Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

resolutsiooni

järgneva

lausega: „Tasaarvestuse tulemusena mõista Kaidi Viskilt OÜ Chef Foods kasuks välja 1195 (üks tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot 92 senti.“ Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

TLS § 97 lg 3 ja § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel. Töölepingu üleütlemise põhjuseks oli tööandja usalduse kaotus töötaja vastu, töötaja põhjustatud kliendi usalduse kaotus tööandja vastu ning töötaja poolt süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale. Hageja poolt 09.02.2012 tööülesannete rikkumise tõttu jäi OY Lunden AB Jalostaja tellimus suures osas õigeaegselt täitmata ja kliendile saadeti ebakvaliteetne tooraine, mis põhjustas kliendile suures ulatuses kahju, kliendi usaldamatuse tööandja vastu ning tööandjale otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu (potentsiaalsete klientide kaotus, kuivõrd kahjustus oluliselt tööandja maine Soome turul). Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine ei ole seaduslik. Hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Hageja tööülesanded on fikseeritud töölepingu p-s 2.3. Hageja töökohustuseks ei olnud kauba väljastamine ja väljastatava kauba kvaliteedi kontrollimine ega laomajandus. Kahju tekkimine tööandjale ja töötaja süü ei ole tõendatud. Kostja ei ole järginud ka TLS § 97 lg-s 1 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Selliseid asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, mida arvestades oleks saanud lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, ei esine. Hageja selgitas töölepingu ülesütlemise asjaolude kohta järgmist: ettevõttes oli 2012 veebruaris mitu suurt tellimust: esimene 02.02.2012, tähtajaga 08.02.2012, 3000 kg toodangut. Tooraine saabus 03.02.2012 ja toomises oli kasutada vaid neli nimest. Seadmete (kuubistaja ja aurukeeduahi) rikke tõttu ei saanud esimene tellimus õigeaegselt valmis, mis omakorda põhjustas järgnevate tellimuste mitteõigeaegse valmimise. Teine suur tellimus tuli 09.02.2012, tähtajaga 15.02.2012, kokku jällegi 3000 kg toodangut (1000 kg veislihakuubikut, 1000 kg sealihakuubikut, 1000 kg küpsetatud veisehakkliha). Hageja andis tööandja kahele juhatuse liikmele teada, et tellimust ei ole võimalik nõutud ajaga kvaliteedinõudeid järgides valmistada, sest osad seadmed olid vahepeal rikkis ja tööjõudu ei olnud piisavalt. Hageja tegi ettepaneku kaasata lisatööjõudu, kuid talle vastati, et tuleb olemasoleva tööjõuga hakkama saada. Hagejal ei jäänud muud üle, kui tööandja „käsku täita“ ning pakendada küpsetatud liha värske liha lõikamise ajal. Hageja oli korduvalt juhtinud juhatuse liikmete tähelepanu võimalikule saastumise ohule. Juhatuse liige Priit Noorhani oli rikkumisest teadlik, kuid tema kommentaar oli, et „Tuleb teha!“ Pakkimisel kõrvalekaldeid tootes visuaalselt (muid meetodeid riknemise tuvastamiseks ettevõttes ei olnud) ei tuvastatud. Tellimus väljastati 15.02.2013 P. Noorhane korraldusel osaliselt, 50–70% ulatuses. Tööandja korraldusel väljastati toode laost transportimiseks ilma põhjaliku jahutamiseta, ehkki hageja oli tööandjat sellega kaasnevatest ohtudest teavitanud. Soojalt vaakumpakendatud kaup ei saa jahutusautos jahtuda, kui see on tihedalt pakendatud, ning tööandja ei ole ka tõendanud, et kaupa veeti õigel temperatuuril. Ülejäänud hakkliha kliendile ei väljastatud, kuna sellel ilmnesid pärast aurutamist riknemise tunnused. Juhul, kui kohus peaks leidma, et tööandjal on õigus töötajalt kahju hüvitamist nõuda, palus hageja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-st 1 ja § 140 lg-st 1 hüvitist vähendada või vabastada ta hüvitise tasumisest tulenevalt TLS § 74 lg-st 2, kuna tegemist on lihatööstusele tüüpilise kahjuga.

transportimisel ega tööandja laos, kuna selleks ajaks oli kaup õhukindlalt pakendatud ning kauba temperatuur nii transpordi ajal kui ka tööandja laoruumides oli nõuetekohane. Hageja tegevuse tulemusena ei olnud võimalik edastada kliendile kaupa õigeaegselt ja osa kaupa oli riknenud. Kahju moodustavad tööandja kulud lihaveise lõigete ostmiseks Maag Foods OÜ-st summas 1912,51 eurot ja lihaveise trimmingule Nordic Beef OÜ-s summas 1276,74 eurot ning kliendile hüvitatud kahju 712 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

