Lubada XXX vallata, kasutada ja käsutada XXX(isikukood XXX) vara, välja arvatud käsutada XXX(isikukood XXX) kinnisasjaõigusi.
5.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6.Määrus saata menetlusosalistele ning hooldajale XXX .
Edasikaebamise kord Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele kättetoimetamisest avaldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest igaüks kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu muu hulgas avaldaja, XXXsugulased ja hõimlased. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest vara hooldajale.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.8.05.2013. a esitas KÜ XXXkohtule avalduse XXXteadmata kadunuks tunnistamiseks ja
XXXvarale hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt on XXXkohta viimased andmed 2010. aastast, mil isik läks väidetavalt välismaale. Rohkem infot XXXkohta ei ole. XXXkuulub korteriomand aadressil XXXTallinnas ning XXXon võlgnevus avaldaja ees.
2.29.05.2013. a täpsustas avaldaja avaldust paludes määrata teadmata kadunud XXX vara asukohaga XXX Tallinnas ajutiseks hooldajaks tema endine abikaasa XXX. Avaldusele on lisatud XXX nõusolek XXX vara hooldajaks hakkamiseks.
3.10.06.2013. a määrusega jättis kohus 29.05.2013. a esitatud täpsustatud avalduse käiguta kohustades avaldajat selgesõnaliselt märkima, kas avaldaja soovib esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist XXX varale ajutise hooldaja määramisena ning põhistama ka asjaolu, et viivitusega kaasneks oht isiku hüvedele, kelle huvides kohus hooldaja määramist menetleb.
4.19.06.2013. a esitas avaldaja täpsustatud avalduse, milles märkis soovi rakendada esialgse õiguskaitse abinõuna XXX varale hoolduse seadmist ajutise hooldaja seadmisega, kuna XXX kohustused kasvavad avaldaja ees. Lisaks ei ole avarii korral võimalik XXX kuuluvasse korterisse pääseda ning ei ole isikut, kelle poole nimetatud olukorras pöörduda. Seega puudub avarii korral võimalus likvideerida avarii, millega võivad saada kannatada ka teised korteriomanikud. Samuti ei saa politsei alustada XXX otsinguid teadmata, kas isik võib viibida kõnealuses korteris. Seetõttu on vajalik seada XXX varale ajutine hooldaja.
5.Kohus kuulas telefonitsi ära 20.06.2013. a. vara hooldaja kandidaadi XXX (XXX endine abikaasa) ja XXX(XXX poolõde). Nii XXX kui ka XXX kinnitasid, et viimased andmed XXX kohta pärinevad 1,5-2 aasta tagusest ajast ning nende kohaselt oli XXX justkui välismaal – vastavalt Inglismaal ja Saksamaal. Samuti kinnitasid XXX ja XXX, et neil ei ole XXX korteri võtmeid. Sama on väitnud XXX asjast puudutatud isiku XXX. XXX kinnitas, et on allkirjastanud nõusoleku täita XXX vara hooldaja ülesandeid.
6.21.06.2013. a määrusega rahuldas kohus KÜ Loitsu avalduse esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks ja määras XXX XXX vara ajutiseks hooldajaks tähtajaga kuni 21.12.2013. a XXX korteriomandi säilimise ja korrashoiu eesmärgil. Samuti lubas kohus XXX vallata ja kasutada XXX kuuluvat korteriomandit aadressil XXX Tallinnas, korteriomandi säilimise ja korrashoiu eesmärgil.
7.01.07.2013. a vastuses märgib politsei, et seoses XXX kadumisega on alustatud tagaotsimistoimik nr 1323000245. XXX toimusid viimased väljamaksed 05.05.2010. a sotsiaalkindlustusameti poolt. Välisministeeriumi andmete kohaselt puutus XXX viimati kokku Eesti saatkonnaga Londonis, kus avaldas, et ei soovi Eestisse tagasi tulla. Politsei andmebaasis puudub info XXX kohta alates 2009. aastast. Isikutunnistus aegub XXX juulis 2013. a ja käesoleval hetkel isik taotlust uue isikutunnistuse väljastamiseks ei ole esitanud.
8.03.07.2013. a seisukohas on puudutatud isik XXX avaldanud nõusolekut XXX varale hooldaja määramiseks.
