Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja esitas 14.02.2013 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles algatatud täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäitur jättis 07.03.2013 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt kaebuse rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-88785 resolutsiooni p 5 kohaselt seadis kohus väljamõistetud summade täitmise sõltuvusse A A ja K K poolt koormatisevaba kinnisasja omandiõiguse ülekandmisest A Aile ja M Nle. Kuivõrd eelnimetatud A A ja K K kohustus on kuni käesoleva ajani täitmata, ei oleks kohtutäitur tohtinud alustada täitemenetlust A Ai ja/või M N suhtes, kuivõrd täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule. Võlgnik ei ole keeldunud täitmise vastuvõtmisest, kuna vastavat ettepanekut ei ole temale tehtud ega kätte toimetatud. Sissenõudjad ei ole esitanud kohtutäiturile kinnistamisavaldusi ega hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, mistõttu ei saa käsitleda kohtutäituri poolt edastatud sissenõudjate 24.10.2012 dateeringuga e-kirja, millist avaldaja nägi esmakordselt alles 05.02.2013, mil ta sai kätte kohtutäituri vastuse koos lisadega, nõuetekohase omapoolse täitmise pakkumisena sissenõudjate poolt, mistõttu ei olnud täitemenetluse alustamine TMS § 21 lg 1 kohaselt õigustatud ega põhjendatud. Seega on kohtutäituri 07.03.2013 otsus ebaseaduslik ning selles toodud seisukohad ebaõiged. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja eksitab kohut väites, et puudutatud isikud ei ole talle pakkunud oma kohustuse täitmist. Nimelt on sissenõudja saatnud avaldajale ettepaneku kohtulahendi täitmiseks. Eesti Post on edastanud nimetatud ettepaneku 24.10.2012 avaldaja e-posti aadressile [email protected]. Nimetatud aadress on avaldaja poolt kinnitud 28.02.2008 asjaõiguslepingus ja avaldaja ei ole teavitanud selle muutumisest. Eesti Posti kviitung kinnitab, et kiri on edastatud nimetatud aadressile. Lisaks on saadetud sama ettepanek Eesti Posti poolt tähtkirjana aadressile xxxxxxxxxxxx. Sama ettepanek on saadetud ka avaldaja advokaadile Küllike Nammile, mida kinnitab vastav Eesti Posti kinnitus. Nimetatud tegevus on kooskõlas TMS § 10 lg 3. Sissenõudja kinnitab, et tal on hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kinnisasja üleandmisega üheaegselt. Kohtutäituri seisukoht Vastuses kaebusele jäi kohtutäitur oma 07.03.2013 otsuses väljendatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud dokumentidest on võimalik tuvastada, et sissenõudja on pakkunud võlgnikule sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik viivitab vastuvõtmisega. Tegevusetust (või kontakteerumise vältimist) ei saa kuidagi käsitleda tahteavaldusena täita vabatahtlikult kohtulahendit ega ka mitte vastastikuse kohustuse täitma asumisena. Võlgnik ei ole ka pärast täitmisteate (koos lisadokumentidega) kohtutäiturilt kättesaamist astunud samme vastastikuste kohustuste täitmiseks, vaatamata täitmisteates võimaldatud vabatahtliku täitmise tähtajale. Ainuüksi sissenõudja võimalikele vigadele viitamine oma kohustuste täitmisel ei välista võlgniku vastuvõtuviivituses olemist. Täitemenetluse lõpetamine on üksnes kohtutäituri pädevusalas ning kohus kontrollib kohtutäituri otsuse seaduslikkust, kuid ei saa teha kohtutäituri eest menetlustoiminguid (täitemenetluse lõpetamine). Seega puudub alus võlgniku nõude – lõpetada täitemenetlus täiteasjas 025/2012/4594 – rahuldamiseks.