Kuna tellijani jõudes oli toode (hakkliha) riknenud, siis on oluline tuvastada, millal võidi teha tootmises või transpordis viga, mis tõi kaasa toote riknemise. Tunnistaja S. O. ütluste kohaselt oli 15.02.2012 väljastatud toodang visuaalsel vaatlusel korras. Samas oli hakkliha, mis toodeti samal päeval ja mida ei jõutud saata ära esimese veokiga, järgmisel päeval samuti riknenud – tunnistaja selgitas, et nad hakkasid koos Priiduga kaupa välja saatma, kuid avastasid, et pakendid olid pundunud, õhk oli sees. Laoruumide temperatuuride registrist (I kd tl 118–119) nähtub, et 15.–16.02.2012 olid nii markeerimis- kui väljastusruumi temperatuurid -1o kuni 2oC. Seega oli laoruumide temperatuur piisavalt madal, et hoida ära valmistoodangu riknemist. Kauba veodokumentidest (I kd tl 17) nähtub, et 15.02.2012 veose temperatuur pidi olema 6o C. Osa veosedokumente (I kd tl 18–21) on muude tootjate kauba kohta, kuid sama autoga WNG562 ning nende temperatuuriks on mõõdetud 0,8–2oC. Saatelehtedele on märgitud nõutavad temperatuurid (0–2oC), kuid lisamärkustest vastavates lahtrites on näha, et temperatuuri on vahepeal mõõdetud ja kantud veoselehtedele. Kohtul ei ole alust arvata, et samas veokis olnud kostja saadetist oleks hoitud muul temperatuuril. Kuna riknes ka kostja laos madalal temperatuuril hoitud hakkliha, on ilmne, et põhjus (nn saastumine) liha hilisemaks riknemiseks pidi esinema juba tootmise ajal. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et ka vaakumpakendatud lihatoode võib rikneda. Kohus ei ole pädev hindama, kas hilisemal riknemisel oli määravaks hakkliha mittepiisav jahutamine pärast aurukatlast tulekut (st kiire pakkimine ja väljasaatmine tellijale) nagu väidab hageja, või praetud hakkliha vahepealne ladustamine praadimisruumis kastides nagu selgus tunnistaja N. N. ütlustest, või siis selle pakendamine samas ruumis, kus lõigati värsket metsloomaliha nagu viitab hageja. Kõik need situatsioonid on hageja töökohustuste alas (tootmise osa) ning tema ülesanne oli nimetatud minetusi ära hoida või takistada. Seega on hageja rikkunud oma töökohustusi. Hageja väitel oli kiirustamine tingitud kostja nõudest toota lühikese ajaga ebamõistlikult suur kogus kaupa. Tunnistajate ütluste kohaselt olid tavapärased tellimused 300–600 kg (S. O.), 700–800 kg (N. N.). Seega saab lugeda 2012 veebruaris esitatud kaht tellimust suureks – 13 päevaga 6000 kg tavapärase 1000–2000 kg asemel. Tunnistajate N. N., K. N. ja S. O. ütlustega ning Weide Invest OÜ teostatud tööde aktiga (I kd tl 90) on kinnitatud ka hageja väide, et 2012 veebruaris olid seadmed katki. Kohtu hinnangul viis seadmete rike ka selleni, et eelnenud tellimuse (08.02.2012 täitmisele kuulunud tellimus) täitmisega oldi hädas, sest vaja oli sorteerida aurukapist tulnud toodang, mis võttis lisaaja. Samuti esitas hageja väite, et nii suurte tellimuste tegemiseks nii lühikese ajaga oli liiga vähe töötajaid ja ta pöördus probleemiga tööandja poole. Asjaolu, et tellimustega oldi hädas, kinnitas tunnistaja S. O. – kaastöötajate ja hagejaga suheldes sai ta teada, et ei tule nii lühikese ajaga välja. Kõik tunnistajad rääkisid, et nad pidid vahel tegema töid, mis ei olnud nende põhitöö, ning abistama pidid ka teised töötajad. Suurele tööjõu puudusele viitab ka tunnistajate kirjeldus oma tööaja kohta: S. O.: 12 tundi päevas 6 päeva nädalas, vaba tavaliselt laupäev; N. N.: tööpäevad 12 tundi pikad, töötas kaks nädalat, siis käis kodus; K. N.: töötas 2012 veebruaris 240–280 tundi, tavaline oli töötada 180–340 tundi kuus. 2012 veebruaris oli normikohane tööaeg 168 tundi. Sellisel määral ületunnitöö tegemine ei vasta seaduse mõttele ja on otseses vastuolus TLS § 46 lg-ga 1; § 51 lg-ga 1 ja § 52 lg-ga 1. Tunnistaja K. N. ütluste kohaselt pöördus hageja tööandja poole palvega võtta tööle lisatööjõudu. Nimetatud tunnistusega on ümber lükatud kostja väide, et hageja ei pöördunud nende poole probleemiga, et tööjõudu ei jätku. Kohus leidis, et kostja esindaja oli kursis tööjõu puudusega (suurel hulgal ületunde, hageja pöördumine), kuid ei teinud midagi selle leevendamiseks. Eriti küüniline on kostja arutlus 15.02.2013 menetlusdokumendis, et kuna tooraine oli kohal juba 08. ja 10.02.2012, tellimus teada aga 09.02.2012, oli hageja rikkumine alustada tootmisega alles 12.02.2012. 08.02.2012 tellimus saadi valmis 09.02.2012, s.o reedel, mistõttu on ebakohane eeldada, et töötajad, kes on teinud 12-tunniseid tööpäevi ja ei ole eeldatavalt saanud TLS § 52 lg-s 1 sätestatud kaht vaba päeva viimasel nädalal, peaksid alustama tellimuse täitmisega

laupäeval, 10.02.2012. Kuigi tootmise korraldamine oli hageja kohustus, ei olnud tal õigust palgata lisatööjõudu ega rikkuda tööseaduse sätteid. Nimetatud korraldused tulid kostja juhatuse liikmetelt. Kohus leidis, et kostja on ise vastutav selle eest, et tellimus ei saanud valmis õigeaegselt. Kauba väljastamise eest hageja aga ei vastutanud, kuna see ei ole enam tootmine. Tööandja on ühe töölepingu ülesütlemise põhjusena märkinud, et hageja jättis täitmata tellimuse suures ulatuses. Nimetatud asjaolu osas ei ole hageja tegu tõendatud ja selles osas on vastutavaks kostja ise, kuna ei taganud hagejale vajalikke vahendid (piisav tööjõud, korras seadmed) töökohustuste täitmiseks. Kohus leidis, et kostjal ei saanud tekkida usalduse kaotust hageja suhtes, kuna tellimusega kiirustamine ja seetõttu osa kauba välja saatmata jätmine ning võimalikud minetused tootmises (kiirustamine, ebapiisav tööjõud, lühike aeg) toimus kostja heakskiidul ning osaliselt tingituna kostja tegevusest. Kostja ei saanud eeldada töölepingu täitmisel hagejalt suuremat hoolsust kui ta ise omapoolsete kohustuste täitmisesse panustas. Samuti ei ole kostja tõendanud kolmanda isiku usalduse kaotust. Esineb aga kolmas töölepingu ülesütlemise alus, millele tööandja on viidanud: töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kuna hakkliha riknes, on ilmne, et toote valmistamiseks tehtud kulud on kostja kahju. Kostja on kahjuna nimetanud toorainet: Maag Foods OÜ-st ostetud lihaveise lõiked summas 1912,51 eurot ja Nordic Beef OÜ arve lihaveise trimmingu kohta summas 1276,74 eurot (I kd tl 24–25). Asjassepuutuvad on ka kulud, mida kostja kandis seoses tellija kulude hüvitamisega (tellija tegi kulusid lõpptoote valmistamiseks, mis nähtub kõrvalekalderaportist (I kd tl 30–31) ja kulud sellele olid 712 eurot, mille kohta esitas tellija 27.02.2012 kreeditarve (I kd tl 12–13)). Kokku olid kostja kulud seoses liha riknemisega 3901,25 eurot. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja süü vormiks on vähemalt hooletus. Hageja rikkus oma töökohustusi ja nimetatud asjaolu iseenesest on hooletus. Hageja tööks oli tootmise ja kvaliteedi juhtimine, st tal oli suurem vastutus, aga ka õigused kui tavatöötajal. Hageja viited kostja survele rikkuda tootmise nõudeid seoses vajadusega saata kaup välja tähtaegselt võivad olla õiged, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud asjaolusid ega ka seda, et ta keeldus kostja nõudmistest, s.o toodangu valmistamisest tootmise nõudeid rikkudes. Hageja oli küll mures tellimuse täitmise pärast (S. O. ütlused), kuid tõenditest ei nähtu, et ta oleks kostja juhatuse liikmetele selgelt teatanud, et tellimust ei saada valmis ning esitanud selle põhjused (seadmete rikked, tööjõu vähesus, liiga suur tellimus lühikese aja jooksul jne) või siis teavitanud neid konkreetselt, millised võivad olla rikkumiste (nt soojalt pakendamine või pakendamisel toore liha samas ruumis käitlemine) tagajärjed. Seega jättis ta oma töökohustuste täitmisel järgimata vajaliku hoole (VÕS § 104 lg 3). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal alus tööleping erakorraliselt lõpetada TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Samas ei ole põhjendatud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ülesütlemisavalduse esitamisel. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistanuks hagejal töö jätkamist järgneva 15 päeva jooksul. Kostjal puudus alus arvata, et hageja võiks tekitada lisakahju või siis oleks kostja juhatuse liikmetel olnud alus teostada suuremat kontrolli hageja töökohustuste täitmise üle. Esitatu alusel rikkus hageja oma töökohustusi vastutulekust kostjale: töötaja püüdis täita tööandja ebakohaseid korraldusi (tellimuse täitmine iga hinnaga), jättes sealjuures piisava hoolsusega täitmata oma töökohustused (sekkumine rikkumise puhul). Kuna hageja tegevus/tegevusetus ei olnud kostjale üllatuseks, ei saa ka väita, et temalt ei võiks oodata töölepingu jätkamist veel 15 päeva jooksul. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 754,70 eurot (bruto). Kohus leidis, et asjas ei kohaldu TLS 74 lg 2 viimane lause, kuna lihatöötlemisettevõtte puhul ei saa eeldada tüüpilise kahjuna liha riknemist. Toiduohutuses kehtivad ranged reeglid ning tellijatel ja tarbijatel on õigustatud ootus, et neid reegleid järgitakse ning müügiks saadetav