9.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 08.07.2013. a vastuse kohaselt on XXX diagnoositud püsikululine parandoine skisofreenia. Aastatel 2001-2009 on isik viibinud statsionaarsel ravil kaheksal korral. Ajaperioodil 2001-2007 käis isik regulaarselt vastuvõtul, kuid 19.12.2007. a vastuvõtule ei ilmunud. 14.07.2009. a pöördus ta sotsiaaltöötaja saatel ambulatoorsele vastuvõtule, kus püstitati paranoidse skisofreenia episoodilise stabiilse defektiga diagnoos. Hilisemaid pöördumisi kliinikusse ei ole toimunud.
10.05.09.2013. a esitas avaldaja esindaja XXX kohtule nõusoleku XXX vara hooldajaks hakkamiseks kuni vajaduse äralangemiseni.
11.15.09.2013. a teatas puudutatud isik XXX, et ei nõustu, et XXX vara hooldajaks hakkaks XXX.
12.30.10.2013. a nõustus XXX, et XXX vara hooldajaks hakkaks XXX.
13.14.11.2013. a avalduses nõustus XXX XXX vara hooldajaks hakkamises kuni vajaduse
äralangemiseni.
14.Puudutatud isik XXX ei ole vaevunud kohtule käesoleva avalduse osas seisukohta esitama.
KOHTU SEISUKOHAD
15.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 4 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • XXX kuulub 1⁄2 mõttelist osas kaasomandist kinnisasjast aadressil XXXPärnus (registriosa nr XXX) ja teine 1⁄2 mõttelis osas kaasomandist kuulub XXX(endise nimega X ) (tl 24) ning korteriomand aadressil XXX Tallinnas (registriosa nr XXX) (tl 26-27). • XXX on KÜ XXX ees kommunaalteenuste võlgnevus 12.04.2013. a seisuga 5 275,53 eurot (tl 31-32). • Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 01.07.2013. a vastuse kohaselt on seoses XXXkadumisega alustatud tagaotsimistoimik nr 1323000245. XXXtoimusid viimased väljamaksed 05.05.2010. a sotsiaalkindlustusameti poolt. Välisministeeriumi andmete kohaselt puutus XXXviimati kokku Eesti saatkonnaga Londonis 2010. a veebruaris, kus avaldas, et ei soovi Eestisse tagasi tulla. Politsei andmebaasis puudub info XXXkohta alates 2009. aastast. Isikutunnistus aegus XXXjuulis 2013. a ja käesoleval hetkel isik taotlust uue isikutunnistuse väljastamiseks ei ole esitanud (tl 64). • XXXon andnud kohtule nõusoleku XXXvara hooldajaks hakkamiseks alates 22.12.2013. a (tl 105-106). • Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse 19.11.2013. a päringu kohaselt XXXkehtivad isikutunnistused puuduvad (tl 107).
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 2 peab hooldaja tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust (TsÜS § 18 lg 4). Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse (TsÜS § 18 lg 5). Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma (TsÜS § 18 lg 6). TsMS § 516 lg 1 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 kohaselt hoolduse seadumise määruses märgitakse isik, kelle varale hooldus seatakse, samuti isik, kes määratakse hooldajaks ning hoolduse seadmise määrus annab hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. TsMS § 517 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise hooldaja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud
ja viivitusega kaasneks oht isiku huvidele, kelle huvides kohus ajutise hooldaja määras.
18.Kohus on 21.06.2013. a määrusega määranud XXXvara ajutiseks hooldajaks XXXtähtajaga kuni 21.12.2013. a (tl 52-53). Kuna XXXon andnud kohtule nõusoleku XXXvara hooldamiseks alates 22.12.2013. a kuni vajaduse äralangemiseni, tuleb XXXvabastada XXXvara ajutise hooldaja ametist TsMS § 517 lg 4 alusel alates 22.12.2013. a. Kohus selgitab, et ajutisel hooldajal on õigus taotleda hoolduse teostamise kulude hüvitamist, mille määramisel kohaldatakse piiratud teovõimega täiesealise isiku eestkostja kulude hüvitamise kohta sätestatut (TsMS § 516 lg 5).
19.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja Marika Kärneri vara hooldajaks tuleb määrata tema õe XXX tütar XXXalates 22. detsembrist 2013. a.
