis taotluse tsiviilasjas nr 2-13-32392 menetlusse 10.07.2013 kohtumäärusega ja kohustas hagejal XXX esitada kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis osas, millega kostja vaidlustab töövaidluskomisjoni otsust. Hageja esitas hagiavalduse 23.07.2013.
4.XXX ei nõustunud TVK 07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 rahuldamata osas ja esitas kohtule 08.07.2013 kohtule hagiavalduse osas, millega TVK ei rahuldanud XXX nõuet. Kohus võttis hagi tsiviilasjas nr 2-13-32843 menetlusse 13.08.2013 kohtumäärusega.
5.Harju Maakohus liitis tsiviilasja nr 2-13-32843 käesoleva tsiviilasja nr 2-13-32392 juurde ja luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-13-32392. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hageja XXX palub kohtule 08.07.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasud perioodi jaanuar, veebruar ja märts 2010 eest summas 637,98 eurot koos sama perioodi eest arvestatud viivisega summas 10, 69 eurot ja telefoni kasutamise eest alusetu kinnipidamise tulemusena vähem makstud töötasu summas 720,16 eurot ning 23.07.2013 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasud perioodi aprill 2010 - jaanuar 2012 eest summas 3 959,58 eurot, seisuga 10.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivise summas 946,99 eurot ja alates 11.05.2013 viivise 8,75% aastas põhinõudest (3 959,58 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hageja töötas kostja juures alates 05.05.2006 sõlmitud töölepingu nr 360 alusel autojuhina töötasuga 373 krooni (bruto) päevas. Töötasu pidi kostja välja maksma järgneva kuu 10. kuupäevaks. Pooltevaheline töösuhe lõppes 28.01.2013 hageja poolse töölepingu ülesütlemisega. Kostja tasus hagejale lõpparvena hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel ning puhkusekompensatsiooni kolme päeva eest.
8.02.10.2008 sõlmisid pooled töölepingu nr 360 lisa nr 4 muudatuse, millega muudeti töötajale makstav päevatasu 847 krooni (bruto) päevas (ehk 54,13 eurot päevas alates 01.01.2011).
9.TLS § 12 kohaselt võib töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppe. 01.09.2009 tegi kostja kirjaliku töölepingu nr 53 projektiga ettepaneku kokku leppida töötasus 686 krooni päevas, millist kokkulepet hageja ei allkirjastanud, millise kokkuleppega hageja ei nõustunud, seega puudub poolte vahel kokkulepe töötasu muutmiseks ning töötasu maksmisel peab tööandja lähtuma 01.01.2008 kokkulepitud töötasust 847,00 krooni (ehk 54,13 eurot alates 01.01.2011).
10.Kostja lähtus hagejale töötasu maksmisel hageja poolt allkirjastamata töölepingust nr 53. Alates 01.09.2009 kuni 31.01.2012 maksis kostja hagejale töötasu 43,84 eurot (ehk 686 krooni)
2-13-32392 päevas. Kostja arvestas perioodil aprill 2010 -31.01.2012 hagejale 10,29 euro võrra kokkulepitust väiksemat päevatasu, kokku perioodi aprill 2010 -31.01.2012 eest on vähemtasutud töötasu summas 3959,58 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitavad palgateatised eelnimetatust perioodist.
11.Alates 01.02.2012 muutsid pooled Lepingu nr 88530 punkt 5.1. ja 5.2. sõnastust, mille järgi hageja töötasu on 48,96 eurot päevas
12.Hageja, tuginedes 02.10.2008 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 360 lisa nr 4 muudatusele, TLS § 84 lõikele 1, ITVS § 6 lõikele 3, TsÜS § 147 lõikele 3 ja § 154 palub kostjalt välja mõista perioodi aprill 2010 -31.01.2012 eest vähem tasutud töötasu summas 3959,58 eurot.
13.Hageja on arvestanud viivist perioodi 11.02.2010-10.05.2013 eest summas 957,68 eurot ja palub alates 11.05.2013 kostjalt välja mõista viivise 8,75% aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja ei vaidlustanud alates 01.09.2009-31.01.2012 hagejale makstud töötasu ega hoiatanud kostjat rikkumise tagajärgedest. Hageja ei vaidlustanud hagejale nimetatud perioodil töötasu maksmist ka peale 01.02.2012 kokkuleppe allkirjastamist, ega ka töösuhte lõppedes 28.01.2013, millega sisuliselt tunnustas perioodil 01.09.2009 kuni 31.01.2012 hagejale makstavat päevatasu. Seega on hageja tunnistanud töötasu muutmise kokkulepet. Käesoleval ajal nimetatud perioodi eest töötasu nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohtu põhjendused
16.XXX töötas alates 05.05.2006 töölepingu nr 360 alusel XXXOÜ-s autojuhi ametikohal kuni töösuhte lõppemiseni 28.01.2013.