lihakaup on kvaliteetne. TLS § 74 lg 2 esimest lauset tuleb kohaldada koosmõjus VÕS § 139 lg-tega 1 ja 2. Kohus leidis, et kostja enda tegevus (nõue täita tellimus, kuigi see ei olnud võimalik tootmiseks vajaliku ressursi mittetagamise tõttu) soodustasid kahju tekkimist. Kostja jättis tegemata toimingud, mis oleks aidanud kahju tekkimist ära hoida või vähendada (VÕS § 139 lg 2). Arvestades mõlema poole käitumist, tuleb kahju jagada poolte vahel võrdselt ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 1950,62 eurot. Nii põhihagi kui vastuhagi rahuldati osaliselt, kohtu hinnangul pooles ulatuses. Mõlema poole väited olid põhiosas kattuvad ja seetõttu ei ole võimalik hinnata, kumma poole nõude seisukohad olid töömahukamad. Kohus jättis mõlema menetlusosalise menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tema enda kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohta. Seetõttu ei saa tl 22–23 asuv tõend tõendada, et nende hakklihatoodete veol oli temperatuur õige. Toimikus tl 17–23 asuvad tõendid on asjassepuutumatud; 5) leidis kohus ebaõigesti, et hageja rikkus töölepingus sätestatud kohustusi ning tekitas süüliselt kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et liha saastumine pidi toimuma juba enne toodete transportimiseks saatmist ja riknemine on selle tagajärg. Selle kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Kuumtöödeldud lihatoode võib isegi pärast vaakumpakendamist rikneda, kui selleks tekib mikroobide jaoks soodne keskkond (eelkõige vajaliku mahajahutamiseta transpordivahendis aluse peale kokkupakituna liiga kõrgel temperatuuril paiknemisel). Selle tagajärjel võib toode rikneda mõne tunni jooksul. Lisaks järeldas kohus ebaõigesti ja vastuoluliselt, et toodete väljasaatmine tellijale ilma piisavalt jahutamata oli tootmise osa ja hageja töökohustuste alas. Hageja ei vastuta toodete riknemise ja kvaliteedi eest, kui toodete kvaliteet halveneb pärast tootmisprotsessi lõppemist. Samas on tõendatud, et laost väljastati kvaliteetsed tooted (tunnistaja S. O. ütlused, 26.02.2013 kohtuistungi protokolli lk 5). Kuivõrd tooted ei olnud laost väljastamise hetkel riknenud, ei saanud need olla riknenud ka tootmisprotsessis. Kostja nõudis lattu suunatud toodete transportimiseks väljastamist kohe 15.02.2012, kuigi hageja selgitas, et selle tagajärjeks võib olla toodete riknemine. Piisavalt mahajahtumata toodang rikneb suure tõenäosusega ka külmikautos põhjusel, et aluse peale kokku pakituna ei saa seespool olevad tooted jahutust piisavalt kiiresti isegi siis, kui külmikauto temperatuur oleks nõuetekohane. Hageja tegi kõik tema võimuses oleva, et tooted ei saastuks. Põhjendatud ei ole kohtu viited tunnistaja N. N. ütlustele, mille kohaselt oli praetud hakkliha ladustatud praadimisruumis kastides. Esiteks ei ole millegagi tõendatud, et nimetatud hakkliha oli sellest partiist, mis suunati 15.02.2012 kliendile. Teiseks oli N. N. nahatustaja ja sai sattuda praadimisruumi vaid lühiajaliselt ega saa anda hinnangut selle kohta, kui kaua hakkliha seal hoiti. Selles, et praadimisruumis võis olla pruunistamispannilt äravõetud ja kastidesse pandud pruunistatud hakkliha, mis esimesel võimalusel suunati keedukottidesse pakendamisele ja aurukambrisse kuumutamisele, ei olnud midagi lubamatut; 6) jõudis kohus ebaõigesti seisukohale, et kostja on saanud kahju 3901,25 eurot. Millegagi ei ole tõendatud, et hakkliha oli tellija juurde jõudes riknenud (hageja ei ole seda õigeks võtnud) ning kahju üldse tekkinud. Vaidlust ei ole selle üle, et hakklihatoodete teine partii riknes. Selle eest hageja ei vastuta. Hageja tööülesandeks ega ka võimaluseks ei olnud hoida ära seadmete riketest tingitud tootmishäireid, korraldada tellimuste vastuvõtmist ega vastutada piisava tööjõu olemasolu eest. Vaatamata sellele tegi hageja kõik endast sõltuva, et ka teise partii hakklihatooted saaksid toodetud tähtaegselt ning toodang ei rikneks (hageja pöördus sellega seonduvalt korduvalt tööandja poole). Selle asjaolusid sai hageja tõendada üksnes hagejalt vande all võetava seletusega. Hageja ei vastutanud ka esimese hakklihatoodangu partii riknemise eest (kui see riknes). Kohus leidis ebaõigesti, et 08. ja 10.02.2012 arvetega on tõendatud toodete riknemisega tekkinud kahju. Millegagi ei ole tõendatud, et arvetes nimetatud lihaveise lõigetest ja trimmingust tehti vaidlusalune hakkliha. Samas nähtub saatelehest (I kd tl 17), et kostja saatis 15.02.2012 tellijale hoopis toorest liha („fresh meat“). Kohus luges põhjendamatult kostja kahjuks ka väidetavalt tellija poolt tehtud kulud summas 712 eurot. Tellija paljasõnalisel väitel kahju tekkimise kohta (isegi, kui see on formuleeritud kõrvalekalderaportina) ei ole suuremat kaalu, kui kostja paljasõnalisel väitel, et kahju on tekkinud. Lisaks jääb selguseta, kas ja millele põhinevalt on kohus leidnud põhjusliku seose hageja käitumise ning kostjal ja kolmandal isikul väidetavalt tekkinud kahju vahel; 7) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme, jättes tõendina hindamata töövaidlusasja nr 4.2-2/1073 I istungi protokolli, millega on tõendatud (tunnistaja S. O. ütlused), et hageja saatis kostjale kirja, kus teatas, et hakklihatoodete valmistamine ei ole õigeks ajaks võimalik suure mahu ning vähese aja ja tööjõu tõttu;

8) rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, kuna kohtuotsus on vastuoluline küsimuses, kas hageja vastutas toodangu väljastamise eest. Kohus leidis otsuse lk 13 õigesti, et kostjal ei saanud tekkida usalduse kaotust hageja suhtes, kuna tellimusega kiirustamine ja seetõttu osa kauba välja saatmata jätmine ning võimalikud minetused tootmises toimusid kostja heakskiidul ning osaliselt tingitud kostja tegevusest. Samas leidis kohus eeltooduga vastuoluliselt otsuse lk 14, et hageja viited kostja survele rikkuda tootmise nõudeid seoses vajadusega saata kaup välja tähtaegselt võivad olla õiged, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud asjaolusid ega ka seda, et ta keeldus kostja nõudmistest, s.o toodangu valmistamisest tootmise nõudeid rikkudes; 9) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 14, leides, et lepingueelsetel läbirääkimistel esitatu saab automaatselt lepingu osaks, kui pooled lepingu sõlmivad. Õigusteoorias ja Riigikohtu praktikas (3-2-1-89-06 p 15) on leitud, et VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni ning samuti kohustused olukorras, kus lepingut ei sõlmita. VÕS § 14 ei anna alust leidmaks, et lepingueelsed läbirääkimised loovad lepingulisi kohustusi lepingu sõlmimise järgselt; 10) kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 74 lg 2, kuna lihatoodete saastumist ja riknemist lihatöötlemisettevõttes ei saa täiel määral välistada ning tegemist on lihatöötlemisettevõtte tegevusega seonduva tüüpilise kahju riski tagajärjel tekkiva kahjuga.