20.Käesoleva kohtumääruse punktis 16 on kohus tuvastanud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 01.07.2013. a vastuse kohaselt on seoses XXXkadumisega alustatud tagaotsimistoimik nr 1323000245. XXXtoimusid viimased väljamaksed 05.05.2010. a sotsiaalkindlustusameti poolt. Välisministeeriumi andmete kohaselt puutus XXXviimati kokku Eesti saatkonnaga Londonis 2010. a veebruaris, kus avaldas, et ei soovi Eestisse tagasi tulla. Politsei andmebaasis puudub info XXXkohta alates 2009. aastast. Isikutunnistus aegus XXXjuulis 2013. a ja käesoleval hetkel (01.07.2013. a) isik taotlust uue isikutunnistuse väljastamiseks ei ole esitanud. Lisaks on kohus tuvastanud, et käesoleva lahendi seisuga XXXkehtivad isikutunnistused puuduvad (tl 107). Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda avaldaja väidetes XXXkadumise asjaolude kohta ning kuna XXXreaalse viibimiskoha kohta puuduvad andmed juba kahe ja poole aasta jooksul, on XXXteadmata kadunud isik TsÜS § 17 mõttes. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 16 tuvastanud, et XXXomandisse kuulub 1⁄2 kaasomandist kinnisasjast aadressiga XXXPärnus ja korteriomand aadressiga XXX Tallinnas. XXXon KÜ XXXees kommunaalteenuste võlgnevus 12.04.2013. a seisuga 5 275,53 eurot. Antud asjaolud annavad alust järeldada, et teadmata kadunud isikul on võlad, mistõttu on XXXhuvides, sh korteriomandiga seotud huvide kaitseks, põhjendatud seada XXXvarale hooldaja eelkõige, et korraldada võlgade maksmist ning suhteid võlausaldajatega. Juhul, kui XXXpeaks elus olema, oleks tema varale hoolduse seadmine nii avaldaja kui ka XXXenda huvides, sest ilmselgelt ei ole XXXpraegu võimeline ise oma vara eest hoolt kandma, sh oma võlgu tähtaegselt tasuma. Avaldaja taotles enda määramist XXXvara hooldajaks, millega aga XXXõde XXXei nõustunud. Kohtule on andnud oma nõusoleku XXXvara hooldajaks hakkamiseks XXX laps, XXX , kes on ka kinnisasja aadressiga XXXPärnus teine kaasomanik XXXkõrval. Seega on eelduslikult XXXkinnisasja kaasomanikuna kui ka XXXsugulasena enam motiveeritud vara valitsemist heaperemehelikult korraldama. Kohus ei ole tuvastanud, et XXXoleks kellegi suhtes ülalpidamiskohuslane, samuti ei ole tal avalike registrite andmeil muid registrisse kantud asju peale eelnimetatud kinnisasjade. Arvestades eeltoodut, sh et XXX ühest kinnisasjast kuulub 1⁄2 kaasomandist XXX , loeb kohus XXX sobivaks isikuks XXX vara hooldamiseks, kuna ka temal on huvi nimetatud vara hoidmiseks ja hooldamiseks. Kohus määrab, et XXX võib valitseda ja käsutada XXX vallasvara ja sellega seotud õigusi sh korraldada XXX võlgade maksmist. Kohus ei pea käesolevalt põhjendatuks anda XXXõigust XXXkinnisasjaõiguste käsutamiseks, sest eelduslikult on võimalik korraldada võlausaldajatega suhteid ka nii, et oleks tagatud XXXkuuluvate kinnisasjade säilimine. Seega ei esine praegu asjaolusid, mis tingiksid tegeliku vajaduse anda vara hooldajale teadmata kadunud isiku kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõiguse käsutamiseks loa saamiseks, võib vara hooldaja pöörduda vajaduse tekkimisel kohtu poole (TsÜS § 18 lg 3).
21.TsMS § 518 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt lõpetab kohus äraolija varale seatud hoolduse, kui äraolijal ei ole enam takistusi oma asjade ajamisel. Hooldus lõppeb sõltumata äraolija surmast kohtu poolt tühistamisega. Kohus tühistab hoolduse, kui äraolija surm saab talle teatavaks. Kui äraolija
tunnistatakse surnuks või kui tema surmaaeg tuvastatakse kohtus, lõpeb hooldus surnuks tunnistamise või surmaaja kindlakstegemise määruse jõustumisel.
22.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.