17.Töötaja XXX esitas 10.05.2013 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja XXXOÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 5317,72 euro perioodi eest 01.12.2009 kuni 01.02.2012 ja 10.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summas 957,68 euro saamiseks.
18.07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 rahuldas TVK osaliselt XXX avalduse ja mõistis XXXOÜ-lt XXX kasuks välja saamata jäänud töötasu 2010 aprill – 2012 jaanuar eest summas 3959,58 ja viivised 946,99 eurot. TVK kohaldas XXX nõudes XXXOÜ vastu 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude täiendavate töötasude ja 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude töötasude maksmisega viivitamise eest viiviste nõudes ning telefonikõnede limiiti ületava 720,16 euro väljamõistmiseks aegumist ning jättis nimetatud nõuete osas avalduse rahuldamata.
19.Vastavalt ITVS § 24 lg 4 tuleb kohtulikus vaidluses, milles on olemas töövaidluskomisjoni otsus, tuleb käsitada töövaidluskomisjoni poole pöördunud poolt kohtus hagejana, vastaspoolt aga kostjana. Seega on antud asjas protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja.
20.Hageja ei nõustunud TVK 07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 rahuldamata osas ja esitas kohtule 08.07.2013 kohtule hagiavalduse osas, millega TVK ei rahuldanud XXX nõuet.
21.Kostja ei nõustunud TVK 07.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112 ja esitas kohtule 04.07.2013 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon XXX avalduse rahuldas.
2-13-32392
22.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Antud juhul vaidlustasid mõlemad pooled töövaidluskomisjoni (TVK) 07.06.2013 otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1112, seega töövaidluskomisjoni otsus tervikuna ei ole jõustunud.
23.Hageja nõuded on; 08.07.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasud perioodi jaanuar, veebruar ja märts 2010 eest summas 637,98 eurot koos sama perioodi eest arvestatud viivisega summas 10, 69 eurot ja telefoni kasutamise eest alusetu kinnipidamise tulemusena vähem makstud töötasu summas 720,16 eurot; 23.07.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasud perioodi aprill 2010 - jaanuar 2012 eest summas 3 959,58 eurot, seisuga 10.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivise summas 946,99 eurot ja alates 11.05.2013 viivise 8,75% aastas põhinõudest (3 959,58 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. 24 . Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole vaidlustanud kogu 01.09.2009-31.01.2012 perioodil, peale 01.02.2012 kokkuleppe allkirjastamist, ega ka töösuhte lõppedes 28.01.2013, temale makstavat töötasu ega hoiatanud kostjat rikkumise tagajärgedest.
25.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
26.Kohus on tuvastanud et: • Hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2006 määramata ajaks töölepingu nr 360, mille alusel hageja asus kostja juures tööle alates 11.05.2006 autojuhina töötasuga 373 krooni päevas bruto. Pooled leppisid kokku, et tööandja maksab töötajale töötasu hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. Kuupäevaks ülekandega töötaja arveldusarvele (TVK tl 21-22), • 02.10.2008 töölepingu nr 360 lisaga 4 muutsid pooled hageja töötasu suuruseks 847 krooni päevas bruto (TVK tl 23), • 01.09.2009 esitas kostja hagejale töölepingu nr 53 projekti, mille punkti 5.1 alusel hageja töötasuks oli 686 krooni päevas bruto, hageja töölepingu projekti ei allkirjastanud (TVK tl 17-20), • Perioodil 01.09.2009-31.01.2012 tasus kostja hagejale töötasu summas 686 krooni päevas bruto (TVK tl 26-37), • 01.02.2012 töölepingu nr 88530 lisaga muutsid pooled hageja töötasu suuruseks 48,96 eurot päevas bruto (TVK tl 24), • Hageja ütles töölepingu üles TLS § 37 lg 5 alusel alates 28.01.2013, mille kohta pooled allkirjastasid töölepingu nr 88530 lisa 3 (TVK tl 25).