K. Viski taotluse rahuldab, siis rahuldada OÜ Chef Foods taotlus äriühingu juhatuse liikme P. Noorhane vande all ülekuulamiseks. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pidanud kohus rahuldama hageja vande all ülekuulamise taotlust, kuna hagejal oli võimalus tõendada oma väiteid muude tõenditega. Kohus selgitas, et isegi, kui ta kuulab mõlemad pooled vande all üle, siis on nende ütlused ilmselt vastuolulised, mistõttu ei saa otsuse tegemisel kummagi poole ütlustega arvestada. Hageja vande all antavate ütluste tõenduslik väärtus on küsitav. Asjaolude kohta, mida hageja soovib oma vande all antavate ütlustega tõendada, on esitatud kirjalikud tõendid ja/või üle kuulatud tunnistajad. Lisaks ei esitanud hageja vastuväidet kohtu otsustusele jätta hageja vande all üle kuulamata, mistõttu ei saa ta apellatsioonkaebuses sellele asjaolule tugineda (TsMS § 333 lg 2, 3; § 652 lg 6); 2) isegi kui hageja ei pidanud olema kogu aeg kõikide tootmisprotsesside juures, oleks ta pidanud käima piisavalt sagedasti kontrollimas, kas kõik toimub nõuetekohaselt. Tunnistajate S. O. ja N. N. ütlustega on tõendatud, et hageja seda ei teinud; 3) oli kvaliteedikontrolli tagamine hageja töökohustus. Tunnistajate S. O. ja K. N. ütlustega on lükatud ümber hageja väide, et ta juhendas töötajaid ning näitas, kuidas toodangu kvaliteeti kontrollida. Labori olemasolu ei olnud vajalik. Kui hageja leidis, et olemasolevatest vahenditest ei piisa kvaliteedikontrolli läbiviimiseks, oleks ta pidanud koostama täiendava juhendi, viima läbi täiendava koolituse või juurutama uue kvaliteedikontrolli meetodi; 4) transporditi toodang Soome autoga WNH-562 (otsuses on viidatud ilmselgselt ekslikult sõidukile WNG562). Toodang saadeti Oy-le Lunden AB Jalostaja 15.02.2012. Seda kinnitas ka tunnistaja S. O.. Seega on ilmne, et veoselehel (tl 17) näidatud kauba näol oli tegemist vaidlusaluse kaubaga, kuna mingit muud kaupa kostja sel päeval Soome ei saatnud. Ka asjaolu, et CMR-il on viidatud tootele „Fresh meat“ (mis ei tähenda üksnes toorest liha, vaid ka värsket, külmutamata liha), ei kinnita hageja väiteid. CMR on vedajapoolne lisadokument, millelt nähtub eelkõige toodangu vedamistemperatuur. Kuna maakohtu menetluses puudus vaidlus selles, et kõnealuse transpordiga veeti kaup Soome, puudus vajadus esitada täiendavaid tõendeid kauba saatmise kohta. Sõiduki WNG-430 saateleht (tl 20) on esitatud kohtule ekslikult, kuid ülejäänud lk 17–23 olevad dokumendid on asjakohased ning tõendavad seda, et veose, millega veeti ka vaidlusalust toodangut, temperatuurid olid normi piires ning liha riknemine ei saanud toimuda transpordi käigus; 5) rikkus hageja oma töökohustusi ja tekitas sellega tööandjale kahju. Olukorras, kus on dokumentaalselt tõendatud, et kauba veol oli külmakett tagatud ja ka tööandja laos oli nõuetekohane temperatuur, on ainuvõimalik järeldada, et kauba riknemine (või riknemiseni viinud protsess) sai alguse tootmisest. Ilmselgelt põhjendamatu on apellandi väide, et laost väljastati üksnes kvaliteetsed tooted. Riknemine oli varasema saastumise tagajärg ega ilmnenud koheselt. Isegi kui vaakumpakendatud kaup sõltumata nõuetekohasest tootmisest lõpuks rikneb, siis tavapärane riknemine ei saa toimuda 1–2 päeva jooksul. Väide, justkui oleks kauba riknemise põhjustanud asjaolu, et tooteid ei ladustatud piisavalt kaua enne nende väljastamist, on tõendamata ning juhul, kui see tõele vastaks, siis on tegemist asjaoluga, mille eest vastutab hageja. On iseenesestmõistetav, et kui isik vastutab kauba kvaliteedi eest, siis vastutab ta selle eest mitte üksnes kitsalt tootmisprotsessis, vaid seni, kuni kaup saab kliendile väljastatud. Samuti on ebaõige hageja väide, et ta selgitas tööandjale, et toodang tuleb vajaliku temperatuurini külmlaos maha jahutada. Tegemist on ka uue seisukohaga, mis tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta jätta. Hageja ei ole väitnud, et kõnealusel ajal toodeti hakkliha kahele erinevale tellijale, seetõttu on ilmne, et tunnistaja N. N. nähtud ebakohaselt ladustatud hakkliha kuulus Oy Lunden AB Jalostaja partiisse. N. N. ütlustega on tõendatud, et hageja nägi, et kastid praetud hakklihaga olid nõuetele mittevastavalt ladustatud, kuid ei võtnud midagi ette. Tellimus hilines vale tootmise planeerimise ja kvaliteedinõuete rikkumise

