lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-1854/179

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-1854/179
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
872
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Geidi Sile ja Marget Henriksen

Otsuse kuupäev

17.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1854

Tsiviilasi

R-Group Baltic OÜ hagi X vastu leppetrahvi ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R-Group Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

0€

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) R-Group Baltic OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Mugur Kostja (vastustaja) X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2025 otsus osas, milles 50% menetluskuludest jäi hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta eelmises lauses viidatud kulud kostja kanda. Ülejäänud osas on sama otsus jõustunud.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses oli R-Group Baltic OÜ (hageja, tööandja) hagi X (kostja, töötaja) vastu konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi 100 000 € ja viivise nõudes. Töötaja vaidles nõudele vastu.
2.Maakohtu menetluses arutati kompromissi. Arutelu tulemusel oli hageja nõus kokkuleppega, et kostja maksab talle 45 000 €. Kostja sellega ei nõustunud.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 24.10.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 50 000 €, viivise 1161,64 € ja viivise alates 04.02.2022 leppetrahvi summalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nii, et 50% neist jäi kummagi poole kanda, põhjendades seda hagi osalise rahuldamisega. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada menetluskuludest 50% tema kanda jätmise osas ja panna need kulud samuti kostja kanda. Teise võimalusena taotleb hageja muuta kulude jaotuse proportsiooni, suurendades kostja kanda jäävate kulude protsenti, või jätta kulud (vaidlustatud osas) poolte endi kanda. Eelkõige heidab hageja maakohtule ette TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles 50% maakohtu menetluskuludest jäi hageja kanda, ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab need kulud kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu kulud jäävad samuti kostja kanda.
7.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja ja sedagi üksnes kulude jaotuse osas. Nõuete sisulise lahendamise ja 50% kulude kostja kanda jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus saab kontrollida, kas esineb alus jaotada menetluskulud hagejale soodsamalt.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul tuleb kulud jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel, jättes need kõik kostja kanda.
8.1.Vaidlustatud otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas piisvalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Hagi osalise rahuldamise korral näeb TsMS § 163 lg 1 ette mitu erinevat alternatiivi, mille hulgast tehtavat valikut peab kohus põhjendama. Lisaks käsitleb ka TsMS § 163 lg 2 hagi osalise rahuldamise teatavat eri olukorda, mis kuulub samuti nende võimaluste valikusse, mida kohus kulude jaotamisel kaalub. Viidatud valikute seast teeb kohus diskretsioonil põhineva otsuse, mis ei saa aga olla meelevaldne ega tohi jääda põhjendamata.
8.2.Eelmises punktis kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 163 lg 2 käsitleb olukorda, kus üks pool nõustus asja lahendamisega kompromissiga sarnastel tingimustel võrreldes sellega, nagu asi lõpuks lahendati kohtuotsusega. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. Hageja pakkus kompromissi summas 45 000 € (dtl 434) ja toimikust ei nähtu, et kostja oleks sellaga nõustunud. Vaidlustatud otsus oli hagejale asja sisulise lahendamise osas soodsam, sest kostjal tuli maksta otsuse päeva seisuga 70 981,74 € (= 50 000 + 1161,64 + 19 820,10). Kohtuotsuse tulemust vaadates olnuks TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks piisav ka hageja algne kompromissi ettepanek 60 000 € (dtl 431). 2 (3)
8.3.Asjas ei esine erilisi põhjuseid, jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et hageja nõude vähendamata jätmine takistab viidatud sätte rakendamist. Kompromissi pakkumine ei tähenda, et pool peaks oma menetluslikku positsiooni muus osas muutma.
8.4.Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Samal alusel ja viisil jaotuvad ka apellatsioonimenetluse kulud.
9.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
10.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, pole vaja koostada kehtiva resolutsiooni terviklikku sõnastust, sest TsMS § 173 lg 1 ls 2 kohaselt sisaldab tänase otsuse resolutsiooni p 3 niigi kõigi menetluskulude jaotust. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (vt eespool p 7). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja