Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

10987002, 10987102, 10987202, 10987302, 10987402, 10987902, 10988002, 10988102, 10988202, 10988302, 10988502, 10988602, 10988702, 10988802, 10988902, 10989002, 10989202, 10989302, 10989602, 10990702, 10990802, 10991102, 10991302, 10991402, 13963502, 13963602, 13963702, 13963802, 13963902, 13964002, 13964102, 13964202, 13964302, 13964402, 13964502, 13964602, 13964702, 13964802 kantud kinnistutele. 2.3 Kohustada Tallinna kohtutäiturit Priit Petterit (Petter, isikukood 36804092791) läbi vaatama Raudla Kodu OÜ (registrikood 12139602) 17.12.2012 kaebus osas, milles taotleti Raudla Kodu OÜ kinnistute keelumärgete alt vabastamist. 2.4 Jätta rahuldamata Raudla Kodu OÜ (registrikood 12139602) taotlus osas, milles taotleti täitemenetluse alustamise täiteasjades nr 023/2012/3387 ja nr 023/2012/3388 seadusvastaseks tunnistamist, 30.11.2012 kohtutäituri tasu otsuste täiteasjades nr 023/2012/3387 ja nr 023/2012/3388 tühistamist ning kohtutäituri kohustamist kinnistusosakonnale avalduse esitamiseks käsutamise keelumärgete kustutamiseks kinnistusraamatust võlgnikule kuuluva 43 kinnisasja suhtes. 2.5 Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. 2.6 Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

kohaldas 18.12.2012 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-12-1412 esialgset õiguskaitset ja peatas Maksu- ja Tolliameti 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36 täitmise. Kohtutäitur peatas 21.12.2012 otsusega täitemenetlused kõigis kolmes täiteasjas kuni peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Kohtutäitur viitas halduskohtu 18.12.2012 kohtumäärusele. 27.12.2012 teatas kohtutäitur võlgnikule täitemenetluste peatamisest. Kohtutäitur ei selgitanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise käiku. Võlgnik pöördus korduvalt kohtutäituri poole järelepärimisega võlgniku kaebuse läbivaatamise ja lahendamise aja kohta. 15.01.2013 teatas kohtutäitur võlgnikule, et täitemenetluste peatamise tõttu 17.12.2012 võlgniku kaebuse arutelu ei toimu ning täitemenetlust jätkatakse võlgniku kaebuse aruteluga peale peatamise tinginud asjaolude äralangemist. Kohtutäitur jättis põhjendamatult võlgniku kaebuse läbi vaatamata, mistõttu tekkis võlgnikul õigus pöörduda kohtu poole. Võlgniku suhtes kolme täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik ning täiteasjades nr 023/2012/3387 ja 023/2012/3388 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused kuuluvad tühistamisele. Kohtutäitur algatas avaldaja suhtes kolm eraldi täitemenetlust, kus kõigis täiteasjades on täitedokumentideks maksuhalduri haldusaktid võlgniku maksukohustuste kohta. Tegemist on sama avalik-õigusliku suhte raames antud haldusaktidega, kus on esitatud võlgniku vastu samaliigiline (rahaline) nõue. Eeldatavalt kattuvad ka kõik täitetoimingud, mida kohtutäituril tuleb sundtäitmiseks esitatud maksuvõla sissenõudmiseks teha. Seega on võimalik kõik võlgniku vastu esitatud nõuded summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse. Eraldi täitemenetluste algatamine teenib üksnes kohtutäituri huve, võimaldades tal nõuda tasu suuremas ulatuses, kui seda oleks võimalik nõuda ühe täitemenetluse puhul. Täitemenetluste algatamine täiteasjades 023/2012/3387 ja 023/2012/3388 oli ebaseaduslik, sest kohtutäitur oleks maksuhalduri haldusaktidest tulenevate nõuete sissenõudmiseks saanud algatada võlgniku suhtes ühe täitemenetluse. Sellest tulenevalt on ebaseaduslikud ka täiteasjades nr 023/2012/3387 ja 023/2012/3388 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Pärast täitmisteadete kättesaamist selgus, et kohtutäitur oli juba 06.12.2012 esitanud kinnistamisavalduse käsutamise keelumärgete sissekandmiseks võlgnikule kuuluvale 43 kinnistu kohta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja kohtutäituri kasuks. Vastavad kanded tehti kinnistusraamatusse 19.12.2012 ja 20.12.2012. Juba eelnevalt oli võlgnikule kuuluvale 10 kinnistule seatud käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi kasuks maksuhalduri enda poolt MKS § 130 lg 1 p 1 alusel esitatud avalduse alusel. Seega alates 20.12.2012 on kõik avaldajale kuuluvad 53 kinnistut koormatud käsutamise keelumärgetega Eesti Vabariigi kasuks. Kohtutäitur saatis kinnistusosakonnale avalduse käsutamise keelumärgete sissekandmiseks võlgnikule kuuluva 43 kinnisasja osas 06.12.2012, samas toimetati täitmisteated võlgnikule kätte (ja täitemenetluse saab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 järgi lugeda alanuks) alles 13.12.2012. Kohtutäitur ei ole koostanud kinnistute kohta ühtegi arestimisakti ja võlgnikule ei ole ühtegi arestimisakti edastatud ning teda ei ole ka teavitatud selliste täitetoimingute läbiviimisest. Kinnistamisavalduse esitamine oli ebaseaduslik ka põhjusel, et kohtutäitur ei hinnanud eelnevalt võlgnikule kuuluvate kinnisasjade väärtust ning taotles keelumärgete sissekandmist kinnistutele (asus arestima avaldaja vara) suuremas väärtuses, kui see sundtäitmiseks esitatud nõuete rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks vajalik on.