tõttu hageja poolt. Tunnistaja N. N. ütlustega on tõendatud, et toodangu õigeaegne ja nõuetekohane valmimine oleks olnud olemasoleva tööjõuga võimalik. Hageja väide, justkui ta oleks pöördunud tööandja poole tööjõu puuduse probleemiga, on paljasõnaline. Tunnistajate ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed. S. O. väitis, et hageja ütles talle, et ajast ei tule välja, seega vahendas tunnistaja hageja poolt väidetavalt avaldatud seisukohti. K. N. ütles, et hageja lubas tööandjaga lisatööjõust rääkida, kuid tunnistaja ei tea, kas vestlus aset leidis; 6) on tööandja tõendanud kahju tekkimise. Poolte vahel ei ole seniajani olnud vaidlust selles, et tellijale 15.02.2012 saadetud toodang jõudis kohale riknenuna. Tooraine saabus ajavahemikus 08.–10.02.2012. Seega on ilmne, et 08. ja 10.02.2012 arvetel nimetatud toodete näol saab olla tegemist toorainega, millest toodeti vaidlusalune hakkliha. Nimetatud väitele ei ole hageja ka varasema menetluse käigus tuginenud. Samuti puudub põhjus kahelda kõrvalekalderaporti usaldusväärsuses. Juhul, kui hageja leidis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, oleks ta saanud esitada omapoolseid tõendeid; 7) ei ole töövaidluskomisjoni istungi protokoll TsMS § 229 lg-s 1 nimetatud tõend. Kuivõrd istungiprotokollis kajastatakse töövaidluskomisjoni põhimääruse § 5 lg 2 p 7 kohaselt üksnes töövaidluse poolte seletuste, nõudmiste, vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhiline sisu, ei pruugi see täpselt kajastada istungil tegelikult avaldatud seisukohti. S. O. kuulati üle ka maakohtus ja hageja oleks pidanud oma küsimused kohtuistungil tunnistajale esitama. Hageja ei avaldanud maakohtule, et ta soovib tugineda töövaidluskomisjoni istungi protokollile. Meelevaldne on käsitlus, et tunnistaja pidas oma ütlustes silmas mingisugust kirja, mille hageja väidetavalt tööandjale 2012 veebruaris saatis. Tunnistaja ütlustest see ei selgu. Juhul, kui ringkonnakohus käsitleb töövaidluskomisjoni istungi protokolli tõendina, siis tuleks tõendina arvestada ka kõiki tööandja poolt töövaidluskomisjoni istungil avaldatud seisukohti; 8) ei ole kohtu järeldused vastuolulised. Kohus pidas silmas seda, et laomajanduse ja arvestusega seotud küsimused ei olnud hageja vastutusalas, küll aga vastutas hageja selle eest, et tootmisprotsess viiakse läbi nõuetekohaselt ning et kliendile saab väljastatud kvaliteetne kaup. Samas jääb tööandja seisukoha juurde, et hageja töökohustuseks oli ka laomajandusega tegelemine. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud tööandjat selgelt sellest, et tellimuse täitmine ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik. Lisaks ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et ta oleks üldse pöördunud lisatööjõu palkamise küsimusega tööandja poole. Üheselt ei ole tõendamist leidnud, et minetused tootmises toimusid kostja heakskiidul või tema tegevusest tingituna. On täiesti ebamõistlik eeldada, et äriühingu juhatuse liikmed oleksid teadlikult soovinud riskida oma maine kahjustamisega Soome turul; 9) kohaldas kohus VÕS § 14 õigesti, leides, et 21.06.2011 e-kiri on muutunud 22.02.2012 töölepingu osaks. Lepingueelsete läbirääkimiste teatamiskohustuse eesmärgiks ja sisuks on see, et pooled saaksid tugineda eelnevalt avaldatud infole otsustamaks, kas lepingut sõlmida või mitte. Eelnevale järgneb loogiliselt asjaolu, et avaldatud info muutub lepingu osaks. Ka VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi. Et eeltoodu ei muutuks lepingu osaks, saavad pooled VÕS § 31 lg 1 järgi kokkuleppega välistada. Pooled ei ole välistavas tingimuses kokku leppinud; 10) ei ole tegemist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahjuga TLS § 74 lg 2 tähenduses. Veterinaar- ja Toiduamet on kinnitanud kostja vastavust nii toiduseaduses kui ka asjakohastes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ning muudes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele, mis on kehtestatud just selleks, et vältida toidu riknemisega seonduvaid riske.