27.TLS § 28 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohustub tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja töötasu töölepingu nr 360 lisa nr 4 kohaselt oli alates 01.10.2008 a 847,00 eesti krooni ja alates 01.01.2011.a. 54,13 eurot päevas.
28.TLS § 12 kohaselt võib töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Hageja ei ole allkirjastanud kostja poolt 01.09.2009 koostatud töölepingut nr 53, milles määrati hagejale makstav töötasu (bruto) 686 Eesti krooni päevas (ehk 43,84 eurot päevas).
29.Kostja lähtus hagejale töötasu maksmisel töölepingust nr 53. Alates 01.09.2009 kuni 31.01.2012 maksis kostja hagejale töötasu 686,00 Eesti krooni ja alates 01.01.2011.a 43,84 eurot
2-13-32392 päevas. Seega arvestas ja maksis kostja perioodil 01.09.2009 kuni 31.01.2012 hagejale 10,29 euro võrra kokkulepitust väiksemat päevatasu (54,13 eurot - 43,84 eurot = 10,29 eurot). Hagejale vähemmakstud töötasu tõendavad palgateatised alates detsembrist 2009 kuni jaanuar 2012.
30.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 kohaselt algab korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Töötasu maksmise näol on tegemist korduvate kohustuste täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda alates 01.01.2010 sissenõutavaks muutunud töötasu.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud hagejale perioodi 01.01.2010-31.01.2012 eest töötasu (päevatasu) kokkulepitust vähem?
32.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise kohaldamise taotluse, mille kohaselt märgib, et aegunud on hageja 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude töötasu nõuded ning telefoni kasutamise eest tasu kinnipidamise nõue ning nendega seotud viivisenõuded (TVK tl 73-74).
33.Seega annab kohus esmalt hinnangu aegumisele. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 6 lg 3 järgi töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus kohustuse täitmist. Töölepingu nr 360 p 5.4 alusel tööandja maksab töötajale töötasu hiljemalt töötaud kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ülekandega töötaja pangaarvele (TVK tl 21). Seega muutus iga kuu töötasu sissenõutavaks alates 11. kuupäevast. Kohus ei nõustu hagejaga, et antud asjas kuuluvad kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3 ja § 154, kuna pooled on kokku leppinud töötasu maksmise päevas. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 10.05.2013 seega on hageja töötasu nõuded 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude saamata jäänud töötasude osas summas 637,98 eurot (257,25 + 216,09 ja 164,65) aegunud. TsÜS § 144 alusel koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud ka 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude saamata jäänud töötasudel arvestatud viivis summas 10,69 eurot (1,57+3,72+5,40).
34.Aegunud on ka hageja nõue telefonilimiidi ületamise tõttu hageja töötasust kinni peetud tasu nõue summas 720,16 eurot. ITVS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kohus leiab, et 720,16 euro puhul ei ole tegemist töötasu nõudega, vaid TLS § 78 lg 2 sätestatud vaidlusega töötasu tasaarvestamise õiguse üle, mistõttu kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 1. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 10.05.2013, seega on nimetatud osas hagi aegunud.
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõuded kostja vastu 2010 jaanuari, veebruari ja märtsi kuude saamata jäänud töötasude summas 637,98 eurot ning viivise summas 10,69 saamiseks ja nõue telefoni limiiti ületava 720,16 euro väljamõistmiseks.
36.Edasi annab kohus hinnangu, kas kostja on hagejale tasunud vähem töötasu perioodil 01.04.2010-31.01.2012.
37.Hageja on seisukohal, et kostja on perioodil 01.09.2009-31.01.2012 tasunud hagejale töötasu alusetult vähem. Hageja töötasu oli 847 krooni päevas bruto ja alates 01.01.2011.a. 54,13 eurot päevas bruto, hageja ei ole allkirjastanud töölepingu nr 53 projekti, millega töötasu vähendati summale 686 Eesti krooni päevas, seega puudub poolte kokkulepe töötasu muutmiseks. Kostja ei
2-13-32392 saa ühepoolselt töötasu muuta. Töölepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kostja pidi töötasu maksmisel lähtuma kokku lepitud töötasust summas 847 krooni päevas ja alates 01.01.2011.a. 54,13 eurot päevas. Kostja on perioodil 01.09.2009-31.01.2012 arvestanud hagejale töötasu 10,29 euro võrra päevas vähem.