Esimese astme kohtu määrus 18.06.2013 määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 21 lg 1 kohaselt kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei ole vaja teha, kui sissenõudja esitab kirjaliku dokumendi selle kohta, et sissenõudja kohustus on täidetud või et võlgnik täitmise vastuvõtmisega viivitab, ja dokumendi ärakiri on võlgnikule edastatud või edastatakse koos täitmisteatega. Riigikohus on täiteasja aluseks olevas tsiviilasjas 24.09.2012 tehtud lahendis nr 3-2-1-90-12 leidnud, et hagejatele on ringkonnakohtu otsusega pandud vastastikune kohustus anda kostjatele üle koormatistevaba omand kostjate vastukohustusega tagastada müügihind. Sellist kohtuotsust on võimalik täita poolte kokkuleppel või ka sundtäitmise teel. TMS § 21 lg 1 kohane hagejate kohustuse täitmise pakkumine võib seisneda nt selles, et nad esitavad kohtutäiturile vajalikud kinnistamisavaldused, paluvad kostjatelt sissenõutava müügihinna kanda hüpoteegipidaja kontole või notari deposiitkontole ja esitavad ka hüpoteegipidaja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kui müügihind kantakse hüpoteegipidaja kontole. Täitmise pakkumine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik (vt ka Riigikohtu 19.12.2005 kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-156-05 p 10). Sätestatud ei ole nõuet, et avalduse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellega on loodud õiguslik fiktsioon- kättesaaduks saab lugeda ka tahteavalduse, millest saaja ei pruugi tegelikult mitte midagi teada. Kui tahteavaldus on juba saaja mõjusfääri saabunud, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale, eeldusel, et talle see mõistlikult võimalik on. Täiteasja nr 025/2012/4594 toimikust nähtub, et avaldajale on ettepanek kohtulahendi täitmise korraldamiseks edastatud tähitud kirjana 24.10.2012 aadressil Piira küla, Vinni vald, LääneVirumaa, milline aadress on teatavaks saanud 28.02.2008 notariaalse lepingu sõlmimisel. Sama aadressi on avaldaja märkinud kohtule 14.03.2013 esitatud avalduses oma elukohana. Seega on sissenõudja edastanud avaldajale ettepaneku kohtulahendi täitmiseks viimase elukoha aadressile. Asjaolu, et eelpool osundatud tähtkiri on tagastatud 12.11.2012 hoiutähtaja möödumisel, ei tähenda, et avaldajal pole olnud võimalik selle sisuga tutvuda, kuivõrd teadasaamise risk lasub antud juhul avaldajal. Avaldaja ei tugine oma avalduses sellele, et nimetatud aadressil ta tegelikult ei ela või et sellel aadressil pole võimalik talle posti edastada. Seega on antud juhul sissenõudja toiminud kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2.

Lisaks tähitud postiga saadetud ettepanekule on sissenõudja edastanud 24.10.2012 e-tähtkirja avaldaja e-posti aadressile [email protected], mis on märgitud avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud notariaalses lepingus. Kirjakeskuse väljavõtte kohaselt ei nähtu, et nimetatud etähtkiri oleks tagastatud või oleks tekkinud tõrge selle edastamisel. Avaldaja ei ole ka ise kohtu ette toonud asjaolusid selle kohta, et nimetatud e-posti aadressil ta e-kirjadega tutvuda ei saa. Kui tahteavalduse tegija ja saaja on kokku leppinud kohas, kuhu tuleb saajale teateid saata, isegi kui see ei ole saaja elu-või asukoht või on viimane vahepeal muutunud, võib tahteavalduse tegija saata avaldusi kokku lepitud kohta, mida tuleb käsitleda saaja elu- või asukohana § 69 tähenduses (vt ka Riigikohtu 21.12.2007 kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-12307). Sissenõudja on kooskõlas eelpool viidatuga toiminud. Täitetoimikust nähtub, et lisaks eelpooltoodule on sissenõudja 25.10.2012 kätte toimetanud vastava ettepaneku tsiviilasjas nr 2-08-88785 avaldajat esindanud advokaadile Küllike Nammile, millisele advokaat on 26.10.2012 teatisega vastanud, et kohtuotsuse täitmisega seonduvates küsimustes ta avaldajat ei esinda. Samas nähtub nimetatud ettepanekust, et sissenõudja on palunud advokaadilt kaasabi kirja avaldajale edastamiseks. Seega on sissenõudja ettepaneku edastamisel kasutanud kõiki võimalusi tahteavalduse kätteandmiseks ja soovinud kohtulahendi täitmist korraldada. Sissenõudja pakkumised vastastikuste kohustuste täitmiseks on tehtud mõistlikult ning arusaadavalt ning avaldajal on olnud võimalik nendega tutvuda ning täitma asuda. Sissenõudjal, kui füüsilisel isikul, ei ole muid võimalusi edastada avaldajale pakkumist vastastikuste kohustuste täitmiseks, kui tähitud kirja(de) edastamine viimasele teadaolevatele aadressidele. Vastastikune täitmine eeldab õigussuhte mõlema osapoole tihedat koostööd ja heausksust. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, et ta oleks ise antud küsimusega sissenõudja poole pöördunud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et sissenõudja on põhistanud esitatud dokumentidega asjaolu, et ta on pakkunud avaldajale kohustuse täitmist. Avaldaja on teadlikult vältinud endale adresseeritud posti vastuvõtmist. Samuti on kohtutäitur püüdnud avaldajale tähitud kirjaga kätte toimetada täitmisteadet, kuid nimetatu ei ole õnnestunud. Alles peale täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamist on avaldaja võtnud kohtutäituriga ühendust. Avaldaja ei ole ka pärast täitmisteate kättesaamist astunud samme vastastikuste kohustuste täitmiseks. Avaldaja väide, et puudub hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, on alusetu. Täitetoimikust nähtub, et Danske Bank A/S (endine Sampo Pank) on 01.11.2010 kirjaga nr F4-1/20289 kohtule tsiviilasjas nr 2-08-88785 kinnitanud, et on nõus andma nõusoleku kinnisasja, asukohaga xxxxxxxxxxxx, osas hüpoteegi kustutamiseks. Avaldaja oli tsiviilasjas nr 2-08-88785 kostja. Seega pidi avaldajale see asjaolu olema teada juba 2010. aastal. Avaldaja on palunud kohtul lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2012/4594. Tulenevalt TMS § 48 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur ning nimetatu ei kuulu kohtu pädevusse. TMS § 48 lg 1 p 7 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Antud juhul on kohtutäitur jätnud põhjendatult täitemenetluse lõpetamata.

