Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-37545/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1098

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-37545

Tsiviilasi

A Pi (P) hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/4705

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.08.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A Pi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A P (ik xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja Aktsiaselts Eesti Krediidipank (rk 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 27.08.2013 määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus

1.13.08.2013 esitas A P (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/4705. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt Harju Maakohtu 03.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-1117899 kostja kasuks välja mõistetud võlgnevus, millele lisandus edasiulatuv viivis põhinõudelt. Võlgnevus mõisteti välja hagejalt, kuna ta käendas A Õigusabi OÜ (kustutatud) ja kostja vahelisest laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kohtutäitur Elin Vilippus alustas täiteasjas nr 022/2013/4705 menetlust 76 922 euro 14 sendi ja lisanduva viivise väljanõudmiseks hagejalt.

Sarnased lahendid

Täitmine

2.27.08.2013 Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja väitel on tal nõue kostja vastu, mille ta on tasaarvestanud kostja nõudega hageja vastu. Kostja nõue on tunnustatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-17899. Hageja nõue kostja vastu on tekkinud sellest, et kostja ei teatanud hagejale A Õigusabi OÜ (kustutatud) pankrotimenetlusest. Hageja leiab, et tal olnuks võimalus pankrotimenetluses esitada ise tingimuslik nõue põhivõlgniku vastu. Kohus leiab, et alus, millel hageja vastuväited põhinevad, tekkis juba enne otsuse jõustumist 03.06.2013 tsiviilasjas nr 2-11-17899. Viidatud asjas lahendati kostja hagi hageja vastu käenduslepingu alusel võlgnevuse väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2012 otsuse kohaselt oli üheks hageja vastuväiteks see, et kostja pidanuks hagejat teavitama põhivõlgniku suhtes käimasolevast pankrotimenetlusest, selle kohustuse rikkumise tõttu on kostja nõue hageja suhtes vähenenud nullini ning hageja kahju on võrdne kostja nõudega tema vastu. Ringkonnakohus on leidnud, et kuivõrd käendaja oli võlgniku rikkumisest teadlik juba ammu enne pankrotimenetluse algatamist ning käendaja teavituskohustuse rikkumine ei vabasta käendajat käenduslepingu täitmisest, on hageja väited alusetud. VÕS §-st 146 ei tulene võlausaldaja kohustust finantseerida omal kulul põhivõlgniku pankrotimenetlust ning ei nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja kahju hüvitamise nõudele. Seega on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tasaarvestuse alusena väited, mille alus oli olemas ja millised hageja ka juba esitas enne otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-17899. Täitmata on TMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue, et kohtulahendiga tunnustatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on lubatud üksnes sellised vastuväited, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna hagiga pole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus

5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.08.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ning põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast A Pi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu. TMS § 221 lg 1 sätestab võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hageja nõue oli ebaselge kuni tsiviilasjas nr 2-11-17899 lahendi jõustumiseni, mistõttu esitas hageja oma tasaarvestusavalduse õigeaegselt. Tsiviilasjas nr 2-11-17899 jõustunud ringkonnakohtu lahendi alusel oli hageja põhivõlgnik A Õigusabi OÜ (kustutatud) rikkumisest teadlik juba enne pankrotimenetluse algatamist, mistõttu ei vabasta VÕS § 146 lg-st 2 tuleneva teavituskohustuse rikkumine hagejat käenduslepingu täitmisest. Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et tsiviilasja nr 2-11-17899 lahendas sama esimese astme kohtunik, ei anna alust väita, et kohtunik on siseveendumuse kujundanud toimikuvälist teavet kasutades ning maakohus on hagi õigesti menetlusse võtmisest keeldumisega rikkunud hageja PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulevat õigust pöörduda kohtusse. Kuivõrd maakohtu 27.08.2013 määruses on märgitud edasikaebe õigus, siis pole riivatud ka kaebaja PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigust pöörduda kõrgema kohtu poole kohtulahendi kontrollimiseks.