perioodi, millal saab kaebuse lahendada seoses täitemenetluse uuendamisega. Kohus ei saa kohustada kohtutäiturit esitama kinnistusosakonnale avaldusi käsutamise keelumärgete kustutamiseks ning tegema täitetoiminguid täitemenetluses, mis on peatatud seadusjõus oleva kohtumääruse alusel. Täitemenetluste algatamist ei saa tunnistada ebaseaduslikuks üksnes põhjusel, et täitedokumentidest tulenevate nõuete sundtäitmine ei olnud koondatud ühte menetlusse. TMS § 145 lg 4 rakendamise eelduste puudumise tuvastamine ei tähenda, et keelumärked tuleb kinnistusraamatust kustutada. Kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud, ei ole alust kustutada TMS § 145 lg 4 alusel seatud keelumärget. Täitemenetluse seadustik võimaldab kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, mil on selge, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Käesoleval menetlusetapil on kinnisasjade hindamine võimatu täitemenetluse peatamise tõttu. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kinnistud tuleb kasvõi osaliselt vabastada keelumärgetest, sest kinnistute väärtus ületab oluliselt sundtäitmiseks esitatud nõuete ja täitekulude summa. Kinnistute hindamine toimub arestimise käigus. Peatatud täitemenetluses puudub kohtutäituril pädevus täitetoimingute teostamiseks, mistõttu käesoleval ajal on võimatu avaldajale kuuluvad kinnisasjad arestida ja hinnata.

kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluvatele kinnistutele; taotlus kohustada kohtutäiturit esitama kinnistusosakonnale avaldus käsutamise keelumärgete kustutamiseks kinnistusraamatust võlgnikule kuuluva 43 kinnisasja suhtes.

rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik (punkt 14). TMS § 145 lg 4 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Kohtutäituril on soovituslik märkida TMS § 145 lg 4 rakendamise lühike põhjendus täitetoimikusse. Kindlasti peab aga kohtutäitur suutma TMS § 145 lg 4 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse. Täitetoimikust ei nähtu, miks rakendas kohtutäitur vaidlusalustes täiteasjades TMS § 145 lg 4. Kohtuistungil avaldas kohtutäitur, et keelumärked võis seada arvestades nõude suurust ning kinnistusraamatust nähtuvaid õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur on kirjalikult avaldanud, et talle teadaolevalt ei olnud sissenõudja kasuks kinnistutele seatud hüpoteeki ning vara võõrandamise või varjamise kahtlus eksisteerib ja võib olla iga võlgniku puhul, kelle suhtes algatatakse täitemenetlust. Kohtutäitur kui täitevvõimu esindaja ei saa jätta TMS § 145 lg 4 kohaldamata. Kohtutäituri käsitlus, mille kohaselt esineb vara võõrandamise või varjamise kahtlus iga võlgniku puhul, ei ole kooskõlas seadusega. Samuti ei ole kooskõlas seadusega kohtutäituri seisukoht, et ta ei saa jätta täitevvõimu esindajana kohaldamata TMS § 145 lg 4. Selline tõlgendus välistaks kohtutäituri poolt diskretsiooniõiguse teostamise ja tooks kaasa TMS § 145 lg 4 meelevaldse rakendamise. TMS § 145 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema asjaolud, millest nähtub vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Täitetoimikust ja kohtutäituri avaldatust nähtub, et kohtutäitur ei ole selliseid asjaolusid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alusetult kohaldanud TMS § 145 lg 4 ning keelumärke registrisse kanda laskmine on seadusvastane. Kohus rahuldab võlgniku kaebuse ja tunnistab seadusvastaseks võlgniku kinnisasjade käsutamise keelumärke registrisse kanda laskmise.

peatamine TMS § 46 lg 2 p 1 alusel ei takista kaebuse läbivaatamist, ei saa takistada kaebuse läbivaatamist ka täitemenetluse peatamine mõnel muul TMS § 46 lg-s 2 sätestatud alusel. Täitemenetlus oli kaebuse esitamisel juba täielikult peatatud ning taolist sõnastust TMS § 46 lg 2 p 1 ei ole. Kohus ei selgita, kuidas kohtutäitur peaks käituma siis, kui täitemenetlus on juba täielikult peatatud. Täitemenetlust on võimalik peatada ka osaliselt (näit peatada vara müük, vms). Võlgnik on ise jätnud oma õiguse kasutamata ja ei ole taotlenud täitemenetluse osalist peatamist. Täielikult peatatud täitemenetluse ajal ei ole lubatud mingid toimingud. Otsustamaks, mis on täitetoiming ning kas kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine on täitetoimingud, tuleks vaadata TMS § 217 lg 1. Iga tegevus, mis on tehtud täitemenetluse raames, on täitemenetluse seadustiku kohaselt täitetoiming. Seega toetab täitemenetluse seadustiku eesmärk ja mõte käsitlust, kus täitemenetluse täielikul peatamisel on täitetoimingud keelatud, sh kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine. Laekunud kaebused lahendatakse peale täitemenetluse uuendamist ja peatamise tinginud asjaolude äralangemist. Kohtu järeldus nõude võimalikult efektiivsest rahuldamisest on asjakohatu, kuna sissenõudja on soovinud, et kaebuse läbivaatamine toimuks peale täitemenetluse uuendamist. Maakohus, soovides nö kiiret menetlust, sunnib kohtutäiturit isiklikult vastutama ja tegema otsuseid, mida ühelt poolt ei ole õigust teha ning mida sissenõudja ei soovi ja teiselt poolt ebapiisavate tõendite ja dokumentide alusel lisaks tegema hetkeotsuseid, mida on võimalik jälle edasi kaevata. Kaebuse kohene lahendamine ei tee täitemenetlust kiiremaks ega ökonoomsemaks, vaid ebaõiglasemaks. Võlgnik vaidleb teises kohtumenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle. Mistahes tsiviilkohtu käsitlus, mis sunnib kohtutäiturit keelatud perioodil täitetoiminguid tegema ja konkreetsel ajahetkel asju otsustega lahendama, ei lahenda siiski tegelikku probleemi (täitedokumendist tulenevat vaidlust) sisuliselt. Kohtutäiturile esitatud kaebus ei muuda tühiseks täitedokumenti, kuid vaidlus täitedokumendi ja selle sundtäidetavuse üle võib kogu täitemenetluse muuta tühiseks või mittevajalikuks.

Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mille aluseks on seadus ja täitemenetluse algatamisel olemasolevad andmed. Menetlust juhtiva ja läbiviiva isikuna on kohtutäituril kohustus täiteasjas esitatud nõude täitmist vara olemasolul tagada. Kohtutäituri tegevus on nõude täitmisel piiratud sedavõrd, et kohtutäitur saab tagada nõude täitmist vaid vara olemasolul. Juhul kui kohtutäitur ei taga sissenõudja nõuet, mis ei ole tagatud ühishüpoteegiga, võiks see kaasa tuua pöördumatud tagajärjed ja kahjunõude kohtutäituri suhtes. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. TMS § 47 lg 11 ls 3 kohaselt jäävad võlgniku varale seatud keelumärked püsima.

Määruskaebuse põhiline väide on, et täitemenetluse täielikul peatamisel ei saa kohtutäitur teha mingeid toiminguid, kaasa arvatud ka kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja õigesti põhjendanud seisukohta, et täitemenetluse peatamine ei takista kaebuse läbivaatamist. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et kaebuse läbivaatamine ja lahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, on kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia põhimõttega ja vastupidine käsitlus põhjustaks ebamõistliku viivituse täitemenetluse jätkumisel pärast peatumise lõppemist. Määruskaebuse väide, et võlgniku poolt kaebuse esitamisel oli juba täitemenetlus peatatud, on ekslik, kuivõrd täitetoimikus olev võlgniku 17.12.2012 kaebus kannab kohtutäituri büroo sissetulekumärget kuupäevaga 18.12.2012, täitemenetluse peatamise otsuse tegi kohtutäitur aga 21.12.2012. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on ka määruskaebuse esitaja arusaam, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja otsuse tegemine on täitetoimingud. Juhul kui kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist ja otsuse tegemist lugeda täitetoiminguks, siis oleks sellise käsitluse järgi täitetoiminguks ka maakohtu tegevus kaebuse lahendamisel TMS § 218 alusel, mida see siiski ei ole. Kaebuse lahendamist TMS § 217 ja 218 alusel tuleb käsitada, kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohane ka kohtutäituri väide, et kaebuse lahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, võib kaasa tuua kahju tekkimise sissenõudjale, mille eest võib vastutust kanda kohtutäitur. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse peale lahendatakse küsimust, kas kohtutäituri poolt juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kui kaebuse lahendamise tulemusena jõuab kohtutäitur või kohus järeldusele, et kaevatav kohtutäituri toiming või otsus on seadusvastane ja see tuleb tühistada, siis ei saa jätta toimingut õigusvastaseks tunnistamata või otsust tühistamata ainuüksi põhjusel, et see võiks kaasa tuua võlausaldajale kahju tekkimise, sest täitemenetluses peab kohtutäitur arvestama ka võlgniku seadusest tulenevate õigustega. Seetõttu on pigem õige see, et kaebuse mittelahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, võib kaasa tuua võlgnikul kahju tekkimise seadusvastase kohtutäituri otsuse või toimingu tõttu ja seda suurema, mida pikemalt täitemenetlus on peatatud. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus sunnib kohtutäiturit ajal, kui täitemenetlus on peatatud, tegema otsuseid, mida sissenõudja ei soovi ja mida on võimalik jälle edasi kaevata. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebuse lahendamisel ei ole maakohtul tõepoolest alust kohustada kohtutäiturit tegema ajal, kui täitemenetlus on peatatud, nõude täitmisele suunatud toiminguid. Küll aga võib kohus siiski kohustada kohtutäiturit kõrvaldama enne täitemenetluse peatamist tehtud ja ebaseaduslikuks tunnistatud toimingute tagajärjed, sest vastasel korral võib nende toimingute tagajärgede kõrvaldamata jätmine paratamatult tekitada või suurendada nendest tingitud kahju, mis võib anda aluse kohtutäituri vastu kahjuhüvitusnõude esitamiseks. Seega on ka kohtutäituri enda huvides võimalikult kiiresti kõrvaldada ebaseaduslikuks tunnistatud täitetoimingute tagajärjed, et vältida võimaliku kahju tekkimist või suurenemist. Määruskaebuse väide, et kaebuse kohene lahendamine ei tee täitemenetlust kiiremaks ega ökonoomsemaks vaid ebaõiglasemaks, on ringkonnakohtu arvates samuti põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kaebuse kohene lahendamine on kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse ja ökonoomia põhimõttega, sest täitemenetluse edasisel jätkumisel ei peaks enam kulutama aega kaebuse lahendamisele. Kaebaja väide, et kaebuse lahendamine ja sellest tulenevad toimingud võivad osutada asjatuks, kui teises vaidluses tunnistatakse täitemenetlus lubamatuks, ei ole põhjendatud ega ka asjakohane, sest kaebuse lahendamise eesmärgiks on kontrollida senise täitemenetluse seaduslikkust ja põhjendatust ning vajadusel ebaseaduslikest täitetoimingutest tulenenud tagajärgede kõrvaldamine, mitte aga selle küsimuse lahendamine, kas täitemenetlus on lubatav või lubamatu. Asjaolu, et täitemenetluse lubamatuks