Määruskaebus

Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 025/2012/4594, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Maakohtu määrus on ebaseaduslik ning selles toodud seisukohad ebaõiged. Maakohus ei ole andnud omapoolset hinnangut avaldaja väitele, et täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 025/2012/4594 ei olnud seaduslik, kuna sissenõudja ei ole omapoolse kohustuse täitmist nõuetekohaselt pakkunud. Maakohus on keskendunud kohtumääruses üksnes sissenõudja kirja võlgnikule kättetoimetamisele, andmata hinnangut sissenõudja kirja sisule, millisest ei tulene kohast täitmise pakkumist. Täitedokumendi täitmine sõltub käesoleval juhul sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule. Täiteasja aluseks olevas tsiviilasjas on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-9012 punktis 14 on rõhutanud, et hagejate kohustuse täitmise pakkumine võib seisneda nt selles, et nad esitavad kohtutäiturile vajalikud kinnistamisavaldused, paluvad kostjatelt sissenõutava müügihinna kanda hüpoteegipidaja kontole või notari deposiitkontole ja esitavad ka hüpoteegipidaja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kui müügihind kantakse hüpoteegipidaja kontole. Kui kostjad sellise koormatisevaba omandi üleandmise pakkumisega ei nõustu, satuvad nad viivitusse ja neilt võib nõuda viivise tasumist. Sissenõudjad ei ole esitanud kohtutäiturile ega ka kohtule eelviidatud kinnistamisavaldusi ega hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, mistõttu ei saa käsitleda kohtutäituri poolt edastatud sissenõudjate 24.10.2012 dateeringuga e-kirja, millist avaldaja nägi esmakordselt alles 05.02.2013, mil ta sai kätte kohtutäituri vastuse koos lisadega, nõuetekohase omapoolse täitmise pakkumisena sissenõudjate poolt. Eelviidatud kirjas ei ole ühtki viidet selle kohta, et sissenõudja oleks pakkunud omapoolset täitmist, kirjas sisalduvad vaid korraldused võlgnikupoolseks täitmiseks. Seega on maakohtu seisukoht, et antud juhul on sissenõudja põhistanud esitatud dokumentidega asjaolu, et ta on pakkunud avaldajale kohustuse täitmist, paljasõnaline ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Maakohus märgib määruses, et: „Avaldaja väide, et viimasele ei ole teada hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, on alusetu. Täitetoimikust nähtub, et Danske Bank A/S (end. Sampo Pank) on 01.11.2010.a. kirjaga nr. F4-1/20289 kohtule kinnitanud tsiviilasjas nr. 2-08-88785, et on nõus andma nõusoleku kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxx osas hüpoteegi kustutamiseks (II köide t/l 128).“ Eelviidatud kohtu väide ei ole aga kooskõlas kohtutäituri 07.03.2013 otsuses märgituga, mille kohaselt „Hüpoteegipidaja on seejuures juba 01.11.2010 oma kirjaga F4-1/20289 avaldanud seisukoha, et hüpoteegi kustutamiseks on nõutav hüpoteegiga tagatud võlakohustuste täitmiseks kasutada notari deposiiti, mille vahendusel täidetakse hüpoteegiga tagatud võlanõuete summa.“ Asjaolu, et hüpoteegipidaja on 2,5 aastat tagasi väidetavalt vastavasisulise kirja väljastanud, ei ole samastatav Riigikohtu lahendis nr 32-1-90-12 viidatud sissenõudja kohustusega esitada omapoolse kohustuse täitmise tagamisena hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, mistõttu on kohtu vastav väide ebaõige. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus on sissenõudja 24.10.2012 kirja sisule, millest väidetavalt ei tulene kohast täitmise pakkumist võlgnikule, hinnangu andmata jätmisega rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses tõepoolest otsesõnu vaidlusaluse kirja sisu hinnanud, kuid kohus on nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et sissenõudja on asjas esitatud dokumentidega põhistanud asjaolu, et ta on pakkunud avaldajale kohustuse täitmist ning sellega on kohus sisuliselt andnud ka hinnangu vaidlusalusele kirjale. Kaebaja väide, et kiri sisaldab üksnes korraldusi võlgnikupoolseks täitmiseks ja ei ole ühtegi viidet, et sissenõudja oleks pakkunud omapoolset täitmist, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et sissenõudja on pakkunud 24.10.2012 kirjas võlgnikule vastastikuse täitmise korras omapoolset täitmist. Nimetatud kirjas on sissenõudja teinud võlgnikule ettepaneku korraldada kohtulahendi vabatahtlikku täitmist selliselt, et võlgnik lepiks kohtulahendi täitmiseks vajalike lepinguprojektide ettevalmistamiseks kokku notari aja ja et võlgnik kannaks enne lepingute vormistamist tasumisele kuuluva summa notari deposiitkontole. Sissenõudja ettepanek võlgnikule leppida kohtulahendi täitmise eesmärgil kokku notari aeg on käsitatav mitte korraldusena kohustuse täitmiseks, vaid pigem võlgnikule võimaluse pakkumisena valida ise sobiv notari aeg. Hea usu põhimõttest lähtuvalt pidanuks võlgnik nimetatud ettepanekule reageerima ja vajadusel teatama sissenõudjale, et selline ettepanek võlgnikule mingil põhjusel ei sobi ja tõenäoliselt oleks sel juhul notari aja kokkuleppimise suhtes leitud teine lahendus. Kaebaja väide, et sissenõudjapoolse täitmise pakkumisena on käsitatav üksnes see, kui kohtutäiturile esitatakse kinnistamisavaldus ja hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, ei ole põhjendatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-90-12 punktis 14 on vastastikuste kohustuste samaaegseks täitmiseks vajalike toimingute loetelu toodud näitena. Täitmise pakkumisena on kolleegiumi arvates käsitatav ka see, kui tehakse teisele poolele ettepanek leppida kokku notari aeg täitmiseks vajalike dokumentide vormistamiseks. Kuna võlgnik ettepanekuga minna notari juurde ei nõustunud või õigemini sellele ei reageerinud, siis oli sissenõudja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole sundtäitmise läbiviimiseks. Kolleegium leiab, et asjakohatu on määruskaebuse väide, et hüpoteegipidaja 01.11.2010 kiri ei ole samastatav Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-90-12 viidatud sissenõudja kohustusega esitada omapoolse kohustuse täitmise tagamisena hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Nimetatud hüpoteegipidaja kiri iseenesest ei ole käsitatav hüpoteegipidaja nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõistes, kuid see on kindlasti käsitatav kui tõend hüpoteegipidaja valmisolekust selline nõusolek anda. Kaebaja on kolleegiumi arvates vääralt tõlgendanud eelnimetatud Riigikohtu lahendit selles osas, mida saab lugeda sissenõudjapoolse täitmise pakkumiseks. Kaebaja leiab sisuliselt, et

sissenõudja peaks täitma täielikult oma kohustuse ja alles seejärel täidaks oma kohustuse võlgnik, mis ei oleks aga kooskõlas kohustuste vastastikuse täitmise põhimõttega. Kolleegiumi arvates leiab kaebaja ekslikult, et ta ei pea omapoolse kohustuse täitmiseks midagi tegema enne, kui sissenõudja esitab kinnistamisavalduse ja hüpoteegipidaja nõusoleku hüpoteegikande kustutamiseks. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu lahendist tuleneb, et sissenõudja saab vastastikuste kohustuste samaaegsel täitmisel nõuda võlgnikult müügihinna kandmist kas hüpoteegipidaja kontole või notari deposiitkontole. Selline nõudmine on vastastikuste kohustuste samaaegse täitmise tagamiseks õigustatud, sest vastasel korral ei oleks ei sissenõudjal omandi üleandmisel ega hüpoteegipidajal hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku andmisel mingit tagatist raha reaalseks laekumiseks. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.