38.Kostja on seisukohal, et hageja käitub käesoleval ajal hea usu põhimõtte vastaselt saamata jäänud töötasu nõudmisel. Perioodil 01.09.2009-31.01.2012 ehk 30 kuu jooksul ei pöördunud hageja kordagi kostja poole seoses vähem makstud töötasuga. Samuti ei pöördunud hageja kostja pool peale töötasu suurendamist 01.02.2012 ega ka töösuhte lõppemisel 28.01.2013 ega ka selle ajavahemiku vahel. Hageja on esmakordselt esitanud nõude alles 10.05.2013 ehk 45,5 kuud hiljem ehk pea 4 aasta jooksul ei ole hageja esitanud kostjale saamata jäänud töötasu nõuet. Seega oli hageja nõus töötasuga perioodil 01.09.2009-31.01.2012 ja töötasu kokkulepe oli sõlmitud. Kostja tunnistab, et hageja ei ole allkirjastanud töölepingut nr 53, 01.09.2009, kuid hageja on 01.02.2012 allkirjastanud töölepingu nr 88530/lisa töötasu suuruse muutmiseks 48,96 eurot päevas. Seega on hageja tunnistanud ka töölepinguga nr 53 määratud töötasu 686 krooni päevas bruto.
39.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled 05.05.2006 töölepingu nr 360 punktis 5.1 kokku leppinud, et kostja poolt hagejale makstav töötasu on 373 krooni päevas bruto (TVK tl 21). 02.10.2008 töölepingu nr 360 lisa nr 4 alusel on pooled muutnud töölepingu punkti 5.1 ja leppinud kokku, et kostja maksab hagejale töötasu on 847 krooni päevas bruto (TVK tl 23). 01.09.2009 on kostja edastanud hagejale töölepingu nr 53 projekti, mille punkti 5.1 alusel kostja poolt hagejale makstav töötasu on 686 krooni päevas bruto. Nimetatud töölepingu nr 53 projekti ei ole hageja allkirjastanud (TVK tl 17-19). 01.02.2012 on pooled sõlminud töölepingu nr 88530 lisa, mille alusel alates 01.02.2012 kostja maksab hagejale töötasu 48,96 eurot päevas bruto (TVK tl 24). Alates 01.09.2009-31.01.2012 on kostja tasunud hagejale töötasu töölepingu nr 53 alusel 686 krooni päevas bruto ja alates 01.01.2011 43,84 eurot päevas, s o 10,29 eurot päevas vähem. Eelnimetatud asjaolu tõendavad hageja palgateatised (TVK tl 26-55).
40.Tulenevalt töölepingu seadusest (TLS) on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta (TLS § 5 lg 1 p 5) ja tööandja on kohustatud kindlustama töötajat kokkulepitud tööga ja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 1 ja 2). Asjas puudub vaidlus selles, et hagejaga kokkulepitud töötasu suurus alates 01. oktoobrist 2008 oli 847 Eesti krooni ja alates 01.01.2011 kehtivas vääringus 54,13 eurot päevas. Töölepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Hageja töölepingut 01.septembril 2009 ei muudetud ning seega kehtis 01. oktoobril 2008 kokkulepitud töötasu kuni 31. jaanuarini 2012.
41.Hagejale maksti tegelikult ajavahemikus 01. septembrist 2009 kuni 31.jaanuarini 2012 töötasu 686 Eesti krooni, alates 01. jaanuarist 2011 kehtivas vääringus 43,84 eurot tunnitasust lähtudes, siis sai hageja kogu eelnimetatud perioodil vähem 10,29 eurot tunnis. Kostja väide, et nagu oleks hageja poolt kokkulepitud töötasu nõudmine töölepingu pikemaajalist teistsugust täitmist arvestamata vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole asjakohane.
42.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud täiendav päevatasu 10,29 eurot alates 2010.a. aprillist kuni 2012 jaanuarini hageja arvestuse alusel, mida kostja ei ole vaidlustanud, summas 3959,58 eurot.
44.33. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud saamata jäänud töötasult 3959,59 eurot seisuga 10.05.2013viivist 946,99 eurot. Kostja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et hageja hagetav seisuga 10.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 946,99 eurot kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.
2-13-32392 Alates 11.05.2013 kuni põhinõude (3959,59 eurot) täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 8,75 % põhinõudest. Menetluskulude jaotus
45.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskuludest hageja kanda 23 % ulatuses menetluskulud ja kostja kanda kanda 77 % ulatuses menetluskulud. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 6677,69 eurot (4597,56 eurot + 720,16 eurot + viivis 957,68 euro + aastane viivis 402,29). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.