tunnistamisel võivad osutuda kaebuse lahendamisest tulenevad toimingud nö tarbetuteks, ei õigusta kaebuse lahendmata jätmist ja sellest tuleneda võivat võlgniku õiguste võimalikku rikkumist. Milles seisneb kaebaja viidatud ebaõiglus, kaebaja põhjendanud ei ole. Määruskaebuse väide, et täidetud ei ole kaebuse maakohtus lahendamise eeldusi, s.t ei ole kinni peetud kaebuse kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesoleval juhul on täidetud kaebuse maakohtus lahendamise eeldused, kuna võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtuväline menetlus, kuid kohtutäitur ei ole kaebust tähtaegselt lahendanud ja keeldub selle lahendamisest täitemenetluse peatatuse põhjendusel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09). Määruskaebuse väide, et TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt jäävad võlgniku varale seatud keelumärked püsima, on iseenesest õige, kuid see kehtib ainult juhul, kui nimetatud keelumärked on tehtud õiguspäraselt. Juhul kui kohtutäituri vastavad toimingud, mille alusel keelumärked tehti, osutuvad kaebuse lahendamisel näiteks ülearestimise tõttu ebaseaduslikeks, siis on võimalik need siiski kustutada. Määruskaebuse väide, et maakohus tuvastas alusetult kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjadele keelumärgete registrisse kanda laskmisel TMS § 145 lg 4 põhjendamatu kohaldamise, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult käsitlenud seda küsimust ja juhindudes muu hulgas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-10 toodud seisukohtatest jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohtutäitur ei ole piisavalt põhjendanud TMS § 145 lg 4 kohaldamise eelduste olemasolu keelumärgete registrisse kanda laskmisel. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus on võlgniku kaebuse ilma vara ja selle väärtuse kohta dokumente nõudmata sisuliselt lahendanud, hinnanud keelumärgete seadmise proportsionaalsust ja leidnud, et kaebus tuleks läbi vaadata ja keelumärked tuleks kustutada. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited on alusetud, sest maakohus ei ole lahendanud kaebust kinnistute keelumärgete alt vabastamiseks sisuliselt, vaid vastupidi, kohus märkis, et kuna vara ei ole kohtutäituri poolt hinnatud, siis ei saa kohus kaebuse lahendamise raames hinnata, kas vara hind on määratud seadusega kooskõlas olevalt. Kohus jättis kaebuse selles osas õigesti täielikult kohtutäituri lahendada. Maakohus on jätnud vaidlustatud määrusega menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse esitaja väidab, et mentluskulud tuleks avalduse osalisel rahuldamisel jaotada võrdselt, eelistamata üht osapoolt teisele. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide on põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ja sama paragrahvi lõike 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevas asjas on kaebus maakohtu määrusega rahuldatud osaliselt ja seetõttu on õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodu tõttu ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

jäävad

määruskaebuse

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.