1) ei olnud tööandja õigustatud töölepingut etteteatamistähtaega järgimata üles ütlema. Tööandja TLS § 97 lg 3 tõlgendus on väär muuhulgas lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 (p 17). Töölepingut ei lõpetatud kohe pärast väidetava kahju tekkimisest teadasaamist, vaid umbes ühe nädala möödumisel (tööandja sai kahjust teada hiljemalt 15.02.2012 ja ütles töölepingu üles 23.02.2012). Kuivõrd tööandja nõudis töötajalt sama töö tegemist ka pärast töölepingu ülesütlemise põhjuseks toodud asjaolust teadasaamist umbes ühe nädala jooksul (st tööandjal ei olnud probleeme töötaja usaldamisega), ei ole tegemist olukorraga, kus tööandjalt ei võiks mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja ei rikkunud oma töökohustusi ega põhjustanud enda vastu usalduse kaotust. Väär on väide, et tootmise korrektse planeerimise korral oleks olnud võimalik tellimus õigeaegselt ja nõuetekohase kvaliteediga täita. Muu hulgas on tõendatud, et kõnealusel perioodil oli äriühingus tööjõupuudus ja masinapark oli rikkis, mis viis tootmisprotsessid viivitusse. Eelnimetatud asjaolud ei olnud töötaja vastutusalas ning kuigi töötaja juhtis probleemidele tööandja tähelepanu korduvalt, ei võtnud tööandja abinõusid tarvitusele. Selle asemel võttis tööandja vastu tavapärasest oluliselt suuremad tellimused ega arvestanud töötaja selgitustega, et selliste tellimuste täitmine nõutud tähtaja jooksul ei ole kvaliteediriskideta võimalik; 2) jättis kohus õigesti töötajalt kahjuhüvitise 1950,62 eurot välja mõistmata. Kohus leidis õigesti, et tööandja ise vastutas selle eest, et tellimus ei saanud täidetud õigeaegselt. Lisaks, kui asjas üldse kahju tekkis, oli tegemist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju riski tagajärjel tekkinud kahjuga TLS § 74 lg 2 tähenduses ning isegi kui töötaja oleks töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, oleks tulnud vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. N. N. subjektiivsed hinnangud tööjõu piisavuse või kvaliteedinõuete osas ei ole asjakohased. N. N. töötas ettevõttes nahatustajana ega ole kvaliteedinõuete alaste eriteadmistega spetsialist. Pealegi on ka N. N. (nagu ka S. O. ja K. N.) kinnitanud, et ettevõttes tehti vaidlusega seotud perioodil väga suurel määral ületunnitööd, mille põhjuseks saab olla üksnes see, et ettevõttes ei olnud piisavalt tööjõudu; 3) ei anna ainuüksi poolte nõuete erinev rahaline väärtus alust menetluskulusid poolte kanda jätta erineval määral, kui menetluses mõlema poole nõuetele kulunud ajakulu ja töömaht pole selgelt hinnatavad või on võrdsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

saanud rikneda transpordil. Kuigi maakohus on otsuses ekslikult märkinud haagise numbriks WNG562 (õige number WNH-562) ning viidanud muu hulgas ebaõigele veodokumendile (I kd, t.l 20), ei anna nimetatud asjaolud alust järeldamaks seda, et hakkliha võis rikneda transpordil või et veodokumendil (I kd, t.l 17) näidatud toodangu näol ei ole tegemist vaidlusaluse toodanguga. Fisole OY 10.07.2012 tõendist (tõlge I kd, t.l 23) nähtub, et 15.02.2012 toimunud veol oli temperatuur õige ning Oy Lunden AB CMR-le märgitud kauba vastuvõtmisel ei ole temperatuurist kõrvalekaldeid tähendatud. Vastupidiselt apellandile leiab ringkonnakohus, et toimikulehtedel 17-19 ja 21-23 (I kd) asuvad tõendid on asjassepuutuvad ja maakohus on neid õigesti hinnanud. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et apellandi esitatud hagiavaldusest (II kd, t.l 20-21) nähtuvalt on hageja kinnitanud, et 09.02.2012 tellimuse puhul oli tegemist Oy Lunden Ab Jalostaja`le mõeldud toodanguga ning osa kaubast oli väidetavalt riknemise tunnustega. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetav apellandi väide, et 15.02.2012 (I kd, t.l 17) võis OÜ Chef Foods saata Oy Lunden Ab Jalostaja`le muud toodangut.

algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ja põhjendatult jätnud rahuldamata hageja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsustusega ning asja materjalidest nähtuvalt oli poolte esitatud tõendite põhjal maakohtul võimalik kujundada seisukoht tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuse kohta. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide maakohtu poolt TsMS § 2681 rikkumise kohta.

osutada väiksemaks kui tegelikult tekitatud kahju. Ringkonnakohus märgib veel sedagi, et TLS § 74 lg 2 puhul ei ole tegemist kinnise loeteluga ja vaidluse lahendamisel võib kohus arvesse võtta ka muid asjaolusid. Seega saab kohus TLS § 74 lg 2 alusel tuvastada, millises määras töötaja vastutab (seda on maakohus ka teinud), mitte aga seda, millises ulatuses vastutab kahju tekkimises tööandja. Maakohus ei ole tuvastanud, et 50% ulatuses vastutab kahju eest tööandja ning vastuapellandi sellekohane seisukoht on ebaõige. Maakohus on töötajalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist põhjendanud eelkõige tööjõu vähesusega, mis soodustas kahju tekkimist. Seda maakohtu järeldust ei ole vastuapellant ümber lükanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.